automoto.ee foorumid

Ishijupp: äkki annad teada kui järgmine kord sõitu lähed?! Liituks hea meelega.Load käes ja üritan ka veel niikaua sõita kui annab aga üksinda tsipa igav tiirutada

Võib küll olen teinud selliseid lühemaid otsasid- pool tundi, tund, sest päris pimedapeale ei taha jääda, aga enne kella kuut sadulasse ei jõua...
p.s. eelmise sõidu ajal juhtus hoopis naljakas seik- sõitsin oma spidomeetri osuti pooleks. Mis nipiga- vot ei tea, igatahes ühel hetkel oli ta pooleks... ju siis kihutasin liiga rämedalt (nii 70-80 km/h )

Lühikesed otsad sobivad ilusti ja peale 6 sobib mulle ka ilusti. Täna korra käisin sõidus ja masendus tuli peale kui kodus bensupaaki piilusin (muidugi jah gaasi keeramisega väga ei koonerdanud....ehk 80-90km/h stabiilselt....ega rohkem väga ei tahtnudki minna välja)

Mis seal paagis siis oli? Ainult aurud või? Ise ka vahest ei saa aru, kuhu kütus kaob. Paned 10 liitrit paaki, sõidad natuke ja juba hing kinni.Ruttu kraan reservi peale ja jälle tanklasse sponsoriks!

Läheb juba läbuks aga ei aurud päris ei olnud aga lihtsalt enne sõitu ja peale sõitu võrreldes bensu taset paagis....lootsin,et võtab tsipa vähem kütet aga jah mis teha. Aga selle eest sõidumõnu on garanteeritud

Hmmmm... kui õhtuks vihma välja ei võlu, siis võiks Türisalu pangale suitsu minna tegema- mine sa hunti tea kaua veel sellist ilma hoiab. stardin kusagil kuue ajal, vb natuke varem. Tuled kampa, Tafka?
EDIT: nikotiiniga enesemürgitamise raske ja vaevarikka ülesande jätan ma enda kanda

Tulen hea meelega!

Edit:No nii sõitmas käidud,Ishijuppi ratas ära nähtud ja ka enda esimene pikem sõit tehtud.
Natukene jahe oli aga sõidumõnu kaalus selle pisiasja üle.
Omaette vaatepilt oli tagasiteel see kui Ishijuppi K keskjalg vajus kontakti teega....ilus sädeme juga oli tagant näha.....väga efektne oli õhtupimedas

Ehh kurja, hargi vedru on millalgi läinud oma teed ja nipukas, millega ta raami külge sai fikseeritud, leidids kontakti sumbutiga ja ütles töölepingu üles. Kui asulavahel sai hoog maha võetud ja kolin hakkas üle mootori hääle kostma, siis mõtlesin isegi, et kas homme Harkus räägitakse ufost, mis tulejutt sabas hirmsa kolinaga läbi asula lendas...

Muide- ega kellegil liigset hargivedru ei leidu?

Ishijupp Kirjutas:Muide- ega kellegil liigset hargivedru ei leidu?

Endal küll üle ei ole aga enda hargile ostsin Tondilt....kui mälu ei peta siis mingi 25-30 krooni maksis. Kuid pead ei anna,et enam on.

Vedrusi küll on aga selle väikse raha eest kauge siia tulla vast. mul läks dnepril jalg üks aeg pooleks sealt kinnitus kohast kui jala peale tõmbasin, hea et kohe tunda andis, muidu oleks hiljem külili maas olnud masin.

Kui poekaubana olemas on, siis pole muret. Arvasin, et keegi selliseid jubinaid maale ei too- pole just kulumaterjal Kuulsin Tafkalt, et isegi korvi "astmeplekk" on poes saadaval, ise pole selle peale tulnudki, et küsida...

Talve selgroog lõhki nagu pajupill, küllap see kevadki varsti paistma hakkab. Võtsin kokku eelmise hooaja tegematajätmised ja kahjustused, mis peaks saama uue hooaja alguses tehtud. Nagu ikka- head nõu on vaja:

- paagil ja korvi ninal jooksma läinud värv parandada. Lihvpaberid ja pastad on olemas, seega ettevõtmise asi.

- triibutamine. Tahan triibutada värviga, mitte teibiga. Siit küsimus- kuidas triibuvärv hakkab peale ja püsib läikival värvil? Karestamist ei kujuta eriti ette...

- ilmselt ülisuurest kiirusest tingituna - nii 70 kmh - purunes spidomeetri osuti. Varu spidomeeter on olemas, kuid sellel must sihverplaat. Proovin vanalt spidomeetrilt saada kätte sihverplaadi ja paigaldada see uuele. Lugesin foorumist spidomeetri avamisest õpetusi- konservikarbi avamise tehnoloogiat, eks tuleb omal nahal ära katsetada. Kas osuti tuleb võllilt maha lihtsalt tõmmates? Ja veel- vana spidomeeter oli päris närviline- osuti võnkus kohati 30-40 kmh. Kas trossi, mootoripoolse ülekande- või spidomeetri viga?

- Pidurid. Hädasti vaja häid näpunäiteid. Klotsid on korraliku kattega, mida pisut veel karestasin liivapaberiga, trumlid pesin puhtaks ja on OK. Trossi reguleerides võib keerata piduri nii peale, et hakkab pooma, pidurdus ise on sellegipoolest sama tõhus kui sabapidur kiilasjääl. Proovisin reguleerida trumlist väljaulatuva nelikandi abil, aga tulemuseta. Sama kehtib nii esi- kui tagapiduri kohta. Ehk keegi kirjeldab täpselt pidurite reguleerimise protseduuri?

Korjasin ajaviiteks kõik minu Dneprit puudutavad ja üle kogu teema laiali olevad pildid kokku ja liitsin üheks albumiks:
web.zone.ee/boxxer

Minu kogemus piduritega on selline et paikakulumine võtab küllalt palju aega kuna klotsid on fikseeritud munakate pesaga ega ole isetsentreeruvad. Loomulikult saab ektsentrilisut natukene muuta ka koonuse peale/mahakeeramisega aga siis muutub jälle selle liblika jõuõlg mis piduriklotse laiali lükkab. Kui nüüd analüüsida ehitust siis võiks klotsid ajada trumli järgi paika kui rattavõlli ei ole läbi aetud. Silmajärgi vaatad et piduritrummel oleks enamvähem samas tsentris kui klotside korpus. See kõik kehtib loomulikult ainult siis kui klotside kaar on sama mis on veljetrumlil.

Ammu ei ole pidureid lahti kruttinud. Pealekeeratav koonus on seotud munakatega millega on klotsid fikseeritud! Liblikas asub kotside teises otsas ja ei ole seotud koonusega.

Kas olen asjast õieti aru saanud, et koonusega reguleeritakse klotside üks ots trumlile maksimaalselt lähedale, aga nii, et see veel trumli vastu käima ei hakkaks? Et pidurdades surub liblikas klotsid teises otsas laiali ja saavutatakse suurim võimalik kokkupuutepind (ja vastavalt ka hõõrdumine) trumli ja klotside vahel? Proovisin seda suvel, aga olulist pidurdusvõime kasvu ei saavutanud Mingid detailid liiga kulunud?

Ishijupp Kirjutas:... Ja veel- vana spidomeeter oli päris närviline - osuti võnkus kohati 30-40 km/h. Kas trossi, mootoripoolse ülekande või spidomeetri viga? ...

Kas ei ole probleem suhteliselt pika spidomeetritrossi takerdumises? Kunagi aitas ZAZ-968M-005 analoogilise probleemi lahendada spidomeetri trossi (ca 1,7m) ohter määrimine-õlitamine.

Koonusega reguleeritakse jah tagapiduritel tagumist otsa...esimeses otsas siis liblikas. Vaata keera seda koonus peale kõvasti veel....äkki muutub paremaks....ma ise ka natukene hädas selle regulliga....kord ei võta, teinekord võtab liiga kergelt blokki aga sellist vahepealset asendit annab leida Ära muidugi nii peale keera,et ratas enam all ei liigu
Aga esipiduri kohta ei oska tõesti nõu anda....endal veel pole probleeme olnud(kolm korda üle õla nüüd sülitada)

Spidomeeter - ära enne lammuta, kui oled uue spido sõites või muul moel ära testinud. Kui spido ei ole närviline, siis pane peale uus spido vana sihverplaadiga.
Pidurid - klotse laiali pressivad eksentrikud tuleb käia üle viiliga ning vajadusel ka muude vahenditega, et hõõrdumine vastu klotse oleks minimaalne. Kokku pannes tõmba veel näpuga hästi õhuke kiht määret peale. Minu dnepraali esipidurid olid olematud seni kuni ka viitsisin selle operatsiooni ette võtta. Nüüd saan esiratta asfaldil blokki ka kui vaja. Koonusega reguleerides on otstarbekas keerata niipalju peale, et klotsid hakkavad vastu käima ning siis pisut tagasi. Peale seda proovi kuidas pidur võtab. Kui võtab halvasti, siis võta ratas alt ning lükka viiliga maha seda pinda mis eelneva katsetamise käigus on käinud vastu trumlit nii, et pind suureneks. ja jälle katsetama....

Tänud, hulk häid nõuandeid olemas, nüüd tuleb ainult soojemat ilma oodata

Kõigepealt siis küsimused:
- Kas keegi oskab juhatada kohta, kus pakutakse peenemat (3-4mm) valget tuuningteipi?
- "auk" gaasis. Järsult gaasi andes jääb sisse üsnagi arvestatav auk. Segu on proovitud nõela kergitamise- ja langetamisega reguleerida, aga "augule" ei mõju. "Auk" kaob ära süüdet varasemaks keerates. Häda selles, et auk on kadunud niivõrd varajase süütega, et mootor kuumeneb ja sõita pole üldsegi hea On kellelgi erku ideed kuidas nimetatud "august" lahti saada?

Laiskus suur ja jäme- pole senini suutnud ennast sundida värvimise vigadega tegelema... nüüd võtan kätte ja teen ära ! Spidomeetri sain vahetatud ja korralikult käituma- tõmblemises oli süüdi mehanism ise, uus spidomeeter igati rahulik ja stabiilne. Juhuse tahtel sattus kätte selline eksemplar, mille võru polnud mitte pidev valts, vaid "kõrvad" - kruvikaga lahti, valge taust kohale ja uuesti kinni.