See MB Trac ei lähe küll kuidagi mitte!
On suur raske ja kohmakas ning manööverdab ka halvasti ja miks nad nii kallid on ei teagi.
JCB Fastrac on tunduvalt parem valik ja maksab ka vähem, kuid isiklikult olen praegu ka Belarusi suuruse ja võimekusega rahul kui ta vaid toimiks sama loogika järgi kui vanasti neid pidades.
Kui mingi jupp läks, siis kas kulumisest või vanadusest ja oli võimalik soetada asemele selline osa mis vähem või rohkem kestis.
Siis lisandus aga ka kolmas variant, et ei sündinud sellist külgegi keerata...
Jõuülekande osasid on praegugi võimalik suht lihtsalt leida toimivaid, kuid mootori juppidega on väga raske ja mõnele probleemile polegi toimivat lahendust.
Õnneks oma tarbeks ja poolenisti hobina kannatab seda ehitada ja oma tööd arvestamata pole kulud ka eriliselt suured.
Kui aga seda peaks teenusena sisse ostma siis kindlasti pole võimalik sellist masinat pidada kus jupile lisandub käsitöö või seda mitte tehes väga varsti selle uuesti remontimine.
Näiteks üks just küsis, et mis see maksab kui talle teha ka selline mootor mis hästi käiks ja kestaks siis kuuldes, et 1000 eur läheb ju isu ära?
Et aga postitus raisku ei läheks, siis vahepeal juhtus selline asi, et ploki veekanalid said ära parandatud.
Algne plaan oli freespinki panna, kuid kõrgust just niipalju et kui tööriist plokist seest otsa pista oleks saanud ära teha aga midagi näinud ei oleks ning seega jäi plaan katki.
Sai hoopis käiale ja freesile valu antud ja suurem roppus välja võetud.
Hülsi ülemise otsa juurde sai tekitada 3mm pilu ploki ja hülsi vahele et sealt mahuks mingigi vesi läbi käima.
Tehas on mõelnud ilmselt et selle kujuga saaks vee keerlema ümber hülsi panna ja poolenisti see isegi töötaks.
Poolenisti aga mitte, kuna 1 ja 3 silindril on see suunaja tagurpidi tehtud, mis seletab miks reeglina 1 või 3 silindri juurest kaanetihend läheb.
Vesi tuleb plokki veepumbast ja liigub eest tahapoole ning mingi vägi ei sunni teda tiirlema ümber 1 ja 3 hülsi, kuna suunaja on valel pool!
Katsusin siis seda viga parandada niipalju kui see võimalik oli ja mingi tulemus ka tekkis, kuigi mitte ideaalne aga siiski parem kui enne oli.
Väike stiilinäide veel, kuidas on nukkvõllipuks sisse sattunud.
Õlikanal on umbes vastasküljel ja tegu ainukese puksiga, mis on plokis tõesti kõva istuga sees ja seega pöördumine välistatud.
Puksid on ka labaselt malmist tehtud, erinevalt varem kasutatud alumiin ja pronkspuksidest.
Pakukski tehasele välja ratsettepaneku, et kuna te ei suuda neid sinna korrektselt paigaldada, siis töödelge plokk kohe nukkvõlli mõõtu ja on üks probleem vähem!
Väntvõlli on ka puuotsas kiikuvad loomad, kes on sealt kinni püütud ja tehasesse treialiks viidud ära rikkunud.
Nimelt tegu pikilõtkuseibi toetuspinnaga, mis on labaselt kitsaks treitud et seib töötab alla poole oma tööpinnaga ja loomulikult on eesrindliku tempoga kulunud.
Siin on parim lahendus ilmselt see pind üleni siledaks treida ja teha paksem pikilõtkuseib näiteks kõvast alumiiniumist.
Väidetavalt olla MTz-5 ehk Jumzil uuema nimega paksemad pikilõtkuseibid ja võibolla neist lihtsam teha.
Siis väntvõlli taskud said ka mahult võrdseks sel teel, et korgid mõõduni keermeliimiga sisse keeratud.
See toruke oli ka pandud vastu väntvõlli tasku seina ja õlile jäi väga väike läbipääs sinna kaela ja selle vastu sai ta lihtsalt kõveramaks löödud.
Kiituseks aga niipalju, et hülsid on plokist väljas täpselt 0,12mm nagu peab ja sellega ei pea tegelema.
Väntvõll sai ka tasakaalustamiseks ette valmistatud, kuid jäi täna see üritus poolikuks ja sellest järgmine kord.
Ja sellise jamaga päevast päeva tegeldes, no vägisi tekivad mootorivahetuse mõtted...
Mis taga ikka juhtub, õlirõhk jääb madalaks ja hakkab varsti kolisema? Vanade saaledega oli lõtk veel suurem?