MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Lõpuks jõudis vänt lihvist tagasi ja pind on oluliselt parem kui tehasest tuleb.
Kõik kaelad ilusti 74,94 ja plokk sai ka ära tehtud ühe joone peale.
Mõnda kaant pidi ikka päris palju maha võtma ja korra tundus juba, et freesida oleks võinud, kuid sai ka nii.
Tehas on ajanud hõõritsa jõuga läbi ja need kaelad kus õlipilu on plokki freesitud olid pea 0,1mm kõrgemale jõutud ajada ja minu ettepanek tehasele oleks, et tehke kõigile kaeltele see soon põhja ja kõik oleks ühe joone peal...
   
Raamlaagripesasid hoonida ei saanud sest nii suurt hooni lihtsalt tegijal polnud ja sai alumiintoru aetud terasvõlli peale ja treitud üle vajaliku saalede välismõõdu peale.
Selle järgi siis kaasi maha võetud kuni hakkas kinni pooma ja siis kõige peenema teemantpastaga, mis jääb alumiini sisse hästi kinni ja see praktiliselt ei kulu seda asja liigutatud kuni ettenähtud moment poltidel peal ja hoon liikus sees vabalt.
Pärast vändaga proov ka ühe kaela kaupa ja kellaga mõõtes lõtkud ilusti 6 kuni 7 sajandikku.
Pikkilõtkule remontseibid ja ka pikilõtk sai 8 sajandikku.
Vähem pole enam soovitav eraldi pikilõtkuseibidega et õli vahele pääseks.
   
Hülssidele peaproov enne tihendite panekut ja väljaulatus kõigil selline.
Ühe hülsi pidi võtma teisest komplektist, kuna neil olid kraed kõik ise kõrgusega ja sai nii asja vaheseibideta paika.
Uued silikoonist hülsitihendid on päris heast materjalist juhtunud, nagu testid näitavad.
Üks komplekt sai pandud lahustisse seisma et kas läheb paiste, kuid ei läinud 3 päevaga vähemalt.
Teist komplekti sai õlis kuumutatud praeahjus 150c juures tunnike ja ei kuivanud ka kokku ega läinud kõvaks.
Paigaldus ka imelihtne kummitihenditega võrreldes, mis on mingil arusaamatul moel rõngasoonest väiksemad ja neid sinna vahele sättida et hülss midagi ära ei hammustaks on kõrgem teadus.
Poes muidugi küsitud sai neid siis üteldi et need on nii kallid, et ma olla esimene kes neid ostab.
Eks nad kallid olidki tahmarõngastega võrreldes...
   
   
Ülemisele otsale sellist kõvemat hermeetikut ka ääre alla, et kui tihendist gaasid läbi pääsema peaks siis mitte hülsi ääre alt veesärki ja alla rõngaste piirkonda grafiitmääret et hästi libiseks ja roostetamast hoiaks.

Paljud on küsinud, et miks on vaja seda nii teha ja et tehasest on hoopis teised mõõdud ja raamatud ei räägi midagi sellistest tegevustest ning ei saa paremini ise teha kui tehasest ja vastus oleks, et just seepärast ongi vaja teisiti teha.
Esiteks on masina ja mootoriehituses paljud lahendused ja tehnoloogiad edasi arenenud.
Mootoriõlid on paremad, teadmised õli puhastamisest ja nõudmised kulumisele on hoopis midagi muud kui aastal 67 olid.
Nõudmised mootori võimsuse ja ökonoomsuse osas on ka tõusnud ja kui kunagi tundus asi hea olema, siis ainult seepärast, et polnud paremat nähtud...
Nüüd aga on olemas kõik need teadmised ja võimalused neid kasutada ja pealegi on siin väike põnevusmaoment ka, et kas see mootor kestab kui ta õieti kokku panna.
Tehase moodi koostatuna kestis ta umbes 16000 km...

Eks ta selline igav asi ole, sajandikud ja tolerantsid, keda see ikka tänapäeval huvitab...
Vasta

Huvitav lugemine ikke,nagu võidusõidu mootorit tehtaks Smile

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

Väga hea teema. Nagu järjejuttu loeks ja kogu aeg ootad kuhu suunas asi edasi areneb. ?
Vasta

(09-04-2021, 01:14 AM)2715 Kirjutas:  ...
Paljud on küsinud, et miks on vaja seda nii teha ja et tehasest on hoopis teised mõõdud ja raamatud ei räägi midagi sellistest tegevustest ning ei saa paremini ise teha kui tehasest ja vastus oleks, et just seepärast ongi vaja teisiti teha.
Esiteks on masina ja mootoriehituses paljud lahendused ja tehnoloogiad edasi arenenud.
Mootoriõlid on paremad, teadmised õli puhastamisest ja nõudmised kulumisele on hoopis midagi muud kui aastal 67 olid.
Nõudmised mootori võimsuse ja ökonoomsuse osas on ka tõusnud ja kui kunagi tundus asi hea olema, siis ainult seepärast, et polnud paremat nähtud...

Nüüd aga on olemas kõik need teadmised ja võimalused neid kasutada ja pealegi on siin väike põnevusmaoment ka, et kas see mootor kestab kui ta õieti kokku panna.
Tehase moodi koostatuna kestis ta umbes 16000 km...

Eks ta selline igav asi ole, sajandikud ja tolerantsid, keda see ikka tänapäeval huvitab...

Sest ON VAJA teha. Rohkem pole vaja seletada. Kes saab aru, see saab. Kes ei saa, see ostab järgmise saani.

Kvaliteetne teema, tänan.

Cool
Vasta

Puhus tuul pisut kiiremini kui ohutuks metsas käimiseks vaja on ja egas midagi-väntvõll sai sisse ära.
Enne muidugi nukkvõllipuksid õieti paika ja laagriliimiga et kinni ka jääks, kuna enamus istu kulus esimese puksi peale ära mida kätte ei saanudki ja teistele lihtsalt ei jätkunud...
Enne esimese vaheplaadi ploki külge panemist on kaval kinni panna õlikanali ots ja nii et ta ka õli peaks sest kui seal vahel tihendit kasutada siis survega tuleb õli läbi tihendi ja mootor pealt õline.
Mina muidugi seal tihendit ei kasuta sest see suudab nii kokku vajuda, et sisemised poldid olid kõik näpuga ja ainult vedruseibid hoidsid polte ära kukkumast.
Pealegi suudab see tihendimaterjal mida venes pruugitakse peale vajumise veel õli lekkida ja seega jäägu vene papp ikka kirikusse!
Tänapäeval on head hermeetikud ja miski ei vaju pärast enam ning pole ka lekkimist ja vajadust värviämber käes mootori liiteid üle pintseldada.
Kuivamisel peaks kindlasti kõik poldid sees olema et asjad liibuks, kuna see plaat läheb kõveraks jämeda käiaga lihvides.
   
Siis pumba õlitusava ära puhastada hermeetikust kindlasti.
   
Tehases ilmselt on säilinud kohustus täita ratsionaliseerimisplaani ja siis keegi tuli sellise ettepanekuga välja, et teeme mootori kergemaks ja pikilõtku hoidvate asjade arvelt!
   
Üleval on enne ratsettepanekut ja all peale ettepanekut.
Olgu selle nukkvõlli omaga kuis on, kuid vahehammasrattal see asi ei tööta, kuna õlirõhk peaks suruma õli sealt plaadi vahelt läbi ja seega hoidma otspinna vahel õlikile.
Lattraua jupiga toimub niisama hõõrdumine ja kui senini pole see liide ühelgi mootoril kulunud siis sellel oli päris uhkelt otspind kulunud.
Selle vastu sai taha uus 1,1mm paksem seib tehtud.
Nukkvõllile tuleb ka teha paksem seib, kuigi tihendit vaheplaadil ei ole.
   
Igatahes tänu eeltööle sobis vänt sisse ja kui poldid kinni keerata sama jõuga kui ploki avade kohendamisel jääb ka lõtk samaks.
Paar saalet ei meeldinud sest kandsid ühe servaga ja said teisest komplektist võetud et vähendada pikka sissetöötamist.
Igatahes vänt teeb 3 pööret kui käega lükata ja seega vabajooks on olemas.
Pikilõtkule õnnestus ka saada remontmõõdus seibid ja vända otsa tööpind ka lihviti laiemaks, niiet enam ei kanna servake vaid täispind.
Kuna plokil laagripesa liiga kitsaks võetud läksid vahele 0,3mm plekist poolkuud ja pikilõtk jäi 0,1mm.
   
Need lehed said tinaga seibi tagaküljele joodetud ja pärast kergelt lihvklotsiga üle käidud.
   
Milleks sinna seda kruvikeerajaga keeratavat kruvi vaja on aga ei saa aru, kuna poldipea on sama kõrge ja mahub samuti hammasratta alla vabalt ära.
Ju jälle mingi ratsettepanek või 14 padruni puudumine tehase koosteliinil.
   
Nukkvõlli ajastus on ka umbes 12 kraadi vale ja tahab astmega kiilu saada ning kui panna üksteise peale uus ja Mtz-50 mootorist pärinev hammasratas on märk pea hamba jagu mööda ja võib arvata kummal rattal...

Seda kõrvalt vaadata on tegelikult päris naljakas kuidas üks asi saab niimoodi tehasest välja tulla 21 sajandil.
Oleks see kuskil Mersu tehases juhtunud oleks need tegijad laiali saadetud jalga puhkama, kuid slaavi kultuurituse juures on niigi hästi kui asi tehasest tulles põriseb.

Sai üsna sisutu kirjutis, kuid midagi teha pole...
Vasta

Kuidas võib hea plaan nihu minna...
Plaan oli panna mootori alumine ots kokku ära ja siis tegelda gaasijaotusega.
Selleks saatis tuttav venemaalt kolvirõngad ja veel mõned osad, mille kvaliteet on kriitiline mootori omadustele ja meil korraliku asja leidmine ei pruugi õnnestuda.
Vabandas küll, et Mahle rõngad kõik ära ostetud aga leidis siiski sealmaal tuntud tehase tehtud asja, mille kvaliteet pidi väga hea olema.
Algul ei osanud sellest midagi arvata, kuid kontroll näitas, et rõngaste lukuvahed kõik paari sajandiku pealt paigas ja mingit sobitamist ei ole.
Silindrisse ka sobisid ideaalselt ja püüa kuis püüad aga valgust vahelt läbi ei paista ja paksused ka sajandiku pealt nagu ette nähtud.
   
   
   
Kuna plekist kolvirõngaste paigaldaja on paras nöök ja võimalus rõngad ära lõhkuda, siis sai treitud vanast hülsist vastav abinõu ja see oli üks paremini kulutatud aeg selle mootori juures.
Läheb silindrisse igast asendist ja rõnga lõhkumise võimalus puudub.
   
   
Kolvid silindris ja hea meel, et saabki alumine osa kokku ja kõik asjad ka klapivad aga polte pingutama hakates võtmele 180Nm peale ja kolme polti ei saa selle jõuga keerata ning neljas ka kahtlane.
Sai võtmel njuutoneid maha keeratud ja hakkavad 120 peal juba venima raisad, mis seletab selle miks lahti võttes osad poldid olid lehtvõtmega keerata ja osad ikka pika sabaga...
Enda peale ka vihane, et ei kontrollinud sellist asja enne ära kas saab üldse kinni keeratagi.
52 mootori kepsupolte saab keerata muide 230 njuutoniga ja enne läheb mutter pehme kepsu sisse kui polt venima hakkab.
Õnnetuseks need aga lühemad ja ei ulatu hästi ning ajaks ka tasakaalu paigast kui panna 8mm lühemad poldid.
   
Omamoodi huvitav küsimus on, et kuidas nad selle tehases koostasid?
Masinaga keerates peaks ju masin keerama kuni vajalik jõud käes ja siis oleks pidanud poldid puru minema ja oleks uued pandud.
Käsitsi keerates kas tõesti keeratakse tundega kuni venima hakkab või kuidas neil see asi käib?
Juba huviga mõtled, et mis järgmisena kahe silma vahele on jäänud enne kui mootori kokku saab sest praagitegijad tunduvad olevat pidevalt ühe sammu ees...
Vasta

See tundub olema niiütelda plaanitäitmise mootor, ehk selline mootor mille koostamiseks osasi ei olnud aga ladu oli varasemast ajast praaki täis.
Ja nii plaani täitmise jaoks sealt praagist siis mootoreid kokku laoti.
Põrr-põrr ju teevad, ja preemia tuleb plaani täitmise eest.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Ilmselt täideti tõesti sellega plaani sest pole lihtsalt usutav, et tehases keeratakse kepsupolte käsitsi tunde järgi sest hetkel ei suuda küll ette kujutada masinat mis suudaks lõpetada poldi keeramise enne seadistatud väändejõu saavutamist kui polt venima hakkab.
Kui mingit plaani täita, siis oleks võinud ülejärgmise aasta vanarauaplaani ära täita selle mootoriga mitte seda meie maale saata.
Mujal maailmas on see nii uskumatu, et tuttav välismaalane ei saa sellest aru et kuidas on võimalik, et osad on praagid ja et miks ma siis originaalosi ei kasuta...

Poleks see ka ainus mootor mis praagi tõttu laiali läheb sest sama tee sai läbi käidud Türilt uuena ostetud 820 traktoriga.
Seal oli ka selline vibratsioon, et peegel kukkus laest alla ja peale rooli hoidmist käed surisesid veel takkajärgi tükk aega.
Jõudu oli tal ka tunduvalt vähem kui mu vanal töömasinal ilma turbota.
Esindus andis ka hea soovituse, et keerake siis mingeid kruvisid kõrgsurvepumbal, mida sai ka tehtud ja siis ta jõudis juba viimase käiguga maanteel sõita.
Lõpuks jooksis see mootor 12 töötunnil kinni ja kuna esindus tahtis et me selle Türile veaks ja polnud nõus mingit tähtaega ütlema sai see omal käel laiali tõmmatud.
Kinni jooksis ta liiga tiheda kolvi pärast ja väntvõllile olid vastukaalud panemata jäetud.
Lisaks nukkvõlli õlikanal puudu ja plokikaande tulev kanal nii mööda, et tihend pani selle kinni.
Aga said talle need kanalid tekitatud, vändale vastukaalud ja kolvid üle käidud ja pärast ta töötas veel hulga aega kui välja arvata kaanetihendi vahetus paar korda aastas.
Kepsupoltidega aga pole senini kunagi probleemi olnud kuid nüüd on see ka nähtud.

Praegu aga tundub, et neid polte tuleb ka hakata ise tegema sest nii pikki ei ole ühelgi teisel mootoril ja kataloog räägib vaid ühtedest poltidest, mille kood 50-1004182-A1 mis on lühikesed.
Homme veel helistaks paari poodi et kas on pikemaid polte ja kui ei, siis tuleb treipink käima panna ja teha eri materjalidest katsepoldid ja proovida neid kinnitada 210Nm jõuga.
Kui selle üle elavad peaks 190Nm keerates asi ka pidama jääma?
Vasta

(12-04-2021, 00:55 AM)2715 Kirjutas:  Ilmselt täideti tõesti sellega plaani sest pole lihtsalt usutav, et tehases keeratakse kepsupolte käsitsi tunde järgi sest hetkel ei suuda küll ette kujutada masinat mis suudaks lõpetada poldi keeramise enne seadistatud väändejõu saavutamist kui polt venima hakkab.
Kui mingit plaani täita, siis oleks võinud ülejärgmise aasta vanarauaplaani ära täita selle mootoriga mitte seda meie maale saata.
Mujal maailmas on see nii uskumatu, et tuttav välismaalane ei saa sellest aru et kuidas on võimalik, et osad on praagid ja et miks ma siis originaalosi ei kasuta...

Poleks see ka ainus mootor mis praagi tõttu laiali läheb sest sama tee sai läbi käidud Türilt uuena ostetud 820 traktoriga.
Seal oli ka selline vibratsioon, et peegel kukkus laest alla ja peale rooli hoidmist käed surisesid veel takkajärgi tükk aega.
Jõudu oli tal ka tunduvalt vähem kui mu vanal töömasinal ilma turbota.
Esindus andis ka hea soovituse, et keerake siis mingeid kruvisid kõrgsurvepumbal, mida sai ka tehtud ja siis ta jõudis juba viimase käiguga maanteel sõita.
Lõpuks jooksis see mootor 12 töötunnil kinni ja kuna esindus tahtis et me selle Türile veaks ja polnud nõus mingit tähtaega ütlema sai see omal käel laiali tõmmatud.
Kinni jooksis ta liiga tiheda kolvi pärast ja väntvõllile olid vastukaalud panemata jäetud.
Lisaks nukkvõlli õlikanal puudu ja plokikaande tulev kanal nii mööda, et tihend pani selle kinni.
Aga said talle need kanalid tekitatud, vändale vastukaalud ja kolvid üle käidud ja pärast ta töötas veel hulga aega kui välja arvata kaanetihendi vahetus paar korda aastas.
Kepsupoltidega aga pole senini kunagi probleemi olnud kuid nüüd on see ka nähtud.

Praegu aga tundub, et neid polte tuleb ka hakata ise tegema sest nii pikki ei ole ühelgi teisel mootoril ja kataloog räägib vaid ühtedest poltidest, mille kood 50-1004182-A1 mis on lühikesed.
Homme veel helistaks paari poodi et kas on pikemaid polte ja kui ei, siis tuleb treipink käima panna ja teha eri materjalidest katsepoldid ja proovida neid kinnitada 210Nm jõuga.
Kui selle üle elavad peaks 190Nm keerates asi ka pidama jääma?


820 osad masinad tulidgi deforsseeritud kujul. Neil  oli mootoriks T-70 mõeldud baasmootor. Kw oli vähem. Pöördeid oli vähem ja sees oli ilma vastukaaludeta väntvõll. Pump oli l 1800  pööret.Mootori mark oli D-241.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(12-04-2021, 00:55 AM)2715 Kirjutas:  Ilmselt täideti tõesti sellega plaani sest pole lihtsalt usutav, et tehases keeratakse kepsupolte käsitsi tunde järgi sest hetkel ei suuda küll ette kujutada masinat mis suudaks lõpetada poldi keeramise enne seadistatud väändejõu saavutamist kui polt venima hakkab.
 Küllap on seal mingi liini kõrval tsehh mis tegelebki erijuhtumitega ning poltide kinnikeeramine tunde järgi on väikseim must maagia mida seal harrastatakse.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

Koht: Lipetski traktoritehas.
Olukord: Tagumiste rataste paigaldus traktoritele T-40AM
Probleem: Rattapoltide partii on vigane, rattamutrid ei lähe otsa.
Lahendus: Toodi suuremad pihid millega oli võimalik mutrit eemalt hoida poldi otsa juures, paariline lajatas kuvaldaga mutrid poltide otsa.
Tulemus: Norm täidetud, rattad alla pandud.
Tagajärg: Kolhoos traktoritöökojas imestati kõvasti, kui uuel traktoril mutrid käisid poltide otsas ringi aga maha ei kippunud tulema.
Selgitus: Juuresviibinud Tihemetsa lõpetanud mees, kes oli Lipetskis paar kuud varem praktikal, s.h rataste paigaldamise juures, vangutas pead ja nentis, et üks nendest rajakatest on nüüd otsaga siia jõudnud...
Vasta

Noh, egas Koerus või Kuusalus siis teisit olnud.
Tõsi, selle vahega ainult, et pikkade pihtide asemel olid ehk näpitsad mutrite hoidmiseks...

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Mind huvitaks seda kepsapolti Rockwelli masinaga mõõta.
Äkki on teine lihtsalt pehmeke, tehtud niiütelda lehmavaiarauast.
Äkki saaks pilti tervest kepsust. Mis see 8mm lühem polt teisiti on kui olemasolev?
Mis keere sel poldil on?

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(12-04-2021, 00:55 AM)2715 Kirjutas:  Praegu aga tundub, et neid polte tuleb ka hakata ise tegema sest nii pikki ei ole ühelgi teisel mootoril ja kataloog räägib vaid ühtedest poltidest, mille kood 50-1004182-A1 mis on lühikesed.

Äkki need pikemad poldid on 260-1004182-А1 koodiga...
Vasta

Järsku on jäetud kepsud lõpuni töötlemata? Kõik kepsu poldid alates MTZ 50 kuni 82.1 peaksid samad olema. Pikkustes ei tohiks vahet olla. Ei oksa kommenteerida 260 koodiga polte, sest ei ole elusuuruses näinud. Aitaks see, kui võtaksid ja mõõdaksid kepsude kinnitus kõrgused ära. Saab võrrelda, kas tõesti on praak kepsud või on mingi muu teema?
Vasta

Netis pildid annavad 260-1004182-А1 poldi pikkuseks 100mm PMkaubamajas vist kohal olemas.  https://www.pmkaubamaja.ee/et/260-1004182-or.html
Vasta

Kusjuures mind ka huvitas selle poldi kõvadus, lasin mõõta ja oli 34.
Samas oli ka vana 52 mootori polt väga sarnase kõvadusega kuid kannatas keeramist üle 200Nm.
Mõõtsime muidugi lihvitud pinnalt mitte keerme kohalt ja keermeosa võis pehmem olla.
Pikkus on tõesti üks paljudest anomaaliatest mis sel mootoril esinevad ja nagu oleme juba õppinud, võidakse seal tehases vabalt praak kepsudele eraldi praakpoldid teha.
260 polt on juba uuritud ja see on 12mm ning samm 1,25.
240 polt on 14mm ja keere 1,5.
Helistasin ka poed läbi kus asjalikud müüjad ja ühes kohas ei ole, teises on lühemad versioonid ja kui küsisin kas kannatab ettenähtud jõuga keeramist arvati et ei.
Kolmandast üteldi, et neil oli aga viskasid ära sest kaebusi oli liiga palju ja tellivad ainult omal vastutusel.
Ühesõnaga uppuja päästmine on eelkõige uppuja oma mure ja seega sai hangitud Scania sillapolt kõvadusega 10.9 et teeks ühe prooviks et mis jõudu kannatab.
Esialgu tagaosa ei hakanud treima et algul proovib ära palju kannatab keerata.
   
Kuna vastutusrikas asi, sai keermetera ka uus tehtud, mis pole muide sugugi lihtne saavutada käe vahel et 60 kraadise nurgaga asja ja tera vahelt valgus läbi ei paista.
   
Siis teraga keere peale.
   
Pinnasiledus kõige parem ei ole sest tera serv jäi viiliga üle käimata ja põhja raadius ka ei saanud silmajärgi teritamisel päris ideaalne.
Igatahes mutter lõtkuta otsa läks käe jõul ja peaproov ka tehtud et kas oleks vaja võtta 12 kõvadusega polt.
   
Algul sai keeratud 180Nm mille ta üle elas ja siis 190, 200 ja 210Nm.
Võti on ainult 200 ja see viimane on juba skaalast väljas, kuid eeldatavalt on ta üle 200.
Igatahes mingit venimist ei olnud ja kõvemini keeramise praktiline vajadus puudus, kuna mutrit ei tahtnud ära rikkuda.
Testimiseks vahelt ei võtnud ja sai kohe edasi treida kalibreeritud pinna sama mõõduga kui 52 poldil ehk 1 sajandik alla 14mm.
Pea alla muidugi nii suurt faasi ei hakanud tegema et kohe 12,5mm peale 14mm polt ahendada.
   
Poldi pea on muidugi terve teadusharu tehtud ja milleks, ma aru ei saa ta nii keerulise kujuga pidi olema kui oleks saanud poldil ühe külje maha lasta ja selle vastu kepsu toetada nagu tavaliselt.
   
Enda arust ka enamvähem õnnestus originaali jäljendada ja seega ka allkiri, et pärast teaks keda süüdistada kui katki läheb.

Vot sellise porriga ei peaks tegelema aga mis hädaga teha kui tahta enamvähem korralikult teha.
Vanemad tegijad ikka arvasid et ära keera nii kõvasti et venima hakkab ja küll ta peab!

Eks ma teen neid veel 3 tk ja siis saab kõik kahtlased välja vahetada aga poltidest enam ei kirjutaks, kuna läheb juba teemast välja ja kes tänapäeval ikka huvi tunneb kuidas polti tehakse.
Polte saab ju poest osta!
Vasta

(13-04-2021, 00:28 AM)2715 Kirjutas:   kes tänapäeval ikka huvi tunneb kuidas polti tehakse.

Mõned veel on.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(13-04-2021, 00:28 AM)2715 Kirjutas:  ...
Enda arust ka enamvähem õnnestus originaali jäljendada ja seega ka allkiri, et pärast teaks keda süüdistada kui katki läheb.

Vot sellise porriga ei peaks tegelema aga mis hädaga teha kui tahta enamvähem korralikult teha.
Vanemad tegijad ikka arvasid et ära keera nii kõvasti et venima hakkab ja küll ta peab!

Eks ma teen neid veel 3 tk ja siis saab kõik kahtlased välja vahetada aga poltidest enam ei kirjutaks, kuna läheb juba teemast välja ja kes tänapäeval ikka huvi tunneb kuidas polti tehakse.
Polte saab ju poest osta!

Ei saa ju. Vähemalt mitte lubatule vastavat.

Meid on siis vähemalt kaks, kes hää meelega vaatavad asjatundja toimetamist.
Vasta

Nõustun ka eelkõnelejatega, antud teema on üks sisukamaid siin keskkonnas.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne