Probleem T-40-ga.
#41

(24-11-2013, 01:58 AM)viplala Kirjutas:  Esiteks peaks diisli pihustist väljuv juga olema suhteliselt külm. Ma ei tea täpselt kui külm, kuid päris külm, kuna rõhu alt pääsev vedelik külmub. Keegi võiks arvutada, kui külmaks see läheb. (aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida Smile )
Vedelik ei jahtu rõhu alt vabanedes nagu gaas, vähemalt oluliselt mitte.Survepesurist saaks ju muidu lumekahur Big Grin.Paremad survepesurid töötavad oluliselt suurema survega, kui näiteks eelpõlemiskambriga diiselmootorid.
Vasta
#42

(23-11-2013, 18:30 PM)phyl Kirjutas:  Ei ole vahet, kas väljas on -20 või +30 kraadi, isegi ei ole vahet kas masinal on mootor soe või mitte - ikka on vaja küünalt, kuna eelpõlemis kamber diisel pillidel on maru algne saavutus.
.
Vat selle jutuga mina oma kogemuste põhjal nõus pole,mul neid lääne padasi milledel küünlad peal mitu ja tehasest kõigil pandud peale süüteküünalde aju.Minul selle asemel viies küünal,küünalt kasutan vaid külma mootori käivitamisel,töösoe ja korras mootor on ilma küünalaid kasutamatta paugupill
Vasta
#43

(24-11-2013, 10:28 AM)muska71 Kirjutas:  
(23-11-2013, 18:30 PM)phyl Kirjutas:  Ei ole vahet, kas väljas on -20 või +30 kraadi, isegi ei ole vahet kas masinal on mootor soe või mitte - ikka on vaja küünalt, kuna eelpõlemis kamber diisel pillidel on maru algne saavutus.
.
Vat selle jutuga mina oma kogemuste põhjal nõus pole,mul neid lääne padasi milledel küünlad peal mitu ja tehasest kõigil pandud peale süüteküünalde aju.Minul selle asemel viies küünal,küünalt kasutan vaid külma mootori käivitamisel,töösoe ja korras mootor on ilma küünalaid kasutamatta paugupill

Kas kõrgsurvepump on ka elektroonilise juhtimisega? Kui jah, siis see ongi see miks ta käima läheb - paigalda sellele mootorile mehaaniliselt juhitav pump ja tutkit vasja ta sul ilma küünlata iialgi enam käima läheb.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#44

Mis on põhimõtteline vahe elektroonilise ja mehaanilise jutimisega KSP vahel?Elektrilisel pumbal on "Electric Covernor" mis immiteerib gaasitrossi tööd.Süüde läheb ka magnetklapiga varasemaks, aga meh pumbal on selleks tooretross.Mehhaanilise pumbaga töösoe mootor läheb ilusti ilma küünaldeta käima, võin video teha.
Vasta
#45

Vanades diislites oli asi lihtne. Külmaga õli paks, silindriseintelt lahkunud. Akud külmaga annavad ka vähem välja. Selle pärast oli külmaga kompressioon madalam (aeglase kolvi vahelt osa õhku läheb karterisse), vända pöörlemine aeglasem ja kokkusurutud õhk ei saavutanud süttimistemperatuuri väga külmadele mootoriosadele loovutatud soojuse tõttu. Jah, aeglane väntvõlli ringiajamine põhjustab kokkusurutava õhu märkimisväärse soojakaotuse. Kui sama mootorit tõmmata teise masina taga käima, saab mootor kohe hääled sisse.
Ikaruse puhul, heade akudega sai gaasipedaali vajutatud alles peale 5sekundilist käiamist, siis oli silindris juba kerge soe sees. Kohe käivitus. Kui kohe täislaksu kütet peale andsid, sai mõnikord aku enne tühjaks.
Muidugi, pean tunnistama ühte mõjurit veel, nimelt külma õhku mahub silindrisse rohkem kui sooja, selle tõttu on miinuskraadidel kokkusurutava õhu suhteline temperatuuritõus kindlast veidi suurem kui soojal õhul. Arvan, et see siiski ei kompenseeri soojakadusid mujal. Just viimase tõttu kasutatakse turbode järal jahuteid, et silindrisse läheks võimalikult suur kogus õhku ja saaks ka küttekogust suurendada.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#46

Ksf Vipla, oled näinud pihusti stendimist? Seal peab kangilöögi ajal tulema kütuseudu koonusena 15, 25 või rohkem kraadi. Igasugused joaga või tilka otsa jätvad praagitakse välja. Miks- juga süttib ainult pinnalt, põleb suhteliselt pikkamisi. Pihustit võid stendis krooksutada kaua, mingit härmaminekut ei toimu! Mul kunagi mees Kirovetsiga veeti remonti- kolvil auk sees. "Kuulsin küll, et mootor hakkas törisema, aga tahtsin põldu lõpetada(pihusti hakkas "kusele"), lasin edasi kuni päris põrgu hakkas pihta(auk kolbi)" Aavu seletas kõik väga hästi, punkte talle loogilise jutu eest!
Vasta
#47

(24-11-2013, 11:42 AM)phyl Kirjutas:  
(24-11-2013, 10:28 AM)muska71 Kirjutas:  
(23-11-2013, 18:30 PM)phyl Kirjutas:  Ei ole vahet, kas väljas on -20 või +30 kraadi, isegi ei ole vahet kas masinal on mootor soe või mitte - ikka on vaja küünalt, kuna eelpõlemis kamber diisel pillidel on maru algne saavutus.
.
Vat selle jutuga mina oma kogemuste põhjal nõus pole,mul neid lääne padasi milledel küünlad peal mitu ja tehasest kõigil pandud peale süüteküünalde aju.Minul selle asemel viies küünal,küünalt kasutan vaid külma mootori käivitamisel,töösoe ja korras mootor on ilma küünalaid kasutamatta paugupill

Kas kõrgsurvepump on ka elektroonilise juhtimisega? Kui jah, siis see ongi see miks ta käima läheb - paigalda sellele mootorile mehaaniliselt juhitav pump ja tutkit vasja ta sul ilma küünlata iialgi enam käima läheb.
Kõik ikka mehaaniline,82 ja 86 aastatel vist polnud veel elektroonilist juhtimist ja võin ka video teha.
Vasta
#48

Ei pane elektrooniline pumba juhtimine midagi käima kui ilm külm ja aku vilets,ikka vaja küünalt või sooja anda.Ja ei ole commonrail mingi teistmoodi ime kui tavaline pump.Seda vaja ainult tõusvate saastenormide täitmiseks.Eks siis seoses sellega on võimalik ka natuke jõudu juurde saada.Kuna pritsehetk on jagatud mitmeks osaks.Osadel ,põhimõtteliselt mehaanilisel ,on selle tulemuse saamiseks niinimet kahe vedruga pihustid.Mootor on metalli osas ikka mootor nagu muiste.
Vasta
#49

(24-11-2013, 12:11 PM)raulex Kirjutas:  Mis on põhimõtteline vahe elektroonilise ja mehaanilise jutimisega KSP vahel?Elektrilisel pumbal on "Electric Covernor" mis immiteerib gaasitrossi tööd.Süüde läheb ka magnetklapiga varasemaks, aga meh pumbal on selleks tooretross.Mehhaanilise pumbaga töösoe mootor läheb ilusti ilma küünaldeta käima, võin video teha.

Vahe on selles, et ühte juhitakse ikkagi ajuga, jah "gaasi" pedaali asendit immiteerib elekrooniline magnet riba, aga kogu mootori juhtimine toimub ikkagi läbi aju.

Vastavalt ajus seadistatud süüte mappide ja pihustus momentide ja temperatuuride järgi, suudabki masin süüdet ise timmida ja kütte kogust käivitusel timmida (kui palju täpselt, ei tea) (ma EI VÄIDA, ET SEE ON MAAILMA PARIM LEIUTIS - EI OLE, AGA ISE KÜSISID MIS ON VAHET)

Mehaaniliselt juhitud pillil saad jah, tunde järgi oma hoovakest kakkuda ja loota, et nüüd see 5 kraadi süüdet varajasemaks on ideaalne - tihtipeale ei ole.

Ise kasutan sama moodi igal pool, mehaanilisi kõrgsurve pumpi - kuna minu jaoks on ka see elektroonika saast - küll aga tava kasutajal on see elektrooniline juhtimine igapäeva sõiduks mugavam.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#50

Jutt on traktorist juba väga kaugele läinud, äkki saaks teema poolitada?
Kui võtta täpselt sama mootor (no näiteks Nissani 2,7) , samade pihustitega ja sama temperatuuri juures, siis pole elektroonilise ja mehaanilise juhtimisega kõrgsurvepumpadel käivitumisele mingit vahet.Külmalt ei käivitu ilma küünaldeta (ka suvel) või käivitub pika piinamisega.Töösooja mootoriga käivitub küünaldeta ilusti.Küünaldega käivitub iga ilmaga kohe. Minu jaoks pole see miinus, vaid mootori omapära.
Vasta
#51

(19-11-2013, 14:57 PM)v6sa Kirjutas:  Nii suurt, kui peale mahub ja nii uue tehnoloogiaga, kui rahakott kannatab.Big Grin

Optima on suurele diiselmootorile alati hea valik.

Kui on reduktorstarter, siis piisab mingist sajaamprisest täiesti.

Naabrimees müüb 3a. garantiiga miskiseid saksa akusid.
Kas pikk 110ah 800A on norm või järgmine võtta, mis 145Ah?
Kui suur abi neist lisaampritest on?
Vasta
#52

(25-11-2013, 15:05 PM)pannkook Kirjutas:  Naabrimees müüb 3a. garantiiga miskiseid saksa akusid.
Kas pikk 110ah 800A on norm või järgmine võtta, mis 145Ah?
Kui suur abi neist lisaampritest on?

Need ampertunnid lubavad paar korda enam starterit piinata. Suurem tõenäosus hoolikat käsitsemist vajav reduktorstarter maha põletada.

Kas need "miskised saksa akud" üldtundutud nime ka omavad?
Vasta
#53

(25-11-2013, 15:37 PM)v6sa Kirjutas:  
(25-11-2013, 15:05 PM)pannkook Kirjutas:  Naabrimees müüb 3a. garantiiga miskiseid saksa akusid.
Kas pikk 110ah 800A on norm või järgmine võtta, mis 145Ah?
Kui suur abi neist lisaampritest on?

Need ampertunnid lubavad paar korda enam starterit piinata. Suurem tõenäosus hoolikat käsitsemist vajav reduktorstarter maha põletada.

Kas need "miskised saksa akud" üldtundutud nime ka omavad?
Vist mitte väga. Granit nimeks http://www.granit-parts.com/product/58561040G?q=akku
12/140ah 950A on poole kallim aku. Peab vist leppima selle 110Ah-isega.
Vasta
#54

Tervist !
Seisan silmitsi uue probleemiga Smile
Nimelt starter vahest haakub, aga vahest ainult kõriseb käima ei lähe.
Kas probleem võib olla hooratta hammastes?
Kuidas seda probleemi lahendada oleks mõtekas, kas uus hooratas?

Tänud!
Vasta
#55

(06-03-2014, 19:40 PM)T-40 AM Kirjutas:  Tervist !
Seisan silmitsi uue probleemiga Smile
Nimelt starter vahest haakub, aga vahest ainult kõriseb käima ei lähe.
Kas probleem võib olla hooratta hammastes?
Kuidas seda probleemi lahendada oleks mõtekas, kas uus hooratas?

Tänud!

Esimesena kahtlustaks ikka starteri tõmbe releed.
Kuidas seda välistada? Keera starter maha ja vaata hoorattal olevad hambad üle. Kui on tõesti puudulikud, siis on probleemiks see - aga see kõristamine on ikka tavaliselt põhjustatud sellest, et tõmberelee ei tõmba ilusti peale ja siis starter ketrab tühja vastu hammasvöö hambaid.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#56

Olen suhteliselt kindel et viga hooratas, sest vana starteriga sai hooratas viga. Mõni hammas kahjustada saanud.
Vasta
#57

Võib ka olla vabajooksu sidur starteril läbi kui vahest hakkab vedama aga vahel käib ringi aga kõriseb.
Vasta
#58

(06-03-2014, 20:50 PM)raivo45 Kirjutas:  Võib ka olla vabajooksu sidur starteril läbi kui vahest hakkab vedama aga vahel käib ringi aga kõriseb.

Kuidas saab libisev pendiks kõriseda? Unnnata saab küll...

Mida kauem lasta hambaid järada, seda suurema tõenäosusega tuleb hammasvöö vahetada. Kel tahtmist nokitseda, siis teadke: hammavöö kulub esmalt kahe koha pealt, kummagi survetakti eest. Sest selles asendis mootor seiskub.

Hammasvöö saab maha võtta ja 90 kraadi pööratuna tagasi panna.

Kuigi praegust turuseisu arvestades on ilmselt odavam järgmine soetada, kui hammasvöö elusana mahasaamisega jantida...

Tõmberelee võid ju hilisemaks sättida, kuid ega seal palju maad ole ja vältimatut remonti lükkab see ainult edasi.

Värske, kulumata hambaservadega pendiks aitab ka veidi aega.
Vasta
#59

No meil T16M starteri pendiks kõrises ja aitas selle vahetamine. Wink
Vasta
#60

(08-03-2014, 10:53 AM)raivo45 Kirjutas:  No meil T16M starteri pendiks kõrises ja aitas selle vahetamine. Wink

Nujah, sedasi võib ka öelda. Pendiks siiski ei visanud üle, teil ei haakunud hammasratas hammasvööga. Kuigi tulemus on sama (mootor ei käivitu), on tegu kahe väga erineva veagaWink

Tavaliselt, kui räägitakse pendiksi rikkest, siis peetakse silmas vabajooksusiduri rullide mittehaakumist ja rootorivõlli tühjalt pöörlemist.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne