MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Exide, Tudor ja Deta tunduvad fotode peal täpselt samasugused, lihtsalt kleepsud teised. 
Enda autovaruosade müüja soovitas 4max akut ja kui raha rohkem siis yuasa akut. Yuasa akude positiivne tagasiside on ka käinud läbi offgird päikeseparkide foorumist. Enda metsatraktorile ostsin 2x100ah yuasa ja kahele bussile 4max. Nüüd vist kolmas või 2,5 aasta läheb ja ei näita ükski neljast akust suremise märke. Üks 4max sai täisti nulli ka laetud suvel kui jätsin jahutuskasti sigaretisüütajasse sisse ja see paar päeva seal uhas. 

Aga sul õnneks traktor poole põõrde pill, pole suurt akut vaja. Ise ostsin esimesele traktorile 2x6v akud ja siis ka pluss viiega käima ei läinud Big Grin
Vasta

(22-11-2023, 11:21 AM)hillar2 Kirjutas:  Exide, Tudor ja Deta tunduvad fotode peal täpselt samasugused, lihtsalt kleepsud teised. 
...
tont neid teab. Deta pidi olema nö parem aga ülehinnatud. Mul Exide ja Deta, mis autode pealt maha võetud 7-8 aastat tagasi (targad mõõtmised näitasid 12% säilinud mahutavust, akude vanuseks teeb ca 12 a) ja pisitrakal toimetavad siiani, ilma traktsi laadimiseta 10-15 käivitust päevas praeguse -5 kuni -10 juures. Kuna trakal laadimist ei ole, siis kogu kuuris parkimise aeg on nn tark laadija taga sh terve talv läbi kui trakats seisab. Sajane Deta on trakal ja väike Exide seisab kuuris. Kui trakaga lähen sõitu siis viskan laadija juhtmed ümber Exide peale, vajadusel saab tuua traka juurde käivitamiseks.
Praegu on Deta asemel kastikal peal Varta, ka juba 7-8 aastat, ilma probleemideta siiani.
Vasta

Kes akuteemale kaasa elasid siis hankisin Boschi patarei 100Ah ja 900A käivitusvooluga.
Tõsi, see pole uus vaid veetnud Iveco peal 2 aastat ning see läks ümbertöötamisele.
Sai katseks pandud külma -20c keskkonda ja sealt võttes proovisime mitu katset saab teha aga vedas enamvähem tempokalt ja peale kolmandat katset jäi pooleli sest vedas endiselt päris mõistlikult -8c juures seisnud mootorit.
Vana sai ka naljapärast lastud 55w pirniga 10V peale ja uuesti täis laetud ning see pani ka vana aku elama ning käivitas päris mõistlikult veel.
Ju on seismisega ja kasutusega purkide pinged erinevaks läinud.
Huvitava asjana veel et peale kollektori ümbertegemist ja küünla pruukimist läks ka väsinud akuga käima kui enam korralikult üle survetakti ei vedanud.
Ju see mõjub hästi et tee kõigist silindritest küünlani sama pikkusega.
Vasta

Aku teemasse : 2008 aasta Ford Mondeol ( diisel ) on tehasest peale pandud aku hakanud väsimuse märke ilmutama , 15 aastat kestvust , pole paha ja ilmselt võib arvata et sel autol on laadimisega hästi .
Vasta

Väike vaade kuidas leeksoojendi kollektoris töötab.
Umbes 25-30 sekundit kulub et ta kõik õhu ära tarbiks ja kollektori kütuseauruga täidab.
Nüüd starterit anda siis lisandub värske õhk milles kütuseaur põlema hakkab ja leek silindrisse jõuab.
Lahtiselt ta seda ei tee aga päriselus peaks tegema...
Vasta

(10-12-2023, 14:06 PM)jaan mmc Kirjutas:  Mismoodi kütuse manustamine toimub, vabavool küll aga kuidas täpsemalt? Ja kas põlemiskamber / toru küünla ümber on miski tehase või omalooming? Käsipihusti puudumine lihtsustab süsteemi omajagu.
[Pilt: 51WDPnNSICL.jpg]
Tegu on täiesti valmistootega mille kütuse pealevoolu avab spiraali keskel olev termoelement mis soojusest paisub ja laseb kütusel spiraalile voolata.
Käsitsi ei pihustata küünaldele kütust enam aastakümneid...
Hämmastav on ehk see, et Lucas mõtles selle viguri välja viimase ilmasõja aegu kuid venelastel kulus oma versiooni loomiseni 20 aastat ning Belarusi oma puhub tuul ära.
See aga ei hooligi väga tuuletõmbest.
Vasta

(10-12-2023, 16:01 PM)jaan mmc Kirjutas:  Kas see pärineb näiteks Jumper / Ducato mootori küljest, kus küünlaid on 1 tk. ja asub sisselaskes ?
Pärineb Perkinsi ja teiste vanemate mootorite küljest.
Eurooplased tegid keerukama süsteemi kus on eraldi magnetklapp mis starteriga aktiveeritakse ja sinna on mingi rõhuga kütust vaja ning ma niipalju ehitama ei hakanud.
Kindlasti on nad efektiivsemad ja teevad suurema tule.
Vasta

Et elu huvitav oleks siis patsiendil on tekkinud järjekordne õlirõhukriis...
Kui enne lund oli kuuma mootoriga tühikäigul ilusti 3 ühikut siis praeguseks on sellest järel 2 ühikut.
Pööret anda siis on ilusti 4-5 ühiku vahel nagu ennegi.

Kardetavasti võis kasutaja talle natuke liiga teha külateede lükkamisel kus 9 käik ja 30 km/h kiirus alla 1500 mootoripöörde minutis.
Koormust oli palju ja turborõhk 1 bar kandis pidevalt.
Niisiis ei imestaks, kui saaledel on vask väljas.
Eks omanik ole kooner ja säästis kütust madala pöördega et 55 liitriga saaks 8 tundi lükata...
Vasta

Ei tahaks uskuda, et sellise koormamisega juba saalele haiget teeb. Aga lahkamisel pannakse täpne diagnoos...
Vasta

(10-12-2023, 16:23 PM)2715 Kirjutas:  
(10-12-2023, 16:01 PM)jaan mmc Kirjutas:  Kas see pärineb näiteks Jumper / Ducato mootori küljest, kus küünlaid on 1 tk. ja asub sisselaskes ?
Pärineb Perkinsi ja teiste vanemate mootorite küljest.
Eurooplased tegid keerukama süsteemi kus on eraldi magnetklapp mis starteriga aktiveeritakse ja sinna on mingi rõhuga kütust vaja ning ma niipalju ehitama ei hakanud.
Kindlasti on nad efektiivsemad ja teevad suurema tule.
 Vanakooli 2,5D Transitil on sama süsteem ning küünlale lisaks magnetklapp, kuid mingit suurt survet seal küll olla ei saa kuna töötab anumast mida täidab kütuse tagasivool. Kui see täis siis lihtsalt voolab paaki tagasi. Ju siis ei eeldata et ainult hõõgküünal kütust kinni peaks.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.
Vasta

(16-12-2023, 15:10 PM)Tegelane5 Kirjutas:  
(10-12-2023, 16:23 PM)2715 Kirjutas:  
(10-12-2023, 16:01 PM)jaan mmc Kirjutas:  Kas see pärineb näiteks Jumper / Ducato mootori küljest, kus küünlaid on 1 tk. ja asub sisselaskes ?
Pärineb Perkinsi ja teiste vanemate mootorite küljest.
Eurooplased tegid keerukama süsteemi kus on eraldi magnetklapp mis starteriga aktiveeritakse ja sinna on mingi rõhuga kütust vaja ning ma niipalju ehitama ei hakanud.
Kindlasti on nad efektiivsemad ja teevad suurema tule.
 Vanakooli 2,5D Transitil on sama süsteem ning küünlale lisaks magnetklapp, kuid mingit suurt survet seal küll olla ei saa kuna töötab anumast mida täidab kütuse tagasivool. Kui see täis siis lihtsalt voolab paaki tagasi. Ju siis ei eeldata et ainult hõõgküünal kütust kinni peaks.
Transitil pealevoolu vahel küünal enne kõrgsurve pumpa sinna annab eelsurve etteande pump mootori küljel.
Vasta

Kas sinna webasto  kütusepump ei sobiks ? 
Peaks olema piisava tootlikkusega ja vajadusel võimalik reguleerida.

Hiinakad ei maksa ka miskit.
Vasta

(16-12-2023, 20:00 PM)Urmet24 Kirjutas:  Kas sinna webasto  kütusepump ei sobiks ? 
Peaks olema piisava tootlikkusega ja vajadusel võimalik reguleerida.

Hiinakad ei maksa ka miskit.
Kindlasti on mingi hea põhjus miks maakera külgetõmbejõud ja manuaalselt täidetav topsik leegiga küünlale hea ei ole, kuigi hetkel ei tule selle peale...
Vasta

(16-12-2023, 22:55 PM)2715 Kirjutas:  
(16-12-2023, 20:00 PM)Urmet24 Kirjutas:  Kas sinna webasto  kütusepump ei sobiks ? 
Peaks olema piisava tootlikkusega ja vajadusel võimalik reguleerida.

Hiinakad ei maksa ka miskit.
Kindlasti on mingi hea põhjus miks maakera külgetõmbejõud ja manuaalselt täidetav topsik leegiga küünlale hea ei ole, kuigi hetkel ei tule selle peale...
Hetkel pakuks, et kaks asja võiks olla: 1. Tüütu igakordne täitmine (ebamugav) 2. Teoreetiline võimalus tuli torus ja paagis.
Vasta

(17-12-2023, 10:20 AM)Kodanik2 Kirjutas:  
(16-12-2023, 22:55 PM)2715 Kirjutas:  
(16-12-2023, 20:00 PM)Urmet24 Kirjutas:  Kas sinna webasto  kütusepump ei sobiks ? 
Peaks olema piisava tootlikkusega ja vajadusel võimalik reguleerida.

Hiinakad ei maksa ka miskit.
Kindlasti on mingi hea põhjus miks maakera külgetõmbejõud ja manuaalselt täidetav topsik leegiga küünlale hea ei ole, kuigi hetkel ei tule selle peale...
Hetkel pakuks, et kaks asja võiks olla: 1. Tüütu igakordne täitmine (ebamugav) 2. Teoreetiline võimalus tuli torus ja paagis.

Kui kasutada paaki mis täitub pihustite tagasivoolust tuleva kütusega siis nr1 langeb ära. Nr2 pole praktikas veel kohanud. Neid paake ja thermostart küünlaid ikka väga palju vanemal läne tehnikal kasutusel.
Vasta

(17-12-2023, 10:20 AM)Kodanik2 Kirjutas:  
(16-12-2023, 22:55 PM)2715 Kirjutas:  
(16-12-2023, 20:00 PM)Urmet24 Kirjutas:  Kas sinna webasto  kütusepump ei sobiks ? 
Peaks olema piisava tootlikkusega ja vajadusel võimalik reguleerida.

Hiinakad ei maksa ka miskit.
Kindlasti on mingi hea põhjus miks maakera külgetõmbejõud ja manuaalselt täidetav topsik leegiga küünlale hea ei ole, kuigi hetkel ei tule selle peale...
Hetkel pakuks, et kaks asja võiks olla: 1. Tüütu igakordne täitmine (ebamugav) 2. Teoreetiline võimalus tuli torus ja paagis.
Mul pandud samamoodi žiguli siduripotsikuga ja terve talvejooksul mis käivitatud sai kulus diislit natuke üle poole sellest. Fiat traktoril nägin head lahendust kus tagasivoolu vahel oli ala 100ml vahepaak, käivitamisel võtab küünal sealt vabavooluga vajaliku kütte ja kui mootor käib täitub anum kütusega ja jookseb kütus paaki.
Vasta

Pruukisin seda aparaati ja mingi asi paraneb/halveneb iseseisvalt.
Nimelt õlirõhk kord on kõrgem kord madalam...
Peamine kahtlusalune on elektriline näidik esialgu ja asja on vaja uurida mehaanilise näidikuga.

Nagu ilm soojaks läks nii hakkas kuskilt õhk ka lekkima sest enne seisis mitu päeva 7 atti sees kuid nüüd kipub hommikuks 2 peale langema.
Kuna õhupaak nii väike siis leke pole suur aga see teeb leidmise keeruliseks.

Tagarehvid tuleb ka ära vahetada sest tagasõitjad räägivad, et päris karmilt pidi viskama aga kohapeal üles tõstes ja keerutades on tavaline 4-5cm munakuju.
Mingid niidid on sees katki küll sest suvel siseküljele tekkinud mõrad on muidu vaevunähtavad kuid ühel rehvil on nad laiaks läinud kuskil 3mm umbes 60cm pikkusel lõigul.

Ühesõnaga tüüpiliselt vene masinale leiab midagi alati nokitseda ja remontida...
Vasta

(16-12-2023, 22:55 PM)2715 Kirjutas:  Urmet24
Kindlasti on mingi hea põhjus miks maakera külgetõmbejõud ja manuaalselt täidetav topsik leegiga küünlale hea ei ole, kuigi hetkel ei tule selle peale...

saad ju kütusetrassile selle  siis vahele panna  ja ei olegi miskit vaja ise manuaalselt täita.
Vasta

(18-12-2023, 19:01 PM)Urmet24 Kirjutas:  saad ju kütusetrassile selle  siis vahele panna  ja ei olegi miskit vaja ise manuaalselt täita.

See asi ei käi nii lihtsalt et paneme tagasivoolule topsiku vahele ja toimib.
Topsik täitub küll kütusega aga õnnetuseks on trass alla mäge ning kui torustikus kütus sees on selles potsikus vaakum.
Kütus mitte ei lähe küünlasse vaid sealt tuleb õhk potsikusse ja rõhuvahe kaotamiseks on näiteks Iveco mootoril topsiku küljes magnetklapp mis avatakse kui küünal pingestada ning see laseb kütusel voolata.
Igatahes mulle jätkub sellest piduriõli potsikust mitmeks aastaks sest ühe käivitamise peale pakun et kulub sõrmkübaratäis kütust.


See selleks, kuid vabal hetkel sai midagi tehtud ka et üllatusi ära hoida.
Esiteks oli juba pikemalt probleem et näidikud valgustusega muutsid näitu ja põhjus oli halb kabiini mass mis oli väga alatult katki läinud ning sai asenduse.
Siis igaks juhuks starter lauale laiali võetud et näha kuidas 2 aastat on Mahle planetaarstarterile mõjunud.
Erilist mõju ei märganud ning sai reduktorile nokatäis määret ning harju vaadatud et kinni poleks.
   
   
Harjad nagu uued ja kommutaator puhas.
   
Määret võis natuke palju saada aga ta harjadeni sealt ei jõua.
   
Kuna masin õli ei leki on roostega probleem ja vesi satub starteri ning vaheplaadi vahelt sidurikoja sisse ning järgmine kord kui pooleks läheb panen sinna kindlasti hermeetiku.
   
Igatahes praegu sai näpuga määret liitepinnale ning kõik klemmid sisse määritud.
   
Starter on muide originaaltoode veel mitte koopia mida nüüd müüakse ja seepärast on tal liitepindadel kummirõngad ning tõmbereleel lõõts otsas.
   
Näide laadimisest kus Boschi pingeregulaatori sees on tarkus mis hoiab vastavalt temperatuurile algul pinget 15V mis langeb 10-15 minutiga 14V peale.
Maksimum oli pea 16V kui väljas 20c külma oli.
Iseenesest on kaval sest aku võime külmalt voolu vastu võtta on piiratud ja kõrgem pinge algul kompenseerib seda.
Tunnilugejast ma ka aru ei saa.
Viimase kuuga on ta paar tundi edasi läinud mis ei saa õige olla, kuna traktor on 3 päeva töötanud üle 8 astronoomilise tunni ning mõned poolikud päevad lisaks.
Vasta

On siin kellegil infot tagumiste veljede offseti kohta. Just Erinevus 50 veljelt 80 veljele üle minnes. Kas rehvi keskoht nihkub või jääb samaks?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne