Kombainid Eestis

(30-07-2019, 22:53 PM)Daff Kirjutas:  Jah, need on poolroomikud. Nendega läks päris hästi. Isegi liiga hästi. Pidid vaatama, et mudas tuuliku põhja sisse ei pressinud. Siis oli pool päeva tööd preemiaks. Teine häda oli veel. Need roomikud tõmbasid käigu alla. Kolmandaga läks sutsu kiiremini kui ratastel teise käiguga. Põluilt põllule ümberkolimine oli igavene piin. 
No ja igavesed olmemured. Käru rullikutest jooksis õli välja ja muda kippus asemele. Paari nädalaga saadi rullid kandiliseks.
Siin üks eriline sookoll Niva kus roomikule lisaks tagasillale paigaldatud eriti  laiad (muidu kasutati saksa E-281 silokombainide all).
Niva häda oligi see et tagaots vajus pehmel põllul maasse  ära  kuna seal olid ebamõistlikult väikesed rattad  suure kere jaoks kui taga oli täis põhupunker või põhuhekseldaja see pärast aretati kohapeal igasuguseid lahendusi et suuremad rattad taha alla saada. Pehmetel põldudel liikumiseks kasutati ENSV aegadel ka topeltrattaid ees . Poolroomikuid viitsiti alla panna alles siis kui asi väga vesiseks kiskus .


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Ma näen sel pildil ilmselt Jenissei laia sillatala (on viidud jälge roomikuga, et tagarattad ankruks ei muutuks) ja Zil-i kaarkumme? E omad on teise mustri ja kujuga?
Vasta

(31-07-2019, 21:38 PM)E303 Kirjutas:  Siin üks eriline sookoll ... .

Sellele ma vihjasingi, kui ütlesin, et üks täht on jenissei markeeringus vist vale.

   

hp
Vasta

(31-07-2019, 22:07 PM)motamees Kirjutas:  
(31-07-2019, 21:38 PM)E303 Kirjutas:  Siin üks eriline sookoll ... .

Sellele ma vihjasingi, kui ütlesin, et üks täht on jenissei markeeringus vist vale.

See on tõesti vaatamisväärne masin ENICEI-1200P täisroomikkombain ja kui viitsid vaadata pirkalt aasta kombainiga tegemist on .

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

Uurisin omaniku käest vähe asja. Sildist pilti ei saa, kuna mina saarel ja kombain mitmesaja kildi kaugusel.
Kaks trumlit pidi olema ja tagumine "väetisekülvik" pidi ise pandud olema. See loobib põhu laiali, et saaks kohe sisse künda. (need küsimused on ajaga ära kadunud)
Masin pidi olema umbes aastast 2000. Umbes sellepärast, et omanik on 93 ja ega siis vast enam päris täpselt ei mäletagi. Kombaini tööks oli igal aastal 30hektari ümber koristada.
Lagunemise kohta kostis, et vahel ikke midagi nokkida tuli, aga ega sääl midagi väga lagunemas polegi. Naabrimehel pidi lääne kombain olema ja vahetanud neid mitmeid (kasutatud), aga õiget ikka pole. Küsisin siis, et miks vene oma ei osta. Vastuseks - kõik ju räägivad, et vene oma ei kõlba kuskile. Tuli kohe tuttav tunne, võrreldes meie foorumiga. Kõikse suuremad kirujad on ikke need, kes polegi tööd teinud.

hp
Vasta

(25-07-2019, 23:00 PM)EST Kirjutas:  Sinu jutus on tõetera sees, aga väide et  vene kombain on pask ei päde.

Kus ma olen öelnud, et vene kombain on pask? Palun viidata! Ma saan aru, et järjekordne õrnapõrnaline võttis mu üldistatud juttu isikliku solvanguna, aga palun, katsuge nüüd olla, eksole.

Ma olen endiselt seisukohal, et odaval hinnal on põhjus ja selleks ei ole mitte ainult teiste edasimüüjate ahnus. Kuigi ka seda esineb, nagu kapitalismuses ikka.

Terakaost rääkides ütlevad sakslased, et kuni 5% sõeltelt kõlujaid teri on OK, kuna neid müüa niikuinii ei tasu. Inglased ütlevad kuni 3%. Nullprotsendine terakadu sõeltelt tähendab kombaini jõudluse kahanemist kaks korda. Ning ka siis lähevad mõned idanemisvõimelised terad üle sõelte-puisturite.
Terakadu väljapeksmata teradena peadest või pudenemisena heedrilt on puhas põllumehe oskamatus (vastavalt kombaini seadistada või lõikust planeerida). Mis võib teatud asjaoludel olla samuti OK, kuna muud variandid annaks veel hullema tulemuse.

Palun mitte ülalolevat mõista kellegi isikliku solvamise katsena, vaid nii näitavad külmad numbrid ja edukate põllumeeste kogemus õige mitmel maal. Sel on põhjus, miks vana tehnika on igal näitusel väljas ja selle ümber õhkab vanu häid aegu taga terve parv linnainimesi, aga igapäevatööd tehakse maal harva poole sajandi vanuse tehnikaga. Kuigi erandeid on. eriti sakslane ei kipu ühtegi toimivat asja ära hukkama.
Vasta

(28-07-2019, 10:50 AM)honkomees Kirjutas:  
(28-07-2019, 10:32 AM)Daff Kirjutas:  ...
Nõuka ajal kui olid normid siis kontrolliti Niva terakadu meeter korda meeter  puuraamiga mis pandi kombaini taha koristatud alale. Selle ruutmeetri sisse võis jääda 2 või 3 tera. 
Niva sai sellega edukalt hakkama. ...

Võib-olla mõni näidis-Niva ka sai sellega hakkama, tavaline põllul töötav Niva jättis üsna suure osa saagist maha.
...

Nivas polnud viga. Viga oli mehes, kes ei osanud/tahtnud/viitsinud oma kombaini tundide kaupa seadistada ja vajadusel ka parandada, et see sõel esiteks vilja peaks ja teiseks suudaks sissesöödud terad punkrisse saada. Võimalik see oli, selle kohta on piisavalt näiteid. Egas Claas Consul, mille pealt Niva põhimõtteliselt maha viksiti, ponud halb kombain. Omas ajas, möödunud sajandi viiekümnendatel...

Mota, miks Sina oma igapäevaasju enam kastiga nullneljaga ei aja? Samamoodi sai ju asjad aetud, nagu berlinksiga. Aga mingil põhjusel eelistad prantslasi...
Vasta

(30-07-2019, 13:48 PM)viplala Kirjutas:  Oletame, et 1000 tera kaalub 30g ja kombain lödistab igale ruutmeetrile 100 tera maha juhul kui koristamine käib 8km/h. 10 hektari pealt oleks kadu 300 kg... umbes 60 euri. Kuivatamise maksumus jääks ära. 4km/h oleks kadu 30euri aga juht ja kombain ning vedukid töötaksid 2x kauem sama vilja koguse juures. Näide on üsna puusalt tulistatud, kuid eks mingi hetk tuleb vast välja arvutada mis kiirusega koristada ning palju kadu on kasulik läbi lasta kiiruse arvelt.

Nii on. Sakslastel on üsna soositud koolitused, kus õpetatakse kombainist (margist sõltumatult) viimast võtma. Ning selle koolituse aluseks on justnimelt rehkendus, et kuni 5% terakadu sõeltelt (ehk kõlujad ja katkised, mittekaubanduslik kraam) on väga OK käidelda ringmajandusena läbi põllu tulevaste saakide alusena.
Vasta

(02-08-2019, 17:33 PM)motamees Kirjutas:  ...
Naabrimehel pidi lääne kombain olema ja vahetanud neid mitmeid (kasutatud), aga õiget ikka pole. Küsisin siis, et miks vene oma ei osta. Vastuseks - kõik ju räägivad, et vene oma ei kõlba kuskile. Tuli kohe tuttav tunne, võrreldes meie foorumiga.
...

Sellist kombaini, mis ei laguneks, pole veel tehtud. Küll on paljudele lagunemisega hädas olevatele ettevõtetele ühine see, et kombaini ei hooldata ja puhastata nõuetekohaselt. Kui nõukaajal oli reegel, et kombain enne seismajätmist puhastati ja määriti vastavalt määrimiskaardile, siis nüüd jääb kombain pahatihti koristuse lõpus kuhugi võsa äärde ja siis seal rahus marineerib oma mädas. Tehakse ikka sittasid masinaid küll, kui viie aastaga sedasi pilpad taga on.

Hea näide: NH TX65 aastast 1999 võttis igal aastal 700+ ha. Kaks tõrget koristusajal tehnilisel põhjusel. Vahetati uuema vastu aastal 2014. Läks Poola, hind oli üle turu keskmise. Aga masin jäeti igal aastal talvituma puhtana katuse alla, olles enne teinud nimekirja vahetamist vajavatest osadest ning võeti suvel nädal enne koristust välja, et kõik talve jooksul soodsalt hangitu rahulikult külge keerata. Loomulikult oli laagrite-rihmade-terade vahetusi, aga selles ettevõttes suudeti huvitaval kombel need ajastada vihmastele päevadele. Õnn? Või siiski hoolikas mees, kes masinat kuulas-vaatas?

Mota naabrimees aga ostku julgelt RSM ära, ärgu kuulaku "tühja jutu ajajaid". Sellest saab oskaja mees hea riista ja kui õnne on, pole isegi vaja palju teha. Ning uus on ikka uus. Kui on roomikutel Jenisseiga rahul, siis uue RSM-ga on väga rahul. Iseasi, kui mõistlik on 30 ha teravilja koristamiseks üldse uut kombaini soetada... Aga hobid ei peagi mõistlikud olemaSmile
Vasta

(03-08-2019, 09:44 AM)v6sa Kirjutas:  ...Mota, miks Sina oma igapäevaasju enam kastiga nullneljaga ei aja? Samamoodi sai ju asjad aetud, nagu berlinksiga. Aga mingil põhjusel eelistad prantslasi...

Esiteks tahan ma vaheldust ja "uusi" asju kogeda, kuna võimalusi on. Äriga ja rentaablusega pole siin midagi pistmist.

Teiseks pole ma kusagil väitnud, et nullneli on täielik pask ja üldse ei saa sellega sõita. Loomulikult on tänapäevased asjad paremad ja mugavamad, aga mette niipalju, kui nende rahanumber suurem on. Öeldaksegi, et mugavus maksab.
 
No oleks ju täielik häving, kui ma ostaks omale tööautoks uue veoauto. Ma peakski ainult selle maksmiseks edaspidi tööd tegema. Väga edukalt saab hakkama olemasoleva autoga, mis maksab sadu kordi vähem.
Kui ma "saaks äkki" miljonäriks ostaksin ehk omalegi uue veoka (kombaini). Loomulikult on sellega nauditav  sõita, aga rääkida, et muudmoodu ei saagi, on ikka jama. Uus masin oleks ainult "because i can".

hp
Vasta

A kus on räägitud, et "muudmoodi ei saa" ja et "iga vene asi on pask"? Ma nagu ei mäleta sääraseid väiteid siit lõimest.

Kas märgatud kitsaskohtade kõva häälega väljaütlemine on siis paha? Et peaks ainult kiitma odavat hinda, sõbralikku müüjat ja palju kvaliteetsemaks muutunud värvkatet, mida nüüd isegi sisepindadele jätkub? Ning mitte märkama millimeetritesse ulatuvaid pragusid elevaatoriluukide vahel, teravaid servasid treppide käsipuudel, äärmiselt ebamugavalt toimivat sõelte reguleerimist või peksukorvi vildakasetust tehasest tulles? See ei ole kõigil isenditel nii ja iga aastaga on vähem jamasid kuulda eks tehas ka areneb - päris zitta ei müü enam isegi kodumaal. Aga kui lääne kombaini ostes võib eeldada, et see vilja peab, siis venelase puhul tuleb kontrollida.

Ma arvan, et makstes sadu tuhandeid asja eest, mida tuleb kohe uuena asuda ümber ehitama, on kurb. Aga seda võib muidugi teha, kui tulemuseks on meelepärane tööriist. Eriti olukorras, kus kallimatel analoogidel samuti ajuti esineb montaažiprobleeme ja mitte alati ei ole müüja suuteline neid  mõistliku aja jooksul kõrvaldama.

Aga ei tasu rääkida, et John Deere sõelu ei saa alla 5 % terakaoga tööle. Või et Laverda põhupuistur ei viska võrdselt laiali. Seda võib vaid see, kes ei taha kombaini seadistamise reegleid endale selgeks teha.

Eespool küsiti, mis on parim kombain. Seda pole. Küll võib öelda, et mõne tootja masinatega on lihtsam elada ja teised eeldavad rohkem pusimist.  Seetõttu on parim kombain selline, mida kombainer suudab välja seadistada nii, et tulmeus rahuldab ja mis kombainerit ära ei väsita. Selge, et "vana kooli" meestele sobivad rohkem kangidega kombainid ja noored tahavad kaapelaudu ja nõuandvat tarkvara.

Minu tagumik tunneb end kõige mõnusamalt Claasis, aga ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust (peale vedrustatud poolroomiku) selle eelistamiseks pole. Lihtsalt kabiini paigutus ja tarkvara toimiimse loogika on mulle meeldivad. Samas tehniliselt on analoogsed Cased väga head, lihtsalt moodsa sõnaga "kasutajaliides" ei meeldi mulle. Roppu jõudu on Cases rohkem, aga see tuleb suurema janu arvelt. Rääkimata kogemusest aksiaaltrumliga kombainide tootmisel - see ikka loeb midagi.

Lihtsa kombaini tahtjatel on valik aga nigel: "venelased, Sampo ja Laverda. Mõned väiksema otsa NH-d ja ongi kõik.

Aga kombainide võrdlemisel on väga oluline vaadata, et oleks võrdse varustusega. Kui odavama otsa asju saab enam-vähem "planguna", siis kallimad asjad komplekteeritakse väga pikast loetelust. 

Samas läheb see jutt väga kaugele algsest teemapüstitusest: huvitavad kombainid.

Minu jaoks on väga huvitavad näiteks mägistesse oludesse mõeldud mudelid. Näiteks see:


Jabur, aga vajadus defineerib. Ja oi, kui õrnad on need õõtsad...
Vasta

(03-08-2019, 10:59 AM)v6sa Kirjutas:  A kus on räägitud, et "muudmoodi ei saa" ja et "iga vene asi on pask"? Ma nagu ei mäleta sääraseid väiteid siit lõimest...

Peeneid vihjeid sellele on küll ja mitte ainult sinu postitustes.

(25-07-2019, 12:25 PM)v6sa Kirjutas:  Ka uusim "vene" kombain on töömehele surm. No ei oska nad teha tööriista inimesele...

A mis ma ka tean. Pole kombainer olnud ja räägin seda, mida näen. Kahjuks olen ka surnud töömehi näinud. Küll mette kombainerit, küll neid ka on olnud. Surma põhjus enamasti mette riist, vaid viin.

hp
Vasta

(03-08-2019, 11:47 AM)motamees Kirjutas:  Peeneid vihjeid sellele on küll ja mitte ainult sinu postitustes.

(25-07-2019, 12:25 PM)v6sa Kirjutas:  Ka uusim "vene" kombain on töömehele surm. No ei oska nad teha tööriista inimesele...

A mis ma ka tean. Pole kombainer olnud ja räägin seda, mida näen. Kahjuks olen ka surnud töömehi näinud. Küll mette kombainerit, küll neid ka on olnud. Surma põhjus enamasti mette riist, vaid viin.

Vat, kus õrnapõrnaline. Ma tuima inimloomana neid ei olegi märganud. Maaka asi...

Me oleme sellest "surmast" juba russi kontekstis rääkinud. Tõesti ei järgne vene päritolu tehnika kasutamisele akuutne surmlõpe või mis see ametlik termin siitilmast lahkumisele oligi. Aga väsitavad need masinad hullumoodi. Mõne tunni päevas ja mõne päeva aastas elad üle. Aga päevade kaupa teha - ei taha.

Samas - mõni laseb end raske raha eest lihakonksude otsa riputada või nahkpiitsaga peksta... Vene kombainiga viljavõtt on selle kõrval ikka väga mahe asi.

Minu arvates on oluline, et asjadest räägitakse nii, nagu need on. Reeglina paneb turg hinna paika: odavama puhul pead ise olema osavam ja targem, kallim masin oskab rohkem ära teha. Aga ka kalleim kombain vajab siiski ajudega juhti, ahv lõhub selle kiiresti ära. Ei oska need miansad veel ise vilja võtta (kuigi mõnda aega saavad lagedal või hästi kaardistatud takistustega põllul kenasti hakkama).
Vasta

Üks huvitav ajalooline foto  kombainist CK-4 , mis kaadervärk on kombainile kinnitatud ja mis on selle asja mõte ja otstarve.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

(04-08-2019, 16:14 PM)E303 Kirjutas:  Üks huvitav ajalooline foto  kombainist CK-4 , mis kaadervärk on kombainile kinnitatud ja mis on selle asja mõte ja otstarve.

Järsku aganate koguja. Tagasilla tagant tueb jäme toru ülesse.
Vasta

On ikka hetki mil ei usu esimene hooga oma silmi, paar päeva tagasi oli selline hetk. Pidin otsa ringi keerama ja kontrollima kas nägin ikka õigesti...  Big Grin
Mina võtan mütsi maha igatahes.
 
[Pilt: 0112167983fd4e6.jpg]
[Pilt: 0112167989df77d.jpg]


'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta

Selle koosluse kõrval on meie Volvo BT 45A pluss T25 vedukiks veel "moodne" kooslus Big Grin
Vasta

(05-08-2019, 23:40 PM)mlsluik Kirjutas:  On ikka hetki mil ei usu esimene hooga oma silmi, paar päeva tagasi oli selline hetk. Pidin otsa ringi keerama ja kontrollima kas nägin ikka õigesti...  Big Grin
Mina võtan mütsi maha igatahes.
 
[Pilt: 0112167983fd4e6.jpg]
[Pilt: 0112167989df77d.jpg]


Seda vana näen ma iga aasta sama asja ajamas.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta

Mis selle looma nimi siis on? Mingi varane Volvo BM (Bolinder-Munktell) 60ndate algusest?
Vasta

Nüüd eriti midagi huvitavat  Norramaalt . Kas Eestis leidub ka selliseid kokkupandava heedriga Claas kombaine . Heeder läheb hüdraulika abil kaheks 3 meetriseks  sektsiooniks transport asendis . See  konkreetne masin CLAAS TUCANO-430 (2013) . Minu arust väga mugav süsteem ei pea heedrit käruga kombaini või traktori sabas põllule tassima .


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 34 külali(st)ne