Strycki mootor
#21

(22-09-2024, 21:32 PM)nastik Kirjutas:  Või on neid rõngaid võimalik kuidagi mõõdu järgi uusi osta. Peab uurima.

sellel kreeklaste lehel on väga palju mõõte: https://www.dlastore.com/cylinders-pisto...rings.html

(foorumis ka tellimispraktika)

jõudu!

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#22

Siit võib ka proovida:
https://size.name/en/catalog/piston_ring_sets
Vasta
#23

Head viited! Kolvid ja vanad rõngad jäid Muhumaale. Järgmisel nädalavahetusel saab üle mõõta ja tegelikult tuleb ka otsustada, et kumma kolviga edasi minna. Raamatus on kolvi pildil 3 rõngast üleval ja 1 all.
   
Meil on 2 varianti - ühel 3 rõngast üleval ja teisel 2 üleval ja 1 all.
       
Silinder läheb nr 2 oma. Siis võiks nagu sama kolvi ka panna, millega see enne töötas. Sellel on aga ühelt poolt kadunud sõrme ümbert pronkspuks, mis tuleb siis uus teha. Lihtsam oleks jätta teise kolb ja silinder sinna peale istutada. Kindluse mõttes peab natuke täpsemalt mõõdistama, et asi ikka klapiks. Seda, kas mingi neist on originaalne või hiljem vahetatud on ilmselt juba üpris võimatu selgeks teha.

Kuna silinder näeb välja päris viisakas ja klappide kohal oleva kaane sai ka tervelt kätte siis hakkas juba tunduma, et kokku panemiseks on kõik jupid olemas. Siiski lähemal silmitsemisel ja väikese mõtlemise tulemusel selgus, raksaja tööks on vajalik nukkvõlli otsas ekstsentrik, mille ümber raksaja silmusliuglaager läheb.
   
Mõlemal mootoril on see ekstsentrik aga asendatud erineva suurusega hammasrattaga, et sellega ajada ringi tavalist magneetot.
   
Raamatus ja internetis leiduvate jooniste järgi teoreetiliselt saab uue ekstsentriku teha aga lihtsam oleks kui leiaks kuskilt näidise ja saaks mõõdud võtta. Kirjutan ksf Armexile küsimuse, et kas tema mootoritel on see detail alles?
       
Tegelikult kui võlli mõõt korrigeerida siis peaks sobima näidiseks ka suvalise mootori taktmagneeto ekstsentrik.
Vasta
#24

Ma pean vaatama, vb mul isegi on mõni ekstsentrik üle. Mina paneks kolvi kahe rõngaga tagasi ja ei näpiks rohkem. Juppide kombineerimine tõenäoliselt viib veel suuremate töödeni. Ei tasu riskida.
Vasta
#25

Tartus on tegelikult olemas võimalus uute rõngaste tegemiseks. Kui on vaja, ma otsin kontakti. Olen lasknud seal teha , korralik töö.
Vasta
#26

Privaatselt saabus vihje, et tegemist võib olla Ford T kolviga. Peab üle  mõõtma aga tegelikult oleks loogiline küll, et kasutati mingeid levinumaid detaile.

Eile lahkusid silindrist klapid.
   
Poiss oli valmis neid soveldama hakkama aga tarkade klubi garaažis arvas, et õigem on ikka pinnad lasta õigeks lõigata, et siis on sulgumise kontaktpind parem. Täna viisin siis mootori pea ksf Urmast butiiki. Peab ütlema, et mootori kuulsus käib temast ees, sest ka eile garaažis küsiti, et "kas see ongi see kuulus mootor?"  Smile
Igatahes on selge, et ksf Urmast plokikaasi ja klappe tunneb läbi ja lõhki. Hinnang oli, et klapid on mõistlik uued panna. Kuna säär logiseb augus märkimisväärselt ja mõõtmisel oli kulumine kordades suurem kui nad tavaliselt tolereerivad siis sinna sisse lähevad hülsid. Kõige suurem probleem on aga klappide aukudega, sest masin, millega neid lõigatakse nii sügavale ei ulatu. Nii et nad pidid natuke nüüd variantide peale mõtlema. Selline asi, et klapid on nii sügaval pidavat 30 tegutsemisaasta jooksul esimene olema.

Lisan siia ka silindri ristlõike
   
Selline variant, et küünal ei ole silindri peal vaid kõrval klappide kohal tundub huvitav. Silindri kohal asub napsu kanaal. See vajab ilmselt veidi selgitust, sest mootori käivitamine toimub nii, et napsutops valatakse bensiini täis, lastakse silindrisse, kanal suletakse ja lüüakse käima.
   
Sellel silindripeal, mis kasutusse läheb on küll tootmisdefekt ja nimetatud kanaal on alt täitsa umbne. Nii et käivitusnaps vajub küll kanalisse aga silindrisse ei jõua midagi. Ilmselt on selle mootori käivitamine olnud keskmisest raskem protseduur. Samas on seda viga võrdlemisi lihtne peenikese puuriga korrigeerida.
Vasta
#27

Tööde algul sai mainitud, et mootorid on erinevad. Nüüd oleme veidi asja süvenenud. Mootori tüüp on sama aga silindripead on tulnud erinevast malmivalust ja erinev on ka klappide kohal asuv küünlaavaga kaas (poltide vahe on silindritel erinev nii, et üks kaas teisele ei sobi)
   
See ei ole meile probleem, sest katkise veesärgiga silindri kaas on samuti katki.
Hea on see, et alumine ots on sama ja ploki peale istuvad mõlemad silindrid. Nii saab siiski kahest ühe kokku panna kergema vaevaga.

Mootor ühel on küljes käigukast
       
Mootori taustal on ilmselt originaalne tsinkplekist kütusepaak.

Mootor kahel on küljes mingi siduri moodi asi.
       
Igatahes on see nii suur, et käigukastis sees ta olla ei saa. Lammutasime nädalavahetusel laiali. Välja tuli sealt hunnik kettaid ja õli asemel 2 peotäit roostepuru. Nii et selle töökorrast on asi väga kaugel ja meil seda sidurit plaanis kasutada ei ole. Nii et kui kellelgi vaja siis see on saadaval.

Hetkel käivad raksaja mähiste mõõdistustööd. Kaks primaarmähist on takistusega 1 oom, üks sekundaarmähis on takistusega 4,02 kilo-oomi aga teisega on veidi pahasti, sest seal klemm logiseb. Mingis asendis on ka nii 4 kilo-oomi
   
Kondekas on ka muidugi õhtal. Selle õige mahtuvuse peab veel üle kontrollima, sest osadel andmetel on see 22 mikrofaradit aga osadel 0,22
Vasta
#28

(26-09-2024, 22:27 PM)nastik Kirjutas:  Kondekas on ka muidugi õhtal. ... osadel andmetel on see 22 mikrofaradit aga osadel 0,22

22 ei ole usutav.
Vasta
#29

Mina kontrollin koduste vahenditega kondekat nii, et panen multimeetri helistamise peale, otsad vastu, ja siis keeran voltide mõõtmise peale. Ja vaatan kuidas hoiab volte sees. Väga ebateaduslik võte aga saab asja aetud.
Selle magneetoga on nii et õigete kohtade peal peab õli olema. Ma ei tea miks see ni on, aga kui kontakti võllil ôli pole, siis pole ka sädet. Mina jällegi poleks lahti kakkunud vaid ära proovinud enne.
Vasta
#30

Ei ole seal midagi ebateaduslikku, ega see kondeka testimise funktsioon edevamal testril ka sisuliselt midagi targemat ei tee, peale selle, et mõõdab lisaks tühjenemisvoolu.

Suurte (enamasti elektrolüüt-)kondedega on veel kiirem takistuse funktsiooniga kontrollida - paned piirkonnaks näiteks 20k, ühendad juhtmed ja korras kondeka puhul vaatad, kuidas takistus vaikselt tõuseb. Kui ei tõuse või näitab lühist või tühist, on küpse.
Vasta
#31

(27-09-2024, 19:39 PM)Taaviw126 Kirjutas:  ... Mina jällegi poleks lahti kakkunud vaid ära proovinud enne.

Kuna meil kogemus vanade mootoritega sisuliselt puudub siis laiali lammutamise eesmärk on üritada enne proovimist veenduda, et asjad on töökorras ja sellega suurendada tõenäosust, et asi pärast tööle hakkab. Teine põhjus on muidugi uudishimu aru saada, kuidas asjad töötavad?
Sellega ka nõus, et sellel tegevusel on igasugused ohud aga no pimesi proovimine tundub meie kogemuse juures ka veidi liiga optimistlik ettevõtmine.

Mul on suur kahtlus, et selliste klappidega see mootor näiteks normaalselt töötada ei oleks saanud. Samuti logiseva mähise klemmiga ilmselt vahel säde on, vahel ei ole. Või siis silindri sõrm, millel ühel pool on pronkspuks aga teisel pool ei ole.
https://youtube.com/shorts/bW1ttq8r0ZE

Aga samas võib vist tõdeda, et Taaviw126 hoiatus, et käima panemise asemel võib asi minna taastamiseks on saanud ilmselt natuke tõeks. Otsustasime, et värvime ikka ära ka. Isegi kui peaks juhtuma, et käima ei saa siis vähemalt on ilus makett.
Vasta
#32

Käima saate ta kindlasti, aga jah. Võib minna palju kallimaks ja aeganõudvamaks. Klappidega on nii et kui silindris mats käib, siis virutab ta klapi kinni niikuinii. Ja isegi kui klapp natuke lekib siis ei ole see probleem. Õhumass ei jõua sealt lekke kohas läbi pugeda selle millisekundi jooksul ja eelistab ikkagi kolbi tõugata. Kui oleks plaan mootorit kasutada taas paadimootorina, ja pikemaid reise teha, siis on teine asi. Aga et ta niisama popsuma saada, pole palju vaja.
Vasta
#33

Stryckist Seilerini on ainult üks väike samm.
Seiler 2-3hp 1940 Tööstusmootori restauraator Rein Korrol / Stationary Engine restorer Rein Korrol (youtube.com)
Rein Korrol on üks tore ja tubli mees, kes on Seileri hingeeluga päris hästi kursis. Ja Wico magneeto oskab ta ka korda teha, kui kohalikud meistrid äkki hakkama ei saa. Reinul on äkki isegi mõni töökorras Wico üle. Klappidega oli tema mootoril ka probleeme, tasub tema käest lahendusi küsida. Kui mujalt Reinu kontakte ei leia, siis saadan privaatselt.
Vasta
#34

See firma valmistab kolvirõngasid, kui ei ole laos juba olemas. https://www.coxandturner.co.uk/piston-rings/



Citroen DS 21 1970, Matchless 500 twin 1955, K750 1960, K750M 1970
Vasta
#35

Stryck ja Seiler tegid jah alguses mootoreid koos, siis eraldi ja vene ajal pandi jälle kokku Proletaari ja Pärnu Masinaehituse Tehase nime all. 1958 a. mootorite tootmine lõpetati ja peale seda pole Eestis rohkem sisepõlemismootoreid toodetud. Nii et kui mõni neist on elustatud siis selle üle on ainult hea meel.

Mis puutub võimalusse, et Rein Korrolil võiks mõni Wico üle olla siis seda ma küll ei usu. Õigel vanamootorientusiastil on taktmagneetosid alati puudu mitte üle Smile
Õnneks on Ameerikast võimalik raske raha eest tellida kõiki varuosi. Mähised näiteks maksavad 140.- $ https://lightningmagneto.com/wico-ek-coil-set-pair/ Kui klemmi kinnitamine ei õnnestu siis kaalume neid võimalusi.
Võlli õlitamiseks on seal raksaja sees tükk vilti, mis tehakse õliseks ja see siis vaikselt õlitab võlli https://lightningmagneto.com/wico-ek-points-felts/ Meie omal seda polnud üldse säilinud nii et see tuleb igal juhul uus hankida või teha. Samuti on isolaatorid sellises seisukorras, et käsi kuidagi ei tõuse neid sinna tagasi panema https://lightningmagneto.com/wico-ek-insulation-set/

Nädalavahetusel lahkus mootor1 küljest hooratas (selleks tuli teha spets tõmmits)
   
ja mootor2 küljest sidur. Eesmärk oli nukkvõlli otsast kätte saada hammasratas, et näha, milline ekstsentriku auk peab välja nägema aga selle eemaldamine ei õnnestunud veel kummalgi mootoril. Proovisime küll hea ja halvaga ja isegi soojaga. Nüüd on nädala jagu aega õlil sisse imbuda sinna koonusvõlli vahele. Peal on seal küll mingi keeramislõhedega puks, mille vahelt hakkab soendades õli välja pressima aga samas mutter on pealt maha keeratud ja koonus paistab, nii et keerata ei tohiks seal enam midagi olla. Asendatud ta sinna millalgi on ja jumal ise teab, millega?
   

Välja sai selgitatud ka, et mootor1 kepsu alumisel kinnitusel on Ford T kiri 
   
ja mootor2 kepsul on samuti kirjas Ford 
   

Kolvi mõõdud vastavad ka Ford T mõõtudele. Kolvid on vea piires 95mm ja väntvõll 31,5mm. Täpsemalt on mõõdistustulemised mootor1 31.65mm ja mootor2 31.8mm.
Vasta
#36

Kui raha lugema ei pea, siis on muidugi õigem Ameerikast osta. Vaesemad mehed küsivad Reinu käest. No saarlased on muidugi omaette teema, uhkus tihtipeale ei luba mõistlikke lahendusi kasutada.
Vasta
#37

Plaan mähisega on selline:

1. Proovime olemasoleva korda teha
2. Uurime, kas kellelgi on lähedal mõistliku hinnaga asendust pakkuda?
3. Tellime Ameerikast

Üleliigse raha all me kahjuks ei vaevle. Uhkuse käes enda arust samuti mitte. Rein Korrolile, Raudpatsile, Taaviw126-le ja teistele, kellel on õnnestunud statsionaarmootor käivitada vaatame lugupidavalt alt üles ja täname, et viitsite siin arvamust avaldada ja nõu anda.
Vasta
#38

Mootori juures on kasutatud päris huvitavaid lahendusi. Hooratta sees on vedrudega kinnitatud raskused (vihid), mis mootori töötades tsentrifugaaljõul laiali venivad. Hooratta taha võllile on kinnitatud reguleerimishark, mis omakorda on ühendatudühendusvardaga karboraatori külge ja kui kiirus liiga suureks läheb siis tõmmatakse gaasi maha.

Meil kulus sellest süsteemist aru saamiseks ikka omajagu aega. Alguses oli täitsa segane, miks selline varras seal hooratta taga mõlemal mootoril on? Siis oli arutelu, et kas mootori kiirenedes tõmmatakse gaasi peale või maha? Aga õnneks raamat annab nendele küsimustele ammendavad vastused.

Hea asi on see, et ühel mootoril on säilinud ka see karburaatoriga ühendusvarras. Kas selline reguleerimine ka päriselt töötab on hetkel küll raske hinnata aga plaan on need asjad ikka õigesti tagasi panna.
   

https://youtube.com/shorts/n2qFeWkPZw8?feature=share
   
   
   
Vasta
#39

Vanadel statsmootoritel oli veel huvitavam lahendus. Põhimõte oli sama, aga gaasisiibri asendi reguleerimise asemel hoiti väljalaske klappi lahti, kuna sisselaske klapp polnud nukkvõlliga juhitud, vaid lihtsalt nö oneway klapp, siis käis õhk väljalaske kaudu edasitagasi kuni pöörded langesid. Ingliskeeles on selle lahenduse hüüdnimi hit and miss. Väga äge lahendus sest ma olen näinud mootoreid mis teevad ühe paugu iga 10 sekundi tagant. Suuremate puhul isegi pikema vahega.
Vasta
#40

Nädalavahetusel eemaldus hammasratas mootor2 nukkvõlli otsast nagu lupsti ilma erilise jõuta. Eelmine nädal soendasime, kolkisime ja kasutasime igasuguseid klassikalisi autoremondinippe. Kuna ei tulnud siis lasime penetratsiooniõli peale ja jäi ootama. Nüüd tuli peaaegu vabatahtlikult. 
Õppetund on, et sellise vanatehnikaga tuleb varuda rohkem kannatust
   
Ekstsentrik on koonuse peal ilma kiiluta. Selle õigeks sättimine (selle kaudu genereeritakse raksajas säde) saab ilmselt olema päris suur väljakutse. Hetkel on raske ausalt öeldes ette kujutada, et me seda isegi ise teha oskaks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: Formika, 5 külali(st)ne