MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

pidurimeister on ju olemas.
lõbu või huvi pärast võib muidugi ise otsida ja katsetada,
aga praktilistel vajadustel saab pidurimeistrist pädeva ja odava lahenduse.
Vasta

(25-06-2020, 10:23 AM)2715 Kirjutas:  Hädasti oleks vaja käigupoolitajat just sellisteks juhtudeks ja muidugi on ka tagasikäik liiga kiire täpseks manööverdamiseks.

See oleks ideaalne pill millel kasutada pöördemomendi võimendit, kui hea oleks koormuse all "käiku vahetada"
Vasta

Pühapäeva õhtul koos käruga Võru ringteel nähtud  Smile
Vasta

On teisega juba hulgim kilomeetreid sõidetud ja muidu on kõik tehnika poolelt laitmatult toiminud, kuid tagarehvid ajavad närvi sest mõlemad on munakujulised ja kui need kohad kattuvad hakkab eriti rõvedalt hüplema ja on selline tunne nagu oleks traktor suguühtesse astunud teega.
Praegu ei jäägi muud üle kui sõita ühe rattaga kruusale ja panna korra pidurit et ratas blokeeruks ja saab jälle edasi sõita hüplemata kuna viskav koht muudab asukohta.
Närvi ajab just see, et need ei maksnud vähe ja pisut juurde pannes oleks saanud juba näiteks Mitaselt midagi alla mis üsna tõenäoliselt oleks sirged olnud sest ainult slaavi kultuuriruumis on võimalik toota munakujulist rehvi karkassi.
Vaatasin mitut videot kuidas rehve tehakse aga sellest ei saa aru kuidas ta saab munakujuline välja tulla...
Vorm on ovaalselt treitud või pannakse kõigi kihtide jakukohad üksteise otsa?
Veljed, ma saan aru et on uuena kõverad aga need ma ajasin 3mm täpsusega sirgeks niiet rehvi keeramine veljel ka enam ei aita siin.
Siin vist muu ei aita kui tuleb traktor pukkidele sättida ja ehitada mingi seade mis freesiks rehvi ümaraks või osta uued rehvid.
Esirehvid on ideaalselt sirged sest neid sai viskava velje peal keeratud seni kui viskamine jäi paari millimeetri sisse.
Uudishimust sai veel mõõdetud palju käru vedades kütust kulub 100 km ja see number on 18 liitrit.
Algul külma mootoriga minnes on näha, kuis kütus mõõtenõus väheneb aga kui mootor juba 85c saavutab läheb ökonoomsemaks.
Vasta

(28-07-2020, 23:12 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Pühapäeva õhtul koos käruga Võru ringteel nähtud  Smile


+1
Katuseluuk oli äge. Pärast peeglist vaadates tundus et parem lähitule pirn ei põlenud?
Vasta

Kus leiduks selektiivklaase ?
Vasta

(02-08-2020, 21:51 PM)imps2s Kirjutas:  Kus leiduks selektiivklaase ?
Mina lasin sõbral Poolast tuua sest meil neid ei müüda sest olevat kallid ja keegi ei osta.
Esiklaas maksis 530 kohalikku raha ja tagaklaas 500 ning küljeklaase ei mäleta enam aga alla 250 olid.
Vasta

Suht sarnast pilli nägin Haanjas-purustati heina vms. ATV/tsikli rajal, mootori katte järgi tundus see sama pill olevat.
Kui nii, siis pean läbi astuma ja tutvust tegema.

Siim
Papisöödilt
Vasta

(04-08-2020, 23:04 PM)huviline7 Kirjutas:  Suht sarnast pilli nägin Haanjas-purustati heina vms. ATV/tsikli rajal, mootori katte järgi tundus see sama pill olevat.
Kui nii, siis pean läbi astuma ja tutvust tegema.

Siim
Papisöödilt
Käisin jah rada niitmas sest mootorisporti tuleb ka toetada.
Niitmist on kõvasti olnud ja lõppu ei paista veel...
Jõuvõtuvõll ka toimib liigagi hästi sest ühe kiilu suutis niiduki reduktoril puru keerata ja praegu mõtlen, et panna rõhuregulaator vahele et silindri survejõudu vähendada.
Ennem hakaku libisema kui midagi ära lõhub.
Mootoril hakkab 100 tundi täis saama ja asi toimib.
Küll aga on ilmnenud esimene õlileke ja see on vahekastist tuleva sidurivõlli vahelt sest MTZ-50 ju seal tihendit ei ole vaid ainult õlitõrjekeere ja peale seisma jätmist suudab kuidagi sealt õli välja tulla kui nina allamäge satub jääma.
Starteri oleks ka pea maha põletanud sest sai pandud AGH värkstoas tehtud süütelukk ning see suutis starteri klemmid kokku jätta.
Rooli küljes olevaid suunalüliteid on ka päris mitu ostetud ning ümber vahetatud ja juba ära hakkab tüütama vahetus.
Vead ka neil kõigil erinevad.Üks andis signaali kui kaugtulesid panna, teine ei näidanud suunda paremale lähituledega ja praegune paneb kaugtuled põlema kui vasakule suunda näidata ning selle vastu peab teda kergelt rooli poole hoidma...
Pidureid peab ka kiitma sest nii täpselt ja tundlikult pole nad ühelgi traktoril toiminud millega sõitnud.
Saab kõva kattega teel plokki ja ka libedal pidurdada lukustumise piiril, niiet Belarusi pidurid toimivad väga hästi kui kõik asjad sirgeks töödelda.
Rool on ka eriti hea sest dosaator käis algul raskelt ja sai orbitaalpumpa peene teemantpastaga lihvitud ja paar asja sees ringi tehtud ning nüüd on nagu sõiduautol.
Juhtimiseks ei pea pidevalt korrigeerima vaid saab sujuvalt keerata ning kuna lõtke ka pole roolist dosaatorini ja silindril samuti saab ilma pingutamata sirgelt sõita.
Vasta

Wägew wärk! Cool

Kas plaanid JSV lülitushoova pöördumist piirama hakata? Ei ole hea mõte - kui pasuna ümber hakkab toimuma libisemine, on seal rajoonis varsti laibad taga. Pigem pane kardaanile lõiketihvt või hõõrdsidur ülekoormuse vastu.

Või lase niiduki ajamirihmu lõdvemaksWink
Vasta

Peab tõdema, et nagu 100 tundi täis sai hakkasid probleemid tulema.
Ühel heal hommikul enne käivitamist jahutusvedelikku kontrollides pani kork näpust minema ja purskas ka vett välja.
Arvata oli, et kaanetihend sest ka väljapoole oli väike õlileke nurgast ja vanus ka teadmata.
Sai veel edasi töötatud ning mingeid muresid surve ei tekitanud, kuid ega talvel parem teha pole ja nii ta maha sai võetud.
Kättesaamine oli ka eriti lihtne sest erinevad asjad selle mõttega tehtud, kuid kaane alt leidsime mõra.    
Klapp tundub, et pole pidanud ja nii on serv üle kuumenenud.
Sai proovitud survestada ja ei lekkinud ning mõte, et panna pesa sisse.
       
Mõra aga oli pealt tahmaga kinni ja peale töötlemist tekkis leke.
Sai teist keevitatud, kuid pidama ta ei jäänud.
Mõtlesin poest uue kaane osta kuid vaatasin neid ja ei julgenud.
Ühel olid klapid juba uuena sügavamal kui mu vanal, teisel olid sellised valuvead veesärgis et vabalt võis seal osa avasid kinni olla.
Kolmandal olid klapid väga ebaühtlasel sügavusel ja õhukanali serv nii kitsas jäänud, et seal vahel poleks ükski tihend püsinud.
Tegin ettepaneku, et võtame sel keskmisel kaanel klapid välja ja kui midagi ohtlikku pole näha ostan ära aga poldud nõus.
Õige ka muidugi sest keegi ikka ostab ta kunagi ära.
Hankisin hoopis vana kaane, millel olid klapid kõrgemal kui poe uutel ja vahetasin seal puksid ära sest vanad olid ilma tihendi võimaluseta.
Muuhulgas said sisse ja väljalaskest suuremad mäestikud maha lastud ja sisselaskeklappidel üleminek sujuvamaks treitud.        
Klapitaldrikud tundusid ka olevat liiga rasked ja ei suutnud vastu panna kiusatusele neid maha võtta...    
Kaanetihend läks poe oma sest "importtihendeid" pole õnnestunud hankida.
Õhtu sai 180nm kinni, hommikuks oli järel 100.
Lisasin puuduva 80nm ja peale esimest proovikäivitust oli alles 120.
Tõotab tulla tihe pingutusvajadus...
Vähemalt kolvid on õiged sees terava tipuga.    
Kütus mahub õhus ära põlema mitte ei jõua kolvi pinnani ja seega peaks ökom olema suuremal pöördel ning vähema suitsuga.
Kanalitest ülekäimise efekt igatahes on tunda sest enne langes koormates pööre kiirelt 1400 kanti aga nüüd jääb 1600 kanti ja võtab raske tõusu palju kiiremini.
Pime aeg tulemas ja prooviks sai soetatud paar töötuld ette ja taha.
Ette sai 5200lm tükk ja ütleme, et on valge.
Taha aga  3000lm ning ei ole nii valge...        
Nüüd õli ka vahetada sest selline staaz ees
ja võib talvele vastu minna kui miski järgi ei anna...    
Need AGH näidikud on ka fantastiline toode sest kütusenäidikul ja voltmeetril ei põle mitte kütuse lõppemise tuli vaid sisevalgus paistab nii läbi, et kui see lamp põlema läheb pole seda näha võimalik...
Vasta

Nüüd on paar päeva kaant pingutatud ja mul pole sellist kannatust et ära oodata kuna see vajumise lõpetab...
Üleeile oli 180nm järgi 120 ja sai lisatud ilusti kuni 180 täis.
Enne sai korralikult kuuma antud ka muidugi, kuid täna oli 180 järel 135 ning vahepeal pole käimagi pandud...
Nurgast kaliibriga mõõtes on 0,1mm õhemaks vajunud.
Kahjuks algul ei mõõtnud palju ta esimesel pingutamisel oli.
Klapivahed olid igatahes väikseks läinud.
Pole siis ime, et Belarusil kaanetihendid ei pea.
Kui aga veab on tuttaval terve pakk kolhoosiaegseid tihendeid ja saaks mure lahendatud sest vanasti kestsid nad ikka 500 tundi ära ilma pingutamata.
Klapisääretihendeid on ka uusi vaja sest 2 tk olid juba puksi otsast maha tulnud.
Pole paha tulemus 4 päeva püsimist Võrust ostetu kohta...
Peab ikka hakkama asendust otsima mis sobib 11mm klapisäärega.
Millel aga on sellised klapid?
Piltidega ei hakka mässama sest pole enam seda mugavust et Fotoalbumisse üles ja lingina teemasse.
Vasta

Kas selline metall variant ei oleks parem:
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...etall.html
Kas muidu praegu hall originaal kasutuses:
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...20-or.html
See hiina oma oma silikoonribadega pidi jama olema, kuigi hind ka, polegi teist:
https://www.pmkaubamaja.ee/et/pollumajan...20-a2.html
Vasta

mis seal järgi annab, et pidevalt vaja juurde pingutada?
äkki poldivahetus oleks abiks?
Vasta

Minu kogemus on klapisääretihenditega samuti kehv. Panin uued tihendid ja mõne aja pärast leidsin kaks vedru klapikambri kaane alt. Vedru koonjas ots oli lihtsalt teisest vedru otsast välja tulnud. Noppisin vedrud ära ja kogu lugu. Vanematel mootoritel neid tihendeid polnud ning täpne puks pidas õli kinni.

Plokikaane tihendi võtsin mootori tihendite komplektist ja olen ühe korra pingutanud. Siiamaani OK.

Parimat,
Henri
Vasta

Sain eile kätte vanad aga uued tihendid ning kiirelt vahetasin ära.
Kinni ikka 180nm ning kohe põllule põhku vedama, kus sai ikka korralikult kuuma antud.
Täna proovisin kaant pingutada hakates võtmele järjest peale keerama, kuid poldid olid kinni 178-179nm.
Tegin enamusele poltidele kriipsu peale, lasin ühekaupa järgi ning keerasin tagasi kinni nagu Reinzi tihendi juhis ette nägi Belarusile.
Imestuseks ei läinud ükski polt markeri joonest rohkem kinni ning mul on usku sellesse tihendisse.
Plastikrõngad sobisid ka nagu valatult paika mitte ei pidanud lõikuma ja toppima nagu tänapäeval kombeks on.
Õliava ümber ka ilusti plastikrõngas ja pole leket karta.
Eelmine tihend aga oli selline: https://www.periko.ee/et/a/plokikaane-ti...-01-metall
Klapisääretihendid olid ka ilusti kõik ära tulnud nagu arvata oligi ja sai need üldse ära korjatud hetkel.
Midagi on vaja sinna leida sest ilma läheb tahm klapipukside vahelt õlisse, mis mulle ei meeldi.
Tihenditele on praegu üks kanditaat.
Nimelt Scania tihend 11mm klapile, kuid puksi ots on tal jämedam.
Kui Belarusil 16mm siis Scanial on 17,3mm.
Need oleks võimalik vanatüübi pukside otsa ära toppida, mis on küll 18mm kuid otsast pika faasiga ja läheks otsa küll.
Kuna aga puksid said juba pandud 16mm otsaga, siis prooviks Scania tihendeid kokku suruda.
Prooviks treiks 2 puksi uue välismõõduga arvestavat hülssi ja lõikaks neist välja 3 sektorit ning sinna tihend sisse ja siis pressiks läbi koonusesse treitud ava.
Kui kõik hästi läheb peaks avast väljuma juba Belarusi tihend.
Igatahes sai ära tellitud 12 tükki ja kui ei õnnestugi siis 12 eur pole eriline kulu.
Vasta

(11-10-2020, 22:22 PM)2715 Kirjutas:  ... kuna see vajumise lõpetab...
Viimastel ehitustel on vahele saanud ainult vanakooli grafiit tihendid, vajumine lõppes ca. 250Nm peal. 300Nm peale ja nii ta jäi Cool Nuh jah meil muidugi natukene jämedamad tikud ja keermed plokis nii pikaks puuritud/lõigatus kui võimalik. 
Ise seda metall tihendit ei usalda, see soovib üsna täpset hülsside kõrgust. Pehmemad tihendid küll tahavad kõrgemal asetsevaid hülsse aga samas andestavad ebatäpsusi.
Vasta

(14-10-2020, 20:35 PM)juss Kirjutas:  Viimastel ehitustel on vahele saanud ainult vanakooli grafiit tihendid, vajumine lõppes ca. 250Nm peal. 300Nm peale ja nii ta jäi Cool Nuh jah meil muidugi natukene jämedamad tikud ja keermed plokis nii pikaks puuritud/lõigatus kui võimalik. 
Ise seda metall tihendit ei usalda, see soovib üsna täpset hülsside kõrgust. Pehmemad tihendid küll tahavad kõrgemal asetsevaid hülsse aga samas andestavad ebatäpsusi.
See tihend on vägagi pehme sest kahe õhukese plekikihi vahele on lõigatud 2 kihti tavalist tihendipappi millel pole mingit kiudu sees.
Koos seisab ta ainult tänu plekile.
Seega, kui ta kahe hülsi vahelt ennem ära vajub hakkab sealt lekkima ja nagu kuum gaas tuleb läheb veel kokku ja ongi vahelt läinud.
Selle vastu on üsna geniaalne leiutis plastikrõngas tihendi ja hülsi vahel mis väikse lekke tekkides kuuma gaasi käes sulab ja täidab lekkekoha plastikuga.
Kontrollisin veel võtmega polte üle ja ei ole see vanaaegne tihend vajunud rohkem kui 1Nm.
Mingi hetk juhtus aga selline asi, et temperatuur ronis ilusti 90 kraadini ja siis kukkus alla 40c ning enam üles ei tõusnud.
Muidugi ilmus kohe sinine suits nagu ikka alajahtunud diiselmootoril tekib ja mida töösoojalt pole.
Algul tundus olema näidiku viga aga katsudes oli ka leige ja järelikult termostaat kinni jäänud.
Polnud aga mitte kinni vaid vedru, mis oli ennem juba kahtlane oli puruks läinud.
Sai siis uus termostaat võetud, kuid seekord Mersu oma millel on olemas väike kuuliga ava õhu väljutamiseks.
https://drive.google.com/file/d/1Y2n5Cpj...6K9Br/view
Muidu mõõdud on samad BMW omaga.
Ühtlasi sai siis juba korpus ka ümber tehtud et ei peaks termostaadil kraed maha viilima.
https://drive.google.com/file/d/1g_n5dgX...EKK61/view
https://drive.google.com/file/d/1cLAYYjI...sp=sharing
Kes teha tahab, siis pesa läbimõõt on 67mm ja sügavus 8,2mm.
Siis soonde kaasasolevad kummirõngad ja ongi valmis ümberehitus toimivale termostaadile.
https://drive.google.com/file/d/1lFl3n9f...sp=sharing
Miskipärast ei õnnestu pilti nii panna, et nähtavale ilmuks.
Vasta

Palju aega on viimasest remondist mööda läinud ja peab tõdema, et kaanetihend ei vaju.
Nagu ta keeratud sai nii ka on, mille üle on justkui heameel ja pole ka sest klapisääretihendite mure on lahendamata endiselt.
Tihendid mida me arvasime olevat 17,2 seest ei olnud seda mitte vaid see oli välismõõt ja puksi ots peaks olema hoopis 14mm.
Nüüd on uus kava teha selline lendteraga seade trelli otsa, mis klapisäärele toetab ja puksi otsa mõõtu lõikab ning kasutada tihendeid Scania DC 9.02 mootorist.
Kel kaane remont käsil soovitan kohe puksid otsast üle treida ja kasutada neid tihendeid.
Tihendeid aga on vaja sest tahm satub väljalaskest õlisse.
Kui enne oli õli tumepruun, siis viimase 4 tunniga mis ta ilma tihenditeta käis on muutunud süsimustaks.
Suurem probleem aga kummitab pihustitega ja hakkas see sellega, et külmast peast oli sinine suits taga kuni mootor soojenes.
   
Viimasel ajal aga suitses ta vahel ka sooja mootoriga ja seega sai pihusteid kontrollitud ning neist 3 olid sellised, mis ei teinud spetsiifilist tinisevat heli kui stetoskoobiga kuulata.
Testriga kontrollides oligi nõnda, et võis kütuse läbi suruda aga pihustamist polnud.
Hakkasid nad muidugi pihustama kui neid fööniga soojendada miski 70c aga see pole lahendus ja seega sai ostetud uued pihustiotsad.
Vene omad, Altaidiisli toode, kõik vesimärk peal ja puha.
Panin siis uued otsad ja reguleerisin 180 peale surve aga juba siis võis halba aimata sest avanesid nad küll ühe survega ja spetsiifilise prääksuga, kuid peale avanemist jäi osuti iga pihustiga eri rõhule pidama.
Vahemik oli 50 bar kuni 122 bar, kuigi peaks ju uued olema ja võrdsed.
Panin peale ja kui aus olla, siis mootor käis kehvemini kui enne.
Kippus haukuma ja mingil pöördel tekkis selline imelik värin et võtmed kukkusid kummi pealt maha.
Lasin tal käia veel et ehk läheb ühtlaseks aga ei läinud ja sine tekkis ka summuti otsa.
Võtsin maha ja uuesti mõõtsin avanemisrõhku kuid see oli õige.
Siis süvenesin pihustiotste hingeelusse põhjalikumalt ja selgus et iga ots on erinev....
Erinesid nõela käigud ettenähtust, mis peaks olema 0,25mm aga kõige suurem oli 0,32 ja väikseim 0,28 ja see seletab siis erinevaid sulgumisrõhkusid.
Mõõtsin ka pihustusavasid, mis peaks olema 5 avaga pihustil 0,3-0,33 mm.
Tegin treipingis siis 2 kaliibrit millest läbiv 0,3 ja mitteläbiv 0,34mm ning peab tõdema, et mitteläbiv sobib igasse avasse aga osadesse sellise lõtkuga, et sinna võiks veel midagi vahele pista.
Avad on mõned lisaks ka tugevalt koonuses, millest võib järeldada, et puuri teritus pole õnnestunud.
Mingist vanast pihustist jäi näppu selline ots nagu DLLA 150 S 13 R ja keerasin selle oma pihustisse ning tõdesin, et pihustamise kvaliteedis on mäekõrgune vahe, kuigi see ots vana ja kasutatud.
Kui Belarusi oma pihustas siis tilgad olid visuaalselt poole suuremad ja kuna päike paistis siis oli näha, et langesid kiiresti maha.
DLLA piisad aga jäidki õhku hõljuma ja pihustamise hääle järgi tal nõel vibreeris vähemalt poole kiiremini ning oli võimalik pihustada ka milligrammi kaupa kuna ta sulgus juba 40 bar avanemisrõhust madalamal.
Tegeledes mootorite remondiga, siis ma ei taha et masin millega ma ise töötan ajab sinist suitsu ja käib ebaühtlaselt siis ma ei näe muud varianti kui osta kokku 10-15 Belarusi pihustiotsa ja loota et neist 4 on võrdsed ja pihustavad hästi või hankida lääne otsad.
Kulu tuleb enamvähem sama ja seega on viimane variant igati kavalam.
Leidsin ka kataloogi, kust pihustiotsi valida erinevate avade arvuga ja pihustusnurgaga.
https://bjdiesel.com/documents/nozzles.pdf
Belarusi pihusti korpusesse sobivad kõik need pihustid mille suurus on "D".
Eks esmaspäeval selgub, mida kätte saab ja mis hinnaga.
Vasta

(01-11-2020, 01:07 AM)2715 Kirjutas:  Belarusi pihusti korpusesse sobivad kõik need pihustid mille suurus on "D".
Ei ole kahjuks see asi nii lihtne, pead veel arvestama pihusti kallet plokikaanes, väga paljudel mootoritel on pihustid kaanes püsti, belarusil aga viltu.
Loomulikult aukude omavaheline nurk ja veel mõningad asjad mis võivad erineda.
[Pilt: energies-12-02643-g001.png]
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne