[2715]

Hea mootori koostamisel ei ole pisiasju. Kasvõi seesama õlivanni tihend, mille istumist enamus kodumehaanikuid isegi vaadata ei taipa. Uus asi ju, küll ta istub...

Mul tekkis küsimus, miks peaks väntvõlli õlipinna tabamise järel kogu õli lendu tõusma? Osa õlist, seda küll. Aga see ju hakkab otsast jälle veelduma, kui langeb mootori pindadele. Ja kuiv vänt enam juurde ei jahvata, siis peaks ühes normini täidetud karteris varu ometi olema.

Vaheplaat on sellest hoolimata kasulik, kuivõrd rahustab oluliselt õli liikumist karteris. Kas sellele on ka varuosanumber?

Selle tihendiga on tänaseks selline olukord, et öö läbi seisis mootor karteri peal ja täna peale lõunat sai näpuga polte kahe kandi jagu keerata, ehk vajumisvõime on väga äge!
Ilmestamaks kui "tore" oli karteri tihendit paigaldada paar slaidi samast materjalist ülemise kaane tihendist.
   
Peaks selle nüüd nii paigaldama või nii?
   
Kuidas näiteks sellist tihendit paigaldada kus poldiauke pole?
   
Pakendil ka pole kirjas, et alla 18 aastase juuresolekul paigaldamine keelatud.
   
Mul selline teooria, et see materjal on ropult kortsus olnud enne ja et tast tihendit teha saaks on ta pingule tõmmatud.
Annab ta ju nii ka rohkem toodangut välja ja ega need tegijad seda paigaldama ei pea.

Õli ringilendamise kohta on aga isiklik arvamus, et 2000 pöördega suudab ta päris kaua õhus püsida kui järsult pidurdada sest õlirõhk kaob ikka sekunditeks.
Katseliselt võib pooliku tellise veeämbrisse kukutada ja vett tuleb päris palju välja...
Asja teeb halvemaks, et muu maailm teeb suure silindrimahuga mootoriplokile raamlaagri ja silindri vahele ava kust õhk ühest silindrist teise saab minna ilma läbi õlivanni käimata.
Antud juhul ei saaks neid ka teha sest vastamisi käivate silindrite vahel on õlipihustid.
Õlitase on aga kepsukaantest alumises seisus umbes 40mm allpool ja suur hulk õhku käib läbi karteri ja ajab õli lainetama lisaks sellele, et sõites ka mootor loksub.
Vene sõbral on 5 Valdaid Belarusi mootoriga ja kui muidu sõitsid nad hästi vähe ühe turboga, siis peale vaheseina kasutamist olla pikemaks pidama jäänud.
Muidugi võiks see plekk kõrgemal olla aga isiklikult usun, et see asja halvemaks ei tee, seda enam et ta kohe võtta oli.
Kas tal eraldi varuosakoodi on jään vastuse võlgu.
Elu jooksul on paar alumiiniumist õlivanni ostetud Trakost ja mõlemal oli see plekk sees ning eraldi pole plekki ostnud, nagu oli ta sees ka Soomest toodud mootoris kust see vann pärineb.

[juss]

Klapivedrude kohapealt, tõsi küll uurisin mina eksport mootorit ja E mootorit milles mõlemas olid jämedamad vedrud kui 240 mootoris.
Soovitan Plokikaane ja vahekaane vahele panna õhukese papptihendi hermeetikuga, meil on ta ainukene mis seal ühes tükis püsib. Paksemad tihendid lahkusid omalt kohalt juba sellisel katsetuse.

[v6sa]

Halvemaks ei tee kindlasti, ainult paremaks. Eriti traktoril, mille mootoril võiks suured kalded mõlemas suunas olla pigem normaalsus

[twist]

Tihenditeemal. 
Neid vanadest säärikutest lõigatud vene tihendeid saab paigaldada ainult tikkpoltide abiga. Keerata igasse nurka ja vajadusel ka keskele paar tikkpolti näpuga sisse, venitada tihend nende otsa, teha õigete poltidega esmane pingutus ja siis saab juba tikud ükshaaval poltidega asendada. 

Avadeta tihendi asendaks ma tihendimaterjalist lõigatud uue tihendiga või üldse mootorisilikooniga kui liide igapäevast avamist ei vaja (Loctite 5699 jäigematele liidetele ja 5910 elastsust nõudvatele liidetele).

[Urmet24]

Osad välismaised meistrimehed youtubes kasutavad ka tihendite paigal hoidmiseks õrna kihti aerosoolliimi.
Tekib kerge nake, kuid samas ei tohiks  tihendi pidavusele mõjuda.

[2715]

Tihenditel peatuda, siis neid kapsalehest tihendeid pole küll plaanis ühtegi kasutada.
Esiteks need ei sobi ja teiseks on materjal ka täiesti vale.
Täna proovisin ülejäänud papptihendite peal et mis juhtub kui õlitilk pinnale tilgutada, et kas ronib pinda pidi edasi.
Õlijuhtimise võime aga ületas kõik ootused ja praktiliselt kohe imendus õlitilk papi sisse ja jõudis teisele poole välja.
See aga tähendab, et kõik need tihendid hakkavad õli "higistama"ja mootor on pealt pidevalt õline.
Tordikarp on igatahes kordi pädevam tihendimaterjal.
Neid jahvatatud kummikust tehtud ülemise kaane tihendeid ei pane kindlasti sinna vahele sobimatuse pärast ja turboga mootoril ei püsiks ka see seal vahel tundigi.
Õlivannile polnud ka plaanis panna aga ta jäi nii õnnetult esikaane peale rippu et ei tahtnud jätta pilu sisse ploki ja karteri vahele.
Muidugi juba kahetsen sest poldid olid jälle lõdvad ja kui ühe korra veel pingutamist tahab läheb esimene kaar nagunii vastu ja tuleb ikka vann alt võtta ja ära sobitada.
Mingit tikkpoltidele venitamist karteripõhja tihend ei võimalda sest nurkades peavad küljetihendid minema kaarte kummitihenditega kokku, mida saab ainult õlivanni soonde panna.
Mootor maas on võimalik see sinna ära sobitada, kuid traktori peal poolraamide vahel seda lihtsalt pole võimalik teha sest poldid kukuvad aukudest välja.
Hea sõnaga meenutaks jällegi Trakot, kust sai ideaalselt sobivaid korktihendeid mille paigaldamisel polnud ühtegi probleemi sobimisega ja ei kleepunud nad ka pinnale kinni vaid tulid tervelt lahti ja sai uuesti kasutada.
Sellele mootorile on aga mõtekas vaid kolm tihendit panna ja ülejäänu peab hermeetikuga paremini.
Kõrgsurvepumbale, klapikambrikaanele ja plokikaanele.

[saarrand]

See tihendimaterjal on tōesti ōudus kuubis. Ei sobi isegi šablooniks, sest mōōdud ka ei klapi. Ise olen siiani teinud veneaegsest paraniidist, paraku hakkavad selle varud lōppema...

[diesel]

paroniiti müüakse iga nurga peal.

[Laurimetall]

Väga huvitav ja hariv projekt on. Kurb on nii mõelda,et ega ju põhimõtteliselt mootorit mehaanika poolest ei arendata ega tuunita. Algselt see mootor peakski nii korralikult koostatud olema. Kahju ,et raha peab maksma sellise praak tehnika eest.

[Talupoeg taluja]

paroniiti müüakse iga nurga peal.

Kas seda veneaegset või mõnda uuemat toodet?
Uuematega selline lugu, et on küll ilus , kuid aukude löömiseks vaja kõik augulöömistornid ümber töödelda.

[2715]

Mul seda veneaegset tihendimaterjali on üks tõrvapapirulli suurune rull, kuid see on ajaga kõvaks kuivanud ja sellest tihendi tegemine nõuab keskmisest suuremat osavust.
Vaataks aga asja teise nurga alt et tegu on täiesti enneolematu olukorraga ses mõttes, et on ju saada tihendikomplekt, mida kasutada ei saa.
Viimati sai tehtud Valmeti mootorile remonti.
Oli küll aastast 1995 ja samuti sai uued hülsid, rõngad, kolvid ja ka tihendikomplekt sai tellitud kõige odavam mis saada oli ja maksis 30 eurot.
Sealt sobisid kõik tihendid külge ja materjal ei tekitanud ka kahtlust.
Kolvid-hülsid olid ka 70 eur silinder ja kõik sobib kokku ning ka toimib juba 4 kuud ilma ühegi probleemita.
Kui kuskilt saaks osta tihendikomplekti D 2xx mootorile mis kasutada sünniks siis mul poleks kahju maksta isegi 45 eurot selle eest ja sellise kaanetihendi eest mis jääks turbomootoril paariks aastaks pidama siis veel 50 eur.
Kaanetihendile sai mõeldud välja lahendus, mis aga tuleb välja et ei tööta ja selle eest tahaks ka hoiatada.
Nimelt mul oli plaan kasutada plastikrõngaste asemel alumiinrõngaid, mis said ka lõigatud kaanetihendist 0,05mm paksemad ja üsna pehmest toorikust.
   
Huvi muidugi katsetada, et palju kokku vajub see rõngas kui keerata kaas kinni 150Nm jõuga.
sai kaas peale ja et mitte materjale raisata läks peale vana pooleks lõigatud kaas kahele silindrile vana tihendiga.
Soonde sobisid nad muidu hästi isegi.
   
Sai keeratud algul 50Nm, siis 75 ning juba hea meel, et asi toimib, kuid 100 pealt käis krõps ja tulemus selline:
   
Ühesõnaga seepärast ongi siis tihendi siseava nii suur jäetud ja vahe plastikrõngaga ära täidetud.
Aga pole halba ilma heata sest uusi teadmisi on alati hea omandada.
Nüüd saabki uuesti alt lahti võtta ja karteri tihendi ära vahetada korktihendi vastu mille üks hea inimene naela otsast leidis.
Kaanetihend anti ka, veneaegne ja aastast 77 kui silti uskuda mis läheb vahele parema puudumisel.
Praegusel mootoril see lahendus toimib sest just proovisin kas on vajunud ja täpselt samasse kohta jääb lahtikeeratud polt kui sama jõuga keerata mis algul sai.
Muidu on ka kõik pidama jäänud ja ei leki, väljaarvatud mõra ilmselt hülsis ja uue Belarusi hüdrojagaja, mis lekib, kuid see on plaanis vahetada Bulgaaria jagaja vastu nagunii sest kahte asja ta korraga ei tee.
Mingi päev sai kultiveerimas käidud 7ha ja jõuab täiesti normaalselt vedada 5,5m kultivaatorit 12 versta tunnis 1500-1800 pöörde vahemikus.
Turborõhk tuleb ka üles ilusti 0,3-0,4 bar, suitsemist ei tähelda kui hoo sisse saab ja õli ka ei võta ning mootor üle ei kuumene.
Pisut sai pritsehetke hilisemaks pandud ja hakkas pehmemalt tööle.
Ühesõnaga kui ta nii kestaks kui praegu on, siis võiks rahul olla.

[2715]

Peale väikest hoovõttu on lõpuks mootori suuremad osad üksteisega ühendatud ja katkised hülsid vahetatud.
   
Nüüd tuleb turboga tegeleda, mis muidu sünnib kollektorile ilma midagi muutmata sest eks ta läänest maha on tehtud, kuid õlitorud on vaja sobitada ja päris nii ka ei taha teha nagu venemaal popp on et võetakse mingi jalgratta lenks või veetoru ja ühendatakse see keevitust imiteerides ettejuhtuva mootori auguga.
Torustik võiks ikka visuaalselt ka vaadatav olla ja eelkõige mitte teisi asju segada ja olla lihtne eemaldada ja paigaldada.
Selle nimel valmisid flantsidest joonised ja mingi hetk lõigatakse asjad välja.
Turbol pidi muidugi olema rike, et ajab õli väljalaskesse, kuid see viga on hoolduse ja puhastamisega kõrvaldatav ja nüüd väike konspekt kuidas turbot hooldada.
Muidugi kes pole seda enne teinud peaks enne konsulteerima asjatundja või apteekriga.
Kõigepealt enne osandamist on vaja kindlaks teha mismoodi on võll ja rootorid tasakaalustatud sest see määrab edasise käitumise.
Kui tasakaalustamiseks on freesitud tiivikut ennast ja mutrit mis kompressori ratast hoiab pole käiatud on tegu eraldi tasakaalustatud detailidega, nagu enamus suuremaid turbosid mis pole järgitehtud ja venemaal toodetud.
Venelased nimelt pole nii kaugele arenenud ja püüavad turbot tasakaalustada peale koostamist, mis seletab nende kiire kulumise ja madala kasuteguri.
Näeb see üldjoontes välja nõnda, et turbo keskosa koos tiivikutega pannakse tasakaalustuspingi anduritele ja tiivikule antakse pöörlemine suruõhuga.
Suur probleem tuleb aga nüüd sellest, et laagrites on lõtk, mis lubab võllil end ümber raskuskeskme liigutada ja kuna laagriosa kaalub rohkem kui tiivikud ja võll, pole võimalik piisavat tasakaalu saavutada.
Töötades aga kulub märkimisväärne osa energiast mis peaks ülerõhku tootma sellele, et lükata võlliga puksides olevat õli.
Mingitest pööretest alates ei jõuagi sinna enam õli vahele ja lõtk suureneb järjest.
Tulles tagasi antud turbo juurde, siis ainuke rike mis toob kaasa normaalsete lõtkudega turbol õlilekke tiiviku vahelt on õli koksistumine, mida võib näha esimeselt slaidilt.
   
Seega pole turbot enne seismajätmist jahutatud ja seepärast on õli võllil ja pesal kõrbema läinud ja teinud õlile justkui paisu ette ja tal pole mujale minna kui allamäge tiiviku vahelt välja.
Selle vea parandamiseks piisab seega detailide puhastamisest kui lõtkud normi piires on.
   
Veel jäi silma, et õhupuhasti on kehv olnud ja tolmu läbi lasknud, millest räägib slaid 3.
   
Igatahes sai kõik ära puhastatud ja kokku tagasi pandud.
Kes seda esimest korda teeb peaks kindlasti süvenema asjade järjekorda ja mis pidi asjad kokku käivad.
   
   
   
Kõiki viimasel kolmel slaidil olevaid asju on võimalik valesti kokku panna, mis mõjutab toote omadusi.
Tiiviku mutri pingutamisel peaks veel jälgima pingutusmomenti, kuna võll on üsna peen ja võib deformeeruda.
Südamerahuks muidugi võiks koostamisel tiivikud omavahel samasse asendisse asetada, kuid antud turbol on tiivik mõlemalt poolt tasakaalustatud ja miski nende asendit ei fikseeri.
   
Pärast mutri pingutamist ma lasen tavaliselt turbole tilga amordiõli puksidele ja turbo keskosa ruutmeetrise pleki külge ühe poldiga ning siis suruõhuga käima lasta.
Kui õhk lõpeb, peab turbo edasi pöörlema täiesti hääletult, mida see plekk peaks kuuldavaks ja nähtavaks tegema kui kõrv vastu panna.
Kui midagi kuulda ja tunda pole, võib lugedagi operatsiooni lõppenuks.
Kokkuvõtteks ei sisalda kirjatükk jällegi traktoriga ja mootoriga otse seonduvaid asjaolusid, kuid iial ei tea, kuna ja kellel võib mõnda teadmist vaja minna...

[v6sa]

Kaua meie oludes peaks siis turbot jahutama? Kiirteid meil ei ole, vähesed turbomootorid töötavad põhjagaasiga täiskoormusel?

Olen kindel, et minut-paar väikesel koormusel ja mitte üle kolmandikpööretel tiksumist jahutab turbo sedapalju maha, et seiskamine on ohutu.

Kiidan väga asjaliku postituse eest. Turbo on üks neid vidinaid, mida ei ole veel remontida julgenud. Oma masinatel pole vajadust olnud (toimiv modus operandi on esimeses lauses), teiste omad olen mujale saatnud.

[hundu615]

Minut paar tühikäigul loksumist piisab,kuid enamus ei tee seda,näha ka autode pealt.

[Daff]

Minut paar tühikäigul loksumist piisab,kuid enamus ei tee seda,näha ka autode pealt.

See komm ei sobi siia teemasse eriti hästi "aga ei saa mitte vaiki olla".  Kui seda turbot tahad kinni kõrvetada õliga siis peab ikka üks ütlemata s...t õli sees olema, ütleks poslamasla lausa. 

Ise alates 91 aastast sõitnud ringi suurtega ainult turbotatud maailmas ja pole veel ei endal ega teistel kuulnud, et jahutuse taga asi oleks ja mõni turbo kinni oleks kõrbenud või probleemid oleks tekkinud just selle pärast, et tühikäigul tiksuda ei lasta. Isegi vanal MAZ autol piisas sellest kui põhjagaasi pealt jala maha võtsid ja parklasse keerasid, et turbo oli piisavalt jahtunud oli.
Küll olid vene masinatel seoses turbodega muud jamad. Võllid kulusid ära kuna õli oli tõesti olematu kvaliteediga ja mootorid ei suutnud hoida survet madalamatel pööretel.


Traktoriga võibolla on selline asi isegi võimalik aga siis peab  keset künnivagu kohe masina veo pealt välja suretama,et temperatuurist tingitud probleemid tekiksid. 

Näiteks uue Volvo kohta mainis tehase esindaja, et turbole piisab jahutusesks sellest kui parklasse laveerid. Ja seda ka juhul kui võtad meeletut tõusu ja tõusu lõpus kohe pakima sätid. Tavaliikluse puhul turbo jahutamist ei vaja.

[hundu615]

Minut paar tühikäigul loksumist piisab,kuid enamus ei tee seda,näha ka autode pealt.

See komm ei sobi siia teemasse eriti hästi "aga ei saa mitte vaiki olla".  Kui seda turbot tahad kinni kõrvetada õliga siis peab ikka üks ütlemata s...t õli sees olema, ütleks poslamasla lausa. 

Ise alates 91 aastast sõitnud ringi suurtega ainult turbotatud maailmas ja pole veel ei endal ega teistel kuulnud, et jahutuse taga asi oleks ja mõni turbo kinni oleks kõrbenud või probleemid oleks tekkinud just selle pärast, et tühikäigul tiksuda ei lasta. Isegi vanal MAZ autol piisas sellest kui põhjagaasi pealt jala maha võtsid ja parklasse keerasid, et turbo oli piisavalt jahtunud oli.
Küll olid vene masinatel seoses turbodega muud jamad. Võllid kulusid ära kuna õli oli tõesti olematu kvaliteediga ja mootorid ei suutnud hoida survet madalamatel pööretel.


Traktoriga võibolla on selline asi isegi võimalik aga siis peab  keset künnivagu kohe masina veo pealt välja suretama,et temperatuurist tingitud probleemid tekiksid. 

Näiteks uue Volvo kohta mainis tehase esindaja, et turbole piisab jahutusesks sellest kui parklasse laveerid. Ja seda ka juhul kui võtad meeletut tõusu ja tõusu lõpus kohe pakima sätid. Tavaliikluse puhul turbo jahutamist ei vaja.

Mina  lähtun oma sõiduautode ja oma kundede turbodega ümber käimisest,veoauto ja rasketehnika turbod on tummisemad tükid.Offtopicuna ei saa ka ma vaiki olla.
Vanaisa väikse posina ei osanud oodata põie pidamatust,kuna onud kõik rääkisid,et eluaeg on pidanud,kuid kui vanaisa vanaks jäi olid ikke tilgad püksis.

[Urmet24]

Üldiselt see turbo teema siin ei pea paika... Okei, kui rääkida olukorrast, kus turbo punaseks lastakse, siis jah peab.
See temp ei lähe seal esiteks nii hulluks. Teiseks KORRALIKU üli kuumataluvus on piisava, et ei kõrbeks seal miskit.
Lisaks on ju pöördel pumbatava õli maht suurem, kui tühikäigul ehk siis rohkem soojust viiakse ka kaasa.
Ning kui see õli ei suudaks miskit jahutada, siis oleks ka mootori enda õli temp laes.

[2715]

Eks see turbo temperatuur sõltu ka sellest kuidas ta masinal paikneb.

Lahtiselt ja kuumakojaga sõidusuunas jahtub ta üsna kiirelt maha aga näiteks nagu ta a-tähega autol on, mida Hitleriks kutsutakse, kuuma mootori peal kus turbo all on väljalasketoru ja turbo ise on pakitud plekist kesta sisse et kapotilt värv ära ei põleks siis seal on peale kiiremat sõitu üsna hästi kuulda kuidas õli keeb.
Väljalaskegaaside temperatuur on ka väga tähtis näitaja, mida on imelihtne üles ajada hilise pritse ja halva pihustamisega ning suurema kütusekogusega kui ära põleda jõuab.

Summutist ikka "porgand"väljas on siis ei kesta ei klapid ega turbo seda pikalt ja mida see turbo enne tegi ei tea tagantjärgi keegi enam sest selle veaga ta ära vahetati.


Traktori juurde tulla, siis Boschi pump on kõvasti väljalaske temperatuuri maha võtnud sest varem läks kollektoril värv ikka mustaks aga nüüd tundub, et värvitilk pole veel nii mustaks kõrbenud.

Ilmselt see mõjub hästi, et pritset varasemaks keeratakse ja pihustitel rõhku tõstetud et põleb varem ja kiiremalt.

Kõike võimsust nagunii ei saakski kasutada sest sidur ei kanna seda üle ja seega on kütusekogust tunduvalt vähemaks keeratud kui võimalik oleks.

Vahepeal aga õlitust mõteldud siit ja sealt vaatenurgast ja perspektiivist ning tekkis selline otsus, et õlitaset karteris peaks (omal vastutusel muidugi) vähendama kuni vaheplekini sest see kui väntvõll karteris õli segab ei aita kuidagi kaasa surveõlitusega mootori toimimisele.

Selleks sai õlivarda toru uus ja ekstsentriline tehtud mis varrast rohkem püsti hoiab ja miinimum on nüüd 4mm allpool plekki ja maksimum umbes 14mm üle pleki.

Õlifiltrijalg sai ka soetatud ja liitepind sirgeks aetud sest seda kõverust seal ikka oli...

   

   

Näis, kuna jälle aega edasi tegeleda.

[Daff]

Vahepeal aga õlitust mõteldud siit ja sealt vaatenurgast ja perspektiivist ning tekkis selline otsus, et õlitaset karteris peaks (omal vastutusel muidugi) vähendama kuni vaheplekini sest see kui väntvõll karteris õli segab ei aita kuidagi kaasa surveõlitusega mootori toimimisele.

Selleks sai õlivarda toru uus ja ekstsentriline tehtud mis varrast rohkem püsti hoiab ja miinimum on nüüd 4mm allpool plekki ja maksimum umbes 14mm üle pleki.

See õlitase karteris ei pea olema tehase poolt märgitud ülemise normini. Siin on arvestatud ka lollkasutajat kes mootori käivitab kui traktor on kummuli ja et sellistes tingimustes mootor ellu jääks.

Oli ju vene ajal küll mootoreid mis sõid õli ära kuini alumise normini ja siis jäi õlitase pidama. Töötas.


Ja nüüd pisut teisest vallast aga ikkagi diislist. 

Kui kunagi tulid uued DAF 105 turule siis oli mingi partii kus mootorid võtsid meeletult õli. Nädalaga neelas ülemisest normist nii palju allapoole, et varras ei näidanud. 
Tekkis paanika. Kiri tehasesse.
Ja sealt tuli vastus.  Enne ärge õli lisage kui mootriõli taseme avariituli pidevalt põlema jääb. Vilkuv tuli ei ole veel ohtlik. Kui tuli pidevalt põlema jäi siis võimalusel lisasime 1L õli, et tuli maha rahuneks. Ja vilkuva tule juures jättis masin õlivõtmise ka järgi. Pidevalt põlevast tulest varda ülemise kriipsuni oli maad 8L. Karteris oli 28L õli.

Jälle paanika. Kiri tehasesse. Vastus tuli järgmine. 

Pidevalt põleva tule korral on õlitase karteris täpselt see mis mootorile vaja on. Ärge paanitsege. 
See 8L on pandud igaks juhuks just lollkasutaja pärast. 
Ja need autod sõitsid kõik ilma õlita miljoni välja.

[Laurimetall]

Ma ei imestaks kui mõõtevarras pole õige pikkusega või on tehases mõeldudki, natuke vändaga õli ringi lööks, et vb kestab garantii lõpuni enne kui täitsa kokku või laiali lendab. Õlirõhk on nii kui nii paika reguleeritud  selleks ka mingid ummistused, korgid või puurimata avad on kuskil. Eks ta pigem naljana ole mõeldud. Jube kvaliteet on  lihtsalt.