automoto.ee foorumid

Täisversioon: VW Iltis
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
Neid vanemaid 1.9-id vist leiab jah juba piisavalt aga ise mõtleks ehk veidi uuema 1.9 66kw või 1.9 81kw peale. Miinuseks muidugi see, et need mootorid vajavad aju aga ei ole raske käima saada kui elektrit ei karda. 66kw pandi ka Golf 3 peale (risti mootor), usun, et ka Golf 4 (risti mootor) ja Passat B5 (piki mootor) peal olevatel mootoritel vajalikud kinnitus augud olemas. Viimased mootorid liiguvad ka kohati päris odavalt.
(12-05-2019, 10:18 AM)J.Aru Kirjutas: [ -> ]Neid vanemaid 1.9-id vist leiab jah juba piisavalt aga ise mõtleks ehk veidi uuema 1.9 66kw või 1.9 81kw peale. Miinuseks muidugi see, et need mootorid vajavad aju aga ei ole raske käima saada kui elektrit ei karda. 66kw pandi ka Golf 3 peale (risti mootor), usun, et ka Golf 4 (risti mootor) ja Passat B5 (piki mootor) peal olevatel mootoritel vajalikud kinnitus augud olemas. Viimased mootorid liiguvad ka kohati päris odavalt.

Loomulikult tuleks vaadata võimalikult suurte vatikilodega erimit, nende logisejate kohta on ka knowhow-d veskikoormatena saadaval ning lisajõu võtmine käib soodsalt.
Ka vanemal 1.9 66kw pidi vist kinitused ringi tòstma kui öigesti tölkisin. Suurem küsimärk on aga pigem käigukastiga sobitumine. See juhendis olev mootor istub nagu originaal. Mida rohkem tööd istutamisega, seda kindlam olen, et projekt jääb kuuri mädanema.
Poldivalem mäletsemistmööda kodadel sama, elik otse otsakruttimise teema. Vähemalt Audi 80 olid 1.9 masuudipressil ja 2.0 bensukal samad kastid.
Mehed poe taga rääkisid, et kastid on samad, kuid diffrid erinevad ja omavahel vahetatavad.
Ning 66 ja 81 tdi mootori küttepumpa annab paaritada 55kw aaz pumbaga, kuid see muutuva geomeetria värk tuleb ka kuidagi teistmoodi lahendada.
Eks see elektroonilise pumba asendamine mehaanilisega ole jah see teema, et kes kummaga ennast rohkem kodus tunneb. Pole küll oma silmaga mehaanilise pumbaga 66kw või 81kw mootorit näinud aga orginaal mehaanilise pumbaga mootori puhul tahmab üsna räigelt kui kütet peale keeratud. 81kw võiks niisamagi piisav olla ja lisa jõudu tahtes korraliku aju ringi kirjutamisega ei hakka tahmama (muidugi see enam nii väga odav lõbu pole). Ajuga mootori käima saamiseks ei tohiks olla rohkem vaja kui immo eemaldamine ja mõned toited ajule.
Kusjuures enamus 66kw ei ole geomeetriaga turboga, Golf 4 peal oli osadel 66kw-tel geomeetriaga, Passati peal kõik 66kw mootorid ilma geomeetriata. Samas isiklikult meeldib geomeetriaga turbo rohkem, jõud juba 1600 pöörde juures täiesti arvestatav, iseasi küll palju maastikul sellest puudust hakkaks tundma, et kas hakkab 400 pööret varem või hiljem liikuma.
(13-05-2019, 00:03 AM)J.Aru Kirjutas: [ -> ]Eks see elektroonilise pumba asendamine mehaanilisega ole jah see teema, et kes kummaga ennast rohkem kodus tunneb. Pole küll oma silmaga mehaanilise pumbaga 66kw või 81kw mootorit näinud aga orginaal mehaanilise pumbaga mootori puhul tahmab üsna räigelt kui kütet peale keeratud. 81kw võiks niisamagi piisav olla ja lisa jõudu tahtes korraliku aju ringi kirjutamisega ei hakka tahmama (muidugi see enam nii väga odav lõbu pole). Ajuga mootori käima saamiseks ei tohiks olla rohkem vaja kui immo eemaldamine ja mõned toited ajule.
Kusjuures enamus 66kw ei ole geomeetriaga turboga, Golf 4 peal oli osadel 66kw-tel geomeetriaga, Passati peal kõik 66kw mootorid ilma geomeetriata. Samas isiklikult meeldib geomeetriaga turbo rohkem, jõud juba 1600 pöörde juures täiesti arvestatav, iseasi küll palju maastikul sellest puudust hakkaks tundma, et kas hakkab 400 pööret varem või hiljem liikuma.
Maastikul ikka nii, et mida madalamalt vägi saadaval, seda asisem. Niisamuti ei võta tükki küljest laiem pööretevahemik, milles enamus väänet käepärast.
Sellise ümberehituse juures on mootori - käigukasti bolt-on sobivus kõige tähtsam.  Mootori käpad on nohu võrreldes kasti vaheplaadi ehitamisega. Või uue sisendvõlli tegemine...
(13-05-2019, 02:06 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]Sellise ümberehituse juures on mootori - käigukasti bolt-on sobivus kõige tähtsam.  Mootori käpad on nohu võrreldes kasti vaheplaadi ehitamisega. Või uue sisendvõlli tegemine...

Nii on. Plug and play ja lust võib alata.
Vabandan juba ette postituse risustamise pärast.
 Aga kuna Iltise teemal aktiivsemaid kohti kui see ei ole, siis julgen siia postitada.
Nimelt on Tepingus üle üks uus, meie tehtud Iltise tent. Sai see valmistatud Kaitseliidu tellimise peale (suusõnalise). Paraku jäi see projekt neil toppama, ja meil raha saamata.
 Saan aru, et Iltiseid siin Maarjamaal palju ringi ei vura. Aga enne kui me selle tendi pajalappideks lõikame pakun siin.
 Hind ei ole marmorisse raiutud, aga kasti õlle eest siiski kätte ei saa.
 Postitan sama pakkumise ka müügi kuulutusse, kuigi kahtlen kas Iltise mehed sealt varuosasid otsivad.
Pilte sellest tendist ei ole hetkel  pakkuda, kuna kokku lapituna ei anna nii ehk naa asjast ülevaadet.
 Kui juba kuritarvitamiseks läks, siis ootavad oma peremeest ka Iltise esiistmete kobedad poroloonid ja tagumiste klapptoolide pehmemad palad.
Ette ja pärast vabandades Kalev.
ega munga ja iltise presendid ei juhtu kogemata samad olema?
(24-05-2019, 20:55 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]ega munga ja iltise presendid ei juhtu kogemata samad olema?

Ehk täpsustad mis loom see Munga on.
No jah, sarnased nad on. Aga ma olen täiesti kindel, et Iltise katus mungale ei sobi. Erinevad firmad ja ajavahe ka päris suur.
 Huvitav kas Eestis tõesti mõni Munk liikvel, kes uut katust vajab. Kui on, siis ootame külla.
mul munga 8 seisab ootel.
ja sugulus kahe masina vahel on ju justkui täitsa olemas.
Munga peaks olema Iltise eelkäija. Bundeswehr on päris palju oma maastikusuutlikusvõimekusega masinaid vahetanud. Praegu peaksid hakkama vahetuma G mersud kui ei eksi...
Kui juba päevikusse kirjutamiseks läks, siis järgmised uudised: ikka veel pole remondist saanud ´´halli karpi´´. Ilmselt on see transistori pakk nii väike, et uudeti ära kaotada sest endal pole ükski pakk Brittidelt üle 4 päeva tulnud (jubin väidetavalt tellitud kuskil aprilli viimastel päevadel).


Samuti on ilmselt kojameeste mootor kutu, sest endiselt lööb kaitsme läbi. Selle asjanduse juures on vähemalt minu jaoks huvitav nähtus: kui kojamehi tegin, siis sai pidevalt sisse ja välja lülitatud (kojameeste õige asend) ja kõik oli korras. Järgmine päev põles kohe kaitse läbi. Vahetasin teist korda kaitsme - kohe põles läbi. Vahetasin veel korra, sai paar korda kojamehi lülitada ja kuskil  kolmanda või neljanda lülitamise järel põles uuesti kaitse. Ei oska isegi viga kuskilt otsida.
Ilmselt jätan ülimalt idioodi mulje aga paluks seletust, kuidas see mooduliga süsteem töötab? Minu arusaama järgi peab minema moodulisse vool. Samal ajal läheb vool ka süütepooli läbi mürafiltri. Poolist peaks väljuma siis vastav pinge (24v minu puhul) ja liigub moodulisse, kus hakkab siis toimuma maagia süüteks.
Nüüd siis mingil imelikul põhjusel lartsatas masin käima. Ausalt öeldes ei teagi mida tegin. Kas oli uuesti erinevate kontaktide puhastamine, uus süütemoodul (mis muide saamise päeval ka ei tahtnud koostööd teha), tont seda teab. Mudisin käimise ajal erinevaid kaableid kuid anomaaliaid ei esinenud ja käib paremini kui enne, isegi tühikäigul ei taha surra 10 min pärast. 
Kuna mott oli vahepeal juba kadunud, siis ei teinudki masina peal suurt midagi. Nüüd aga peeglid külge, veel viimased katted/liistud, süütekaablid korralikult kinni ning tent peale.
(18-06-2019, 10:33 AM)jrgen20 Kirjutas: [ -> ]Ilmselt jätan ülimalt idioodi mulje aga paluks seletust, kuidas see mooduliga süsteem töötab? Minu arusaama järgi peab minema moodulisse vool. Samal ajal läheb vool ka süütepooli läbi mürafiltri. Poolist peaks väljuma siis vastav pinge (24v minu puhul) ja liigub moodulisse, kus hakkab siis toimuma maagia süüteks.

Oot, siin on põhjus ja tagajärg segi. Rolleyes

Süütekommutaatorisse läheb alati vool. Ka süütepoolile läheb alati pardapinge primaarmähisesse. Sellesinase mähise teine saba saab massi kas läbi mooduli võii ei saa üldse. Sel hetkel, kui moodul ütleb massile ei, läheb sekundaarmähises kitsaks ja läbi küünla käib särts.

Süütekommutaatorit võib juhtida katkestijaotur või mootori väntvõlli asendiandur. Kumb kõnealusel Iltisel, ei oska öelda.

Põhjusmõtteliselt saab süütepooli nii kontrollida, et annad primaarile pardapinge peale, ühendad süüteküünla sekundaarile ja siis katkestad primaarahela. Säde peab olema rammus ja lilla.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11