MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Inimene on tegija ja teeb n-ö mittemillestki midagi, mis need muud riistapuud siia puutuvad? Mesinikud peavad mesilasi ja väga tihti tuleb sellele hobile peale maksta... 50 a on ka russidega transat tehtud, nüüd ei saa enam? Sama teema oleks, kui taastaksin moskvitsi, kuid datsun oleks ikka mõistlikum. Sõna on väidetavalt vaba, kuid pole vaja teemat solkida.

Retro-Style




Vasta

(24-03-2021, 23:04 PM)I.A Kirjutas:   pole vaja teemat solkida.

Minu allkiri ka siia.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

ILmselt osutati sellele, et pole mõtet Russist Mercedest ehitada, kui viimane juba kusagil olemas on. Ent teisalt on arusaadav ka teemakohaste projektide sünd, kus alustatakse suhteliselt nappide vahenditega ja hiljem on mõne tõrkuva sõlme tõttu kahju käega lüüa, sest ülejäänu on ettekujutuse kohaselt tööle saadud ja aega/vahendeid on selleks palju kulunud. Meil veab, et teema algatajal jonni jätkub, sest praegu on tegu ühe sisukaima lõimega - aitäh. Ja autode osas võin kinnitada, et vahendite puudus sunnib tegema ühtelugu otsuseid, mis kõrvaltvaatajaile jaburad. Ometi tahaks kah seda ja toda oma nappide võimaluste kiuste ja kui eelarve oleks kordades suurem, siis teeks ka teistsuguseid ja pikemas perspektiivis mõttekamaid otsuseid.
Vasta

Olekski huvitav teada palju teemaalgatajal aega ja raha sisse taotud juba on ?
Vasta

Mina küll siin teemas mingit erilist vahendite puudust ei näe. Lihtsalt kadestusväärne sihikindlus ja visadus "rõvekuudiga rögisejast"(tsitaat klassikutelt) inimväärse traktori tegemisel, tehnilistest oskustest rääkimata.
 Mingeid asju tehaksegi mitte vahendite puuduse tõttu, vaid et parem saaks. Ja oma lõbuks. Võib- olla ka tõestuseks eelkõige endale, et saab ka kodusel teel paremini asja käima kui omal ajal sovjettide tehased. Inimene on vaeva näinud ja hea teema teinud oma projektist, katsuks äkki tõesti targutused a la "sa oleks võind selle raha eest selle või tolle asja osta" kõrvale jätta.
Vasta

(25-03-2021, 08:46 AM)No vant Kirjutas:  Mina küll siin teemas mingit erilist vahendite puudust ei näe. Lihtsalt kadestusväärne sihikindlus ja visadus "rõvekuudiga rögisejast"(tsitaat klassikutelt) inimväärse traktori tegemisel, tehnilistest oskustest rääkimata.
 Mingeid asju tehaksegi mitte vahendite puuduse tõttu, vaid et parem saaks. Ja oma lõbuks. Võib- olla ka tõestuseks eelkõige endale, et saab ka kodusel teel paremini asja käima kui omal ajal sovjettide tehased. Inimene on vaeva näinud ja hea teema teinud oma projektist, katsuks äkki tõesti targutused a la "sa oleks võind selle raha eest selle või tolle asja osta" kõrvale jätta.
+1. Lihtsalt respekt teema!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

See MB Trac ei lähe küll kuidagi mitte!
On suur raske ja kohmakas ning manööverdab ka halvasti ja miks nad nii kallid on ei teagi.
JCB Fastrac on tunduvalt parem valik ja maksab ka vähem, kuid isiklikult olen praegu ka Belarusi suuruse ja võimekusega rahul kui ta vaid toimiks sama loogika järgi kui vanasti neid pidades.
Kui mingi jupp läks, siis kas kulumisest või vanadusest ja oli võimalik soetada asemele selline osa mis vähem või rohkem kestis.
Siis lisandus aga ka kolmas variant, et ei sündinud sellist külgegi keerata...
Jõuülekande osasid on praegugi võimalik suht lihtsalt leida toimivaid, kuid mootori juppidega on väga raske ja mõnele probleemile polegi toimivat lahendust.
Õnneks oma tarbeks ja poolenisti hobina kannatab seda ehitada ja oma tööd arvestamata pole kulud ka eriliselt suured.
Kui aga seda peaks teenusena sisse ostma siis kindlasti pole võimalik sellist masinat pidada kus jupile lisandub käsitöö või seda mitte tehes väga varsti selle uuesti remontimine.
Näiteks üks just küsis, et mis see maksab kui talle teha ka selline mootor mis hästi käiks ja kestaks siis kuuldes, et 1000 eur läheb ju isu ära?

Et aga postitus raisku ei läheks, siis vahepeal juhtus selline asi, et ploki veekanalid said ära parandatud.
Algne plaan oli freespinki panna, kuid kõrgust just niipalju et kui tööriist plokist seest otsa pista oleks saanud ära teha aga midagi näinud ei oleks ning seega jäi plaan katki.
Sai hoopis käiale ja freesile valu antud ja suurem roppus välja võetud.
Hülsi ülemise otsa juurde sai tekitada 3mm pilu ploki ja hülsi vahele et sealt mahuks mingigi vesi läbi käima.
   
Tehas on mõelnud ilmselt et selle kujuga saaks vee keerlema ümber hülsi panna ja poolenisti see isegi töötaks.
Poolenisti aga mitte, kuna 1 ja 3 silindril on see suunaja tagurpidi tehtud, mis seletab miks reeglina 1 või 3 silindri juurest kaanetihend läheb.
   
Vesi tuleb plokki veepumbast ja liigub eest tahapoole ning mingi vägi ei sunni teda tiirlema ümber 1 ja 3 hülsi, kuna suunaja on valel pool!
Katsusin siis seda viga parandada niipalju kui see võimalik oli ja mingi tulemus ka tekkis, kuigi mitte ideaalne aga siiski parem kui enne oli.
   
Väike stiilinäide veel, kuidas on nukkvõllipuks sisse sattunud.
Õlikanal on umbes vastasküljel ja tegu ainukese puksiga, mis on plokis tõesti kõva istuga sees ja seega pöördumine välistatud.
Puksid on ka labaselt malmist tehtud, erinevalt varem kasutatud alumiin ja pronkspuksidest.
Pakukski tehasele välja ratsettepaneku, et kuna te ei suuda neid sinna korrektselt paigaldada, siis töödelge plokk kohe nukkvõlli mõõtu ja on üks probleem vähem!
Väntvõlli on ka puuotsas kiikuvad loomad, kes on sealt kinni püütud ja tehasesse treialiks viidud ära rikkunud.
Nimelt tegu pikilõtkuseibi toetuspinnaga, mis on labaselt kitsaks treitud et seib töötab alla poole oma tööpinnaga ja loomulikult on eesrindliku tempoga kulunud.
   
   
   
Siin on parim lahendus ilmselt see pind üleni siledaks treida ja teha paksem pikilõtkuseib näiteks kõvast alumiiniumist.
Väidetavalt olla MTz-5 ehk Jumzil uuema nimega paksemad pikilõtkuseibid ja võibolla neist lihtsam teha.
Siis väntvõlli taskud said ka mahult võrdseks sel teel, et korgid mõõduni keermeliimiga sisse keeratud.
   
See toruke oli ka pandud vastu väntvõlli tasku seina ja õlile jäi väga väike läbipääs sinna kaela ja selle vastu sai ta lihtsalt kõveramaks löödud.
Kiituseks aga niipalju, et hülsid on plokist väljas täpselt 0,12mm nagu peab ja sellega ei pea tegelema.
   
Väntvõll sai ka tasakaalustamiseks ette valmistatud, kuid jäi täna see üritus poolikuks ja sellest järgmine kord.
   
Ja sellise jamaga päevast päeva tegeldes, no vägisi tekivad mootorivahetuse mõtted...
Vasta

See pikilõtku teema.
Minuarust on olulisem vända viimase raamikela hoorattapoolne toetuspind kui vastaspool.
Vänta justkui siduri lahutamisel surutakse ettepoole. Või on sellel mootoril kuidagi teisiti?
Ma muidugi ei taha õigustada joobes vatniku  hui s nim, i tak saidjot. Sajebis blja.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(26-03-2021, 01:38 AM)2715 Kirjutas:  See MB Trac ei lähe küll kuidagi mitte!
On suur raske ja kohmakas ning manööverdab ka halvasti ja miks nad nii kallid on ei teagi.
...

OT on/
Sest need on inimese tehtud inimesele. Muide, MTZ80  kaasaegne... Ehk võrdleme ikka õunu õuntega, eksole. Arvestades olematut toomismahtu (41 000 isendit) on neid üllatavalt palju säilinud - väidetavalt 30 000.

Samal põhjusel, miks mitmed peavigased on nõus maksma palju raha mersu pidamise eest, selmet sõita kordades odavama uue prantsuse autolaadse mugavustootega. Mis pole isegi mugav mitte enam.

Järele proovida ei soovita - võib peas klõps ära käia ja siis on pekkis. Hoolimata suurevõitu pöörderaadiusest ja ebaotstarbekast rehvimõõdust.
OT off/

Väntvõlli tasakaalustamise pink on enda tehtud enda jaoks või pakutakse sellega teenust ka?
Vasta

Väntvõlle tasakaalustab Tallinnas GTR OÜ.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Nagu siin suurepärases teemas on jutuks olnud, on õlikanalite ja väntvõlli õõnsuste töötlus kehvake. Ja nüüd tekkis küsimus, et kas peaks tasakaalustamisel olema väntvõll täidetud õliga, sest see on ka pöörlev mass?
Vasta

Ära hooli mersu pooldajatest, lase aga edasi, ehk kellelegi kasuks. Hea õpetlik teema tulevastele mootorimeestele. Võimalik, et ka paljudele praegustele.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(26-03-2021, 11:47 AM)v6sa Kirjutas:  OT on/
Sest need on inimese tehtud inimesele. Muide, MTZ80  kaasaegne... Ehk võrdleme ikka õunu õuntega, eksole. Arvestades olematut toomismahtu (41 000 isendit) on neid üllatavalt palju säilinud - väidetavalt 30 000.

Samal põhjusel, miks mitmed peavigased on nõus maksma palju raha mersu pidamise eest, selmet sõita kordades odavama uue prantsuse autolaadse mugavustootega. Mis pole isegi mugav mitte enam.

Järele proovida ei soovita - võib peas klõps ära käia ja siis on pekkis. Hoolimata suurevõitu pöörderaadiusest ja ebaotstarbekast rehvimõõdust.
OT off/

Väntvõlli tasakaalustamise pink on enda tehtud enda jaoks või pakutakse sellega teenust ka?
Mul selle imetraktori peale ei käi küll mingit klõpsu.
See klõps võib tõesti omanikul käia, kui tal sinna mõnda käigukasti osa vaja on või aknaklaas katki läheb ja selle klõpsuga lõhkeb mõni veresoon...

Tasakaalustamise abivahend on tõesti omatehtud ja teoorias saab sellega ka võõrast kraami tasakaalustada.
Pole tal muidugi mingeid mõõteseadmeid vaid ainult tagumikutunne aitab ja teinekord võtab selle tunde saamine kaua aega.
Peab markeriga tuvastama kuhupoole raskuskese on nihkes, sinna arvestama juurde massi nihutuse ja siis igaks juhuks katsetama lisamassiga enne puurima kukkumist.
   
Tundlikkust ei oska ka täpselt hinnata, kuid 8mm mutter vända välisraadiusel on juba tuntav ja avastatav.
Antud juhul aga oli ka kurdile kuuldav ja pimedale nähtav, et OTK tempel vändal ei olnud niisama löödud, ehk selline asi juhtus kui pöörlema lasta.


Et ta mul sealt maha ei hüppaks ma ei julgenud täispööret anda ja hakatuseks võtsin vastukaaludel niipalju maha.
   
Peale seda sai juba käima lasta ja puuriga majandada ning varsti oli pilt selline.



Belarusi vänta ma olen proovinud lasta tasakaalustada ja ilma erilise eduta.
Küll ühest kohast antakse vänt tagasi, et on tasakaalus ja teises kohas ei saa seda teha, kuna tasakaalustamatus ületab lubatu ja pink annab errorit.
Mitu grammi ta viskama jääb ei tea, kuid näpuga tugede liikumist enam ei tuvasta.
Loodetavasti alla 5 grammi...
Igatahes parem ta sai ja õli massi ei oska kuidagi vändakaela lisada sest õliga täitmine on üsna võimatu, kuna kanalite süsteem väntvõllis on enneolematu.
Kui mujal maailmas puuritakse raamlaagrist sirgelt ava kepsulaagrini, siis siin pole nii lihtsalt tehtud Nimelt on raamikaelast läbi puuritud ava.
Siis on vändakaela sisse puuritud ava, millele väljast keeratakse punn ette ja mis peaks talitlema õlipuhastina.
Nüüd on vändakaela põsest puuritud diagonaali läbi selle tasku sinna risti puuritud avasse, mis on omaette saavutus pika ja peene puuriga alustada peale tasku läbimist puurimist kaldpinnalt, kuid sellega on hakkama saadud.
Nüüd, selleasemel et puurida ka vändakaelast risti auk läbi ja jätta pool sellest puhastina tööle on nad puurinud ava läbi vändakaela pea välisraadiusel ja et õli puhastamine töötaks on sinna sisse löödud torujupp!
Neid puhasti korke ette keerates sai arvestatud selle tasku sügavusega ja korgid keeratud liimiga võrdset taskute mahtu silmas pidades.

Kui hästi läheb, siis juhtub uuel nädalal see, et venemaalt pannakse teele defitsiitne pakk, mis jõuab veoautoga meie riiki.
Sisaldama peaks see Reinzi klapisääretihendeid, Mahle kolvirõngaid ja Elringi plokikaanetihendit.
Ehk siis tasub ka välismaa keeles asja tutvustada...
Vasta

Mis plaanid hooratta tasakaalu saamiseks muidu on? 
Kui natuke teoretiseerida, siis vända otsas peaks olema tootmise faasis tsentripuuriga tehtud ava millega saaks vända tsentreerida treipingis kahe pöördleva tsentri vahele. Huvitav mitme grammilise täpsuse sellisel viisil saavutaks. 

Antud tasakaalustus agregaadi väntvõlliga koos liikuvale liigendile mobla jäigalt külge panna (läbi väikse lisakeevituse ja 2 poolse teibi) ning selle vibratsiooni andurist tulemusi vaadata ja võrrelda(läbi vastava äpi), siis saaks asja ehk veel mõnevõrra paremaks.
Vasta

(27-03-2021, 00:14 AM)metsakohin Kirjutas:  ...
Hea õpetlik teema tulevastele mootorimeestele. Võimalik, et ka paljudele praegustele.

Nii on!


Kas on teada, palju seekord materjali maha hööveldada tuli?
Vasta

Korkidega väntvõll on märkega было ja nn. tavaline väntvõll on стало. Täitsa võimalik tellida стало väntvõlli (näiteks 245-1005015-A)
Mootoriplokk mida viimati näppisin olid esimeste silindrite veesärgi avad tehasest kinnipoole keevitatud. Parasiit hammasratta võll kukkus ise plokist välja  Smile


Pole see Bealrusi mootor midagi nii kehva, Euroopas on 300+ Hp mootoreid rohkem kui minul sõrmi ja üks ka 500+ jõudu 2800rpm juures, kuigi jah need masinad ei tee igapäevaselt tööd aga ega nad katki ka ei lähe. Samas Soomemaal olevat 52 mida käivitati igapäevaselt ja viimastel andmetel (kümmekond aastat tagasi) oli 18000+ töötundi ees ja poldud veel mootorisse sisse vaadatud. 
Eks sealt tehasest tuleb ka kvaliteetset kaupa välja aga ilmselt vähe võitu võrreldes teistega kuid samas ega praaki ka ei lähe jälle midagi, eks need 4 kvaliteedigruppi ole tänini säilinud mis olid vanal heal ajal.
Vasta

Soomes polnud ka n-ö "kamaziõlisid" liikvel. Kolhoosiajal kippus jah kolvi-hülsi vahetus 5000tt juurde jääma...

Retro-Style




Vasta

Palju väntvõlli vastukaaludel maha sai freesitud?
Tagantjärgi ma täpset arvutuskäiku enam peast ei tuleta, kuid kuidagi ma sain 5,8 kuupsentimeetrit terast, mis üsna hästi täppi läks sest pärast oli veel vaja puurida kolm 10,5mm auku umbes 10mm sügavust.
Telefoni kasutamine vibratsiooni mõõtmiseks ei tundu eriti hea plaan, kuna pole täpselt teada mispidi see andur seal sees on ja teiseks suudab ta arvesse võtta ajami vibratsioonid ja mingit pädevat näitu me sealt välja võluda ei suutnud, kuid proovitud sai küll.
Igatahes selle paar vänta mis on kuu jooksul vaja kontrollida saab ilma elektroonikata ka tehtud.
Mul praegu plaan, et kui saab enamvähem mustalt tasakaalu, siis indikaatorkell vastu kiike ja vända külge väike magnet, mille lähedale läheb stroboskoobi magnetandur ja seda andurit keerates ning indikaatorkella valgustades saab leida maksimaalse näidu ja selle asukoha teada.
Kunagi oli Bulgaaria autorataste tasakaalustuspink selle põhimõttega ja seal oli lihtne mehaaniline arvutuse ketas, mida keerates osuti näidule võis väljast lugeda lisatava massi omale sobiva raadiuse pealt.
Saaks selle ketta veel oma valdusse, poleks ka arvutada vaja enam...
Hoorattaga on tasakaalustamine aga väga lihtne, kuna tegu on õhukese kettaga ja seal toimib staatiline tasakaalustamine laagritel vabalt pöörleval rakisel.
   
Ühesõnaga, see on igaühel kodus tehtav ja mina saan nii täpsuseks, et 20 sendise mündi hammasvööle pannes keerab end alla ja münt kukub.
Vana mootori hooratas sai tasakaalu ja läheb ka siia otsa ilma midagi muutmata.
On olemas ka ekstreemsused, mida polegi võimalik parandada nagu maailmast näha on.

Vasta

Vahepeal oli väike hoovõtt, mille käigus sai hoo korralikult sisse ja kindla kava vänt sisse pista.
Selleks sai vändal see pikilõtku tugipind üle treitud eesmärgiga teha pronksplekist uus pikilõtkuseib astmega, et algul toetub sinna tehase kitsukesele pinnale ja umbes 5 sajandiku pärast hakkab ka treitud pinnale toetuma kui kulumine sinnani jõuab.
   
Kuidagi nii hakkab paistma, et oma treitud pinnad ületavad tehase lihvitud pinna siledust...
Siis prooviks vänt sisse uute saaledega, et kindlaks teha täpne seibi paksus ja siis läks asi sinnasamusesse.
Nimelt vändal 0,15mm ristilõtku ja kuigi vänt lihvitud vaid paar sajandikku alla nimimõõdu on selline lõtk.

Siis tuligi välja, et plokis on saalepesad 0,1mm üle mõõdu lastud ja plokk utiil või tuleb leida kes vändaliini üle töötleb.
Oma lollus ka täielikult, et algul ei kontrollinud sellist tähtsat asja ära ja sai hakatud täiesti mitteoluliste asjadega tegelema nagu veesärk ja õlipihustid.
Muidugi seda vänta sai loksutatud küll enne lahtivõtmist, kuid siis ei saanud lõtkust aru ja saaled olid täiesti ilusad et oleks võinud isegi tagasi panna.
Nüüd on aga plokk utiil koos tehtud töödega, kuna endale ei pane sellise lõtkuga asja kokku.
Tehase nägemus lõtkust on ka paras huumor, kuna lubatud vahemik on 7 sajandikust kuni 1,2 kümnendikuni.
Tundub, et praaki ei lähe seal tehases midagi ja mis läheb saabub meile Traktorikaupadesse müüki.
Siin tuleb nüüd pikem mõttepaus, kas jätkata selle mootoriga või võtta kohe mingi lääne kultuuriga tehtud mootor, kuna ülejäänud traktor nii imelik kui see ka pole töötab laitmatult ja ühtki tööriista pole pidanud tööl olles kätte võtma, kui välja arvata ühe klambri pingutamine ja see jama õli reduktsiooniklapiga.
See ei saa muidugi kaua kesta, kuna ilmselt on hülsis või kaanes mõra, kuna praktiliselt kohe peale käivitamist on veevoolikud kivikõvad ja on vaid aja küsimus, kuna teele jään.
Vasta

Ma pole motorist aga kui lubatud on 0,07...0,12 ja sul seal seier hüppab 10 ja natuke peale siis on lõtk suht keskpaigas ju, liiga hea pole ka hea Rolleyes  Mis taga ikka juhtub, õlirõhk jääb madalaks ja hakkab varsti kolisema? Vanade saaledega oli lõtk veel suurem?

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne