automoto.ee foorumid

Täisversioon: K:kompressor
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Tervus. selline Mure. Vanem kompressor, suurem.
Õhupumpamise otsas on rihmaratas, rihmaratta võll ilmselt vända otsas otsapidi?
Nimelt küsimus selles, et see võll on ilmselt kunagi transpordis pihta saanud ja viskab jubedalt. Üks asi on vibra mida see tekitab, kuid rihmaratas ise on paarikümne kilone siis teeb see liiga ka mootorile endale.
Kuidagi võimalik seda sirgeks ka saada?
Võtad vända välja ja pressiall sirgeks,kui ise ei saa vii muruniidukite remontijate kätte neil see põhi tegevus.
[Pilt: 08122009551.jpg]

Ülemisele torule läheb tagasivoolu klapp. Relee läks manomeetri asemele. Rõhurelee juhib käevitit.
Taga on endine zil propaani paak 270l.
Eelmisele, kõik kompressorid tekitavad kondensi, füüsika on selline. Mõnedel on kuivati selleks.
Mul tekkis mure kompressoriga (pirka kulunud kuid vist need andmed: Leedu toode, CO-243, 1991) Täpselt sama pill mis siin piltidel: http://fotoalbum.ee/photos/tomm49/21419363

Lepingu ütles ülesse üks pealmine klapp. Klapp ise ilus ja tööpind vaheplaadil kulumata. Murdunud on kaks pealmist plekiriba mis poltide alla käivad just poldi aukude koha pealt. Põhimõtteliselt siis need mis klapi paigal hoiavad.

Nüüd mõistus otsas, et mis materjalist need võivad olla ja kas neid võiks ise teha sobiva paksusega plekist.
(24-02-2009, 21:47 PM)reljo86 Kirjutas: [ -> ]Klapid olen alati teinud mingist vanast metalljoonlauast. Kolvirõngasteks sobivad Dnepri originaalmõõdus rõngad.

Samuti kusagil siin oli juttu pahtlilabidast.
Ma sain aru, et viidatud materjali soovitati kasutada klapi juures mis mul on korras. Katki on kumerad plekiribad mis klappi paigal hoiavad. Üks selline paksemast plekist ja teine õhemast. Viimasega "splintitakse" ka poldid kinni ja selleks näiteks pahtellabida plekk küll ei sobi. Tegin mingi algelise joonise ka juurde. Huvitav kas neid võiks teha tavalisest plekist. Väga lambist ei tahaks katsetama hakata, pärast tükid silindris sees ja pahandust kui palju.
(24-12-2009, 14:46 PM)YYYY Kirjutas: [ -> ]Ma sain aru, et viidatud materjali soovitati kasutada klapi juures mis mul on korras. Katki on kumerad plekiribad mis klappi paigal hoiavad. Üks selline paksemast plekist ja teine õhemast. Viimasega "splintitakse" ka poldid kinni ja selleks näiteks pahtellabida plekk küll ei sobi. Tegin mingi algelise joonise ka juurde. Huvitav kas neid võiks teha tavalisest plekist. Väga lambist ei tahaks katsetama hakata, pärast tükid silindris sees ja pahandust kui palju.

Aga siis tuleb teha kindlaks pleki materjal ja kasutada samasugust materjali.
Esiteks kas magnet tõmbab?Kui jah, siis tegemist musta metalliga.Kõvaduse määramiseks proovida näpitsatega painutada.Vetrub?Kui jah, siis tegemist vedruterasega.Kui ei, siis tegemist tavalise plekiga.Kas murdub peale viiendat painutamist?Kui jah, siis tegemist pehmema külmvaltsplekiga.Kui ei, siis kuumvaltsplekiga.Edasi valmistada samade omadustega või paremast materjalist uued detailid ja ongi korras.
Mõnikord annab loogiline mõtlemine hämmastavaid tagajärgi.
(24-12-2009, 19:54 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Mõnikord annab loogiline mõtlemine hämmastavaid tagajärgi.

Kahjuks pole loogiline mõtlemine tõesti tugevam külg. Iroonia oli kohane, häid pühi Sullegi. Kuigi postituse mõte oli ehk mõnel kodanikul lihtsalt kogemusi, et klapp kestvalt paika saada.

Väheseid mõistuse riismeid kogudes ja pleki varud üle vaadates tegin uued. Praegu töötab nagu vana mees. Ega seal muud polnud kui poldid olid järgi andnud ja kinnitus liistud andsid koos klapiga vibreerima. Nii nad katki läksid.
Jäi veel mainimata, et poldid võiks keermeliimiga paigaldada.
Tegelikult ei olnud eelnev postitus halvasti mõeldud.

Häid pühi!
mul sama kompressor kasutusel ja oli ka sama probleem. Tegin need fiksaator plekid täiesti tavalisest plekist (1mm), 1,5 aastat tagasi ja toimib siiani tõrgeteta.
Kuna kõik detailid roostetavast materjalist siis võiksid peale aastaid seismist kaane maha võtta kontrollimiseks. Ehk on niiskus oma töö teinud ja ei saagi klappe pidama. Midagi seal timmida ei anna, lihtsalt tööpinnad peavad olema puhtad ja kulumatta. Kuna pillil pole paagi ja kompressori vahel tagasivoolu klappi siis mingi õhk ikka tänu vastusurvele läbi karteri liikuma jääb. Vaevalt sellest päris lahti saab.

Siin on läbi mitme teema veel juttu kuidas käivitus automaatseks aretada. Jubinad praeguseks olemas ja hakkan peale sättima. Minu oma teeninud pea viisteist aastat, teeks siis teisele lugupidamisest väikse tuuningu.
See "pealt sellise metallvõrguga" ei ole tegelikult toru, vaid survevoolik. Alupex´i ka ei paneks sinna igaks juhuks. Ma soovitaks ikka rauast kokku keevitada see toru. Keevispõlvi saab igast veevärgi poest. Kui keevitamisvõimalused kasinad, saab kasutada näiteks vasktoru koos liidete ja üleminekutega. Mis mõistagi on oluliselt kallim. Toru oli sel kompressoril vist küll sellise läbimõõduga, millele tollikeeret peale keerata ei õnnestu. Nii et flantsi lähedale tuleb ikka tollimõõdus keermega torujupp keevitada. Pealegi on mõni rida ülevalpool kena pilt, kuidas vasktoru on liidetud olemasolevale flantsile.
Mul kasutusel Ikarus bussi kompressor ja tavaline traktorilt pärit hüdrovoolik,töös olnud 1983 aastast.Voolik läheb kuumaks ainult siis,kui värvid,siiani vastu pidanud.Töösurve on 10at.
kompressori lisaballoon ei pea ilmtingimata "läbikäidav" olema. Õhuakumulaatorina ühe voolikuga kiirluku abil vajadusel juurdeühendatavad ballooonid veel selle poolest paremad et kondentsvett peaaegu üldse sinna ei kogune. Omal ajal Kikepera NL sõjaväebaasist 9meetrilise raketi kütusepaagist sai ideaalse ballooni- kõrgus ca 2m, diameeter 0,7m ja seisab räästaall vihmas ja päikses 18 aastat.
Zil`i kompressorit ületab SDV silokombaini E280 (võibolla ka IFA autodel) kompressor- õli karteris, selle kulu olematu. Kergem, õhkjahutusega.
mehed, aidake hädast välja...
Veneaegsel kompressoril, kahekolvilisel.
väiksemal silindril õlirõngas kaduma läinud. ilmselt pole olnudki peale seda kui mina selle sain, 52mm oli kolvi diameeter, 3.5mm oli rõnga sügavus kolvi sissepoole, 2.9 mm oli rõnga kõrgus, ehk keegi teab millel sarnane võib olla?
Jossu,aitan , kui sa väga kaugel pole. On sel kompressoril madalsurve kolb Zis 164 (s.o det nr 120-100jne) ja kõrgsurve oma malmist 52mm neljarõngane? Ostsin ka poole tonniga majandi laialiminekul "täitsa uus aga mootorit pole". Sees- väikse kolvi lahtine sõrm silindriseina sellised vaod kriipinud et 55mm peale saaks puurida. Kõik neli rõngast on minu omal ühesugused, õlitamiseks madalamale ümar avadega soon treitud. See kolb rõngastega jääb siis üle. Kaks küsimust: soovitage mingit diiselmootori kolbi alates diam.55mm. Ja teine: kas see kepsu puuritud õlitasku ka siis toimib kui aeglasema mootori panen(originaal vist 2800 ob/min ja 4 kw). Jaak
.




.
Tervist!

Ei tea kas olen õiges kohas, ei osand seda teemat kuhugi teise foorumisse ka kirjutada. Oleks vaja õhukompressorit, mis annaks välja stabiilselt 3 atmosfäri. Tahaks selle ise ehitada, aga millest oleks kõige mõistlikum. Olen kuulnud, et on ehitatud külmkapi kompressorist, leitud sobiv raudvaat, ventiil vahele ja surverelee. Poe omad ei sobi, kuna need lärmavad jubedalt. vaiksed aga maru kallid. Samas rõhku pole ka väga suurt vaja.

Vaatasin, et siin palju tarku mehi koos, äkki aitate.

Suured tänud!
Ühe olulise asja jätsid mainimata: kui suurt tootlikkust Sul vaja on ehk mille jaoks õhku kasutad?

Ega ise kompressorisüsteemi aretades oluliselt vaiksemat tulemust ei ole minu nägemust mööda lihtne saavutada. Teine asi on ka hind: kui näiteks veoauto kompressor ja elektrimootor ning töövahendid ja aeg on omast käest võtta, siis on asjal jumet, aga poest saab odavama otsa kompressori paari tuhandega kätte, kasutatud kompressoritest rääkimata. Kui on tõesti vaja vaikust, siis võiks minu nägemust mööda panna tavalise kompressori (+ lisapaak soovi korral) kõrvalruumi, kust õhuvoolik läbi seina tuua...

Aga kõige pealt oleks tarvis teada saada umbkaudne tarvilik tootlikkus, siis saaks keegi ka täpsemaid soovitusi anda.
Külmkapi kompressorid töötavad vaikselt, küsimus on vajalikus tootlikuses.
Mu esivanemal on tööruumis Volvo veoauto kompressorist ja vene elektrimootorist kombinatsioon, see küll erilise lärmakusega ei hiilga. Õhu saab kiiremini ülesse kui varasem Zil'i kompressoriga variant.

Eks lärmakus sõltub paljuski näiteks sellest, kas õhu sissevõtul on mingi filter või muu müra summutav asi ees.

A.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30