21-07-2021, 22:09 PM
Mu käest 8 sellise mootoriga fordi olnud, põhi tühikäigu probleem on olnud see tühikäigu mootor, vahel ka temp andur. Kui on vajadust võin selle karpa üle ka käia.
(21-07-2021, 22:09 PM)lauren Kirjutas: Mu käest 8 sellise mootoriga fordi olnud, põhi tühikäigu probleem on olnud see tühikäigu mootor, vahel ka temp andur. Kui on vajadust võin selle karpa üle ka käia.Hüva, vaatame kuidas edaspidi käitub. Kui see anomaalia hakkab sagenema, siis võtan ühendust. Karpa on saanud veidi näppimist Hannese poolt, sel juhul kaldun tühikäigumootorit kahtlustama.
(09-08-2021, 16:06 PM)Sm Natsalnik Kirjutas: Pole mõnda aega siia kirjutanud. Juuli lõpus sai Nimelt vibrab autol rool kiirusel 100+ ning arvasin, et ehk on asi balanssimata velgedes. ..Suurtel kiirustel ei pane rooli vibreerima tüüpviga, vaid ikka tasakaalustamata pöörlev mass.
Ei oska enam mõelda, milles asi võiks olla. UK gruppidest olen lugenud, et selline asi on ka teistel esinenud, võimalik, et miski tüüpviga.
(09-08-2021, 16:47 PM)TeeTL Kirjutas:Võimalik jah, et midagi sellist seda põhjustab. Ma olen veeermikus enamuku asjadest ära vahetanud ja isegi veljemutrid on uued, aga kes teab.(09-08-2021, 16:06 PM)Sm Natsalnik Kirjutas: Pole mõnda aega siia kirjutanud. Juuli lõpus sai Nimelt vibrab autol rool kiirusel 100+ ning arvasin, et ehk on asi balanssimata velgedes. ..Suurtel kiirustel ei pane rooli vibreerima tüüpviga, vaid ikka tasakaalustamata pöörlev mass.
Ei oska enam mõelda, milles asi võiks olla. UK gruppidest olen lugenud, et selline asi on ka teistel esinenud, võimalik, et miski tüüpviga.
Lisks veljele-rehvile pöörlevad veel ketas, rumm ja rattapoldid/mutrid. Ka neid võib kahtlustada.
Ja praktikas on olnud ka selliseid totraid juhuseid, kus vibra on tekkinud sellest, et velg ei asetu sirgelt kettale või ketas rummule, sest seal on rooste või muu sodi vahel ebaühtlaselt.
(09-08-2021, 18:16 PM)t4rio Kirjutas: Endal oli maanteekiirusel tekkiva vibratsiooni süüdlaseks kõverad pidurikettad. Pidurdades roolis tekkis vibratsioon ei suurenenud, nagu tavapäraselt kõvera ketta puhul.Kettad said just hiljuti vahetatud, neid hetkel süüdlaseks pidada ei taha.
(10-08-2021, 16:11 PM)Sm Natsalnik Kirjutas:(09-08-2021, 18:16 PM)t4rio Kirjutas: Endal oli maanteekiirusel tekkiva vibratsiooni süüdlaseks kõverad pidurikettad. Pidurdades roolis tekkis vibratsioon ei suurenenud, nagu tavapäraselt kõvera ketta puhul.Kettad said just hiljuti vahetatud, neid hetkel süüdlaseks pidada ei taha.
(10-08-2021, 22:42 PM)zazik Kirjutas:Õigus, see osa jäi kuidagi vahele, et vibratisoon roolist tunda.(10-08-2021, 20:33 PM)J.Aru Kirjutas: Tagaveolistega endal eriti kokkupuudet pole olnud aga kas sellisel puhul ei kahtlustata tavaliselt kardaani/ selle vahepukki?
Jõuülekande vibra ei tule rooli kaudu. Rattavibra ja kardaanivibra on autos üsna selgelt eristatavad.
(10-08-2021, 16:11 PM)Sm Natsalnik Kirjutas:Kui ketaste alla jääb paigaldamisel sodi siis hakkab ka vibreerima.(09-08-2021, 18:16 PM)t4rio Kirjutas: Endal oli maanteekiirusel tekkiva vibratsiooni süüdlaseks kõverad pidurikettad. Pidurdades roolis tekkis vibratsioon ei suurenenud, nagu tavapäraselt kõvera ketta puhul.Kettad said just hiljuti vahetatud, neid hetkel süüdlaseks pidada ei taha.
(14-06-2021, 16:03 PM)ounou Kirjutas:Väidetavalt oli Lääne-Saksa aasta 1985 keskmine töötja kuusissetulek 1140DEM. USa kohta väidetakse aastapalgaks 16822$ ehk ~1400USD kuus. Seega loogiline. Teoreetiliselt on see brutopalk ehk siis neto võis olla suurusjärg 1000 DEM. 20 kuu palk on täitsa loogiline, et Sirje ka maksis. See suhtarv võiks olla sarnane praeguse Eesti vs sõiduauto hinnaga, Saksamaa majanduslik tase oli siis sarnane. 1994 maksis 10 aastat vana automaadiga 525e 2000DEM elik siis 16000EEK ja 1977 aasta täispauk 3-liitrine Senator 700DEM.(14-06-2021, 15:39 PM)stihl Kirjutas: 20t demmi oli siis ilmselt väga suur raha.selle otsustamiseks peaks teadma sakslase keskmist netopalka tollest ajast.
(12-08-2021, 16:40 PM)PlyVal64 Kirjutas:Priit kui endine opeli omani tegi eksimuse,senatori polnud veel 77 aastal,sel ajal valmistati alles stantse selle tootmiseks.(14-06-2021, 16:03 PM)ounou Kirjutas:Väidetavalt oli Lääne-Saksa aasta 1985 keskmine töötja kuusissetulek 1140DEM. USa kohta väidetakse aastapalgaks 16822$ ehk ~1400USD kuus. Seega loogiline. Teoreetiliselt on see brutopalk ehk siis neto võis olla suurusjärg 1000 DEM. 20 kuu palk on täitsa loogiline, et Sirje ka maksis. See suhtarv võiks olla sarnane praeguse Eesti vs sõiduauto hinnaga, Saksamaa majanduslik tase oli siis sarnane. 1994 maksis 10 aastat vana automaadiga 525e 2000DEM elik siis 16000EEK ja 1977 aasta täispauk 3-liitrine Senator 700DEM.(14-06-2021, 15:39 PM)stihl Kirjutas: 20t demmi oli siis ilmselt väga suur raha.selle otsustamiseks peaks teadma sakslase keskmist netopalka tollest ajast.