[nastik]

Katkise silindri küljes on raksaja kinnitus olemas. Sealt saab selle võtta. Kardan, et puurimisega võib veesärgi õhukese malmi üsna lihtsalt ära lõhkuda. Variant on kinnitus katkise küljest välja lõigata, täpseks lihvida ja lasta külge keevitada. Siin kuskil lõimes soovitati mingeid tegijaid vist Tartu kandis, kes kalli raha eest malmi ja igasugu ulmelisi asju keevitavad. Hetkel otsisin aga ei leidnud seda kohta.

[Taaviw126]

Aga veesärki võid julgelt sisse puurida. Poldile paned mingit silikoni või takku vahele. Pigem on keevitamine ohtlikum. Mõrad võivad tekkida

[Raudpats]

Mul ei ole sellist mootorit ja ei ole võimalik vaadata, piltide pealt väga aru ei saa, aga .... Mulle tundub, et originaalis on see Wico kinnituskoht ikkagi valatud malmist ja ühes tükis silindriga? Sedal malmi on seal ikka päris paksult? Kui on nii, siis üksnes silindrisse puurimise ja keerme lõikamisega saab kinnituse teha küll, aga tugevusvaru justkui ei ole? Veelkord, mul ei ole piisavalt andmeid ja pilte, et oma väitele kinnitust saada, aga selline väike kahtlus tekkis. Kaasaegsetest keevitusmeetoditest ma ka midagi eriti ei tea, aga head usku mul sellesse ei ole, et ühe silindri seina tükk teise sisse jätkusuutlikult  keevitada.

[nastik]

Nii on jah, et kinnitus on silindriga ühes tükis valatud. Lisaks on see veesärgi sein päris õhuke ja arvestades millist möllu raksaja teeb pigem nõus, et selle malmist kinnituse sinna teise malmi külge paigaldamine on natuke ulmevaldkonnast.

[nastik]

Oleme nüüd tegemas ringkäiku, et uurida ja mõõdistada säilinud Strycki mootoreid. Kõige pealt õnnestus külastada Meremuuseumi varakambreid, kus on päris mitmeid statsionaarmootoreid ja muu hulgas ka üks R.Stryck C-3, millel pole küljes reeverskasti vaid siduri jäänused. Kasutatud on raksaja käivitamiseks suurt ekstsentikku. Küll aga oli seal üks reeverskastiga Strycki C-4 mootor, millel küljes väike ekstsentrik, mis võiks meile ka mahtuda ja sellelt võtsime mõõdud.
       

Seejärel leidsime tänu ksf Margus61 abile Saaremaalt kollektsionääri, kelle kogus on ca 30 paadi jm statsionaarmootorit. Nende hulgas ka 2 Strycki C-3. Mõlemad on kasti asemel siduriga. Ühel on suur ekstsentrik ja teisel asendatud pöördmagneeto jaoks ketirattaga.
         

Kõigil leitud mootoritel on silindri küljes valatud raksaja kinnitus. Nii et lootus, et järsku on kuskil kasutatud mingit spetsiaalset kontruktsiooni hakkab vaikselt murenema. Üks eksemplar peaks olema veel Pärnus Konse motellis, mida tahaks vaatama minna. Ja midagi ka ksf Armexi valduses aga teda ei ole õnnestunud veel tabada.

Nii et vaikselt uurime maad ja mõtiskleme, et kuidas edasi tegutseda?

Vahepeal vaatasime veel Strycki ja Seileri tegevusest pajatav saade Ajavaod. Suurem osa on küll Seileri tegemistest aga annab ikka natuke ajastutunnetust ja lisaks päris head fotod.

[Raudpats]

Nii et vaikselt uurime maad ja mõtiskleme, et kuidas edasi tegutseda?

Nonii, hakkab tulema. Tööde järjekord tundub jah natuke sassis olema, see uurimise ja mõtisklemise etapp oleks pidanud kusagil eespool olema. Kui nii suur asi on ette võetud, siis võiks ikka üritada originaalina käima saada ja omaloomingulisi aretusi mitte kasutada. See aga tähendab, et tuleks leida kasutuskõlblik silinder koos sobiva kolviga. See on kindlasti kusagil olemas ja kindlasti selle ka leiate, aga aega võib minna rohkem, kui selle projekti jaoks on antud. Mul mõned mootorid seisavad ja ootavad juba üle 20 aasta sobivaid juppe. 
  Kui originaalsus ei ole oluline, siis saab mootorile sädeme tekitada päris lihtsalt. Näiteks suvalise muruniiduki süütepooli ja neodüüm magneti abil. Ei ole eriline raketiteadus. Või siis Halli anduri ja mudellennuki süütemooduli ja patarei abil. Ka ei ole üldse keeruline. Ma siiski otsiks originaal silindrit ja kolbi. Süüte ümbertegemine on nõrkadele.  Ja originaaljuppide otsimine võib tähendada kahjuks seda, et poiss peab seda klassi paar aastat süvendatult võtma või siis teeb selle mootori kunagi hiljem ülikoolis doktoritööna valmis.

[zazik]

Nii et vaikselt uurime maad ja mõtiskleme, et kuidas edasi tegutseda?

Nonii, hakkab tulema. Tööde järjekord tundub jah natuke sassis olema, see uurimise ja mõtisklemise etapp oleks pidanud kusagil eespool olema. Kui nii suur asi on ette võetud, siis võiks ikka üritada originaalina käima saada ja omaloomingulisi aretusi mitte kasutada. See aga tähendab, et tuleks leida kasutuskõlblik silinder koos sobiva kolviga. See on kindlasti kusagil olemas ja kindlasti selle ka leiate, aga aega võib minna rohkem, kui selle projekti jaoks on antud. Mul mõned mootorid seisavad ja ootavad juba üle 20 aasta sobivaid juppe. 
  Kui originaalsus ei ole oluline, siis saab mootorile sädeme tekitada päris lihtsalt. Näiteks suvalise muruniiduki süütepooli ja neodüüm magneti abil. Ei ole eriline raketiteadus. Või siis Halli anduri ja mudellennuki süütemooduli ja patarei abil. Ka ei ole üldse keeruline. Ma siiski otsiks originaal silindrit ja kolbi. Süüte ümbertegemine on nõrkadele.  Ja originaaljuppide otsimine võib tähendada kahjuks seda, et poiss peab seda klassi paar aastat süvendatult võtma või siis teeb selle mootori kunagi hiljem ülikoolis doktoritööna valmis.

Mina olen jällegi seda meelt, et kui projekti kandev eesmärk on noor(t)es inimes(t)es masinavärgi vastu huvi tekitada, siis oleks oluline ta ikkagi antud ülesande raames popsuma saada. Oluline on sealjuures mitte tekitada masinavärgile pöördumatuid kahjustusi, s.t. tulevikus õigete juppide leidudes oleks asi võimalik viia originaalkonditsiooni.

Eks noori on ka muidugi erinevaid, aga ma usun küll, et selle aparaadi käimasaamine süvendab oluliselt huvi ja motivatsiooni edasisteks projektideks. Mittetöötav mootor on siiski tükk surnud rauda, mis õppimishimulise vaimu jaoks võib kiiresti igavaks muutuda.

[urmet48]

Nii on jah, et kinnitus on silindriga ühes tükis valatud. Lisaks on see veesärgi sein päris õhuke ja arvestades millist möllu raksaja teeb pigem nõus, et selle malmist kinnituse sinna teise malmi külge paigaldamine on natuke ulmevaldkonnast.

Kas vasega jootmine oleks alternatiiv?

[nastik]

Mulle tundub, et Raudpatsil on ühest küljest õigus, et kui eel- ja mõttetöö on tehtud eelnevalt ja väga põhjalikult siis on hiljem lihtsam. Teisest küljest selguvadki paljud asjad lahti võtmise käigus ja lisaks kui eelnevalt avastada mingid lahendamatud puudused siis on suur tõenäosus, et tegutsemiseni ei jõutagi. Nii et minu lähenemine on pigem nii, et hakkame vaikselt ja järjepidevalt tegema, proovime midagi pöördumatult ära mitte lõhkuda ja probleemid lahendada töö käigus. Sellel lähenemisel on veel see hea asi, et kui juba omajagu energiat on sisse pandud siis on imelik pooleli jätta. Ehk nagu vana Kiir filmis Suvi ütles - "Nüüd, kus me oleme juba nii palju kahju kannatanud, ei saa me ometi poolele teele pidama jääda." 

Aga eks me nüüd veidi teelahkmel oleme. Sellest võimalusest, et kasutada puuduvate juppide vahetusfondina kuumpea mootorit poiss keeldus. Seda pidavat meil endal vaja minema. Teine võimalus on jah mingi mootorsae süütega mootor tööle panna ja silmad - kõrvad lahti hoida, et kui kuskilt vajalikud jupid välja tulevad siis saab need sinna ka hiljem külge panna.
Vasega jootmise võimalikkust ma ei oska kommenteerida. Olen õhtuti vaadanud malmi keevitamise videoid. Põhimõtteliselt on võimalik niklit sisaldavate elektroodidega terasejuppidega lappida. See on suur töö, elektroodid on kallid, risk on, et ei õnnestu aga kuna vana pea on niikuinii täiesti puruks siis kaotada pole seal selle katsetamisega muud midagi kui elektroodidele kulutatud raha ja aeg.
   

[Raudpats]

Kas see silinder ja kolb on kasutuskõlblikud? Kui on, siis võiks ju proovida keevitada. Head usku mul selle asja suhtes ei ole, aga kõige kindlam viis teada saada, on vana hea "katse-eksituse meetod".
Aga selle silindri keevitamise-remontimisega kaasneb teil veel üks jama - ei ole ju ka tervet klapikaant või mis iganes on selle jupi nimi, mis käib klappide peale ja mille sisse omakorda läheb küünal. Seda peaks ka siis keevitama ja see on võibolla isegi keerulisem töö, kuna peab jääma ka survet pidama. Visuaalne pool igal juhul silindri keevitamisel ei jää ilus, aga see ei ole töötamise seisukohast oluline. Ja kui ka jääb mõni mõra sisse ja laseb natuke vett läbi, ei ole määrava tähtsusega. Aga klappide kate peab olema kindlasti hermeetiline ja survet pidama.

[tõnn]

Mina prooviks TIG keevitusega seda keevitada.
Need aparaadid ei maksa täna palju.

https://f-steel.ee/malmi-keevitamine/

Kuna selle mootoriga keegi merd kündma ei lähe siis väikesed mõrad või muu jama tekkimine keevituse ajal ei tekita hilisemaid probleeme.

[Aspelund]

Päris ise ei soovitaks selle kallale minna, aga meil on foorumis küllp nii mõnigi kunstkeevitaja, kelle jaoks jupi malmi eelkuumutamine, keevitamine ja pärast tekis jahutamine ei tohiks kaelamurdev tegevus olla.

[Taaviw126]

Silindri pilti vaadates on vb võimalus teha mingi kronsa mis kinnitub silindri poltide alla? Kui maitsekalt teha siis ei jää ehk silma riivama. Mina ei viitsiks iial keevitamisega jukerdada. Riskid ei kaalu plusse üles minu arvates.

[nastik]

Tänan kõiki, kes soovitasid malmi keevitamist mitte proovida, sest see on liiga keeruline ja eriti tänan ksf Isandpauku, kes ütles, et ei tasu selle pärast proovima hakata, et malmi keevitamiseks peab väga hea elektroodiga keevitaja olema  . Igatahes mõjus selline minu oskustes kahtlemine väga motiveerivalt ja veetsin pool isadepäeva  silindrit keevitades. Elektroodideks kasutasin 2,5mm NiFe elektroode. Kallid aga töötavad. Faasisin ette, praeahjus soendasin 300 kraadini, soovituste järgi tuleb teha madala vooluga. Ma alla 70A normaalselt jooksma ei saanud seda elektroodi nii et tegin siis sellega. Korraga 1cm haaval ja erinevates kohtades. Soovitustes oli veel, et võiks käpa poolsuse ära vahetada aga seda unustasin teha. 
Pärast keevitamist viisin lõkke äärde liiva alla jahtuma.
Mikropragusid võib tekkida aga see on kuulda kui need tekivad. Proovitüki peal oli eriti hästi. Seal andsin tavalise elektroodiga suure vooluga minna. Silindril ainult ühes kohas ja selle lõikan ilmselt välja.
       

Eks kvaliteet selgub muidugi survetestide käigus aga selleni on veel veidi aega. Veesärgi põhi on veel puudu. Mõtlesin, et laseks printida aga sain teada, et metalli printimine on 30 - 50 € cm3, mis teeks kokku ca 1500.- €. See on liiga palju ja tuleb ikka ise terasest valmis nokitseda.

Pilt tööriistadest ka. Keevitushaamri tegin rauahunnikus leiduvatest roostevabadest detailidest ja pesumasina vedrust soenduseks valmis tavalise elektroodiga.
       

[tõnn]

Puuduvate osade saamiseks tuleks "ohverdada" mõni vana malmpada.

[Raudpats]

Tubli, et proovisid. Lihtsam ja kergem osa on nüüd ehk keevitatud. Veesärgi põhjaga saab kõvasti nikerdada. Survetest jahutussärgile ehk ei ole nii oluline, kuid raksaja teeb seal päris korralikku raksutamist ja see võib mõjuda isegi halvemini, kui  survetest. Mis plaanid on klapikambri kaanega? Sellel oli ka ju üks nurk puudu ...

[nastik]

Kaane kõrva mõtlesin ka sinna terasest teha. Kaas oleks ehk 5 poldiga ka kinni aga tihendi jaoks on mingit pinda vaja jah. Need malmist ära tulnud jupid on tegelikult olemas aga see tundub juba isegi minu jaoks veits liiga sado-maso, et sinna malmitükke tagasi keevitada. 3mm teras tundub põhjaks palju lihtsam lahendus.

Eks see projekt paljuski õppe- eesmärkidel on. Nii tunduks ju ka veidi nõme, et ainult Youtubest kükitavaid malmi keevitavaid pakistaanlasi vaadata ja mitte ise järgi proovida. Raksaja saab muidugi olema sellele tööle tõsine tuleproov.

[Raudpats]

Selle kõrvaga seoses, misiganes on selle detaili nimi ... Seda võib ka silindripeaks kutsuda. Minu arusaamise kohaselt peab ta vastu pidama töötakti survele. Asi ei ole ainult tihendis, ka kogu detail ise peab selle surve vastu võtma. Ma olen kehv keevitaja ja malmi ei oska ma üldse keevitada.  Aga keevitada sellises strateegiliselt tähtsas kohas kokku malmi ja mingit sorti teras - see tundub kahtlane. Ma pigem üritaks nende spets elektroodidega malmi kasvatada ja see siis õigesse mõõtu töödelda.

[kass]

..... Ma olen kehv keevitaja ja malmi ei oska ma üldse keevitada.  Aga keevitada sellises strateegiliselt tähtsas kohas kokku malmi ja mingit sorti teras - see tundub kahtlane. Ma pigem üritaks nende spets elektroodidega malmi kasvatada ja see siis õigesse mõõtu töödelda.

Õhtust!
Hea teema ja hea kajastus nagu ka olen juba vihjanud!
Sander - Sa oled enda arvates kehv keevitaja, aga tundub, et oled hea õpetaja, et kes keevitada ei oska, see ....
Mina nii tagasihoidlik ei ole ning ennast kehvaks keevitajaks ei pea, ma, tõtt öelda, pole kunagi proovinud, aga kui keeruline see keevitamine ikka saab olla? Iga päev näen ma mitukümmet meest keevitamas, venelased, ukrainlased, lätlased, juudid, isegi mõned eestlased ja hispaanlane, on ka olnud asiaate ja muid ilma rahvuseta keevitajaid ... tõsi küll, nad keevitavad tavaliselt mitte selle traadist kepita (vist oli elegdroot selle nimi) vaid mingi traadiga, aga vahet pole, ma arvan, vb meil lihtsalt ei ole neid kepikesi? ja lihtsam on suvalise traadiga, no ma ei tea...
Aga moraal on, las mehed teevad ja toimetavad, on ju näha, et asi areneb ja liigub edasi, muidugi on hea, kui rahvas kaasa elab ja ka oma arvamust lisab...

[nastik]

Kükitavad pakistani mehed Youtubis kipuvad paikadeks terast kasutama. See tundub selles mõttes loogiline, et terase poolega peab ikka vähem jamama ja on lihtsam. 
Samas tuleb tõdeda, et ma mingi ekspert ei ole. Ja see on hea kui arutletakse ja soovitatakse. Lõpuks valime ikka ise ühe asja, mida teha ja kui see ei tööta siis järgmise .