[kass]

Lp. ksf! Seemu ühes lgp. ksf! Valdo ratast lahkavas teemas ähvardas, et paneks kohe pildi üles esipidurist, mille ajamivarras käib läbi lenksutoru sisemuse, aga paraku ei olnud ta kindel, kuhu tohib seda pilti panna. Vaat siia teemasse võib minu poolset igasugu pilte panna, minul kahju pole!

Seemneks üks naiste Brennabori pilt (ratas oli Rootsi ebays saiaraha eest müügis
http://i35.tinypic.com/10rtpnt.jpg
Huvitav ja omanäoline konstruktsioon. Sellise ratta kinkis mulle ksf! Onumeelis, au ja kiitus talle. Puudu on küll mitmed koostud, kaasa arvatud ka pidurimäng. Küll aga kinkis ksf! Illi123 mulle roostepoolt ärasöödud lenksu koos pidurijäänusega, nii et midagi on, mille järgi atra seada. Ka on Eestis selline korralik naiste Brennabor olemas.

http://i39.tinypic.com/2mgtgmd.jpg
Siia pildile on jäänud fragment rootsi päritoluga oletatavalt Eesti KV-s kasutatud jalgratta lenksust.

[seemu]

pildid netist saadud, ju pole pahaplaan nad netti panna...

   

   

ja üks link ka
http://velo-zuerich.ch/velo-zuerich/velo...o-1899.htm

[kass]

Tore! Brennaboride aastaarvude kohta võiks ju oponeerida, aga kui raaminr-id on teadmata, siis kes teab ...

[valdo]

Kui... esipiduritest läbi aja, siis äkki püüaks teha mingit klassifikatsiooni Eestis läbi aegade vuranud rataste põhjal. Sain järgmised tüübid ja alamtüübid:


I. Esirattale pealt kummiklotsiga mõjuv pidur.

I.a. Kangisüsteemiga pidurid.

I.a.1. Klassikaline Saksa süsteem - kangid väljaspool raamitorusid.

I.a.1.a. Aasvedruga leistangi juures. Meie oludes masslevinud 1920-30ndate ratastel. Näiteks sellel 1938.a. Wandereril, sellel 1939.a. ETK Originalil jne.

I.a.1.b. Keerdvedruga all porilaua juures. Seda süsteemi eelistati 1910-20ndatel aastatel, harvemini ka 1930ndate aastate algul. Näitena võib tuua selle 1934.a. Wandereri.

I.a.2 Kangid leistangi püsttoru seest.

I.a.2.a. Pidurivarras siseneb püsttorusse kaarega ülevalt. Oli kasutusel näiteks Brennboridel, pilt on siia teemasse postitatud.

I.a.2.b. Pidurivarras siseneb pilu kaudu püsttorusse küljepealt. Oli kasutusel teatud variandil Eesti sõjaväe Wiklunditel, pilt on siia teemasse postitatud.

I.b. Tross-süsteemiga pidurid.

I.b.1. 1930ndate lõpus kasutatud, kus porilaua sees asuvad piduriosad on kandilised. See oli kasutusel paljudel markidel - 1940.a. Saare tehase toodangul, 1940.a. Ilmarisel jne. Sõjaeelsetel Saksa päritolu või Saklsa tükkidest tehtud ratastel olen näinud ainult seda süsteemi.

I.b.2. 1950-60ndatel (või ka juba 1940ndatel?) kasutatud, kus porilaua sees asuvad osad on ümara profiiliga. Oli masskasutusel Riia jalgratastel (nt see 1958.a. Riga-26) ja paljudel nõukogude 1950-60ndate aastate ratastel.

II. Esiratta veljele alt mõjuvad, nn "inglise" tüüpi pidurid.

II.a. Klassikaline süsteem, kus kang kinnitub leistangile aasade abil.

II. b. Veidi moodsam süsteem, kus kang on viidud leistangitoru sisse. Kasutusel nt sellel rattal.

II.c. Nn. "lühikese kangiga" süsteem, kus inglise tüüpi veljepidurile oli arvat. kohapeal Eestis monteeritud lühike leistangikang, mis ei töötanud mitte pöördele, vaid tõmbele. Kasutusel nt minu omanduses oleval Derby naisterahvarattal, vanadelt fotodelt on näha, et see süsteem oli 1930ndatel üsnagi levinud.

III. Velgedele kahelt poolt küljepealt mõjuvad klotsiga süsteemid.

Olid tavaliselt trossajamiga ja nõukogude ratastel 1960-80ndatel masskasutuses. Masskasutuses on see süsteem ka kaasaja jalgrataste juures. Näiteks sellel 1982.a. Penza tehase rattal. Tulid niisugused süsteemid kasutusele arvatavasti sportratastel. Ka 1930ndatel neid vahel kasutati, kuigi väga harva - mul on paar ajaloolist fotot.

IV. Trumlisisene pidur.

IV.a. Trossajamiga. Eestis uuena liikunud ratastel vähekasutatud, kuid Läänes 1940-60ndatel aastatel tihti pruugitud süsteem, eriti Sturmey-Archer rummude juures. Minul on selline süsteem 1945.a. Nordstjernanil, millel on mõni aasta hiljem pandud 1948.a. Sturmey-Archeri rummud. Ja ühel 1962.a. Soome Hellbergil, millel on ka Inglise rummud.

IV.b. Kangajamiga.

IV.b.1. Kang kinnitub leistangi horisontaaltoru alla aasadega. Üks klassikalistest inglise süsteemidest (vt nt minu 1930ndate aastate lõpu Phillips).

IV.b.2. Kang on viidud leistangi horisontaaltoru sisse. Kui ma töötasin Soomes 1990ndate algul, siis nägin mitmeid selle süsteemiga 1950-70ndate aastate rattaid.

V. Supermoodne ketaspidur ülikallitel moodsatel jalgratastel.

Kuna ajastu peale 1990 mind ei huvita, siis jätan V. juures lahterdamise teiste kodanike hooleks.

Vist sai kõik, st ükski süsteem käsitlemata ei jäänud.

[seemu]

   
veel üks netipilt, mis kangisüsteemi poolest omamoodi.täpsema infota. oponeeritav muidugi.

muudan:

   
veel üks netipilt, mis kangisüsteemi poolest omamoodi.täpsema infota. aastaarvu osas vähem oponeeritav.

[oldmoped]

Lõigule II täienduseks ka IId - on toodetud ka imelikku pidurisüsteemi, kus juhtraua pealne osa on nagu tavaline lingi ja trossiga pidurisüsteem - tross jookseb sisse püsttoru üleval otsast. Altosa on aga inglise tüüpi veljepidur. Seda väga ebastandardset vana lahendust peeti isegi niivõrd omapäraseks, et see toodi vene konstruktorite poolt lausa uuesti käiku paari 80ndate aastate suhteliselt futuristliku disainga lasteratta juures.

Natuke norimist põhjaliku ülevaate juurde ka, et jalgrattaspetsialistilt, kes mingil imelikul põhjusel isegi trossajamiga esirehvile mõjuvad taldpidurisüsteemid jagab kandilise ja ümmarguse toe kuju järgi erinevatesse kategooriatesse (kuigi tegu on ainult disainierinevusega ja tehniliselt ei muutu midagi, olgu või viisnurksed), ei oleks küll oodanud seda, et veljele küljelt mõjuvad trossjamiga paljud erinevad piduritüübid üheks ja samaks asjaks kokku loeb.

Külgtõmbepidurid
Trossi kõri kinnitub ühe, tross teise pidurihoova külge.

Üheteljeline pidur, sümmetriline. Mõlemate piduripoolte liikumisteljeks on keskne kinnitus.



kaheteljeline ebasümmeetriline pidur - ühe hoova liikumistelg asub teisel hooval.



Kesktõmbepidurid

Vahetrossiga keksktõmbe pidurid

ujuv "U-pidur", ühe kinnitusega raamile, vaheraamiga, sümmeetriliste pidurihoobadega.



Mõlema piduripoole eraldi sõltumatu raamile kinnitusega kesktõmbe pidur



Kesktõmbepiduri vähem levinud versioon pidurihoobade küljes asuvate rullikute vahel liikuva ja neid laiali suruva "koonusega"
"Roller cam"



Traditsiooniline Cantilever pidur




Otsetõmbepidurid ehk V-pidurid
Samuti mõlema piduripoole eraldi sõltumatu raamile kinnitusega.
Trossi kõri kinnitub ühe, tross teise pidurihoova külge.

[valdo]

Lõigule II täienduseks ka IId - on toodetud ka imelikku pidurisüsteemi, kus juhtraua pealne osa on nagu tavaline lingi ja trossiga pidurisüsteem - tross jookseb sisse püsttoru üleval otsast. Altosa on aga inglise tüüpi veljepidur. Seda väga ebastandardset vana lahendust peeti isegi niivõrd omapäraseks, et see toodi vene konstruktorite poolt lausa uuesti käiku paari 80ndate aastate suhteliselt futuristliku disainga lasteratta juures.

Ole hea, näita pilte! Kuna mina pole lasterattaid süstemaatiliselt kogunud (Eestis piisab Sinust ), siis ma ei ole vast seda näinud. Praeguse paksu lumega pikk maa Sinu juurde kohale tulla

...ei oleks küll oodanud seda, et veljele küljelt mõjuvad trossjamiga paljud erinevad piduritüübid üheks ja samaks asjaks kokku loeb.[/i]
Külgtõmbepidurid
Trossi kõri kinnitub ühe, tross teise pidurihoova külge.

Sinu jaotus täiesti adekvaatne Kuna mina ei ole sügavuti spetsialiseerunud 1950ndatest uuema ajastu peale, siis ei hakanud seda siin peenemaks lahterdama.

[seemu]

kass võiks alustada ka teemat ketiratastest läbi aja

[kass]

kass võiks alustada ka teemat ketiratastest läbi aja

Seda võivad teha ka teised loomad peale kassi, kassil on kummid tühjad.

[rattarumm]

Leitud üsna korralikud pildid Brennabor nr.3-st,1914 aasta,piduri hoob läbi leistangi.
http://home.twin.at/josef.hammerle/bike/...+1914+1915

[hall kass]

Ma sain endale trummelpiduri:





See on ühe 20-tollise esijooksu oma ja oli sellise raami küljes:



Kui kellelgi on sellele pidurile olemas hooba, mis jõu trossilt klotse laiali suruvale võllile üle kannab, siis pakkumised on teretulnud.

Laagrid on ka hävinud ja Tartu poodides asendusi ei ole, aga see pole väga hull - ma saan ilmselt asja ka puhtalt kuulidega laduda.