1988 Ford Sierra 2.0 74kW
#81

Mu käest 8 sellise mootoriga fordi olnud,  põhi tühikäigu probleem on olnud see tühikäigu mootor, vahel ka temp andur. Kui on vajadust võin selle karpa üle ka käia.
Vasta
#82

(21-07-2021, 22:09 PM)lauren Kirjutas:  Mu käest 8 sellise mootoriga fordi olnud,  põhi tühikäigu probleem on olnud see tühikäigu mootor, vahel ka temp andur. Kui on vajadust võin selle karpa üle ka käia.
Hüva, vaatame kuidas edaspidi käitub. Kui see anomaalia hakkab sagenema, siis võtan ühendust. Karpa on saanud veidi näppimist Hannese poolt, sel juhul kaldun tühikäigumootorit kahtlustama.

"Igal pool on parem kui kusagil mujal"
Vasta
#83

Pole mõnda aega siia kirjutanud. Juuli lõpus sai käidud youngtimer campil ning masin on siiamaani üsna hästi vastu pidanud. Veidi peale näitusel käiku hakkas aga siduripedaal krigisema ja pedaal muutus raskeks. Alguses mõtlesin, et pedaale hoidev kronstein hakkab jälle keevitusest lahti murduma, sest alles hiljaaegu masinale uus sidurikomplekt ja tross paigaldatud. Õnneks oli kronstein omal kohal ning peasüüdlane oli tross, mis ennast kinni pooma hakkas. Oli teine mingi odavam Cofle tross. Uue trossi õlitasin enne ära, et libedamalt oma kesta sees liiguks. Vanal trossil oligi nimelt probleem selles, et ta oma kesta sees oleva kraega poos end oma kesta sisse kinni ja siis andis seda pedaali ikka sõtkuda. Uue trossi vahetus käis kiirelt ning nüüd käib sidur nii kergelt nagu poeuuel autol. 
Tegin ka väikse eksperimendi. Nimelt vibrab autol rool kiirusel 100+ ning arvasin, et ehk on asi balanssimata velgedes. Panin vahelduseks alla plekkveljed tutika rehviga, mis olid hiljaaegu balansseeritud. Ikka vibrab teine samal kiirusel täpselt samamoodi. Ei oska enam mõelda, milles asi võiks olla. UK gruppidest olen lugenud, et selline asi on ka teistel esinenud, võimalik, et miski tüüpviga. Nüüd panin jälle valuveljed alla tagasi ning saab jälle kena masinaga kilomeetreid edasi mõõta.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               

"Igal pool on parem kui kusagil mujal"
Vasta
#84

(09-08-2021, 16:06 PM)Sm Natsalnik Kirjutas:  Pole mõnda aega siia kirjutanud. Juuli lõpus sai  Nimelt vibrab autol rool kiirusel 100+ ning arvasin, et ehk on asi balanssimata velgedes. ..
 Ei oska enam mõelda, milles asi võiks olla. UK gruppidest olen lugenud, et selline asi on ka teistel esinenud, võimalik, et miski tüüpviga. 
Suurtel kiirustel ei pane rooli vibreerima tüüpviga, vaid ikka tasakaalustamata pöörlev mass. Smile
Lisks veljele-rehvile pöörlevad veel ketas, rumm ja rattapoldid/mutrid. Ka neid võib kahtlustada.
Ja praktikas on olnud ka selliseid totraid juhuseid, kus vibra on tekkinud sellest, et velg ei asetu sirgelt kettale või ketas rummule, sest seal on rooste või muu sodi vahel ebaühtlaselt.
Vasta
#85

Endal oli maanteekiirusel tekkiva vibratsiooni süüdlaseks kõverad pidurikettad. Pidurdades roolis tekkis vibratsioon ei suurenenud, nagu tavapäraselt kõvera ketta puhul.
Vasta
#86

Vanad vedelad õõtsapuksid võimendavad igasugu vibratsioone veelgi. 
Neid odavaid siduritrosse võib vahetama jäädagi, need oluliselt nõrgemad kui originaal. Otsi mõni tehasetross, loputa rooste välja ja määri korralikult ära!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#87

(09-08-2021, 16:47 PM)TeeTL Kirjutas:  
(09-08-2021, 16:06 PM)Sm Natsalnik Kirjutas:  Pole mõnda aega siia kirjutanud. Juuli lõpus sai  Nimelt vibrab autol rool kiirusel 100+ ning arvasin, et ehk on asi balanssimata velgedes. ..
 Ei oska enam mõelda, milles asi võiks olla. UK gruppidest olen lugenud, et selline asi on ka teistel esinenud, võimalik, et miski tüüpviga. 
Suurtel kiirustel ei pane rooli vibreerima tüüpviga, vaid ikka tasakaalustamata pöörlev mass. Smile
Lisks veljele-rehvile pöörlevad veel ketas, rumm ja rattapoldid/mutrid. Ka neid võib kahtlustada.
Ja praktikas on olnud ka selliseid totraid juhuseid, kus vibra on tekkinud sellest, et velg ei asetu sirgelt kettale või ketas rummule, sest seal on rooste või muu sodi vahel ebaühtlaselt.
Võimalik jah, et midagi sellist seda põhjustab. Ma olen veeermikus enamuku asjadest ära vahetanud ja isegi veljemutrid on uued, aga kes teab.

"Igal pool on parem kui kusagil mujal"
Vasta
#88

(09-08-2021, 18:16 PM)t4rio Kirjutas:  Endal oli maanteekiirusel tekkiva vibratsiooni süüdlaseks kõverad pidurikettad. Pidurdades roolis tekkis vibratsioon ei suurenenud, nagu tavapäraselt kõvera ketta puhul.
Kettad said just hiljuti vahetatud, neid hetkel süüdlaseks pidada ei taha.

"Igal pool on parem kui kusagil mujal"
Vasta
#89

(10-08-2021, 16:11 PM)Sm Natsalnik Kirjutas:  
(09-08-2021, 18:16 PM)t4rio Kirjutas:  Endal oli maanteekiirusel tekkiva vibratsiooni süüdlaseks kõverad pidurikettad. Pidurdades roolis tekkis vibratsioon ei suurenenud, nagu tavapäraselt kõvera ketta puhul.
Kettad said just hiljuti vahetatud, neid hetkel süüdlaseks pidada ei taha.

Uued kettad võivad väga suure tõenäosusega just ollagi see kurja juur.

Aga igaks juhuks küsin, ega "katselõik" ei ole korduv? Võibolla on hoopis tee treppis ja vibrab? Kunagi olen ise sama asjaga vaeva näinud kui 110km/h vibra sisse lõi. Hiljem selgus, et viga oli teelõigus (Laagri-Kanama), mis oli juhtumisi ainus 110km/h teelõik, kuhu regulaarselt sattusin.
Vasta
#90

Tagaveolistega endal eriti kokkupuudet pole olnud aga kas sellisel puhul ei kahtlustata tavaliselt kardaani/ selle vahepukki?
Vasta
#91

(10-08-2021, 20:33 PM)J.Aru Kirjutas:  Tagaveolistega endal eriti kokkupuudet pole olnud aga kas sellisel puhul ei kahtlustata tavaliselt kardaani/ selle vahepukki?

Jõuülekande vibra ei tule rooli kaudu. Rattavibra ja kardaanivibra on autos üsna selgelt eristatavad.
Vasta
#92

(10-08-2021, 22:42 PM)zazik Kirjutas:  
(10-08-2021, 20:33 PM)J.Aru Kirjutas:  Tagaveolistega endal eriti kokkupuudet pole olnud aga kas sellisel puhul ei kahtlustata tavaliselt kardaani/ selle vahepukki?

Jõuülekande vibra ei tule rooli kaudu. Rattavibra ja kardaanivibra on autos üsna selgelt eristatavad.
Õigus, see osa jäi kuidagi vahele, et vibratisoon roolist tunda.
Vasta
#93

Roolivibratsiooni on muidugi kahesugust, horisontaalne ja vertikaalne. Käega ja silmaga teeb vahet, kuigi see on suht udupeen erinevus. Horisontaalne (tõmblemine vasakule-paremale) on tingitud mingist pöördmasside külgedele viskumise komponendist, vertikaalne võib tulla ka puksidest-amortidest.
Vasta
#94

Rummud ise kõverad. 
Mul ühe A-6 oli selline pull, et eest vibrat kätte ei saanud. 
Kui uued rummud panin oli vibra kadunud.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#95

(10-08-2021, 16:11 PM)Sm Natsalnik Kirjutas:  
(09-08-2021, 18:16 PM)t4rio Kirjutas:  Endal oli maanteekiirusel tekkiva vibratsiooni süüdlaseks kõverad pidurikettad. Pidurdades roolis tekkis vibratsioon ei suurenenud, nagu tavapäraselt kõvera ketta puhul.
Kettad said just hiljuti vahetatud, neid hetkel süüdlaseks pidada ei taha.
 Kui ketaste alla jääb paigaldamisel sodi siis hakkab ka vibreerima.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta
#96

Kõiki neid viskumisi on võimalik indikaatorkellaga kontrollida. Ketas tuleb muidugi mõne lisaseibi abil enne kinni keerata, seibid siis velje asemel.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#97

(14-06-2021, 16:03 PM)ounou Kirjutas:  
(14-06-2021, 15:39 PM)stihl Kirjutas:  20t demmi oli siis ilmselt väga suur raha.
selle otsustamiseks peaks teadma sakslase keskmist netopalka tollest ajast.
Väidetavalt oli Lääne-Saksa aasta 1985 keskmine töötja kuusissetulek 1140DEM. USa kohta väidetakse aastapalgaks 16822$ ehk ~1400USD kuus. Seega loogiline. Teoreetiliselt on see brutopalk ehk siis neto võis olla suurusjärg 1000 DEM. 20 kuu palk on täitsa loogiline, et Sirje ka maksis. See suhtarv võiks olla sarnane praeguse Eesti vs sõiduauto hinnaga, Saksamaa majanduslik tase oli siis sarnane. 1994 maksis 10 aastat vana automaadiga 525e 2000DEM elik siis 16000EEK ja 1977 aasta täispauk 3-liitrine Senator 700DEM.
Vasta
#98

(12-08-2021, 16:40 PM)PlyVal64 Kirjutas:  
(14-06-2021, 16:03 PM)ounou Kirjutas:  
(14-06-2021, 15:39 PM)stihl Kirjutas:  20t demmi oli siis ilmselt väga suur raha.
selle otsustamiseks peaks teadma sakslase keskmist netopalka tollest ajast.
Väidetavalt oli Lääne-Saksa aasta 1985 keskmine töötja kuusissetulek 1140DEM. USa kohta väidetakse aastapalgaks 16822$ ehk ~1400USD kuus. Seega loogiline. Teoreetiliselt on see brutopalk ehk siis neto võis olla suurusjärg 1000 DEM. 20 kuu palk on täitsa loogiline, et Sirje ka maksis. See suhtarv võiks olla sarnane praeguse Eesti vs sõiduauto hinnaga, Saksamaa majanduslik tase oli siis sarnane. 1994 maksis 10 aastat vana automaadiga 525e 2000DEM elik siis 16000EEK ja 1977 aasta täispauk 3-liitrine Senator 700DEM.
Priit kui endine opeli omani tegi eksimuse,senatori polnud veel 77 aastal,sel ajal valmistati alles stantse selle tootmiseks.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#99

Masin on endiselt kalla ja talla reziimis töötanud. Viimasteks uuendusteks on Ford 2004 sound 2000 raadio ning suurem kassetibox, mis istus kenasti armatuurlaua kundepoolsesse sahtlisse. Raadio tuli välja vahetada kuna kassetimängija lõpetas töötamise ning andunud kassetikuulajana ei olnud selline olukord vastuvõetav. Nüüd on sees ajastukohasem raadio, mis oli enamlevinud tolle aja Sierrades. Seoses jahedamate ilmadega on külmkäivitus jälle raskeks muutunud, peab hakkama jälle karburaatorit sättima aastaajale kohasemaks.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

"Igal pool on parem kui kusagil mujal"
Vasta

Kassetid annavad eheda retrolaksu... Edu!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne