automoto.ee foorumid

Ma ei saa aru miks neid peletama peab.Ma püüan kinni ja jälle rahu majas(surnud mutt on kõige parem mutt) .

(20-06-2019, 01:12 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Kas keegi oskab oelda, mis karbiidist pärast atsetüleeni väljutamist alles jääb? Mutte on pärast traktorile üleminekut ja arendaja poolt lähiümbrusse tehtud kraave vähem, aga tahaks teada. Kas juurikapeenrasse võib panna?

PS vibrorulli asjatamist olen kuulanud ja tundnud Haabneeme kohvikus lõunat süües, päris kole oli. Taldrik tühjenes välgukiirusel. Nõukaaegne betoonhoone. Distants rullitava teeni umbes 20 meetrit.

https://en.wikipedia.org/wiki/Calcium_carbide järgi jääb kustutatud lubi. Taimedele kasulik isegi (Ca allikas).
https://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumh%C3%BCdroksiid

(20-06-2019, 11:06 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Ma ei saa aru miks neid peletama peab.Ma püüan kinni ja jälle rahu majas(surnud mutt on kõige parem mutt) .

See vaid aja küsimus millal puukallistajad mutid, mügrid, vesirotid, hiired jm. kaitsealusteks kuulutavad. 
Sama teema - mida hakata peale rästastega kes kirsipuid rüüstavad? Maha tappa ei saa, võid korrakaitsjad kaela saada. Peletada - millega?

(20-06-2019, 13:18 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]Peletada - millega?

Sain abi kui alumiiniumteibi ja läbipaistva teibi omavahel ribakaupa kokku liimisin ja sarikate külge klammerdasin. Tõsi, kaitsesin tuuletõket, mitte marju.
Selleks tööks on vaja kahte inimest.

(20-06-2019, 13:18 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]...
mida hakata peale rästastega kes kirsipuid rüüstavad? Maha tappa ei saa, võid korrakaitsjad kaela saada.

Millise paragrahvi alusel rästaga lahingut pidavat kirsiaiavaldajat küll menetletaks?

Tõsi, ilmselt loeb natuke ka pruugitav raudvara. 30 mm Gatling on vist suti overkill?

Lindudele

https://nirgu.ee/

(20-06-2019, 13:47 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ][quote='Walter' pid='479106' dateline='1561025932']


...
mida hakata peale rästastega kes kirsipuid rüüstavad? Maha tappa ei saa, võid korrakaitsjad kaela saada.

Maasikate peal proovisin nakkevõrku,aga kui hommikul 32 rästast sees oli ei viitsi enam.Õhupüss lahendab küsimuse-saavad üsna ruttu aru millisesse aeda on ohtlik marju sööma minna.

(20-06-2019, 14:30 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ]

(20-06-2019, 13:47 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(20-06-2019, 13:18 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]...
mida hakata peale rästastega kes kirsipuid rüüstavad? Maha tappa ei saa, võid korrakaitsjad kaela saada.

Maasikate peal proovisin nakkevõrku,aga kui hommikul 32 rästast sees oli ei viitsi enam.Õhupüss lahendab küsimuse-saavad üsna ruttu aru millisesse aeda on ohtlik marju sööma minna.

Nakkevõrguga püüab ju päevas rohkem, kui õhupüssiga 

(20-06-2019, 14:30 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ]

(20-06-2019, 13:47 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(20-06-2019, 13:18 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]...
mida hakata peale rästastega kes kirsipuid rüüstavad? Maha tappa ei saa, võid korrakaitsjad kaela saada.

Maasikate peal proovisin nakkevõrku,aga kui hommikul 32 rästast sees oli ei viitsi enam.Õhupüss lahendab küsimuse-saavad üsna ruttu aru millisesse aeda on ohtlik marju sööma minna.

Vahest kuskil perifeerias aga lähilinna tingimustes võib politsei kaela saada kui naabrivalve toimib- küllalt meedias nupukesi "õhupüssiga vehkivatest tegelastest" ning mahalastud/vigastest lindudest. Esimesel juhul lendavad kiirreageerijad peale, teisel juhul tuleb Valner ja teeb sust saate. Ilmselt läheb paragrahvina käiku loomapiinamine või avaliku korra raske rikkumine relvaga (kuhu alla ka õhukas läheb). Samas ei tahaks ka relvaloast ning pärisraudvarast ilma jääda.
MeelisV - nirgu.ee kraamist on peletuspallid ja tuulelohed ära proovitud - ei toimi. Järgmisena ehk elektroonilised peibutid. Siiani on parim vahend aias lärmi tegev ämm kell 5 hommikul...

Nirgu lehelt selline info. 

Uuri linnu kohta lähemalt
Esimene põhiline viga, mida tehakse, on see, et ei uurita täpsemalt, millist lindu täpselt soovitakse peletada. Kui gaasikahur välja arvata, siis enamus linnupeletajaid on mõeldud spetsiaalsetele lindudele või linnu GRUPPIDELE. Näiteks kui soovite peletada vareseid, siis öökulli kujutõenäoliselt ei mõju kuna öökull ei ole looduses varese vaenlane. Varest tuleks peletada kas spetsiaalse häälitsuspeletaja või surnud varesekujuga. Ka näiteks laser töötab enamasti ainult rändlindude, tuvide ja pääsukeste puhul.
Ennete viga
Teiseks on peletajast vähe kasu, kui lindudel on juba koht sisse söödetud. Ehk kui teil on maasikad või murelid juba lindude poolt natuke söödud, siis linnud juba teavad, et selles kohas on toidulaud kaetud.... 

(20-06-2019, 14:57 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]Vahest kuskil perifeerias aga lähilinna tingimustes võib politsei kaela saada kui naabrivalve toimib- küllalt meedias nupukesi "õhupüssiga vehkivatest tegelastest" ning mahalastud/vigastest lindudest. Esimesel juhul lendavad kiirreageerijad peale, teisel juhul tuleb Valner ja teeb sust saate. 
...

Siis tuleb õppida tegutsema nii, et "õhupüssiga vehkimine" ei hakkaks silma ja vigastatud linnud ei kukuks ajudeta linnalooduskaitsjate käeulatusse.  Ehk iga kuul peab tapma. Laip tasub jätta mõneks ajaks võrasse - mõjub hästi.
Odavam on kirsid osta, looduslikku vaenlast neil lendavatel tõbrastel ei ole. Variant on treenida kass välja, aga selleks pole enamusel meist kannatust.

(20-06-2019, 17:13 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(20-06-2019, 14:57 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]Vahest kuskil perifeerias aga lähilinna tingimustes võib politsei kaela saada kui naabrivalve toimib- küllalt meedias nupukesi "õhupüssiga vehkivatest tegelastest" ning mahalastud/vigastest lindudest. Esimesel juhul lendavad kiirreageerijad peale, teisel juhul tuleb Valner ja teeb sust saate. 
...

Odavam on kirsid osta, looduslikku vaenlast neil lendavatel tõbrastel ei ole. Variant on treenida kass välja, aga selleks pole enamusel meist kannatust.

Kodustatud jahipistrik või kanakull aga see pole meie kultuuriruumi teema kahjuks. Seni "vehime" edasi.

Maasikapeenrasse pannakse punaseid kive, punaseks värvituid siis. Kohalikud röövlid saavad aru, et selle peenra marjade peale nokk ei hakka. Panna tuleb muidugi enne kui päris maasikad värvi vahetavad.

tapahimuline seltskond meil siin.
nojah.
mina ei peleta-ahista-tapa kedagi.
maasikaid ja kirsse ja viinamarju jagub omale küll ja jääb ülegi.
lindudele panen hoopis pesakaste ja annan talvel süüa.

Mutid - neid jagub, vahest ehk liigagi palju, aga hetkel pole minu taluvuspiir langenud.

Linnud - piir kukkus ja installeerisin võrgu, sest kass on saamatu sellesosas, kivi varianti ei teadnud ja kahur ( vot see on effektiivne), see hakkab pikapeale naabritele vastu karva käima - ehk juba pärast paari matsu.

Nooremapoolse kirsi sõid möödunud aastal puhtaks loetud tundidega, niiet jagamismajandusest ei tulnud välja midagi, omale jäid ikkagi näpud.

(20-06-2019, 14:57 PM)Walter Kirjutas: [ -> ]MeelisV - nirgu.ee kraamist on peletuspallid ja tuulelohed ära proovitud - ei toimi. 

Mingi efekt sel nirgu tuulelohel siiski on. Tõstsin teise kõrgemale puude kohale ning hommik algas rämeda sõimuga marjaröövlite poolt ning puudes liikumist eriti ei täheldanud. Monitoorime olukorda. Tõsi ta on et saatan peitub nüanssides ning kõiki ei saa ühe vitsaga lüüa.

kõige parem muttide vastu pidi olema see, mis Handymannis müüa. Padrunitega lõksud.

Tegin oma äiapapaga paari aasta eest eksperimendi.Ühendasime 2 e auto (dislad) sumpsid mutiaukudega .No krt.terve aiamaa tossas ,nagu geisrid oleks .Tasapisi ajasime siis tossavad augud täis.Viimane tossujutt tuli välja ehk kümmekond meetrit meie aia piirist.mäletamist mööda põristasime ehk poole tunni ringis ,aga selleks aastaks olid mutid kadunud .M.O.T.T. 

eelnevalt juba mainitud.
6 suve pole muttidega suuremat jagelemist olnud. Koer saab sügisel 7. Esimesel suvel õpetasime mullahunnikutes tuhnimise selgeks, edasi pole õppematerjali tekkinud. Naabriproual tõi kass mutte ja hiiri trepile.
ps. aitab ka vareste jm suuremate kraaksujate, võõraste kasside jms. vastu.

Ainuke aparaat mis teeb puhta vuugi. Õigesti paigaldatud muti käigu peale (mitte mulla kuhilasse) on tabamus vähemalt 95%. Minimaalsed kahjud murule ja väga lihtne paigaldada. Antud vidinas on juba oma 5 aastat ja ilmselt ühe poolkasuka osa neid elukaid kinni kah püüdnud