automoto.ee foorumid

Täisversioon: Nõukogudeaegne põllutehnika, osa 2
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
Virumaal pildistasin üht vene päritolu heinarullijat. Selliseid rullijaid on üsna palju kasutuses.
pilt 1, pilt 2
Teisel pildil on näha ka masina tüüp: ПР-Ф-750.
smolin Kirjutas:Virumaal pildistasin üht vene päritolu heinarullijat. Selliseid rullijaid on üsna palju kasutuses.
pilt 1, pilt 2
Teisel pildil on näha ka masina tüüp: ПР-Ф-750.

Sellele pressile on antud palju hüüdnimesid, eriti temaga töötamisel tekkiva iseloomuliku kolina tõttu

mõningad näited: Sepikoda, kivipurustaja, kuukulgur jne..
Natuke tuuningut vaatamiseks.
kamee1 Kirjutas:Natuke tuuningut vaatamiseks.
Lahe "nelikümmend" tõesti!
Romka Kirjutas:
kamee1 Kirjutas:Natuke tuuningut vaatamiseks.
Lahe "nelikümmend" tõesti!
Õigus, T40AM, millele on pandud Jumpsi kabiin peale ja nina on lühemaks tehtud (kabiin ulatub natuke ettepoole, hõivates ka akude koha).
kamee1 Kirjutas:
Romka Kirjutas:
kamee1 Kirjutas:Natuke tuuningut vaatamiseks.
Lahe "nelikümmend" tõesti!
Õigus, T40AM, millele on pandud Jumpsi kabiin peale ja nina on lühemaks tehtud (kabiin ulatub natuke ettepoole, hõivates ka akude koha).
Aga nina pole ju ka -40 oma üldse ja millelt pärineb juhikabiini sisustus, kas ka samalt JuMZilt?
Sillu Kirjutas:
kamee1 Kirjutas:
Romka Kirjutas:
kamee1 Kirjutas:Natuke tuuningut vaatamiseks.
Lahe "nelikümmend" tõesti!
Õigus, T40AM, millele on pandud Jumpsi kabiin peale ja nina on lühemaks tehtud (kabiin ulatub natuke ettepoole, hõivates ka akude koha).
Aga nina pole ju ka -40 oma üldse ja millelt pärineb juhikabiini sisustus, kas ka samalt JuMZilt?
Sisustus on JuMZilt, pedaalid on natuke ümber tehtud, samuti kangid on laugemale toodud. Kapotis pole päris kindel.
Ka üks tänane künnipilt lisada.Ader kahehõlmaline Odessa korpustega ja isetehtud raamiga.Olemas ka isetehtud 3-ehõlmaline millel nn Tartu adra hõlmad.
Sull7 Kirjutas:Ka üks tänane künnipilt lisada.Ader kahehõlmaline Odessa korpustega ja isetehtud raamiga.Olemas ka isetehtud 3-ehõlmaline millel nn Tartu adra hõlmad.


Huvitav küsimus, pole esimene kord kui akvaariumkabiiniga mtz82te näen selliste rehvidega taga. Äkki keegi oskab kommenteerida, kas need on tehasest kaasa pandud (naga t40am tagarehvid mägimaastikule) või on omaaretus.
Unimüts @ omab soovi akvaariumkabiiniga mtz82te omada lähitulevikus. -ning seega on tekkinud küsimusi:S
Need rattad ja rehvid on jah juba tehasetoodang,traktor ostetud 95-ndal aastal Tartu kõrvalt,oli Est-farmer või midagi sellist selle firma nimi.Vahepeal olid all ka suured rattad millega oli talvel lund lükata parem. Praeguseks aktiivsest põllutööst loobunud aga aiamaal saab nats kätt harjutatud.
unimüts Kirjutas:
Sull7 Kirjutas:Ka üks tänane künnipilt lisada.Ader kahehõlmaline Odessa korpustega ja isetehtud raamiga.Olemas ka isetehtud 3-ehõlmaline millel nn Tartu adra hõlmad.
Huvitav küsimus, pole esimene kord kui akvaariumkabiiniga mtz82te näen  selliste rehvidega taga. Äkki keegi oskab kommenteerida, kas need on tehasest kaasa pandud (naga t40am tagarehvid mägimaastikule) või on omaaretus.
Unimüts @ omab soovi akvaariumkabiiniga mtz82te omada lähitulevikus. -ning seega on tekkinud küsimusi:S
Tegu peaks olema Talleksis toodetud kraaviekskavaatori ETTs-165 või ETTs-161 (vastavalt MTZ-80 ja MTZ-50 baasil) rehvidega. Olen neid kah vahel tavatraktorite all kohanud. Ekskavaatoritel on nad aga enamasti all velje kumera küljega sissepoole.
Esimesel pildid ekskavaator ETTs-165, teisel värskelt, s.o. eile pildistatud vanem JuMZ.

[attachment=24155][attachment=24156]
Sull7 Kirjutas:Need rattad ja rehvid on jah juba tehasetoodang,traktor ostetud 95-ndal aastal Tartu kõrvalt,oli Est-farmer või midagi sellist selle firma nimi.Vahepeal olid all ka suured rattad millega oli talvel lund lükata parem. Praeguseks aktiivsest põllutööst loobunud aga aiamaal saab nats kätt harjutatud.


Est-farmer on jah huvitav koht kust sai osta Belarus mtz traktoreid. Huvitav ma ei kohanud neid seal selliste ratastega eriti, samas nad mul naabriteks üle 10 aasta. Eks enamik masinaid jäid enne 98a ka silmaalt välja - alles siis sai seal "luusitud"
Eh nüüdseks enam ei tegele nad mtz traktoritega juba hea 4-5 aastat. Keegi ei ostnud enam ja kaupa ka ei läinud. Nüüdseks on enamjaolt nad NEW-HOLLAND masinate peale välja läinud. Turgu on ja mehaanikud on ka kohapeal tasemel.

NB huvitav kuidas cccp ajal küll suuremad inimesed üle 190cm pikad ja 100kg ümber küll ära mahtusid väikse kabiiniga mtzˇi. Mul on see tõsine müstika. Talvel käib enamik kabiinidest tuuleiil iga praovahelt läbi- Õhtuks võib näpud tangidega rooli küljest eemaldada- Õnneks suure kabiiniga mtzil on väheke inimese peale ka mõeldud.
Minu omal on kabiini sisemus ka beez mitte sinine nagu teistel.Olen näinud ka üleni beeze traktoreid,eks neid tuli siia mingid partiid nagu juhtus.Uuena oli peal ka selline kõrgsurvepump nagu neljakümnetel aga selle eluiga polnud kuigi pikk ja sai reaspumba vastu vahetatud.
Sull7 Kirjutas:Minu omal on kabiini sisemus ka beez mitte sinine nagu teistel.Olen näinud ka üleni beeze traktoreid,eks neid tuli siia mingid partiid nagu juhtus.Uuena oli peal ka selline kõrgsurvepump nagu neljakümnetel aga selle eluiga polnud kuigi pikk ja sai reaspumba vastu vahetatud.


Kusjuures ongi nii, et paljud masinad on väljastpoolt sinised ja kabiin seest on hall-beezikas.- Seda enamjaolt on just peale 1992 aasta masinatel näha. Minu kasutususes olnud 89 aasta masinal oli sinine sisu. Samas väheke erinev armatuur sinu omaga võrreldes (ka rool).

Samas Selle pumbaga oli minuteada see jama, et tehas oli äärepealt pankrotti minemas, ning masinaid pidi komplekteerima millegagi. Sel hetkel minuteada toodi ka masinaid eestisse võileiva hinnaga - ainus miinus oli see, et dokumente ei olnud. Kuulujuttude järgi oli hinnaks mingi 60tuh eeki. - võin ka eksida. Samas poes oli 2x hind kallim.

Sammuti on summuti huvitav sinu masinal.
Esitulede muutumises aastast teavad teised äkki rääkida, kuna läksid tuled kapoti külge.

Samas tagumised gabariit-pidur- suunatuled on ka uue kohapeale läinud 89-91 aasta masinatel olid nad poripleki keskel. Uuematel aga tagaklaasi kõrval.
Tsitaat:NB huvitav kuidas cccp ajal küll suuremad inimesed üle 190cm pikad ja 100kg ümber küll ära mahtusid väikse kabiiniga mtzˇi. Mul on see tõsine müstika. Talvel käib enamik kabiinidest tuuleiil iga praovahelt läbi- Õhtuks võib näpud tangidega rooli küljest eemaldada- Õnneks suure kabiiniga mtzil on väheke inimese peale ka mõeldud.

Mina mahun küll ilusti ära (191 cm) ja jääb ruumi ülegi. Talvel pole ka väga viga, topid praod porolooni täis, et tuul läbi ei puhuks. Kabiini radikas on mul korras ja läheb soojaks kah, tuleb papp lihtsalt jahutusradikale ette panna, et liiga palju külma õhku ei puhuks ja mootori temperatuuri maha ei jahutaks, paned kabiini radika ventika puhuma ja pane või t-särgi väel talvel... jah jalgadel hakkab küll jahe, et jalad peavad soojalt riietatud-saabastatud olema. Ahjaa salongi radika kohta veel see nipp, et tuleb porolooni täis toppida, et õhk ainult ülevalt radikasse saaks, küljed tuleks täis toppida.

Teema esimeses osas oli jutuks Kanada firma Rock-O-Matic toodetud kivikoristusmasin LDW-5, mida vähesel arvul leidus ka Eesti edukamatel majanditel. Tooksin siinkohal ära ajakirja Sotsialistlik Põllumajandus 1985. aasta 8. numbri esikaanefoto, millel masin üsna hästi nähaSmile

[attachment=24478]
lisasin ka selle masina pildid teema esimesse ossa.seal oli pilt ka õlituskohtadest
Tüüpiline kevadine vaatepilt meie põldudel 1980.-tel aastatel: kaks roomiktraktorit DT-75 kultivaatoritega (millele haagitud järele veel äkked) ning kivikoristusmasin UKP-0,6 traktori MTZ-50/-52 järel:

[attachment=24484]

Foto ajakirjast Sotsialistlik Põllumajandus
Meil vähemlevinud tehnikast võiks siin ära tuua veel kuiva heina ja põhu nn. punkerkoguri (kutsuti ka aunamoodustiks) SPT-60. Selle masina tehtud aunade vedamiseks kuulus komplekti ka aunaveok SP-60, millest aga pilti pole.

[attachment=24489] Pilt on tehtud Harju rajooni A. Sommerlingi sovhoosi põllul.

1970.-tel ja 1980.-tel aastatel oli levinud majandites kohapeal mahakantud teraviljakombainide SK-4 (hiljem ka SK-5) baasil pika haljasmassi laadurniidukite ehitamine, kuna toona levinud arvamuse kohaselt peeti pika haljassööda loomadele söötmist hekseldatust mitmetel põhjustel paremaks (Ei ole eriti süvenenud asja zootehnilisse külgeSmile), samal ajal aga Nõukogude Liidus vastavaid masinaid ei toodetud, samuti ei olnud neid ka meil laialt levinud Saksa DV firma Fortschritt heinakoristusmasinate hulgas.
Pildil on näha üks selline vanast teraviljakombainist ehitatud laadurniiduk:

[attachment=24490]

Külv kahe kolmest külvikust SZU-3,6 (või põimmasinast MKPP-3,6) koosneva agregaadiga traktori T-150K haakes:

[attachment=24491]

Kõik pildid on ajakirjast Sotsialistlik Põllumajandus
Veel mõned nostalgilised pildid, ikka ajakirjast Sotsialistlik Põllumajandus:

1980.-tel aastatel võis söödavarumise perioodil sellist vaatepilti näha kõikjal: esiplaanil liikurhekseldi E 281, tagapool presskogur K 453 traktori T-150K haakes ning lähima T-150K taga on aimatav teine K 453 traktori MTZ-82 haakes. Presside alt palle vedamas on traktorid T-150K suuremahuliste järelhaagistega:

[attachment=24504]

Hoiustatud masinad Viljandi rajooni Vambola kolhoosis. Näha on vähemalt kolme teraviljakombaini SK-6 Kolos ning esiplaanil vanemat, kumera ninaga traktorit T-25:

[attachment=24505]

Künd traktoriga K-700 ning 8-hõlmalise adraga:

[attachment=24506]

Sellel, põhu virnastamist kujutaval fotol on esiplaanil näha kumera ninaga traktorit T-40A:

[attachment=24507]
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17