automoto.ee foorumid

Tere
Palju sa selle eest maksid kui selle endale ostsid?
ja palju nüüd raha läind

Sa ei taha teada

tahan tahan kasvõi algset ostu hinda äkki hakkan ka varsti sellist aparaati ehitama

http://www.varuosad.ee/index.php?a=1&b=46&c=32
7000 selle eest on vist palju?

No ütleme nii, et ratta hind + restaureerimise kulud alla 20000 ei kipu jääma, pigemini üle. Soovipood on tuntud oma kallite hindade poolest, aga vaadates nende pakutavat- nad on aasta algusega võrreldes kõvasti hinda alla võtnud. 7000 selle ratta eest on normaalne juhul, kui mootor on heas korras, läbivat roostet ei ole, kroomjupid kannatavad otse kasutusele võtta jne- ühesõnaga räämas välimuse taga on korralik sisu Kindlasti on võimalik leida n. börsi vahendusel ka odavamaid, aga ostuks on aeg vilets- pakkumisi praktiliselt ei leidu.

Kumba sa soovitad uralit või dneprit ?

oleneb muidugi konkreetsest masinast, kuid üldiselt loetakse Urali paremaks!

Kiidetakse urlali, aga omal kogemus puudub. Samas dnepri kasuks räägib nii uute- kui pruugitud varuosade hind/saadavus.

http://www.varuosad.ee/index.php?a=1&b=50

mõtetu?

Mõtetuid rattaid pole olemas , aga: dokumendid puudu- ca 1,5k hinnalisa, süütemängu kaas puudu, genekas puudu, all märkus: varuosadeks ja kehv hinnang mootorile paneb mõtlema, et kas tasub...
Masin ise võib räigelt räämas välja näha, aga kui metall on ussita ja sirge, mootorid-reduktorid komplekssed, siis sõltub mida kavatsed temaga ette võtta. Kui mootori kapremont ja liivaprits/värv plaanis, siis pole vahet milline ta ostuhetkel välja näeb. Minu oma oli selline, et praamipoisid küsisid, et kas see RIIST ikka omal rattal rambist on võimeline üles sõitma http://www.zone.ee/angry/index11.html

jaa olen neid pilte näind väga ilus töö au
Liivapritsist siis nii palju et minu kodukandis hiiumaal käinas seda vist keegi sellist tööd ei tee niiet tuleb ilmselt relakaga läbi ajada kahjuks
Komplektset urali mootorit on vist üsna raske leida?

Usun, et lihtsam on hankida ratas, millel mootor peal ja laseb ka häält kuulda- nende eraldiseisvate mootoritega ei tea kunagi mis seal sees olemas on ja millises seisukorras ta on...

Krt, hakkan juba ise endale närvidele käima- nagu hädapätakas Kaks küsimust / probleemi:
1. kontaktivaba süüde annab sädet ainult siis, kui vänta aktiivsemalt sõtkuda, aeglaselt käiates säde puudub. Kuidas peaks süüdet kolvi asendi järgi (klapikamber maha võetud) õigeks panema, kui sädet aeglase keerutamisega ei ole? Sinine ja punane juhe lähevad süütepooli ja teoreetiliselt peaks sädeme tekkimise hetkel voldid nulli kukkuma- mõõtsin testriga, aga 12V oli pidevalt peal. Mis värk?
2. Klapikambrikaane ja silindri vahelt lekib õli. Olen korda neli juba kaane maha kruvinud, aga lekkekohta pole õnnestunud tuvastada. Kahtlustasin kaane- ja karterivahelist õlitoru, aga see sai tihedaks tehtud. Järele jäävad võimalike lekkekohtadena tõukurite torud ja tikkpoltide augud. Kuna igasugused kogemused puuduvad, siis ei oska arvata ka miks ta järsku mind nii nöökima hakkas... pragusid ei paista olema. Kas võib olla midagi tegemist seibidega? Või sellega kumbat pidi mutrid tikkpoldi otsa väänatakse?

...ja kui juba küsimiseks läks- nii kontaktivaba- kui ka kontaktidega süütega oli see häda, et õige süütehetk on süüteplaadi kõige varasemas asendis. Hammasrattad said märkide järgi paika pandud, kas peaks hammasrattad n. ühe hamba võrra nihkesse sättima, et süüde jääks süüteplaadi keskmisesse asendisse?

Kas on tikkpoldi mutritel paksud terasseibid on? Mootoril on mats nii kõva reeglina,et venitab tavalise seibi silindripea sisse.Hammakaid keerata ei saa,kuna muutub nukkvõlli asend.Aga proovida võid.:

Seibid on üsna nirud küll. Mõtlesin need välja vahetada, aga kummalisel kombel ei ole neid dnepri kataloogis isegi olemas... Kusisin ka kloostrimetsast, aga seal neid ei leidunud...

Isiklikult mu Dnepril on ka täiesti tavalised vene päritolu seibid all....tõmbab küll kaussi seibid aga ainuke point on see et peale kokkupanekut teha pisike sõit ja siis üle pingutada ja on mul siis ideaalselt pidama jäänud.

Sai proovitud mitmeid erinevaid seibe, aga tulemus oli ikka üks- varbad õlised. Siis asusin kontrollima minu arvates kõige ebatõenäolisemat versiooni- tõukurvarraste toru, ja seal see viga oligi. Kuigi ei saa aru kuidas see juhtunud oli, aga tõenäoliselt kokkujooksmisega oli toru klapikambri poolne ots laksu saanud ja deformeerunud. Väljast vaadates oli kõik OK, alles lahti võttes tuli deformeerunud osa nähtavale. Ilmselt sellest piisas, et varbad niisked hoida- igatahes peale toru vahetust on mootor kuiv.  
Süütega ei oska endiselt midagi pihta hakata, ilmselt tuleb hakata netist otsima kirjutisi kontaktivaba süüte ehituse ja tööpõhimõtete kohta. Elik: kui enam mitte kuidagi ei saa, siis RTFM

Loogiliselt võttes sissesõidu ajal, kuniks rõngad ennast sisse töötavad, peabki karteris normaalsest suurem rõhk olema, aga kui palju suurem? 120 km sissesõitu on tehtud, aga rõhk karteris on selline, et igast praost üritab õli välja pressida... karteri tuulutustoru kaudu peksab õli õhufiltrisse ja sealt edasi karbussi. Kas see võiks mahtuda mõiste "normaalne" alla?
Kui pikk peaks normaalne sissesõit olema? Kuulsin, et 300-400 km peaks hästi rahulikult sõitma, siis võib hakata natuke rohkem ka pöördeid andma. Kui suure läbisõiduga võib öelda, et sissesõit on tehtud?

Raamat Arseni Palu "Mootorrattad, ekspluatatsioon ja sõidutehnika" väidab, et 2000 km.

Tegelt peale 100km peaks olema juba enam vähem ok.Ilmselt pead jälle mootori siseeluga tutvuma,jõudu!

Heh, 2000 km järel peaks hakkama mõtlema juba kolvirõngaste vahetamisele Nojah, 2000 km on vist see piir, kus KÕIK värskele mootorile omased ohud on kadunud.
Rõhu tekkimisele ei oska muud põhjendust välja mõelda kui sissetöötamata rõngaste tõttu karterisse suhisev segu ja umbe läinud tuulutustoru. Kolvid-silindrid said äsja üle vaadatud, tuulutustoru umbes pole...kas on veel mõjureid, mis rõhu võivad üles ajada?