Strycki mootor
#1

Kuna poisil on vaja teha koolis loovtöö siis vaatasime ringi ühes kuuris, mis näeb välja nagu vanatehnikahuvilise paradiis. Näiteks on sinna laiali plahvatanud vana Riga võrr. Raam on lae all, mootor riiulis jne Teisena hakkas silma Verken Type 21 kuumpeamootor. Selle käivitamisest on Youtubis isegi video olemas. See tundus juba päris hea. Aga liisk langes hetkel Pärnus valmistatud R.Strycki paadimootorile, mille arvasime, et võiks loovtöö raames käima panna.
Õigemini on neid mootoreid suisa 2. Ühel on veesärk lõhki külmunud ja see on laiali lammutatud.
                   
Sellel on käigukast küljes ja õues on ka lappaja paat (remonti vajav) millega mootor merd on kündnud.

Teine on komplektne aga et asi huvitavam oleks siis on need mootorid siiski ka erinevad
           

Süütemehhanismiks on nendel mootoritel peale aretatud magneetod aga säilinud on ka originaalne Wico taktmagneeto, mida Saaremaal tuntakse nimega "Raksaja".
           

Mootori kohta leidub internetis ka lektüüri
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-diga...200/page/1
Sellest raamatust saame näiteks teada, et töötakti nimi on hoopis jõusünnitus.
   
   

Raksaja hingeeluga tutvumiseks leidub inglise keelne materjal
https://oldcroak.com/ek-magneto-rx/

Püüame seda loovtööprojekti siin kajastada ja loodetavasti saab asjast asja. Lihtne see küll olema ei saa, sest poisil on küll 2 juhendajat aga kumbki meist ei ole elu sees ühtegi statsionaarmootorit varem käivitanud. Nii et igasugused näpunäited on teretulnud.
Kas keegi oskab öelda, kas need mootorid olid omal ajal värvitud või millegi muuga kaetud?
Vasta
#2

Alati ei pea olema asjad värvitud nii nagu nad tehasest tulid. Võid värvida ka selliseks nagu endale meeldib.
Kuna tegu on kooli loovtööga siis võiks kasutada ka eri värve või nende toone.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#3

Ma jätaks puhta malmi, nagu on näiteks see silindripea ilusasti pruun.

Do'nt panic
Vasta
#4

(14-09-2024, 09:06 AM)tõnn Kirjutas:  Alati ei pea olema asjad värvitud nii nagu nad tehasest tulid. Võid värvida ka selliseks nagu endale meeldib.
Kuna tegu on kooli loovtööga siis võiks kasutada ka eri värve või nende toone.

Mina aga kiidan soovi taastada nii nagu ta tehasest tuli. Kui tõesti ei ole võimalik seda kindlaks teha, siis püüda tabada sama ajastut. 

Aga kõige kiiduväärsem on loomulikult see, et noor inimene sellist asja tahab teha ning talle selles toeks ollakse. Olgu siis tulemus millist värvi tahes.

Loodetavasti on Eesti aktiivsemate statsionaarmootoritega tegelejate kontaktid olemas, et neil küsida, millised need mootorid algselt välja nägid. Kui ei ole, siis saatke mulle kiri ja jagan kontakte. Ise ma ei jaga neist suurt midagi.
Vasta
#5

https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=18982 
Ennegi paadimootoritest juttu tehtud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#6

Laupäeval hakkasime asja vaikselt arutama. Hea asi on see, et poldid saime lahti ja midagi ära ei lõhkunud. Mõnda polti soendasime induktsiooniga 10 korda enne kui tuli. Aga tegime ettevaatlikult ka. Metalli punaseks ei ajanud. Osad mutrid olid oma algsest mõõdust meresoola mõjul küll nii poole võrra kahanenud ja üpris ümmarguseks muutunud. Minu ettepanek, et tagasi võiks panna roostevabade mutritega laideti maha, sest selle mootori loomise ajal ei olnud roostevaba terast veel leiutatud. No eks siis tuleb leida mingid autentsemad roostetavad mutrid.
Halb asi on see, et komplektne mootor on täielikult kinni luustunud. Kolb ei silindris ei liigu ja väntvõll samuti mitte. Võtsime siis küljed lahti, et keps vända küljest vabaks päästa ja silinder koos kolviga välja tõsta. Splindid saime välja. Väiksemad käed olid siin väga abiks. Ühe mutri saime ka lahti aga teise jaoks tuleb mingi S kujuline mutrivõti keevitada. Seda ei jõudnud ja läksime hoopis sauna 100 aastase mootori õli ja nõge maha pesema.
           
Huvitav on see, et silindripea mutrid ei tule enne ära kui pead natuke üles tõsta.

Laiali lammutatud mootorilt leidsime birka
   

Leidsime ka värvijäänuseid. Üks paistab olevat algselt olnud sinine ja teine sinakas must. 
       
Vasta
#7

Kas silindripea käib maha nii, et saad kolvile ilusti ligi?
Mina olen ühe kinni roostetanud kolvi saanud tervelt kätte nii, et silindripea asemele tegin paksust metallist, 10mm plaadi.
Plaadist läks läbi jäme ja pikk polt.
Plaadi külge keevitasin mutri.
Kolvi peale panin suurema padrunvõtme, ja poldist keerates hakkasin vaikselt suruma ja lükkas kolvi välja silindrist.

Leotamiseks segasin roolivõimu õli atsetooniga.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#8

On räägitud ka petrooleumi heast ronimis/sulatusvõimest. WD40-ga uputamine ei tee samuti liiga. Kõik see lahti saamine võib võtta aega, st. nädalaks likku ja siis proovida uuesti. Koos temperatuurikõikumistega, see lisab efekti.

Do'nt panic
Vasta
#9

WD-40 on petrool, parafiin ja lahusti.
Sobib pigem pindade katmiseks konserveerimise eesmärgil, et niiskus ligi ei pääseks.

Kindlasti on WD-40 parem kui mittemidagi.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#10

Kinniroostetanud maamootorite lahtivõtmisel olen kasutanud denatureeritud piirituse ja valgustuspetrooleumi segu. Sellise kolvi välja võtmiseks, kus silindrist tuli käega tigusid ja mulda välja tõsta läks umbes 2 nädalat leotamist ja lahti tulnud sodi välja kraapimist. Loomulikult tuleb väljalükatava pinna suunal ka kerge liivapaberi lihv teha, enne kui hakata välja lükkama. Täna muidugi võib-olla teeks südame kõvaks ja ei vaataks poes kassal olevat hinnanumbrit ning ujutaks Würth-i Boltexiga. Võimalik, et on kiirem. Võimalik, et isegi palju kiirem. Aga eks Pärnu meestel või Sanderil ole vast rohkem kogemusi ja ülejäänud on pigem episoodilised tilga- ja maamootori näppijad. 

Oluline on selline leotusvahend, mis suudab malm kolvi ja malmsilindri vahelt läbi imbuma hakata. Liiga rasvane gemüse seda ilmselt ei tee.
Vasta
#11

Atsetooni ja ATF-i segu on ka kiidetud.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#12

Jossi kolb (automoto.ee)
Siin teemas ma natuke lahkasin ühte mootorit koos kolvi liikuma saamisega. Aga ega nende vanade mootoritega on keeruline, ei saa poole päevaga valmis ja paljudel lõppeb kannatus enne otsa, kui tulemus tuleb.
Vasta
#13

Väga hea diskussioon! Head viited ja tänan kõiki soovitajaid!
Ma ise oleks diisli sisse likku visanud ja siis aeg-ajalt saunalavale viinud ja kontrollimas käinud aga ausalt öeldes tundub enne ultrahelivannis puhtaks laskmine võrdlemisi lihtne ja samas geniaalne lahendus. Ksf Isandpaugul on selline aparaat olemas ja teda ma näen päris tihti. Kõigepealt tuleb muidugi teine kepsu mutter ikka lahti keerata.

See, et sellise mootori tööle panemine võtab aega on meile paraku teada. Ja ka see tõsiasi, et lammutamiseks pole suuremaid eriteadmisi vaja vaid need tulevad teises kokku panemise etapis. Proovime võtta rahulikult aga järjekindlalt. Poiss mingi alla andja tüüp ei ole aga eks endal ja eriti noortel kipuvad alustatud asjad vahel soiku jääma küll. Selle pärast ehk ongi hea kui kolmekesi seal kallal toimetame ja vahepeal üksteist utsitame. 

Lugesin täna seda mootori raamatut, et järsku leidub seal sellele veesärgiga silindrile ehk silindripeale, mingi hea nimi? Lõppude lõpuks toimub ju kogu jõusünnitus seal sees Smile . Nime ei leidnud aga õli kvaliteedi kontrollimise õpetus mootori juhendis tundus päris hea
   
Vasta
#14

Mis aastal siis kõneksolev mootor loodi? Pirkal konkreetse mootori valmistusaeg näib olevat 1938.
Vasta
#15

(17-09-2024, 09:07 AM)Peeter2 Kirjutas:  Mis aastal siis kõneksolev mootor loodi? Pirkal konkreetse mootori valmistusaeg näib olevat 1938.
Lõhki külmunud peaga mootori on jah birka järgi aastast 1938. Teise täpne valmistusaeg on teadmata aga kuna R. Stryck & Ko ettevõte tegutses Pärnus 1925 - 1939 siis eks sinna vahemikku ta valmistusaeg jääb.
Vasta
#16

Värvimisega võib sinna nõiaringi sattuda kus asi lõppeb täieliku taastamisega. Koolitöö projektiks piisaks ehk niisama käima panemine kaa? Magneetoga ja süütega üldiselt saab juba omajagu mässata arvatavasti jne.
Vasta
#17

Meie projekti ideaaltulemus on originaalvärvi taastatud töötav mootor aga eesmärk on jah asi käima saada. Projektides tuleb ikka ideaalpildis mööndusi teha aga hetkel võtame samm- sammult. Harutaks teise silindri lahti ja vaatame, mis nägu see on? Teadvustame endale ka seda, et tegemist on tükikesega Eesti tehnikaajaloost ja ega ilmselt töötavaid Srycki paadimootoreid palju säilinud ei ole kui üldse.

Lugesin vahepeal Strycki mootorite raamatu läbi. Kahjuks ei ole siiski sellele veesärgiga silindrile mingit obskuurset nime antud ja seda nimetatakse lihtsalt silindriks. Panin kõrva taha ka mõned kasulikud nõuanded tulevikuks
   

Lisaks leidsin selle C-3 tüüpi mootori pildi
   
Vasta
#18

Võib-olla ma eksin, aga Arno Jõemaal (Armex) vist peaks kaks sellist mootorit kusagil olema, mõlemad vajavad suuremat remonti.
Vasta
#19

THEODOLE NL
Selline tore firma on olemas. Aitab igasugu magneetodega. Pole neid küll juba 5-6 aastat tülitanud. Vanasti sai neilt ka WICO taktmagneetole juppe, enam kodulehel ei ole midagi näha. Kunagi igatahes sain neilt abi. Odav see ei olnud. Aga ehk on abiks, kui järjekord magneetoni jõuab.
Vasta
#20

Taktmagneeto lingid on täitsa asjakohased, sest poisi teine juhendaja, kes on tema onu võttis selle raksaja korrastustöö ette. Juhendmaterjalina on kasutada üks pikemat sorti Youtube video, kus asja üpris põhjalikult lahatakse: https://www.youtube.com/watch?v=ztA52Sy8eR0&t=323s
Selgunud on, et magnet on hea. Kondekas on läbi ja see tuleb ära vahetada. Mähiste seisukord on mõõtmisel.

Mootori endaga on edusammud sellised, et silindri saime ploki küljest kätte. Teise kepsu poldi lahti keeramiseks kulus ka rohkem kui tund aega ja tuli soendada. Olin juba lootust kaotamas kui järsku naksatas.
Laupäeval ligunes silinder mõni tund ultrahelivannis, peale mida tuli ka kolb välja.
   
      
Ega tegelikult ei teagi, kas sellest vannist oli kasu ja järsku oleks muidu ka tulnud aga ei hakanud enne vannitamist peksma. 
Tuleb tunnistada nüüd ka esimese asja lõhkumisest, sest maha võttes läks üks kolmest kolvirõngast pooleks. Võibolla poleks pidanud neid üldse maha kiskuma. Samas ülemine oli täitsa kinni ja tahtsin sooned puhtaks teha. Õnneks on teisel kolvil rõngad peal. Või on neid rõngaid võimalik kuidagi mõõdu järgi uusi osta. Peab uurima.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: jtt, 4 külali(st)ne