automoto.ee foorumid

kusjuures mul oli käigukasti simmeritega sama jama. M72 orig. mõõdus neid ei leia, ei vasta eurostandarditele. Nii. Siis sai otsitud kõige lähedasemad mõõdud ja natuke näpitud neid, mõnel vedru lühemaks, mõnel vedru üldse ära. Kui tegin proovisõitu tuli hull masendus sest õli voolas täiega välja aga siis panin aga juurde ja tasapisi, nii 50-100 km möödudes nagu nõiaväel, enam ei tilgu ja kastis ilusti MAX norm sees. Ilmselt ikkagi on mingi värk nende simmerite sissetöötamisega,aga seda ma ennem ei teadnud. Ja kui sul on vaja ümmargust kummitihendit ( O-rõngas) siis VARSON OÜ-st saab neid ikka väga paljudes mõõtudes, kui tarvis siis ka näiteks 1 cm paksust mille läbimõõt näiteks 20 või 15 mm jne. Et sealt leiaksid kindlasti oma õlitorule ka tihendid. Ma sain sealt väga täpses mõõdus O-rõnga mis läheb geneka alla ja võtsin teadlikult tiba paksema, et siis geneka tagumine kinnitus (pinguti) surub tihendi veits lapikuks ja nüüd ei tule enam tilkagi õli sealt läbi.

Jah, üsna sarnased kogemused. Esimesed sõidud olid nagu nafta puurtornil ratsutades- sääred libedad ja ratas nagu looduskaitsjate õudusunenägu. Küllap tihendikumm mingil määral õli toimel porsub ja muutub pehmemaks... Uhasin eile peale õlitorudele uute tihendite paigaldamist paarkümmend kilomeetrit ja ratas oli täiesti kuiv. Öelge siis veel, et dneprit täiesti kuivaks ei saa kunagi .... iseasi kui kauaks. Loomkatsed jätkuvad, eks vaatame kauaks seda puhast mootorit.

Küsimus kontaktivaba süütega emmiliste omanikele: kas õigesti sätitud süüte korral vänta andes mõnikord kergelt tagasi ka lööb? Mootor läheb liiga kuumaks ja ei oska diagnoosida (kogemuse puudus emmilistega) kas põhjuseks on sissesõiduaeg või vale süüde. Mõnikord annab kergelt vändast tagasi, muidu oleks nagu enam-vähem OK. Süüte sättimisega on nagu on- märkidest hoorattal pole nagu kasu ja küünlaaugust kolvi asendit ÜSS suhtes on täpselt määrata võimatu.
Segu on õige- küünal kena hele kohvikarva ja kuiv.

süüde peaks olema piisavalt varane, et kõrgematel pööretel asi õige oleks. see võib põhjustada teinekord väiksemaid tagasilööke. on veel üks variant mille järgi võib süüte õigsust kontrollida. sõidad neljanda käiguga aeglastel pööretel ning siis vajutad gaasi lõpuni. kui silindritest tagasihoidlikku tirinat kuuldub, siis on asi normis. kui suudad manuaalist leida eelsüüte nurga, siis võid vajalikud kriipsud markeriga hoorattale joonistada ning kuskil autoteeninduses stroboga üle kontrollida.

Hmmmmm.... kontaktide- ja tsentrifugaalregulaatoriga süütemängu jaoks on hoorattal kriips, süüdet seatakse selle järgi laiali olevate kaaludega- elik süütehetk määratakse kõrgetel pööretel töötavale mootorile. Puhtalt teoreetiliselt võiks seada süüte sellesama märgi järgi, nii oleks tagatud hea mootori töö kõrgematel pööretel. Mõtlesingi nii teha, aga siis meenusid mulle esiteks K-750 lenksul olev süütenurga regulaator käivitamiseks, seejärel nädalane periood lonkamist peale vale süütega planeta käivitamisüritust Ehh, ega muud üle jää kui ikkagi proovida, aga kutsun hoopis naabrimehe appi vänta lööma

Pilte saaks veel,kui masin täitsa koos jne?

Selleks korraks süüde päevakorrast maas- mootor jooksis kokku Läksin tankima, lasin mootori soojaks ja võtsin kiiruseks 70 km/h, jõud kippus ajuti ära kaduma, seepärast keerasin otsa ümber. 100 m enne koduväravat hakkasid heledad laksud käima ja metalliveski jahvatama, vändast enam mootorit ringi käima ei võta- ilmselt jooksis üks silinder kokku. 270 km sissesõitu on seljataga, üle 70 km/h pole lasknud, krt, ega ometi taas üks kolvilõhkuja mootor?!
Esialgu on silindri kokkujooksmine ainult arvamus- hunt seda enne teab kui mootor lahti võetud- aga uuriks pisut silindrite-kolbide-sõrmede saadavust. Et kui kellegil on pakkuda nimetatud UUSI juppe, siis võiks ES teada anda nii hinnast kui asukohast.
Isandpauk- ega sa pole teada saanud et mis kolvid sul pakkumises on- kas remont või orikad?
Teine võimalus oleks silindrite remonti puurimine, seda teenust pakub vist ka Kloostrimetsa pood, aga kas oskab keegi öelda palju see maksma läheb?
Kui hästi dnepri kepsud kokkujooksmist on võimelised üle elama? Kas peaks kaaluma ka nende vahetamist?
Panen turuplatsile ka küsimise üles, ehk leiab vajaliku kaasfoorumlaste abiga...

Djmiki-viimased pildid on siin: www.zone.ee/angry/index10.html
ajalugu on linkidena üle terve teema

EDIT: Vajalikud uued detailid leitud, päevakorrast maas.

minu kaastunne

Pool aastat ehitad, saad sõita 270 km ja mootor jookseb kokku, see võib küll närvi ajada:S

Jah, eks ta niruvõitu lugu on, aga positiivselt mõeldes on hea, kui sellised vead tulevad välja kohe alguses ja mitte kusagil paksus metsas põristades. Mõtlesin siin, et milline minu viga võis kokkujooksmise põhjustada- ei oska mõelda ühtegi- stopperid olid tugevad, kolvid ilma defektideta, rõngaste paisumispilud õiged... arvatavasti mõne detaili valmistusviga. Kui nädalalõpul lahti võtan siis saab ehk põhjus ka selgeks- will keep you posted.

Kas õlisurve oli olemas,järgmine kord paigalda kell külge.

Jama jah ,et kokku jooksis:S
ise tegin jawat,ja sain lõpuks puuduvad jupid,panin kokku,2km max sõita aj jooksis kolv silindri aknasse

Ishijupp Kirjutas:mootor jooksis kokku Läksin tankima, lasin mootori soojaks ja võtsin kiiruseks 70 km/h, jõud kippus ajuti ära kaduma, seepärast keerasin otsa ümber. 100 m enne koduväravat hakkasid heledad laksud käima ja metalliveski jahvatama, vändast enam mootorit ringi käima ei võta- ilmselt jooksis üks silinder kokku.


Mõtlesin siin, et milline minu viga võis kokkujooksmise põhjustada- ei oska mõelda ühtegi- stopperid olid tugevad, kolvid ilma defektideta, rõngaste paisumispilud õiged...

Moodustasin siin sinu murest ja küsimusest vastuse sinu oma sõnadega.

Ishijupp Kirjutas:Postitus: #107Selleks korraks süüde päevakorrast maas-

Enamustel kordadel on silindri kinnikiilumise veaks vale küttesegu või süüde.

Mõtlesin ka sellele variandile, aga loobusin. Põhjus- segu oli õige, ilusad heledapoolsed kohvipruunid küünlad. Kui süüde oleks räigelt varajane olnud, siis oleks ta käivitades mu sääreluud purustanud, aga lõi tagasi ainult aegajalt, siis kui hooletult vänta andsin, ja siis ka hästi leebelt. Ka detonatsioon ilmnes ainult väikesel kiirusel neljanda käiguga järsemalt gaasi andes. Kinnikiilumise tunnet tean, seekordne kokkujooksmine oli purunemine- järsk kolakas ja metalliveski hääl. Sinu postituse üks väide jäi aga painama, materdage maha või kinnitage võimalikkust. Nimelt:
esimese paagitäie lõpukorrale jõudmisel hakkas üks silinder vahele jätma. Tankisin ära ja sõit oli normaalne. Tundub, et omavalmistatud kolmik küttekraanil eelistab vähese kütuse puhul ühte silindritest. Sarnane tunne- nagu hakkaks bensiin otsa saama- oli ka sel korral kui mootor kokku jooksis. Jõud kadus ära ja üks silinder ainult plurises, mõnisada meetrit sõitu lõppes kokkujooksuga. Kas on võimalik, et "kuivalt" töötamises peitubki kokkujooksmise põhjus? Samas- tee oli nii lühike, et ei tohiks midagi juhtuda... Noh, nädalalõpul kisun ta lahti, eks siis oskab paremini arvata.

Kuivalt töötades kokku ei jookse (siis pole tuld silindris). Väga ohtlik on aga lahja küttesegu (ei saa hästi kätte). Siis on silindris väga valus tuli. Kogu hapnik ära ei põle ja ülejääk tahab midagi teha. Esimene asi, mida põletada saab on kolb. Sinna see auk siis sisse sulabki (neid auke on kardivõistlustel nähtud küll).
Selsamal põhjusel (hirmust) võtsin ma oma tsiklil bensiinifiltri vooliku vahelt ära. See filter on tegelikult mõeldud pumbaga masinatele. Isevoolu teel võib teatud tingimustel väheks jääda.
Olen täheldanud ka Dnepri voolikutes "õhumulli pidurit". Kui on tekkinud õhumull vooliku sisse (bena otsas, voolik käis otsast ära), siis ei taha sealt karbast üleujutus toimida. Võtsin vooliku ujuki otsast ära ja lasin bena jooksma. Peale seda toimis üleujutus perfektselt. Selsamal põhjusel panin benavoolikud võimalikult lühiksed. Siis ei teki neid & sinna sisse.
Ka mul on kolmik vooliku vahel.

seda ma kahtlustangi, et kütuse lõpukorrale jõudes toimub kolmikus jaotus ja ühte silindritest jõuab normaalne kogus kütust ja teise ainult tilgub peale- põlemine küll toimub, aga hapniku liia tingimustes... samas kogemused iz-iga- kolbi augu põlemine on hoopis erinev tunne, selle tunneks ära. A no homme selgus käes, siis võib edasi arutleda. Tegelikult hea õppetund- proovisin mootorit remontida väga korralikuks ja hoidsin kokku vale koha pealt- oleks pidanud ka kõige olulisemale sõlmele rohkem tähelepanu pöörama- kogu kolbide-silindrite komplekti uue panema. Järsk purunemine viitab ikkagi kas detailide sobimatusele või tehase praagile... või ebapiisavale õlitusele, millele kinnituse või ümberlükkamise saab kah homme. Igatahes vaatamata jamale on huvitav ikkagi

[attachment=23345]Enam ei olegi nii huvitav Keps pooleks, võttis kaasa silindri, kolvi, põhja alt piiludes on näha, et õlipump on korralikult laksu saanud, mootori laialilammutamisest pole pääsu. Mis krt sellise jama võis põhjustada? Niisama ju kepsud pooleks ei lähe... splint andis järele?
Kas oskab keegi soovitada mida peale sellist laksu kontrollima peaks? Laagrid, vänt...?

Saale on ju ära sulanud,õlisurvet polnud.Mis te jahute selle kütteseguga,ega dnepraal lahja segu pärast kohe üles sula.Aga sõida 20 meetrit ilma õlituseta.K-750 on lahja segu pärast kolvi ära sulatanud.Jõudu tööle!

Ei, kuumaga pole siin midagi pistmist olnud- saaled on küll hakklihamasinast läbi käinud, aga sulanud ta küll ei ole.
Nüüd on mootor laiali ja pilt on tõesti kurb- väntvõll rikutud, kolb ja silinder tükkideks, õlipump ribadeks. Laagrid, nukkvõll ja teine kolvigrupp on terved.
Usun, et sain aru mis toimunud oli. Tervel kepsul oli üks splint haihtunud ja mutter näpuga keeratav- ilmselt oli sama juhtunud selle kepsuga, mis mootori segi peksis. Õpetussõnad järeltulevatele põlvedele () : ÄRGE TOPPIGE MOOTORISSE TEADMATA PÄRITOLU SPLINTE!!! Need, mis mina sisse panin, olid välimuselt ja jäikuselt igati asised, kuid ilmselt ei kannatanud nende materjal välja vibratsiooni koos kuumusega ja lihtsalt lagunes laiali. Aga jonni ei kavatse ma jätta- natukene arupidamist millised osad võtta varumootorist ja millised uued hankida ja ehk olen järgmisel nädalalõpul juba tagasi tänaval

Paar õhtut tigedat andmist ja dnepr on taas koos. Peab tunnistama, et üksi on mootoritöid päris vaevarikas teha- mootori peale sättimine, korraga kahelpool tsiklit olemine, et mootori kinnitusi paika seada kipub kohati loodusseadustega vasuollu minema
Mis sai tehtud: väntvõll varumootorilt (oli peaaegu ideaalses korras!), õlipump ja kepsud sealtsamast, laagrid jäid samad- üllatusena ei olnud kokkujooks neid rikkunud, kolvid-rõngad-silindrid-sõrmed-saaled uued. Teoreetiliselt peaks mootor tänu paremas seisukorras väntvõllile ja uutele osadele isegi parem saama kui enne.... nuh, eks kae.
Üks küsimus on- kas uute silindrite- ja kolbidega mootor peabki enne esimest käivitamist olema nii tihke, et kolbide ringi ajamiseks on vaja kahe jalaga vändale hüpata? Kui korra juba pool pööret on liikunud, siis saab juba, vaevaga küll, aga siiski ühe jalaga kolvid liikvele. Silindrid ja kolvid said üsna ohtralt õli enne paigaldamist. Enne kolbide-silindrite paigaldamist liikus mootor vabalt. Üks dneprimees lohutas, et nii peabki olema ja peale esimest 5 min töötamist hakkab libedalt käima. Kas vastab tõele? Krt, peab paar turskemat naabrimeest siis lükkama kutsuma