automoto.ee foorumid

Ahahh!

Vat see muska71 pill...... paistab, et on õige kobe tükk. Mis selle autorongi liikumiskiiruseks rehkendasid? Esimese käiguga lasta, või läbi aeglusti?

Kogu see lumepuhurite teema oleks päris põnev ülesanne II või III kursuse masinaehitajatele. Oleks meil siin lugejate hulgas mõni õppejõuhärra, kes nõuaks oma studentidelt vastava optimaalse puhuri mudeli alusel loodud kalkulaatori väljatöötamist, kuhu laod oma andmed sisse ja vajutad nuppu ning saad küsimusele vastuse, a la nende läbimõõtude, põõrete, edasinihke jms korral oleks tiivik nii ja rootor naa pikk või jäme.

Vat see oleks tõsine panus rahvamajandusele, aitaks oluliselt kaasa " lumetõrjekuliibinite" nagu meie seda oleme, katseeksitusmeetodite võimalike vigade vältimisele ja ühtlasi säästaks aega, raha ja ka närve võimaliku projekti p mineku välistamisega.

Terv.,

IP

Hmm, alustasin ka tasapisi, puhuri valmistamise poole liikumist. Reduktori vidinad tasapisi valmivad jne. Varsti läheb laagrite ja tihendite ostuks . Praegu mõtlengi, et mis läbimõõduga peaks olema turbiin ja kõigun 250 -300 vahel .. Tahaks nagu rohkem, aga äkki saab suur.... Siinkohal oleks isapulli mõte päris õige - krdi hea oleks kuskilt vaadata, et niisuguse laiusega ja niisuguse pööretearvuga ja niisuguse liikumiskiirusega jne sobib vat säänne turbiin või rootor ja labasid peaks olema kaks või neli või hoopis kuuskümmend.. ..

(18-03-2011, 20:59 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]Ahahh!

Vat see muska71 pill...... paistab, et on õige kobe tükk. Mis selle autorongi liikumiskiiruseks rehkendasid? Esimese käiguga lasta, või läbi aeglusti?

Ega polegi rehkendanud liikumiskiirust,hetkel on min kiiruseks 1 käik läbi aeglusti ja oli liiast.Puhuri pöördeid hakkasin natuke arvutama.Puhurit ajab ringi 2,2d isuzu 45 kw ja selle otsas uaz käigukast koos vahekastiga,pöörete valik kuni 3500 vastavalt vajadusele.Autole liikumiskiiruse alandamiseks võimalik külge pookida gaz 69 vahekast.Puhurisse olen korra 3500 pr sisse lasknud prooviks,hüppama ei hakanud ja midagi küljest ära ka ei lennanud(tasakaalustamatta).
Kogu kompott ehitatud kodus leiduvast kolast,ostnud olen vaid relakettaid mingi 10tk vast.

---

(18-03-2011, 21:57 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Hmm, alustasin ka tasapisi, puhuri valmistamise poole liikumist. Reduktori vidinad tasapisi valmivad jne. Varsti läheb laagrite ja tihendite ostuks . Praegu mõtlengi, et mis läbimõõduga peaks olema turbiin ja kõigun 250 -300 vahel .. Tahaks nagu rohkem, aga äkki saab suur.... Siinkohal oleks isapulli mõte päris õige - krdi hea oleks kuskilt vaadata, et niisuguse laiusega ja niisuguse pööretearvuga ja niisuguse liikumiskiirusega jne sobib vat säänne turbiin või rootor ja labasid peaks olema kaks või neli või hoopis kuuskümmend.. ..

Turbiini läbimõõt peaks olema puhuri laiusega otseselt seotud,mida laiem puhur seda suurem läbimõõt.Enne olgu suurem kui liiga väike-see minu arvamus.Enda puhuril 360mm turbiin ja väike hirm,et äkki liiga väike sai.Tegin maximumi mis kannatas teha.

(18-03-2011, 20:59 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]-----cut-----
Kogu see lumepuhurite teema oleks päris põnev ülesanne II või III kursuse masinaehitajatele. Oleks meil siin lugejate hulgas mõni õppejõuhärra, kes nõuaks oma studentidelt vastava optimaalse puhuri mudeli alusel loodud kalkulaatori väljatöötamist, kuhu laod oma andmed sisse ja vajutad nuppu ning saad küsimusele vastuse, a la nende läbimõõtude, põõrete, edasinihke jms korral oleks tiivik nii ja rootor naa pikk või jäme.
---cut---

Alustaks siis kalkulaatoritega.
Näiteks lumepuhuri teo valmistamisek vajalikud detailid arvuta siin
*nagu ikka, siin kirjutaja ei vastuta selle ega järgmiste
kalkulaatorite arvutuste tulemuste õigsuse eest.
Kasuta omal vastutusel.

Ja siin veel mõned inseneriarvutused. Võõras keeles küll, aga kui väga vaja, siis peaks hakkama saama.

Jõudu kõigile meistrimeestele.

Nonii! Täna sai üks isetehtud lumepuhur ära proovitud. Tulemus päris OK, viskas 6-8 m, kuid jäätunud lumehanged ja jääkamakad võtsid etteandeteo rihmad siiski libisema. Värskelt sadanud kihi peaks antud traktori suht kiiret tagurpidikäiku arvestades eemaldama päris hästi.

Lisaks kaalume veel teovõlli pöörlemiskiiruse vähendamise võimalusi suurema rihmaseibi paigaldamisega. Vaja on veel katsetada ja kohati tuunida ja lõpuks, kui kõik ca OK tundub, läheb ka värvi alla. Kuskil lähedal pole enam kohevat lund leida, põllu peal on paras jääkoorik, mis isegi traktorit kannab.

Puhur ise on selline;

[attachment=35415]

[attachment=35416]

[attachment=35417]

Ma kardan liiga ahneks minna ja ajan tagasihoidlikuma turbiiniga läbi, jään 250 mm juurde. Usun, et pööretega saab kompenseerida vajakajäämist läbimõõdu osas, kui seda peaks vaja minema.
Vaadates isapulli aparaati tundub väljavisketoru päris kõrge olevat... Kas madalamalt suunamist poleks viskekaugust suurendanud? Kui seda muidugi vaja peaks minema...
Kui Basilio oma aparaadiga majandas, siis kurtis ta, et see kipub esiotsa üles kiskuma ehk vallide otsa ronima. Ussr V4-l seda probleemi nagu pole - tal on etteveotigu päris maapinna ligidal ja korpuse alumine serv ei ulatu teost eriti kaugemale, see pigem vist lõpeb isegi enne tigu ära. Mu meelest annab see võimaluse tigu maapinnale ligidale lasta ja hammastatud "järaja" haukab enda teel kõik siledaks ning põhi tuleb alles teo järgi. Isapulli masin on niisama raske ja see tõenäoliselt vähendab seda probleemi, kuigi tal ka tigu nagu kopas sees ja põhi ulatub päris palju teost ettepoole.

Jagan natuke infot oma puhuri kohta, äkki kellegil on kasu: mootor ZAZ 968- lt (V4 1200cc 40 hp),viskerootori läbimõõt- 300 mm, kolu laius 670 mm, tigu on maapinnast 1 mm kõrgemal (sileda põranda peal) ja freesib kõik siledaks, mida on võimeline lõikama, tera on teost tagapool. Sangadest tõstes on võimalik asi maa sisse lasta, ülekanne mootorilt rootorile on 1-1 le ja teole umbkaudu 1-4,5 , täpselt ei tea (ZAZ 965 peaülekanne), lund viskab isuga tuuri andes 25 m (mõõdulindiga mõõdetud), bensiini võtab piisavalt . Kui kellegil on küsimusi võib küsida, ma siis vastan.

(27-03-2011, 15:24 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Kui Basilio oma aparaadiga majandas, siis kurtis ta, et see kipub esiotsa üles kiskuma ehk vallide otsa ronima.

Isand Basilio aparaadil on ka üks erinevus - üheastmelisel on suur viskelaba teoga ühel võllil, mis lapiti lund pekstes hakkab paksu ja jäätunud lumega tõstejõudu arendama.
Teine puudus on liiga kaugele ulatuv alumine korpuse serv. See kaitseb küll mainitud viskelaba maa seest väljaulatuvate kivide ja muhkude eest, aga avaldab jäätunud valli puhul takistust, mille peale üheteljeline põka hakkab samuti nina üles rebima. Eks järgmiseks talveks tuleb üht teist ümber teha.
Kaheastmeline puhur, mida lükkab päris traktor, peaks nendest puudustest vaba olema.
Aga muidu - jõudu! Hea meel on näha, et mehed innukalt ehitavad ja asjad toimivad. Kui talved hakkavadki sellised olema nagu kaks viimast, siis jääb lumesahkadest väheks.

Ma olengi sihile võtnud järgmise talve, et siis olla varustatud väärilise relvaga võitluses looduse stiihiaga ! Tuld lumele!

Lumekahuri aretustöö käigus on selgeks saanud, et selle maisnaehituse müsteerium seisneb ca 10-e teguri kokkuklapitamises:
1. teo laius
2. etteande samm, e.kiirus ja materja hulk
3. eeldatav lumekihi paksus ja konsistents (sõmer hõre, jäätunud tükkis, mätsiv sulanud)
4. rootori läbimõõt ja viskelabade arv ning joonkiirus.
5. kogu seadme edasinihke kiirus

Traktori haakes olev asi peab olema ikkagi hästi dimensioneeritud , nt. jäätunud materjali närimiseks peab olema teol rohkem pöördeid, kui käiguga edasinihkel. Gaasi andes liigub kogu masin ikkagi kiiremini edasi, kui tigu peenestada ja ette anda suudab, seega tekib koht, kus lai tigu jääb takistuse suurenedes seisma (rihmad libisevad).

Meiepere masin suudab arvatavasti värskelt sadanud 20-30 cm paksuse ühtlase kihi sõmerat vabalt ära lennutada, jääkamakate ja -vallidega aga ühtlaselt lasta siiski ei saa, peab siduriga meelitama.

Muide, üks rippes oleva seadme pluss on see, et kõrgemat hanke saab lennutada astmeliselt, tõstes rippsüstemiga kuni 70 cm kõrgusele ja siis alumise osa. Nikerdamist muidugi on.

Kui on võimalus puhuri pöördeid masinast eraldi reguleerida, ma mõtlen masina liikumiskiirusest, on see päris hea boonus..

Tift'iga nõus. Ta saab oma eraldi mootori ja vahekastidega lund tagasi pilve peale lasta...

Ka mina olen mõtteid mõlgutanud, et juhul, kui peaks sündima paras sõiduk nt väiksem roomikmasin (projektitasandil) vms. saaks sama agregaadi panna selle külge ja käitama nt Sierre 1,6 (56kW) mootor, koos 4-k manuaalkastiga, mis on täisti olemas. Aga see kõik juba tulevikumuusika

(27-03-2011, 21:37 PM)Isapull Kirjutas: [ -> ]Traktori haakes olev asi peab olema ikkagi hästi dimensioneeritud , nt. jäätunud materjali närimiseks peab olema teol rohkem pöördeid, kui käiguga edasinihkel. Gaasi andes liigub kogu masin ikkagi kiiremini edasi, kui tigu peenestada ja ette anda suudab, seega tekib koht, kus lai tigu jääb takistuse suurenedes seisma (rihmad libisevad).

Meiepere masin suudab arvatavasti värskelt sadanud 20-30 cm paksuse ühtlase kihi sõmerat vabalt ära lennutada, jääkamakate ja -vallidega aga ühtlaselt lasta siiski ei saa, peab siduriga meelitama.

Samau asjaolusi silmas pidades paigaldasingi autole eraldi mootori puhuri ringiajamiseks.

Sorry Tift, Pidasin Muska reduktoreidja teist mootorit silmas...

Pole lugu,isapull, ma möistan uumorit . Minu pisike puhur, mis loodetavasti suve jooksul valmis peaks saama, on planeeritud Partner murutraktori ette. Sel (traktoril) on hüdrostaatiline peaülekanne ja see võimaldab lahedalt liikumiskiirust olenemata mootori pööretest ja siis ka puhuri pööretest reguleerida. Mis sest asjast välja tuleb? Eks see järgmine talv paistab. Igatahes võtsin väikestviisi snitti siinsetest tegijatest ja tuleb tunnistada - ega paljudele asjadele ise ei tule ja teiste "läbipõetud" vigadest on hea öppida . Tänud selle eest!

(27-03-2011, 15:24 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Vaadates isapulli aparaati tundub väljavisketoru päris kõrge olevat... Kas madalamalt suunamist poleks viskekaugust suurendanud? Kui seda muidugi vaja peaks minema...

Basilio targutab veel natuke. Kõrgem toru annab võimaluse viskekaugust paremini piirata kui naabri aed/aknad/misiganes liiga ligidal on. Madala toru agara piiramise korral ei pruugi juga suure lumega üle valli ulatuda. Pika toruga laskmine on nagu kossumängus "pealtpanemine" - käib korraks üleval ära ja läheb siis otse sinna kuhu vaja.
Lahendusel on ka miinus - jõu õlg pagana suur ja raske (sula)lume täisvõimsusel väljalennutamine hakkab puhurit vastassuunas lükkama. Minul see nii on. No päris külili lükata ei jaksa, aga kisub küll korralikult ja peab jõuga vastu hoidma. Kerge lumega või poole võimsusega töötades kõik OK.
Nii et kõik oleneb oludest, kus puhurit kasutatakse. Kui on ruumi laamendada, siis lühike nokk peale ja lumi käib kaarega üle elektriliini!

tere. tekkis selline küsimus et kui näiteks teha motoploki MF_70 puhurile ka seiksed hambad nagu seda on kasutaja USSR V4 puhuril et kas ka see siis jaksab selllist külmand lund lennutada. Ja ka selline küsimus et kui palju kasutaja USSR V4 lumepuhuril see tigu sellest puhuri pöhjast ette poole ulatub et see ei hakkaks pöhjaga mööda lund ülesse ronima.
Puhur ise siis seike nagu ka paljud vist teavad

http://fotoalbum.ee/photos/g5943/sets/1115375

Ma arvan, et tera on teovõllist u 10 cm tagapool, ma täpselt pole mõõtnud, kõik tuli ehitamise käigus. Mis puudutab kõvema materjali freesimist, siis vaikselt edasi nihkudes võtab isegi jääd, ma ei tea, kuidas on MF 70 käigukasti ehitus, kas saab rootorit pöördes hoides masinat aeglaselt edasi meelitada, kui saab, peaks õnnestuma ka kõvemat lund aeglaselt freesida. Kui paned hambad pead kindlasti lisama kaitsemehhanismi (lõikepolt), muidu on esimese võõrkeha hammustamisel masin laiali, isegi poldi olemasolul on pauk karm, sest sellised hambad rabavad kõik sisse, mis ette jääb (vaata pilte eespool, mis juhtus grilliga).

MF 70 käigukastis on 2 edasi ja 1 tagasi, jõuvõtuvõll käib pidevalt ringi, kuni sidur lahutatud pole. Agregaadiga sidustatakse jõuvõtuvõll nuutmuhvi abil. Seega MF-iga sama lugu, et kui tõstad mootori pöördeid, käivad ka rattad vastavalt kiiremini. MF 70 Lumefreesiga käivad komplektis aeglustavad rattareduktorid. Üks variant oleks MF rattavõllidele orgunnida planetaarreduktorid, mida saaks ka juhtida, nt välimise hammastrumli pidurdamise teel. Siis saaks freesida;1) aeglasema ettenihkega; 2) sidurit lahutamata ja on agregaadi pöördeid vähendamata,

Lisaboonusena tekib võimalus lihtsamalt pöörata nt ühele, või teisele rattale ülekannet jagades.

Ja veel üks komm, suveperioodil, kui lumepuhumist ei ole, saab alla panna nt suuremad autorattad, mis kiirendavad planetaaridega vähendatud ülekannet.

Oleks vaid inseneri, kes välja mõtleks mis reduktorid (soodsalt peab saama) sinna klapiksid, sest ega selliseid juba pihuvahel relakaga naljalt ei areta. Muide vene traktorite jõuvõtuvõlli planetaaride peale mõeldes hakkab ehk midagi kujunema. Kui keegi välja mõtleb, andke teada, võtan oma MF-i siis käsile

ma ei tea kas see kui midad sinna sisse läheb ikka päris laiali masinat lööp kuna mul jäid siis korra sellised parajad kaikad ja lauajubid korra ette ja ka soome kelgu jalas jäi vahele pauk oli tahe aga masin jäi korda.

üks küsimus tekkis veel et kas sul see puhur toetub selle sama pöhja peale vöi on mingid jalased külgede peal.