automoto.ee foorumid

Söe pulga saab patarei seest

Üheks märksõnaks oleks madalad pöörded ja teiseks kannatus. Höövliterasid pole proovinud, aga saeketast küll, lausa ilma kõvasulamita.

(13-02-2016, 13:41 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]... peaks proovima ketaslõkuriga külgedelt läheneda, sest ega auk pea päris ümmargune olema. 

Miks külgedelt?
Toon näiteks Bruksi hakkuri tera kinnituse, millel kinnitusavad ovaalsed, sest terasid teritatakse ka aeg-ajalt.
Ja avad on lõigatud tagakülje poolt lahtiseks.

[attachment=56502]

Poldid panin ka pildile, et aimu saada, kuis tera kaugus paika timmida.
Trummlisse on keeratud tikkpoldid ja võileib näeb välja selline, et trummel-tera-kinnitusplaat (või -põsk), seib ja mutter.

(13-02-2016, 15:21 PM)Veskioja Kirjutas: [ -> ]Söe pulga saab patarei seest  

On neil praegustel samasugune söepulk sees nagu vene ajal?

Jämedatel enamasti on ja voolu saab akult või suvaliselt keevituselt-lased koha punaseks ja aeglaselt maha jahtuda võtab ka kivipuur kui on lõiketera ette käiatud.

Nii, augud sees, ikkagi külgedelt tegin, sest siis saab kahepoolse tera ja vajadusel uus külg kohe võtta.
Panin külge, proovisin, midagi laiali ei lennanud, kuid olematu faasi jagu on nüüd poldipead väljas ja paistab, et pidurdab natuke protsessi. Võrreldes hiina teradega on japside kraam muidugi palju teravam/vastupidavam, lasin lihtsalt august materjali ja algul töötas vaid gravitatsiooniga, hiljem pidi tokiga ikkagi tagant surkima,kui juba vähe nürimaks läksid.
Kui koidab tööpäev, siis proovin kuskilt uurida, kas tehakse ja mis maksaks ilusate originaalmõõdus aukude nikerdamine hästi varustatud töökodades. Nii huvi pärast.

Jätkaks samast kohas, muidu postid mööda teemat laiali. Õnnestus üks japsi tera ära lõhkuda oma lolluse tõttu ja pidin terakeskusest uue jupi tooma. Seekord anti veel vähe teravam jublakas näppu, pärast mida hakkasin puurimisvõimalusi uurima.
Pärast mitmeid lahkeid juhatusi leidsin Sauel ühe vastutuleliku asutuse, kus õnnestus veel sama päeva sees need õnnetud augud koos faasidega sisse uuristada, üsnagi mõistliku raha eest. Ütleme nii, et augu hind jäi alla nelja euriku. Mõõtsime materjali kõvaduse ka ära, oli u.55-58 hrc-d või mis see ühik ongi. Huvitaval kombel olid originaalterad kõvemad, 60-62 hrc-d, aga ei pea ammugi vastu ja teevad suht kehva puru, või oleks õigem sõna pudru.
Panen natuke pildimaterjali juurde. Üleval on vasakult hiinakas, iseuuristatud süvenditega Kanefusa ja siis korralike aukudega Kanefusad. Teisel väike oksapurustamise näide, vasakul hiina toodang, paremal jaapani. Alumistel näeb lisavarustusena paigaldatud juhttoru, ütlemata mugav asi tundub olema.  
[attachment=56548]
Eriline tänu siinkohal kõikidele, kes aitasid kaasa mõelda või eesmärgile lähemale juhatada. Ise ka imestasin kui lahkelt asutustes sinu mure ära kuulatakse ja koos lahendust otsima asutakse või vähemalt mingisugust juhatust pakutakse, kui endal ehk selline võimekus puudu.

Farmest m[[b hakkuri teri miski 22 eur tk oli vist.23 cm pikk ja 4 auku sees,kahepoolne teritus.Ka transkapital toob hakkureid sisse ja müüb ka teri ja augud sees.Mul see juba läbikäidud etapp.Masinhöövli terasse sain ainult plasmaga augu.

Jõudu, peremehed.

Painab selline küsimus, et mida sööb Delta/Mini jms signaal? Originaalis läbi halli karbi see elu käib, kuid tööle tahaks ta saada karbiväliselt. Pole veel uuringuid ega loomkatseid teinud ise. Ehk kellegil on kogemust. Kõige tavalisem 6v isend. Pelgalt alalisvoolu sinna sisse lasta ju ei saa tõenäoliselt. Kui mitte muud nõu, siis ehk kellegil on halli karbi skeemi.

Täname.

(13-02-2016, 13:41 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Tänud kaasamõtlejatele.
Kivipuurivärk ei toiminud, tera neil eriti polegi mida saaks teritada, teritasin mida sain, auku ikka ei puurinud kahjuks.
Plasmat pole käepärast, söepulka ka mitte.
Samas, peale ajurünnakut Aini juures lammaris jõudsime järeldusele, et peaks proovima ketaslõkuriga külgedelt läheneda, sest ega auk pea päris ümmargune olema. Vaatab siis mis sest ideest saab, teeme väikese lõuna ja lähen proovima.

Ma usun et asi on kogemuse puudumises ja terituse viimane lihv tuleb teha teemandkäiaga.

(14-02-2016, 21:40 PM)oovi Kirjutas: [ -> ]Jõudu, peremehed.

Painab selline küsimus, et mida sööb Delta/Mini jms signaal? Originaalis läbi halli karbi see elu käib, kuid tööle tahaks ta saada karbiväliselt.

See hall karp ei mängi mingit rolli. Signaal töötab vahelduvvoolu pealt. Madalatel pööretel teeb bööööö ja kõrgematel iiiiiiiiii. Alalisevooluga seda tööle ei saa, kui muidugi ei teki tahtmist muundurit ehitada.

Selge!

Elektroonika vallas päris algaja pole, seega arusaadav 

Ma pole vene tehnika osas väga kodus lihtsalt. Kui lihtlabane vahelduvvool sobib, siis on korras. Suured tänud!

(14-02-2016, 23:11 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Madalatel pööretel teeb bööööö ja kõrgematel iiiiiiiiii.

Kodanik Wiki432 tegi just päeva alguse heaks, sain naerda nii et pisar silmas ja lapsepõlv tuli ka meelde kus see kuramuse tuutu tegelikult täpselt samamoodi ka häälitses... 

(15-02-2016, 08:29 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]

(14-02-2016, 23:11 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Madalatel pööretel teeb bööööö ja kõrgematel iiiiiiiiii.

Kodanik Wiki432 tegi just päeva alguse heaks, sain naerda nii et pisar silmas ja lapsepõlv tuli ka meelde kus see kuramuse tuutu tegelikult täpselt samamoodi ka häälitses... 

Ühinen ksf! mlsluigega. Päeva ja nädala algus kukla taha ulatuvate suunurkadega pole paha! Jõudu Wikile!

(15-02-2016, 08:53 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]

(15-02-2016, 08:29 AM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]

(14-02-2016, 23:11 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Madalatel pööretel teeb bööööö ja kõrgematel iiiiiiiiii.

Kodanik Wiki432 tegi just päeva alguse heaks, sain naerda nii et pisar silmas ja lapsepõlv tuli ka meelde kus see kuramuse tuutu tegelikult täpselt samamoodi ka häälitses... 

Ühinen ksf! mlsluigega. Päeva ja nädala algus kukla taha ulatuvate suunurkadega pole paha! Jõudu Wikile!

Jah mäletan. Mina lasin alati enne seismajätmist signaali - jalad maha, signaal peale ja nii ta seisma jäigi: "IIIIII----IIIiiii-BÖÖÖ-ÖÖÖÖ-ööö"
Hiljem lõpetasin selle pulli ära, kui hakkasin kahtlustama, et selline tegevus sööb kommutaatoreid.
 Muide, kas kuskilt uusi kommutaatoreid on saada?

Sai nädal tagasi 6,5 mootoril bensupaak maha võetud ja kka karpa,nüüd kokku tagasi pannes mõistus otsas kuda need vedrud ja hoovad õieti olema peaksid?

(18-02-2016, 16:12 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Sai nädal tagasi 6,5 mootoril bensupaak maha võetud ja kka karpa,nüüd kokku tagasi pannes mõistus otsas kuda need vedrud ja hoovad õieti olema peaksid?

siit soovitus ka teistele... tehke ikka pilt enne lahtikiskumist, mitte pärast       ei oma sellist jõuallikat.

To Muska


Pildi järgi tundub, et see varras mis ühendab karburaatorit ja pöörete regulaatorihoovaga on õigesti. Ainult lõtkude eemaldamiseks mõeldud pingutus vedru on kole räbal. 

Aga see vedru , mis on regulaatorihoovaga peaks jooksma gaasihoova alla. Seal siuke painutatud plekk pisikese auguga. 

Tundub nagu sul oleks kolmas vedru puudu. Vedru mis tõmbab gaasihoova tagasi. 

--------

Tegemist vist on mingi Hiinlaste koopiaga Hondast. Gaasimajandus töötab sedaviisi, et regulaator üritab "gaasi maha lükata" kuid gaasihoova vedru pingsusega kompenseeritakse. Ja vastavalt omavahelisele suhtele jõud kui ka pöörded ühtlustuvad olenemata mootori koormusest. 

(18-02-2016, 20:12 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]To Muska


Pildi järgi tundub, et see varras mis ühendab karburaatorit ja pöörete regulaatorihoovaga on õigesti. Ainult lõtkude eemaldamiseks mõeldud pingutus vedru on kole räbal. 

Aga see vedru , mis on regulaatorihoovaga peaks jooksma gaasihoova alla. Seal siuke painutatud plekk pisikese auguga. 

Tundub nagu sul oleks kolmas vedru puudu. Vedru mis tõmbab gaasihoova tagasi. 

--------

Tegemist vist on mingi Hiinlaste koopiaga Hondast. Gaasimajandus töötab sedaviisi, et regulaator üritab "gaasi maha lükata" kuid gaasihoova vedru pingsusega kompenseeritakse. Ja vastavalt omavahelisele suhtele jõud kui ka pöörded ühtlustuvad olenemata mootori koormusest. 

Gaas too mootori poolne siiber?Karpad minu jaoks tume teema.Proovisin korra uurali karpat,läks isegi käima,aga alttilgub miskipärast,pole viitsind lahti kiskuda.
Selliselt käivitus ka,aga käia ei tahtnud kuidagi.

Jep. Gaasiklapp on mootorile lähemal st ühendatud vardaga. Õhkuklapi liigutamine käib väikse plastikust hoovaga. 

Eks keera karburaatoril kopsik alt ära ning puhasta nõel ning düüs. 

Oskab keegi valgustada, kes ja kus tegeleb meie maal Valeo brändi varuosade müügiga. Täpsemalt oleks vaja generaatorile kontaktrõngaid.
Boschile leiab varuosi igast asendist, Valeole mitte. 
Ebayst jms saaks tellida küll. Aga kas tõesti kodumaal keegi ei tegele?