GAZ 51e baasil toodetud viljapuhtijad AS-2UM olid praktiliselt ainsad mobiilsed seda tüüpi agreegadid Nõukogude Liidus tervikuna. Kuigi töö kvaliteedilt olid nad võrdlemisi tagasihoidlikud, kasutati neid omal ajal eelpoolmainitud põhjuse tõttu massiliselt paljudes kolhoosides ja sovhoosides. Kui 80ndate lõpul jõudsid GAZ 51ed amortiseeruda, seisis tollane põllumajandus raske probleemi ees - asendamatuks kujunenud seadmest enam uut versiooni ei toodetud. Siiski paigaldasid Saku kandi "kuldsed käed" AS-2UMi katse korras GAZ 53ele, millest kirjutas artikkel kunagises "Sotsialistlikus põllumajanduses". Taoline praktika levis mujalegi.
Isegi nüüd, 21. sajandil, leidub mõni töökorras olev GAZ 51 või GAZ 53 koos viljapuhtijaga siin-seal maapiirkonnas ikka. Veel hiljuti oli Pärnumaal Audru vallas Ahaste külas ühes põllumajandusettevõttes koguni mitu säärast isendit: üks endine "Kalevipoja" kolhoosi halli GAZ 51e portel puhtija-laadija (täiesti korralik masin lihtsalt rüüstati ja lasti utiili), asenduseks vist Audrust toodud roheline sama tüüpi GAZ 51 (nüüd samuti vanaraud), veel üks vrakistunud kollasel GAZ 53el olev puhitja ning vähemalt ülemöödunud/eelmisel aastal sõitnud helekollakas GAZ 53 (AS-2UM). Kindlasti leidub GAZ 51-53e baasil konstrueerituid puhtimisseadmeid nii mõneski Eestimaa piirkonnas.
Täna üks selline kogunisti töötas T-16M(-MG) haakes!!
http://fotoalbum.ee/photos/reymo1995/30174979
Nojah..kahjuks töötavana ei saanud seda kooslust pildile
askot Kirjutas:-AsjaPulk- Kirjutas:Üks omapärane vaaluti. Arvatavasti siis tänapäevaselt võttes "New Holland"i toodang:
Nonii. Tegelikult olid sellised kaarutajad-vaalutajad tõenäoliselt omal ajal siiski ka meil liikvel, sest vana Eesti Entsüklopeedia pakub "heinateo" märksõna juures sellist tüüpi riista siluettpildi! Välja antud kuskil 1969 kandis (ei ole hetkel võimalik kontrollida). Seega, mis on vastav sovjetitüüp, ja kas sellist eksemplari veel kuskil leidub?
Ja lõpuks sain pildile MTZ-50 mida olen kevadest saati otsinud
http://fotoalbum.ee/photos/reymo1995/30174981
http://fotoalbum.ee/photos/reymo1995/30174983
reymo1995 Kirjutas:T-16M(-MG?)
http://fotoalbum.ee/photos/reymo1995/31446463
Ülisuure tõenäosusega tegu T-16MGga, kui just keegi konkreetset masinat ümber pole ehitanud.
Pööra tähelepanu eesmise poolraami ees paiknevaile hüdrovoolikutele ja hüdrosilindrile, mida T-16M seal mitte pole. T-16M-l seal ees veel üks roolivarras, mis ühendab vasakut roolikäändmikku parempoolse poolraamitoru otsas paikneva roolihoovaga.
Ma lugesin eespoolt et teid huvitab see kivikoristus masin "Kanadalane"(kui ma ei eksi), siis üks selline liigub kh siin pärnumaal halinga vallastäpsemalt. Aga kahjuks ei saanud õigel ajal pildile võtta aga kui saan siis lisan kohe.
Värskendan seda teemat mõndade piltidega Sotsialistliku Põllumajanduse 1981. aasta köitest
Veel pilte samast ajakirjast
Mind huvitab väga traktorite jm liikurmasinate kasutamisel toimuv mulla tihendamine ehk siis tallamine. Olen kuulnud, et mingis ajakirjas on kunagi ammu sellest juttu olnud - võrdlused olid roomiktraktorist "Kirovetsini". Näen siin foorumlasi, kellel "Sots. põllum." , ehk oli selles ajakirjas või kus iganes, kui Teil on tallamise teemalist infot, palun jagage.
Ettepanek! Nõukaaegse tehnika pildid siit foorumist võiks sorteerida ja paremad grupeerida veebilehele ning varustada tehnoandmetega. Andmete poolelt aitaksin kaasa.
MANKS Kirjutas:Vana Jupps ja T40. Silma hakkas just T40 -ne esikummid, mis omaniku jutu järgi olevalt orginaalid.
Mul kodus samasugune jumz ainult, et tavaliseks traktoriks ümber ehitatud. Sahk, kopp ja lisa õlisüsteemid on maha võetud. Kere värvid on samasugused ja rattad kah. Hea ökomasin võrreldes T40-ga
Kuna Nõukogude põllumajandusmasinaehitus ei suutnud meie majandite vajadusi alati rahuldada (eriti heinakoristustehnika osas tõi küll mõningast leevendust Ida-Saksa tehnika import), siis ühte-teist kombineeriti ikka ise. Üheks levinud ratsionaliseerimise artikliks olid näiteks pika haljasmassi laadurniidukid. Selleaegsete seisukohtade järgi nimelt oli pikk hein loomadele hekselheinaga võrreldes parem (ei oska siin laskuda asja zooloogilistesse ja zootehnilistesse üksikasjadesse ja käesoleva teema seisukohalt pole see ka tähtis). Põhiliselt olid levinud kaks sellise masina tüüplahendust: mahakantud kombaini SK-4/SK-5, või siis Saksa DV liikurniiduki E 301/302 baasil.
Esimesel juhul eemaldati kombainilt peksuseade, punker ja ka originaalne heeder. Tavaliselt kasutati Ida-Saksa liikurniiduki või -hekseldi (niidu)heedrit ja varustati masin lintkonveieri(te)ga, millega oli võimalik niidetav mass laadida kõrval sõitvasse või järele haagitud veokisse.
Liikurniiduki kasutamisel baasmasinana polnud vaja niiduki konstruktsioonis midagi muuta, vaid üksnes täiendada masinat külgtransportööriga.
Allpool mõned stiilinäited. Fotod on võetud ajakirja "Sotsialistlik Põllumajandus" numbritest, 1977-1980.
[
attachment=31971][
attachment=31972][
attachment=31973][
attachment=31974][
attachment=31975]
Väidetavalt on need niidukid seisnud selles paigas 20 aastat mis tähendaks et väga kaua nad tööd teha ei saanud. Kurb pilt. Samas tean ühte sinist E-d mis töötab veel tänase päevani ehk lisandub millalgi ka pilt