[Mahno]

Ärge looge endale illusioone - see masin pole ammu enam "vene traktor". Küttepumbast alustades ja kabiini ukse sulgumise klõpsuga lõpetades.

[v6sa]

Ärge looge endale illusioone - see masin pole ammu enam "vene traktor". Küttepumbast alustades ja kabiini ukse sulgumise klõpsuga lõpetades.

Pigem sedapidi, et selline oleks see traktor pidanud olema, kui inseneride mõte oleks realiseeritud ilma tootmise võimekusele optimeerimata.

[hillar2]

kas käivitamisel vajutad siduripedaali ka alla?

[Aare72]

härmatis tekib siis, kui masin on külmem ümbritsevast keskkonnast elik sula ajal

Ise olen alatasa akendega hädas, kui temperatuur langeb alla nulli. Mida rohkem langeb, seda hullemini härmatab-jäätub. Isegi kuuri all, kuigi seal on olukord selles mõttes palju parem. Ilmselt tõesti on määrav mereline niiske kliima. Lihtsalt imelik on vaadata, kui erinev Eesti on oma ilmastiku poolest.

[2715]

Külmaga ikka peab sidurit lahutama kui kastis Tep sees on.
Esiteks ei jõua starter hästi ja teiseks tahab minema sõita ning isegi et laagrit ringi ei tõmbaks tuleb vaiksemalt üles lasta.
Suure külmaga ei tohiks ka survelaagrit määrida et käppasid säästa aga mul palju platsitööd ja on tehtud pritsitäis sellist hapukoore paksusega asja selleks.
Vanasti ikka oli kohe näha, kes remondis käis ja laagri määret täis oli toppinud ning ei läinud pikalt kui tuli käpavahetus.

[2715]

Täna oli Võrus haruldaselt hea ilm-tuulevaikus, kraad külma ja sai väike hooldus ette võetud.
Nimelt vaja pooltelje flantsi pingutada sest spetsiifilist värvi näitas liitekohas ja selleks on tark ratas ära võtta.
Rattaga on lihtne-tõsta vaid üles ja veereta eemale.
Poldid käivad ka lahti sest on tõrvaga paigaldatud.
   
Pingutamine siis sellise tagasihoidliku võtmega, kuna mul terasrummud ja kõvad poldid mitte kaasaegne saast mis selle võtme näitamise peale minestab.
   
Siis huvipärast sai pidurit ka vaadatud aga seal midagi erilist peale prahi polnud.
   
   
   
Töötamise jäljed on aga et midagi otse kulunud oleks ka ütelda ei saa.
Kavalat vigurit mis piduri kergeks ja tundlikuks teeb vist on juba tutvustatud.
   
   
Huvitav kohe mõelda, et vanasti mulle ei meeldinud kui traktor õli ei pea aga nüüd on see juhtunud.
Negatiivse poole pealt kõik roostetab nüüd ja asju peab õlitama mis käima peavad...
Pooltelje laagritel küll lõtku ei ole aga huvitav küsimus on kas seal sees on plekist rennid mis hammasrattalt õli koguvad välimise laagri jaoks?
Olid need ju esimesed asjad mis panemata jäeti ja lõpus ei pannud neid enam tehas ka.
Samas on mul jälle terasest käised õhukese seinaga mis igavesti kestavad ja kust pooltelg välja mahub.
Kunagi umbes siis kui suur kabiin tuli hakati asju malmist paksemaid valama ja nendest algas problemaatika.

[Daff]

..
Pooltelje laagritel küll lõtku ei ole aga huvitav küsimus on kas seal sees on plekist rennid mis hammasrattalt õli koguvad välimise laagri jaoks?
Olid need ju esimesed asjad mis panemata jäeti ja lõpus ei pannud neid enam tehas ka.

Samas on mul jälle terasest käised õhukese seinaga mis igavesti kestavad ja kust pooltelg välja mahub.

Kunagi umbes siis kui suur kabiin tuli hakati asju malmist paksemaid valama ja nendest algas problemaatika.

See välimine laager on minu arust jäetud poolenisti "saatuse hooleks" aga õli tolm nii palju seal lendleb, et jõuab ka välimise laagrini. on ju enamusel uuematel russadel see laagri kapsel õline. Suvel just võtsin ratta alt ära, et tihendit vahetada. Kogu velje rokkas seest ära. Õli jõudis sinna ikka väga lahedalt.
Samas on mul arhiivis  kaks komplekti arvatavasti 65 aasta pooltelgi koos käise ja rummuga ning nendel on välimine laager tavotiga määritav. Õli nendeni ei jõua. Arvatavasti ühepoolse kattega laager. 
Ja sellest käise seina paksusest. Need algusaastate käised on ka nii paksud, et pooltelje saab ainult sissepoole kätte. Mingi kapitali silla pooltejge võib aga üks kõik kummast otsast sisse pista.

[Martin2140]

Vabandan teema risustamise pärast aga tundute olema mees kes on 50 niipalju lammutanud et oskab vastata.
Nimelt sai ostetud vana 52. traktori aasta oli äkki 72. Sai proovi ring tehtud ja küsisin miks automaat ei tööta ja nemad ütlesid et see nii vana et sel polegi esisilla automaati. Jäin uskuma. Nüüd aga eile 9ndaga sai pööret lisatud ja lõi kolina laadse heli sisse ja oli seoses traktori kiirusega. Jebisin bussipeatuses ja lahti ei saand kolinast. Kuna sõita oli vaid 100m mõtsin et tiksun esimese käiguga ära. paar sekundit sain sõita ja kolin oli kadund. sain 9ndaga viimase 100m ära sõidetud rahuliku pöördega ja mingit kolinat ei tekkind. käigukasti kaane tõmbasin maha. hammasrattad on omajagu kulund aga ei näind midagi mis kolinat põhjustaks. siis märkasin et esisilla käbi flants loksus. keerasin too kinni ja kardaani tagasi pannes märkasin et kardaan jääb haruharva ühte pidi keerates kinni. täpselt niipidi jääb kinni nagu automaadiga.
esisillale on pandud 82 rattad. kas esisilla ja tagarataste kiirused on nii lähedaseks aetud originaalis et kui 82 rattad (mis on 52 rehvidest suuremad) siis hakkab esisillaga edaspidi sõites tõmbama ja lõhub automaadi ära?

[2715]

Vabandan teema risustamise pärast aga tundute olema mees kes on 50 niipalju lammutanud et oskab vastata.
Nimelt sai ostetud vana 52. traktori aasta oli äkki 72. Sai proovi ring tehtud ja küsisin miks automaat ei tööta ja nemad ütlesid et see nii vana et sel polegi esisilla automaati. Jäin uskuma. Nüüd aga eile 9ndaga sai pööret lisatud ja lõi kolina laadse heli sisse ja oli seoses traktori kiirusega. Jebisin bussipeatuses ja lahti ei saand kolinast. Kuna sõita oli vaid 100m mõtsin et tiksun esimese käiguga ära. paar sekundit sain sõita ja kolin oli kadund. sain 9ndaga viimase 100m ära sõidetud rahuliku pöördega ja mingit kolinat ei tekkind. käigukasti kaane tõmbasin maha. hammasrattad on omajagu kulund aga ei näind midagi mis kolinat põhjustaks. siis märkasin et esisilla käbi flants loksus. keerasin too kinni ja kardaani tagasi pannes märkasin et kardaan jääb haruharva ühte pidi keerates kinni. täpselt niipidi jääb kinni nagu automaadiga.
esisillale on pandud 82 rattad. kas esisilla ja tagarataste kiirused on nii lähedaseks aetud originaalis et kui 82 rattad (mis on 52 rehvidest suuremad) siis hakkab esisillaga edaspidi sõites tõmbama ja lõhub automaadi ära?

Tark raamat räägib et esisild pöörleb 5% kiiremini.
Esisild läheb tagasillaga täpselt kokku kui rattaid ees läbimõõdult umbes 14cm suurendada.
Kiirused kokku ei lähe siis jäiga ühendusega esisild vingub ja takistab niipalju traktori liikumist et IX käigule vahetaminegi ei õnnestu hästi.
Seal on ikka mingi muu asi katki, näiteks teol hammas poolik kui mutter on lahti olnud ja tigu vastu difrit ulatunud.

[Daff]

Panen ka oma osa OTsse. Kui esirattad on suuremad originaalist  siis automaadi rakendumiseks vajalik läbilinisemine suureneb 10% asemel märgatavalt.
Suuremate ratastega pidi olema pehmes kohas sunni peal.
Ja selle aja jaotuskastil on kaks asendit. Sund ja automaat.
Automaat on kogu aeg ootel. Ja tühijooks ei tohiks paukuda kui kõik on korras.

[lauren]

Panen ka oma osa OTsse. Kui esirattad on suuremad originaalist  siis automaadi rakendumiseks vajalik läbilinisemine suureneb 10% asemel märgatavalt.
Suuremate ratastega pidi olema pehmes kohas sunni peal.
Ja selle aja jaotuskastil on kaks asendit. Sund ja automaat.
Automaat on kogu aeg ootel. Ja tühijooks ei tohiks paukuda kui kõik on korras.

Kui lülitus jääb nö poolde vinna võib ka paukuma hakata, hakkab sisse välja peksma, teemaalgataja võiks selle ka üle kontrollida.

[2715]

Selline võibolla kohatu küsimus aga kui keegi loeb ja on Mitase rehve traktorile tagaratastele ostnud?

Vaatan, et Mitas TD-19 18.4 -34 on 8 kihti ja 12 kihti.
Kas see 12 kihti võiks olla sama jäik kui Belšina praegu kasutuses olevad tahmarõngad ning peaks 8 kihti vaatama kergemat tööd tegevale traktorile?
Täna sai süütenöör otsa kui see kaadervärk eriliselt vastikult põrkama kippus.
Muidu ta ikka suutis üle 48 kiirusega kuidagi ilma hüppamata aga pumpasin vaid 0,2 bar õhku juurde ja enam ei kuidagi saa sõita.

[huvi5]

Ma miskipärast kipun arvama, et ära vaata kihte vaid kiirus ja koormusindekseid. Need kaheksa kihilised rehvid võivad olla suunitlusega ainult põllule. Kiireks sõiduks on pisut rohkemate kihtidega pisut jäigemad ja ei kulu maanteel nii kiiresti.

[2715]

Ma miskipärast kipun arvama, et ära vaata kihte vaid kiirus ja koormusindekseid. Need kaheksa kihilised rehvid võivad olla suunitlusega ainult põllule. Kiireks sõiduks on pisut rohkemate kihtidega pisut jäigemad ja ei kulu maanteel nii kiiresti.

Pool päeva erinevate rehvide tabeleid vahtinud ja 12 kihti on vist ikka liiast.
Neil hakkab lubatud rõhu/koormuse tabel pihta 2,1bar ja kandevõime selle rõhuga 40km/h on 2,6 tonni rehvile.
8 kihiline aga algab 1bar ja 40 kiirusega lubatud kandejõud 1,7 tonni.
Lõpeb aga 1,4bar ja siis kandejõud 2,1 tonni 40km/h.
Seega esimene variant küll ei sobi sest juba 1,6bar on praegused rehvid väga jäigad sõita.
Kui kiirelt nad teel sõites kuluvad ei saagi vist enne proovimist teada.
Tootjaid on muidugi veel, näiteks Taurus ja veel tundmatuid tootjaid mille omadusi samuti ei tea ning tuleb veel võtta aeg maha ja asja süveneda.

[hillar2]

Nokian tootis ka sarnast mõõtu pehmet rehvi, aga muidugi hind on taevastest kõrgustes. 
Kunagi töötasin ühes firmas kus oli 2 samasugust zetorit (ok, ühel oli laadur ees). Laaduriga traktoril olid Dneproshima rehvid ja teisel Mitase. Dneproshima rehvidega oli pehmem sõita, Mitase rehvidega oli nagu kits ja põrkas koguaeg. Võrdlusmoment läbi mitme aasta ja erinevate haakeriistade. Ometigi pidid Mitase rehvid pehmemad olema müügimehe jutu järgi.

[2715]

Aegajalt ikka küsitakse ja tahetakse õppida kuidas traktoril kõrgsurvepumpa valida ja häälestada ja abiks huvilistele paneks kohe kirja.
Esimene kriteerium võiks olla võlli läbimõõt 20mm mis võimaldab tal ühenduda vene traktori nuutmuhviga.
   
Sellest mõõdust aga sõltub vaheketta paksus, mis tavalise pildil oleva otsaga on 14mm.
   
Järgmiseks kas pump läheb turboga või iseimevale mootorile.
Pildil ilma korrektorita pump iseimevale mootorile millel gaasihoob jääb mootori poole.
   
Siin aga turborõhu korrektoriga pump mille gaasihoob jääb mootorist eemale.
   
Järgmiseks pumba omadused mis leiduvad koodis.
   
VE, 4 silindrit, plunser 9mm, mehaaniline regulaator, 2250 pööret maksimum, R parempoolse pöörlemisega.
9mm on ka miinimum iseimevale mootorile ja turbomootorile 11mm.
Parem ikka 10 iseimevale ja 12mm turbomootorile.

Nüüd kui pump on valitud pisut lähemalt põhilistest reguleeringutest et teda muretult tarvitada.
Esimene pritsemomendi panemine käib nagu tavapumbalgi aga selle erisusega, et suretusklapile on vaja elektrit.
Siis polegi muud kui pista mootorile tift sisse ja keerutada pumpa päripäeva kuni kõigist stutsidest kütust pritsib.
Nüüd vaikselt edasi keerata kuni stutsist A kütusetase tõuseb ja keerata poldid flantsile sisse.
Järgmine häälestus on saada mootor tühikäigul tööle ja selleks reguleerida hoova piirdekruvi soovitud tulemuse saamiseni.
   
Kui mootor tühikäigul käib võib gaasi anda ja jälgida heitgaasi värvust.
Kui mootor on uimane ja suitsu ei näe keerata baaskruvi sissepoole.
   
Selle käigus tõusevad tühikäigupöörded ja võib olla vaja neid maha keerata.
Liigse suitsu korral aga välja kuni soovitud tulemuse saamiseni.
Tühikäik langeb siis vajadusel tõsta.
Kui pöörded liigselt tõusevad on vaja tõsta hooba ühe nuudi võrra ümber ja selleks on hoova otsal kriipsud.
Kuna tegu on traktorimootoriga siis järgmiseks peaks paika panema maksimaalpöörded.
Selleks on parim lahendus laseriga tahhomeeter mis tunneb ära valge kriipsu rihmarattal.
Selle puutumisel sobib ka tavaline mehaaniline millega tagant võllist mõõta.
Kui on võll 1000 pöörde peal siis võllist mitte üle 1100 pöörde ja selleks on hoova teine piirdekruvi.
   
Kui teil on iseimev mootor, siis veel pumba keeramisega täpsustada pritsenurk ja võib asuda tarbima.
Kui aga turbomootor siis tuleb ka lõbusam osa mis võimaldab ka jõudu teha.
Baasosa on täpselt sama ilma korrektorile voolikut ühendamata et mootor ilma turborõhuta rõvedalt ei suitseks.
Nüüd ühendame korrektori vooliku membraani kaanele ja kui rõhk küll tuleb aga mootor ei käitu ootuspäraselt on vaja tegeleda membraaniga.
Neid on 3 põhitüüpi.
   
Ülemine ei tee midagi, keskmine on tüüpiline ja alumine juba võimsamale mootorile.
Keskmist saab keerata ja ekstsentrilisus muudab rikastuse hulka.
Alumine on 180-220hj vahemik ja mul sees.
Nüüd võib membraani alt vedru ära võtta ja hinnata kas mootor suitseb liialt kui turborõhk üles tuleb, milleks sobib käru ja vastumäge kiirendamine.
Kui jah keerata koonust või varrel olevale plastikpiirajale seibe alla.
Kui ei suitse siis võib seda piirdepuksi lühendada või ära jätta.
Viimaseks tuleb paika panna rikastuse algus vedru jäikusega et kütust lisanduks vastavalt rõhu tõusule.
Selleks on võimalik vedrualust mutrit keerata läbi augu kruvikeerajaga.
   
Kui sellega soovitud tulemust ei saavuta tuleb vahetada vedru nõrgema vastu.
Pildil on vedrud rikastusvahemikuga 0,8-1,3bar ja 0,3-0,9bar.
   
See on ka kõige raskem seadistus saada mootor sujuvaks ja vähese suitsuga rõhule reageerima ning selleks proovida erinevaid vedrusid ja isegi vedru pealt ettevaatlikult kuumutamata maha käiata on igati ok lähenemine.
Ahneks ei maksa muidugi minna ja üle 1bar pole tark turborõhku lasta ja kui rõhk liialt tõuseb keerata koonus laugemaks või panna seibe puksile juurde.

See oleks baasseadete kohta kõik ja kui huvi tuleb ka järg regulaatorivedrude valikust, pritsemomendi automaatregulaatori häälestusest ja nukkplaadi valikust.
Sellest aga edaspidi kui on huvi.

[hillar2]

Kas vene turbole saab ka seda rõumuutjat panna? Kust seda osta saaks?

[twist]

Kas vene turbole saab ka seda rõumuutjat panna? Kust seda osta saaks?

Kahjuks oled valesti aru saanud.
Jutt käib Bosch VE-tüüpi pumbast, millel on küljes mehhanism, mis vastavalt turborõhule rikastab segu.

Turbo rõhku ei reguleeri pumba küljes miski ja kõrgsurvepumbal endal on ükskõik, kas mootori küljes ripub vene, hiina või saksa turbo.

[2715]

Kas vene turbole saab ka seda rõumuutjat panna? Kust seda osta saaks?

Kui seal küljes Tšehhi turbo C-14 siis kui ökonoomsemaks ja võimasamaks soov saada peaks selle vahetama suurema vastu.
Enne 1400 pööret pole tal vaja spooli teha ja kui töötades klapp heitgaasi turbost mööda laseb mõjub see kütusekulule väga halvasti.
Ilmaaegu ei tehta suures koormusvahemikus käivaid traktori ja rekkamootoreid ilma selle klapita.
Uuemal ajal muidugi geomeetria selleks.
Muu maailm disainib turbo sellisena, et enamus ajast, näiteks põldu kündev mootor ei pea heigaasi mööda laskma aga hakkab seda tegema kui mootor üle koormata.
venelaste 245 mootoril aga küünitab see varras välja 15mm kui kultivaatorit vedada.

[twist]

Kas vene turbole saab ka seda rõumuutjat panna? Kust seda osta saaks?

Kahjuks oled valesti aru saanud.
Jutt käib Bosch VE-tüüpi pumbast, millel on küljes mehhanism, mis vastavalt turborõhule rikastab segu.

Turbo rõhku ei reguleeri pumba küljes miski ja kõrgsurvepumbal endal on ükskõik, kas mootori küljes ripub vene, hiina või saksa turbo.

Nonäed, sain ise kaasfoorumlase küsimusest valesti aru.

Kas oled ka huvi pärast mõõtnud, mis plunseri tõus ÜSS juures on? Midagi 1.00 kanti?
EDC pumba nukkplaat on ka plaanis? Pihusti avanemisrõhk(180?) juba on pea sama, mis TDI-del.