Mõtlesin ka ise jõhvi, trossi ja keti peale, aga kardan, et ketta pöörded jäävad sellise lahenduse jaoks väikseks. Mõõtsin, teevad nad keskmise gaasi puhul kuskil 2300 Rpm. Võibolla sellist pehmema varrega heina- naat, võilill jne saaks niita, aga vaja ka lõikeheina niita ja seda ei taha väga hästi ka Husqvarna trimmer võtta. Samas MTZ 82 taga käiv teradega rootorniiduk võttis seda ilusti.
Ülekannet ei saa ka eriti palju kiiremaks teha, kuna isegi ta selline suht nikastus nende nurkreduktoritega on. Kardan, et läheb laiali. Lisaks vajab ilmselt jõhviga niitmiseks asi tunduvalt rohkem jõudu.
Mõtlesin, et paneks mingi tugevast riidest kardina sinna rootorite taha.
(14-04-2011, 23:15 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Mõtlesin ka ise jõhvi, trossi ja keti peale, aga kardan, et ketta pöörded jäävad sellise lahenduse jaoks väikseks. Mõõtsin, teevad nad keskmise gaasi puhul kuskil 2300 Rpm. Võibolla sellist pehmema varrega heina- naat, võilill jne saaks niita, aga vaja ka lõikeheina niita ja seda ei taha väga hästi ka Husqvarna trimmer võtta. Samas MTZ 82 taga käiv teradega rootorniiduk võttis seda ilusti.
Ülekannet ei saa ka eriti palju kiiremaks teha, kuna isegi ta selline suht nikastus nende nurkreduktoritega on. Kardan, et läheb laiali. Lisaks vajab ilmselt jõhviga niitmiseks asi tunduvalt rohkem jõudu.
Mõtlesin, et paneks mingi tugevast riidest kardina sinna rootorite taha.
Niidan selle Zarja niiduki ja MB2ga päris suurt ala. Madala muru ning kõrge, kuid mitte väga tiheda rohu niitmisega saab väga hästi hakkama. Niidab edukalt ka puitunud taimi, timutit, takjaid, puju, nõgeseid, vaarikaid, väiksemaid puid ja põõsaid. Samuti lükkab selle alumise toruga kenasti laiali mutimullahunnikud. Jänni kipub jääma tihedas kõrges rohus, eriti, kui veel vana kulu kah all on. Siis mätsib ja kogub nende külgmiste suuskade peale hunniku niidust ja mootor hakkab jämedat häält tegema. Heina sealt ära lükkamiseks hoian raami vahel kaasas paari cm läbimõõduga kaigast. Sellega siis hea puhastada ilma niidukit seiskamata. Esimesel aastal olid probleemiks madalad kivinukid, mis parajasti rootori alumise servani ulatuvad. Nii, kui sellisega kokku põrkasid, olid terad läinud ja mine püüa tuult väljal. Originaalterade hind on aga täiesti müstiline.
Esimesel niitmisel põrutasin otsa rohu sees peidus olevale okastraadi kerale. Selle matsu tagajärjel hakkas parempoolne rootor koormuse all "maha jääma" ja rootorid hakkasid terasid omavahel kokku klõbistama. Selgus, et vahevõlli üks ots oli keevituspunktidest lahti lõigatud ja libises ülejäänud võlli sees. Puurisin keevituspunktid lahti ja keevitasin uuesti kinni. Rohkem pole sellega probleeme olnud.
Seega, kui niitmiseks läheb hooldamata maal, siis tuleks kevadel enne rohu tärkamist kogu plats läbi käia ja liigsed asjad ära koristada.
Veel on olematu kvaliteediga niidukiga kaasas olnud 2 kiilrihma. Ilmselt selleks ongi 2 rihma kaasa pandud, et üks neist ei pidanud isegi tervet tööpäeva vastu. A-rihma jaoks on niiduki koormus ikka väga suur ja seepärast tuleb kasutada võimalikult kvaliteetset rihma, mis välja ei veni, vastasel korral saab ilmselt suht kähku otsa MB2 mootori võllil olevat alumiiniumist rihmaratas.
Minul on MB2 porilaudade tagumiste nurkade küljes küll kardin olnud. (Tunnistan, et mitte eriti järjekindlalt) Siiani pole kardin ühtegi lendu läinud kivi või tera kinni püüdnud, need on alati kuhugi ette poole lennanud.
[quote='meli666' pid='262514' dateline='1302802767']
Lumepuhuri võib vist kuurinurka järgmist talve ootama panna ja vaja varsti heina hakata niitma.
Kuna on olemas MB1 ette käiv rootorniiduk, siis oleks sellisega vast hea niita selliseid suuremaid platse, mida trimmeriga suht vaevanõudev korras hoida.
Aga kuna asi sai alles eelmine aasta sügisepoole muretsetud, siis ei ole kogemust selle kasutamisega. Proovisin täna teda korraks käima panna ja jätsin kohe seisma, kuna asi tundub ikka ohtlik olevat.
Nimelt on tehtud rootori kettad suht õhukesest plekist ja terad pöörlevad ikka hirmuäratava kiirusega, vihisevad. Ja kui tera niitmise ajal peaks lahti pääsema, siis ei taha mõeldagi, mis juhtuda võib.
Äkki kellegil kogemusi, kuidas see niiduk ikka ohutuselt on ja kuidas asja turvalisemaks muuta?
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Vaata saepoodides müüakse ka edukalt lendterasid mis plastmassisst tehtud.Võsakate trimmii
peades need sees.
Uurisin seda teemat, aga ei leidnud infot mf-70 käru kohta. Nimelt tahaksin valmistada käru, aga selle tarvis oleks vaja teada tiisli mõõtmeid. Kõige rohkem pakub huvi kumeruse kaugus kinnituskohast. Kellel infot saatke ps.
Kui kellegil huvi siis mul oleks pakkuda MF-70 ette käiv muruniitja ja võib-olla ka vikat.
Kontakt PS kaudu.
(05-05-2011, 22:37 PM)valts Kirjutas: [ -> ]Kui kellegil huvi siis mul oleks pakkuda MF-70 ette käiv muruniitja ja võib-olla ka vikat.
Kontakt PS kaudu.
kas vikati keskel on originaalis ka mingi tugi ... niitmise asendis vajub mul vikat keskelt lohku ... otstes olevad suusad on kõrgemad ja oma raskusega vajub keskelt ära ... ega ta selliselt vis kaua vastu pea ... ostsin talvel renoveeritud vikati ... müüja ütles, et kõik on 100% komplektne ja töökorda seatud ...
mul on mf ja kaks vikatit, see et vikati keskelt läbi paindub on norm, on vist mõeldud et ta mingil määral kopeerib maapinda. mul vähemalt mõlemad painduvad kergelt kaardu, tõstes on otsad tiba allapoole ja kui suuskade peal kannab siis keskkoht vajub allapoole nats, a see max paar sentimeetrit. kas keegi pole mõelnud mf ile ette aretada lääne murutraktori lõikekorpust? idee järgi ju neil ka rihmavedu ja kui võtta originaalniiduki reduktor, siis peaks ju saama vikatid ringi käima küll.ja kerget muru võib niita suht normaalselt.
Keegi MF-70 muruniiduki rihma ja tera võlli laagrite mõõte oskab öelda?
Jätkan siit MB rootorniiduki teemat edasi, kuna siin on kirjutatud lisadest ja jutt läheb rohkem selle teemaga kokku.
Plaanis ikka miskit raideri sarnast ära teha. Äkki keegi oskab öelda, kas see keskelt pööramine oleks mõtekas teha tunduvalt esiratastest kaugemalt või siis kohe pärast esirattaid. Mõtlen just seda, et oleks võimalikult kerge pöörata ja sarved istujast väga kaugele ei jääks. Ise teeks vist võimalikult esirataste taha.
Samas sellel pildil oleval on see aga juppmaad tagapool.
Inseneri mõtlemist ka napib. Äkki keegi aitab?
Veel sai vene foorumeid sorides leitud selline huvitav asi, nagu diferentsiaal MB1 rattavõlli otsa. Kirjeldav tekst selle kohta niisugune: Позволяют разворачивать мотоблок без применения физических усилий на угол до 240 градусов Устанавливается на выходной вал мотоблока МБ-1Д1М.
Huvitav, mis põhimõttel see töötab? Ühte pidi on lihtne, siis nagu starteri pendiks. Aga kui asi peab ka tagurpidi töötama. Või ei töötagi? Üks pilt ka sellest olemas.
Ksf "nunu" äkki kirjeldaks või saaks lausa mõne pildi äkki panna oma rattavõllide otsa tehtud kärust-osadest. Eriti huvitaks, kuidas on lahendatud kahelt poolt rattavõllide otsa kinnitus.
Ja viimaks küsiks, kas keegi on leidnud head lahendust terade asenduse kohta. Originaal 1 tera eest tahetakse saada 8EUR, mis on ikka kuidagi kole palju. Seda enam, et terade materjal on ka kehv, tavaline vene viil võtab tõugates suure vao sisse.
Tavarootori tera saaks alla 1EUR kätte, aga kas seda kannatab väiksemaks jälle lõigata?
Pööramine ikka masinale ligidale. Liigend võiks olla selline, et saab ka otse tagumisse haakeseadmesse panna - saab universaalsema asja.
Panin täna piltide tegemiseks käru järgi ja tegin prooviniitmise ära. Väikesel platsil ja puude, põõsaste vahel manööverdamise teeb käru veelgi kohmakamaks, kui see antud masinaga muidu on. Suurt platsi tundub küll palju mugavam põristada olevat, kui järgi kõndides.
Kui selle käruga päriselt niitma hakkan, siis võtan kasti maha ja tõmban "saba" lühemaks (iste jääb tagatelje kohale).
Mis teradesse puutub, siis traktori rootorniiduki terad on liiga suure auguga ja tõenäoliselt korraliku karastusega, nii et uue augu puurimine saab vaevaline olema. Suve poole teen ühe komplekti teri tavalisest 30 mm lattrauast ja proovin, kaua nad vastu peavad. See 8 € on mõistuse vastane!
[
attachment=35840]
[
attachment=35841]
[
attachment=35842]
(22-05-2011, 02:07 AM)nunu Kirjutas: [ -> ]Mis teradesse puutub, siis traktori rootorniiduki terad on liiga suure auguga ja tõenäoliselt korraliku karastusega, nii et uue augu puurimine saab vaevaline olema. Suve poole teen ühe komplekti teri tavalisest 30 mm lattrauast ja proovin, kaua nad vastu peavad. See 8 € on mõistuse vastane!
Ühel isetehtul vist miski veneaegse pesumasina mootoriga oli all siuke terakomplekt. Terad ise suure rauasae lehtedest. Tera laius ca 20-25. No sellelt pingilt, mis töökoja nurgas ilma järelvalveta sajast ümarrauda saeb. Ei oska paremini kirjeldada.
(22-05-2011, 02:07 AM)nunu Kirjutas: [ -> ]Panin täna piltide tegemiseks käru järgi ja tegin prooviniitmise ära. Väikesel platsil ja puude, põõsaste vahel manööverdamise teeb käru veelgi kohmakamaks, kui see antud masinaga muidu on. Mis teradesse puutub, siis traktori rootorniiduki terad on liiga suure auguga ja tõenäoliselt korraliku karastusega, nii et uue augu puurimine saab vaevaline olema.
Esmalt suured tänud piltide eest!
Paar küsimust ka tekkis kohe. Kuidas see agregaat rattavõllide otsast ära käib. Ei anna ju külje peale ühelt poolt otsast tõmmata, kuna raam paistab olevat jäik. Rattavõllide otsas on lihtsalt puksid?
Kartsin ise ka, et asi nii hea pööramisega ei tule, et pane aga pang maha ja niida ümbert puhtaks. Mõtlesin, et äkki peaks tegema sellise asja, et sarved ära võtta ja motobloki raam lihtsalt teha pikemaks ja jäigaks. Pööramine hoopis teha taguratastega, nii nagu näiteks Husqvarna raideritel. Masin tuleks ilmselt tunduvalt lühem ja paremini juhitav. Edasiliikumiseks üks jalgpedaal ja tagasikäigu jaoks teine.
Muidugi selline ringiehitus muudab põkat jäädavalt ja sellisega enam maad näiteks freesida ei saa. Samas mitu tükki neid ja ühe võiks katsetusteks ohverdada.
Teradesse auku ei olegi puurida vaja. Mõtlesin, et ostan sellised sirged terad
http://www.greene.ee/index.php?page=shop...&Itemid=20
ja sinna tera auku sobivad poldid:
http://www.greene.ee/index.php?page=shop...&Itemid=20
Vaja ainult rootori ketta augud suuremaks puurida, originaal M10, need aga M12. Terad lõikaks lihtsalt lühemaks. Võibolla laiust ei olegi vaja puutuda.
Muidu, kuidas see Robin-Subaru mootor ka on ennast õigustanud?
[/quote]
(22-05-2011, 21:36 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Esmalt suured tänud piltide eest!
Paar küsimust ka tekkis kohe. Kuidas see agregaat rattavõllide otsast ära käib. Ei anna ju külje peale ühelt poolt otsast tõmmata, kuna raam paistab olevat jäik. Rattavõllide otsas on lihtsalt puksid?
Rattavõllide otsa on keevitatud M20 jätkumutrid, kuhu on läbi puksi sisse keeratud kuuskantpesaga poldid võllideks. Tahad lahti võtta, keera poldid välja - lihtne nagu haldja habe.
(Ise lahti ei keerle muuseas)
Tsitaat:Kartsin ise ka, et asi nii hea pööramisega ei tule, et pane aga pang maha ja niida ümbert puhtaks. Mõtlesin, et äkki peaks tegema sellise asja, et sarved ära võtta ja motobloki raam lihtsalt teha pikemaks ja jäigaks. Pööramine hoopis teha taguratastega, nii nagu näiteks Husqvarna raideritel. Masin tuleks ilmselt tunduvalt lühem ja paremini juhitav. Edasiliikumiseks üks jalgpedaal ja tagasikäigu jaoks teine.
Muidugi selline ringiehitus muudab põkat jäädavalt ja sellisega enam maad näiteks freesida ei saa. Samas mitu tükki neid ja ühe võiks katsetusteks ohverdada.
Aga see on juba hoopis teine masin. Kuid difrit oleks talle ikkagi vaja, see ühe ratta sidurdamine ei ole ikka sama hea. Üksik vedav ratas kipub ringi lööma.
Tsitaat:Teradesse auku ei olegi puurida vaja. Mõtlesin, et ostan sellised sirged terad http://www.greene.ee/index.php?page=shop...&Itemid=20
ja sinna tera auku sobivad poldid: http://www.greene.ee/index.php?page=shop...&Itemid=20
Vaja ainult rootori ketta augud suuremaks puurida, originaal M10, need aga M12. Terad lõikaks lihtsalt lühemaks. Võibolla laiust ei olegi vaja puutuda.
Originaal ei ole mitte M10 vaid on ø 10 mm auk ja võllikut koos teraga hoiab kinni ainult 3 mm läbimõõduga splint. Seepärast madal kivi puhta töö teebki ja kindlasti aitab ära kangutamisele kaasa originaalterade allapoole painutatud servadega profiil.
Kui sul on varem hooldatud maa, siis see terade probleem võib olla ka üle tähtsustatud. Mul oli vanal ajal ise tehtud umbes taoliste lendteradega muruniitja, nagu ksf! aavu siin joonistas, ainult terasid oli neli ja need olid kinntatud rootori
ülemisele küljele samuti ainult võllikute ja lukustavate splintidega ja kordagi ei tulnud neist ükski küljest ära. Vahetasin masina ca 10 aastat tagasi bensiinimootoriga niiduki vastu ainult selle pärast, et minnes ühelt poolt põõsast saaks tagasi tulla teiselt poolt (juhe!)
Aga mõned aastad tagasi tuli mulle veel lisaks kaela see maakodu ja sealsete pindade puhul pole tavalise muruniitjaga teha midagi, nii siis MB-2, sest seda saab ilma käruta kaasas vedada ja niidab ka pikka heina.
Tsitaat:Muidu, kuidas see Robin-Subaru mootor ka on ennast õigustanud?
Täitsa OK
Tööorgan - lumepuhur (lumehunt ) ei ole küll antud hetkel aktuaalne, kuid pea see tali jälle käes ei ole ja selle ning eelmise aasta kogemused on vist kõigil veel meeles.
MB-1,2 mõeldud lumepuhureid enam ametlikule maale tuua ei saa, sest puudub E-serifikaat, näiteks freesile on sees vist olemas. Viimase 2 maaletoodut (mittelegaalsed) läksid Viljandi ja põlvamaale.
Küsimus, kas on nende järgi ka tulevikus vajadust, eriti vee siis, kui seadmed oleks erineva seadistusega st. võimalus paigutada ka näiteks mõnele teisele sarnasele aparaadile, millel on väljavõte jõuvõtuvõllilt?
(23-05-2011, 05:07 AM)miilits Kirjutas: [ -> ]Küsimus, kas on nende järgi ka tulevikus vajadust, eriti vee siis, kui seadmed oleks erineva seadistusega st. võimalus paigutada ka näiteks mõnele teisele sarnasele aparaadile, millel on väljavõte jõuvõtuvõllilt?
Ei saagi nüüd täpselt aru, aga kas on plaanis siis neid valmistama hakata? Või siiski üle piiri tooma?
Kas sellist natuke teise ehitusega MB puhurit ka liigub:
http://www.rumoto.ru/product/?id=159 ?
Üldiselt isiklikult pakuks huvi üldse kaheastmeline puhur. Isegi mingil saidil nägin neid müügil, aga enam ei leidnud ülesse. Olid just mõeldud MB jaoks.
tere ma ei hakka uut teemat tegema. Nimelt tahaks teada kuipalju ennem ülemist surnud seisu peavad kontaktid avanema mf 70 mootoril. töötab külmalt ikka vägagi hästi ja hoiab ka väikeseid pöördeid kuid soojalt enam väikeseid pöördeid ei hoia, ning tahab nö löhkuma minna st vötab pöörded ilgelt körgele ja enam alla ei taha tulla. ja teine asi et kas keegi oskab seletada kuidas see karburaator peab timmitud olema.
Siin pole asi mitte süütes vaid selles et mootor saab lisaõhku. Soovitan üle vaadata vänvõlli tihendid. Eriti kipub viga olema süütepoolses tihendis, mille asendamisel tuleks kindlasti paigaldada originaal metallkorpusega tihend, või siis kummikattega tihendi puhul kasutada liimi. Olen ise terve talve lisaõhu probleemiga jamanud, nüüd lõpuks pilt selge. Aga kontaktid võiksid avaneda
ca 2-3 mm enne ÜSS-i
Paberite järgi MF-70 süütenurk 3,5 +/- 0.3 mm. Kontaktivahe 0,3-0,5mm. Küünlal 0.6- 0,7.
Aga jah, see et pöörded üles kisub, viitab suure tõenäosusega lisaõhule...
Pole mõtet enne karpat näppima hakata, kui tihendid korras.
Karpa regull ikka nagu elementaarkarburaatoril, segukruvi ja tühikäigu piirdekruvi. Kui enne toimis, siis nõela asendit muutma ei tasu esimese hooga minna.
Kuidas käima läheb? Enda MF-i käivitamine muutus parajaks peavaluks, kui otsatihend ära läks... Ja magneetopoolse tihendi mineku järel kaob varsti ka säde, sest peksab küttesegu kontaktide vahele. Vähemalt mul on nii juhtunud...
käima läheb nagu kella värk mingeid probleeme pole ja aint see pöörete värk pöhiliselt on
Sain kokku ühe mehega, kes rääkis, et vene ajal oli tema oma silmaga näinud, et kaks MB1 motoblokki oli pandud sabapidi kokku ja tehtud keskelt keeravaks nagu T150K. Iste oli asunud siis keskel pöörangu koha peal ja juhtimiseks oli kasutatud mingit roolikarpi. Juhtsarved olid üldse ära kaotatud. Olevat olnud ülihea pöörderaadiusega ja lisaks nelikveoga siis. Kuidas ühe põka pealt teise peale ülekanne oli, seda ei mäleta enam.
Mõtlesin, et teen vist endale ka sellise. Paraku, kuna rege rautatakse suvel ja vankrit..., siis see aasta enam seda valmis ei jõua ehitada, kui siis järgmiseks hooajaks.
Algatus on tehtud, sai veel juurde muretsetud kaks MB1. Üks heas korras, teisel aga mootor kinni jäänud. Keegi äkki oskab soovitada, kuidas saab kolvi jälle liikuma?
Eelmisel omanikul ka on olnud huvitavad lahendused. MB1 alla on pandud mingid suured rattad. Igastahes teise käiguga läheb juba nõks üle 20km/h. Aga veojõudu on nendega meeletult. Kus tavalised rattad läbi libisevad, seal nendega ei ole veel mingeid probleeme. Ilmselt määravaks saab rataste suurus ja raskus.
Lisaks on saanud vist villand starteri nööri purunemisest ja selle asemele on pandud hoopis 3mm terastross.
Kaasa sain veel mingi imeliku käru ja raudrattad. Tundub, et need vist MB1-ga seotud pole. Kas need MF 70 omad?
Kui kellegile need huvi pakuvad (kaks viimast pilti), siis annan need vanaraua hinnaga ära, kuna endal taolised asjad olemas juba. Käru roostes, kuid plekk kuskilt mäda pole ja rehvid korralikud, ilma mõradeta.