Steyr120 Gläser 36a.
#1

Paljud minu tuttavad ei ole kuulnudki sellisest foorumist nagu Vanatehnika.ee. Eks seal ole ka liiklus tagasihoidlikuks jäänud. Panen siia vihje.

Väike ülevaade minu auto taastamisest Vanatehnika foorumis.

http://foorum.vanatehnika.ee/viewforum.php?f=94


   
Vasta
#2

Auto enda ajaloost ning siiajõudmisest sooviks ka midagi teada (vanatehnika.ee-st ei leidnud).

"Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega" /Iid-Tõstamaa/
Vasta
#3

(05-05-2021, 14:36 PM)Walter Kirjutas:  Auto enda ajaloost ning siiajõudmisest sooviks ka midagi teada (vanatehnika.ee-st ei leidnud).
Tõepoolest suures ehituse tuhinas pole sellest sõnakestki. Samas ega ma väga palju selle auto ajaloost ei tea. Üritan sellest postituse teha.
Vasta
#4

Panen kirja mida oma autost tean.

Steyr autotehas asus Austrias. Mingitel aastatel oli seal konstruktoriks Hr. Porsche.
 Autol on tõesti omapäraseid tehnilisi lahendusi. Näiteks märg sidur.
Kellel rohkem huvi võib vaadata väga asjalikule lehele. https://steyrregister.com/. Sellel lehel on ka minu autost juttu. Google tõlgib hästi.

Kirjutatakse ,et kuna sakslaste huvi oli Steyr 120 kabrio vastu suur siis saadeti Saksamaale Gläseri keretehasasse ainult šassiisid, kus neile kered peale ehitati. Teise konstruktsiooni ja välimusega. Austria arhiividest on teada,et kokku saadeti umber 200 šassiid. Gläseri  tehas hävis sõja ajal  koos arhiividega. Sealt pole võimalik mingit info hankida.
Minu auto ongi ehitatud Gläseri tehases.

Kuidas auto Eestisse sattus ei ole kahjuks teada. Tänu tähelepanelikule kaasfoorumlasele leidis ta oma perekonna albumist minu auto foto mis tehtud tema vanaisa talu õues Lõuna-Eestis kusagil 50-te aastate keskpaigas. Sellel ajal omas seda autot Tartus elanud  hr.Heino Tulp. pole teada mis autost edasi sai aga kusagil 70-tel oli auto juba Tallinnas ja siinsed omanikud mul teada. Mina ostsin Auto aastal 1985.

Auto Lõuna-Eestis viiekümnentatel, juba siis oli esiosa ümber ehitatud.

   

Auto Riias arvan,et nii mõnigi mees tunneb ennast autos ära.

NB! Tänaseks on tänu Indrek Sirgile ja Rain Vaikrale selgunud,et pilt tehtud siiski Tallinna vanalinnas.
Eksitavaks asjaoluks oli,et pildi saatis mulle üks Lätlane. 

   

Sellisena ostsin

   

Auto seisukord kaheksa aastat tagasi kui alustasin restaureerimist. Sügaval veneajal jõudsin ka midagi ära teha aga parem oleks olnud kui oleks jätnud tegemata.

   
Vasta
#5

Mina olen seda teemat vanatehnika foorumis algusest peale huviga jälginud. Super töö!!
Vasta
#6

Olen ennegi öelnud ja ütlen jälle,et olid ajad mil tehti ilusaid autosid.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#7

Väga tore,et kajastad seda teemat.

Paar mõttelendu auto päritolu kohta, ma ei pretendeeri siin tõele aga võta nii kuidas ise tunned:

*Googelmoogeli andmetel maksis sama mudel aga 1938a oma ca 7850 Reichsmarki. Siit tekiks küsimus, millised kodanikud said tookord sellist autot endale lubada? Loogika ütleks,et ilmselt jõukad inimesed tolle aja mõistes.

*Kuidas auto eestisse algselt sai? a) see müüdi siin või kuskil mujal Baltikumis uuena? b) saabus siia mõne saksa kõrgema sõjaväe juhiga aga see segastel asjaoludel sattus erakätesse? Kui sa auto ostsid, kas ta oli juba siis Steyrina arvel?
Viimast toetab ka see isetehtud nina ja see,et auto on 1950datel tumehall olnud? Viitaks,et justkui midagi üritatud varjata?
Viimane asi,millesse on vähe usku mul isiklikult aga ei välistaks lihtsalt arutelu huvides: auto oli mingil põhjusel wehrmachti käsutses ja värviti seal halliks üle? 

* Oled sa auto vana numbri järgi arhiivist suutnud leida midagi?
Vasta
#8

Tõesti, kõik  Hr. Samajevi pakutud variandid võimalikud kuidas auto Eestisse sattus.

Minu enda mõtteid.
Kui auto ostsin oli tehnilises passis auto margiks Steyr. Vene ajal olin õnnelik ,et passi polnud märgitud ei mootori ega kerenumbrit. Teatavasti see andis tollel aja vabaduse autost ehitada mida soovid. Nüüd aga oleks kerenumbrist huvitatud küll.

Ilmselt on auto on läbi teinud avarii ,sest lisaks isetehtud ninale oli ka kapoti esiserv korralikult kortsus olnud.

Nina oli valmistatud vähemalt 1,5mm plekist ja mitte väga väikestest tükkidest gaasiga kokku keevitatud. Tegu on olnud inimesega kes oskas hästi plekitööd.
Arvasin ,et auto on ümber ehitatud seitsmekümmnentatel kui auto oli Hr. Kirsi käes ja on üritatud imiteerida Steyr 220 Sport Gläser nina mida Eestis oli ka mõni.

   

Minu auto

   

Peale 50-te foto välja ilmumis pigem arvamusel,et võeti malli Moskvits 400-st  mis oli sellel ajal moodne mudel.

   
Vasta
#9

Viimase postituse keskmine värvipilt on tehtud ilmselt 70nendate alguses-keskel. (Varem polnud värvipiltide tegemine siinmail eriti kättesaadav, hilisem aeg ei klapi stiililiselt.)
Tol pildil on auto üsna sile ja korralik.
1985a pildilt paistab juba üsna väsinud. Mis juhtus vahepeal ca 10 aastaga?
Kas ei olnud esialgne kaunistamistöö korralik või hoiti vahepeal hooletult? Või lihtsalt kasutati igapäevaselt (mis kabrioleti puhul pole jällegi kuigi tõenäoline)?
Vasta
#10

(11-05-2021, 00:59 AM)TeeTL Kirjutas:  ... Kas ei olnud esialgne kaunistamistöö korralik või hoiti vahepeal hooletult? Või lihtsalt kasutati igapäevaselt (mis kabrioleti puhul pole jällegi kuigi tõenäoline)?
Vene ajal võis eraisiku nimel ainult üks auto olla, nii et tõenäoliselt oligi tegu igapäevaautoga kui sõita oli vaja. Aga muidugi võis ka nii minna, et nt. pärast omaniku surma auto unustati või lükati meelega kuhugi õuenurka roostetama nagu tõenäoliselt selle masinaga on juhtunud: Stoewer.

Antud projekti suurim pluss on minuarvates näidata äärmiselt eeskujulikku restaureerimise kvaliteeti, mis on nii kõrge, et isegi ühe tuntud restauraatori poolt auto juures tehtud töö saab kriitikat. Selline aus ja otsekohene lähenemine väärib eraldi äramärkimist võrreldes "ülimasslevinud" poliitkorrektsusega, et omasid ei kritiseerita ning vajadusel tuleb silm kinni pigistada.
Vasta
#11

(11-05-2021, 10:13 AM)mossepower Kirjutas:  nagu tõenäoliselt selle masinaga on juhtunud: Stoewer.

Ma ei saa küll kindel olla, aga kas ehk võib olla kunagisele tuntud autoõpetajale Villi Uustanile kuulunud masinaga?
Kui ehk keegi mäletab?
Vasta
#12

Suurepärane töö, tundub, et sa oled ju lausa võlur!
Vasta
#13

Austerlased ja mõned sakslased jälgivad minu projekti juba aastaid. Mõni kuu tagasi palusid luba oma kodulehel  minu lingi üles panna.
Mis saab mul selle vastu olla kui Eesti vähe tuntumaks maaks saab positiivses võtmes. Olen saatnud neile  linke põnevamatest projektidest mida meil Eestis tehakse. Tahavad vägisi Eestisse külla tulla.

https://steyrregister.com/links/
Vasta
#14

Bensupaak leitud Lätist.



Keegi paagile suure augu sisse lõiganud ei tea kas on tahetud elektrilist bensupumpa panna.Minul seda vaja pole,panen lapi peale.


   


Tinutasin kõik valtsid üle ja spottisin mõlgid välja. Lisaks seest roostest puhastatud ja töödeldud spets ainega. 

   

Pahteldus

   

Värvimine

   

paak paigas

   

Kapott peal

   

Minu auto ehitus: http://foorum.vanatehnika.ee/viewforum.p...0d9112015d
Vasta
#15

Auto sisu valmistamine.

Paaril originaal fotol on näha ,et armatuuri kohal olev puit kaetud nahaga. Tegin järgi.
Naha peale käiv liist oli imekombel säilinud.

   

Tagaistmete käetugedele päris täpset pilti polegi leidnud kuid eeldatavalt midagi sellist.

   


   

Küljepolstrid nahatatud.

   

Põrandavaip välja lõigatud

   

Vaip valmis, puitliistud peitsitud ja lakitud

   

Esiistmed paigas

   

Hakkab looma. Pisidetaile teha veel küllaga.

   
Vasta
#16

Ukse piirajad ja ukseposti katted.

Pikalt olen uurinud millised peaksid minu autol uksepiirajad välja nägema. Paljudel autodel pole neid üldse ja kui on siis väga erinevad variandid .Lisaks veel erinevad aastakäigud.
Oman sama aastakäigu autost pilte mis minul ,mida ei ole veel taastatud. Sellelt nägin kere poolset kinnitust, ukse küljest piiraja lahti võetud kuid rihma otsas samuti kolm auku nagu kere pool. Võisin  järeldada ,et uksepoolne kinnitus samasugune. Mõni aeg tagasi nägin ühelt pildilt ,et olin õieti arvanud. Leidsin ka originaali näidiseks. Minu autol kõik sellised detailid valmistatud messingist ja kroomitud.

Täna oli vähe vabam moment nikerdasin vähe.

   

Proovisin  paika.
Nüüd veel poleerida ,kroomida ja naha äär läbi õmmelda.

   

Katted kroomist tagasi.

   

Ukseposti kattega sama lugu. Papist väike eeskuju siis viili, lihvi ja sobita.

   

   

   

kroomitud ja paigas

   
Vasta
#17

Päikesesirm.

Detail mida mul järjekordselt ei olnud. Hankisin juba tükk aega tagasi Austria sõpradelt päiksesirmi joonised. Venitasin selle valmistamisega lootes leida originaal.
Tänaseks on selge, et originaali leida suht võimatu ja kui leiadki siis sobib see enamasti ainult näidiseks. Kindlast on näidise järgi koopiat parem valmistada kui jooniste järgi.  Alumiiniumist näidise saime laenuks Lätist. Minu auto on veel sellest ajast kui seda valmistati messingust. Sirmi kronsteinid otsustasime valmistada valamise teel.

Kronsteinid koos vormidega ja alustatud sirmi raamiga.

   





Raamid hakkavad looma. Veel joota, lihvida ning kroomida. Suureks küsimuseks on muidugi  2mm paksuse, sellise tooniga, plastiku leidmine.

   

2mm paksuse plastiku leidsime, kuid läbipaistva. Toonimiseks kasutasin UV trükki. Toon tuli täitsa ok. Kui tahaks viriseda siis oleks võinud kahekordse trüki asemel kasutada ühte. Kui viitsin võib sellega veel mängida.

   

   

Lisan ka pildi valmis sirmist auto küljes. Kui autot üldiselt vaadata ei pane seda elementi nagu eraldi tähelegi.
Siin foorumis palju rahast ei räägita aga nendele kes pole selliste töödega varem kokku puutunud, toon näite ,et tekiks mingi ettekujutus sellise auto taastamiskuludest. Kes tahab midagi täpsemalt teada võin vastata privaadis.

Kronkude vormide tegemine, valamine pronksist-200, Plastik -20;plastiku toonimine koos proovidega -40; kroomimine 258. Mõned kruvid. Raha kokku 520€+ oma töö ( treimine,prohviili painutamine ja mõõtu lõikamine sobitamine) Messing materjal oli varasemast ajast olemas.


   



 
Vasta
#18

Siiani on minu auto all Skoda veljed kuna pole õnnestunud Steyri velgi leida. Tänaseks olen saanud väga halvas seisukorras Steyr 50 16" veljed.  Välimuselt samad mis Steyr 220-el. kuid auguring väiksem. 

   

Vahetasin veljedel südamikud.

   

Veljed pahteldatud ja seest mustaks värvitud. Väljast värvib juba spetsalist Kaspar.

   

Värvitud

   


Rattad all

   
Vasta
#19

Tasapisi peab hakkama mõtlema registrisse kandmisele. Alustasin numbrialuste valmistamisest.

   

Värvitud

   

   
Vasta
#20

Õnnitlused omanikule - Steyr on saanud vanasõiduki tunnustuse ning algab sissesõitmise aeg. Kohtumiseni kokkutulekutel.

   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne