automoto.ee foorumid

Täisversioon: Nõukogudeaegne põllutehnika, osa 2
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17
(01-05-2017, 21:56 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Oskab keegi öelda, palju kaalub vanatüübi viie kiilrihmaga KRN 2.1 rootorniiduk?
Selline:

Tsitaat:Вес (общий)
0,535
т
http://allspectech.com/selhoztehnika/dly...n-2-1.html
Väga huvitava ja omapärase kuid  lihtsa ehitusega vene kaaruti mida toodeti 70- nendatel aastatel .
Siiski vaaluti. Kaarutamisega "köiekeeraja" kuigi hästi hakkama ei saanud. Kuigi maast üles heina kakkus küll.

Väga hea pilt, kuna kahesektsioonilst kokkuhaagituna minuealised ju enam ei näinudki - kolhoosides olid uuemad ja eraisikutel poolikud elik üks kolmemeetrine sektsioon. Oli meilgi.

Paekivid katkus kenasti vaalu sisse, mis rõõmustas meeletult pakipressimehi.

Kusjuures USA-s on säärased seni kasutusel:
https://youtu.be/Ao-u-UNKem4?t=318

Kusjuures soovitan seda venda täitsa jälgida - heas mõttes segane tüüp.
Olen sellisega vaalutanud ja ka kaarutanud. Samasuguses kui pildil. Pildil puuduvad vaid keskise talaküljest kaks ketast mis vaalu põhja liigutasid. Vaalutamisel ei olnud mingeid probleeme kuni heina mass oli normaalne. Liiga paks vaal  ei mahtunud läbi ja see hunnik oli suur mis tekkis. Positiivseks oli veel see lubas kasutada vaalutamisel suuri kiirusi. Belarusiga sai headel kohtadel 9 aeglsega tõmmata. Kaarutamisel oli tiba keerulisem. Kuna sektsioonid olid sisuliselt risti taga siis pidi järsemate lohkude läbimisel aeglaselt alustama ja kiirendusega välja tulema muidu kukkusid ette kummuli. Puudusteks oli kapron puksid ketastel(määritavad laagrid oleks paremad). Kokku lahti võtmise aeg ja füüsiline raskus. Ei olnud just masin mida iga tunnitagant teisele põllule viiks.
Väga asjalik masin, ei vajanud jõusiirdevõlli. Puhas töö, korjab suitsukonigi üles. You tubes juba enne sõda Hollandis hobune vedas 3-4 kettalist  sellist poolsektsiooni.  Leidsin oma varudest kolm korralikku ketast, tahaks ATV sappa mururehaks ja mutihunnikute sugejaks teha. Raami ei kavatse jupitada- 3 ketast võib jäigale poomile tollise toru juppidele veerema panna ja kahest tugirattast aitab. Nuia EPT jossimees Einar ei kannatanud kord naiste hädaldamist välja. Võttis sovhoosi "konikorjaja" T 100 sappa, pärast plaadiga tõi lehmaheina koju ka... Majandis oli lihtsam Mallede, Ainode T 16, T 25 sappa poolsektsioon anda. Tagasitulles kerisid pool vaalu teiselt poolt juurde. Polnud midagi lagunemas ja mahtus probleemideta teel liikuma.
Sellist samast vurri kasutavad hollandi teedevalitsuse mehed tänaseni teepervedelt  niidetud heina vaalutamiseks. Ajab kõik rulli alates kommipaberitest lõpetades kohvitopside ja plastpudelitega mis heina sees vedelevad.
(22-11-2019, 03:52 AM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Väga asjalik masin, ei vajanud jõusiirdevõlli. Puhas töö, korjab suitsukonigi üles.
...
Majandis oli lihtsam Mallede, Ainode T 16, T 25 sappa poolsektsioon anda. Tagasitulles kerisid pool vaalu teiselt poolt juurde. Polnud midagi lagunemas ja mahtus probleemideta teel liikuma.

Eks aeg kuldab mälestusedSmile

Piid katkesid (ja katkenud jupid leiti kenasti rehvidest üles), kapronpuksid ikaldusid ja kettad olid üksteisel seljas, tagurdada sellega ei saanud (või noh, sai küll, aga tegi masinale ja põllule haiget).

See jutt, et kannatas üheksanda aeglasega lasta, on õige vaid osaliselt. Kiirusel 15+ km/h tõusevad säärased pisikese rattaga asjad lendu meie ebatasastel põldudel. Aga nagu igapäevaselt näha, siis see ei sega endiselt kedagi masinaid lõhkumast ka täna, saati siis toona. Masinat saab ju ikka mööda põldu vedada, pohlad see kvaliteet.

Eraldi teema on see, kui hea on põldu kaapida nii, et muld lendab. Kuivas heinas on mullaga vähem muret (kuigi tolmu sellest tekib), aga silos on muld (ja konid ja papptopsid) saatanast.
Ainod- Malled tagurpidikäiku pelgasid. Piijupp oli ka pressikolvi tera suurim lõhkuja. Paks vaal rahustas kargava vaalutaja kiirustajate järelgi maha. Saksa E 247 oli muidugi kõrgem klass. Samas tänu neile oli heinaajal 60205 laager suurim defitsiit EPT kaubabaasides, anti pulbermetallist asendajaid.
Minul mälestused sellest ketasrehast negatiivsed. Kokkuaetud vaal oli nagu köis.
Kui veel see kokkuaetud köis omakorda lohistajaga vaalu mööda rõugu juurde tõugati, siis andis seda viglaga punnitada.
(22-11-2019, 14:56 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]   Saksa E 247 oli muidugi kõrgem klass. Samas tänu neile oli heinaajal 60205 laager suurim defitsiit EPT kaubabaasides, anti pulbermetallist asendajaid.

Veelgi kõrgem klass oli kaarutaja   E-249 see oli kahest E-247 kokku ehitatud agregaat mida tõenäoliselt Eestis tol ajal  vist ei leidunud. Sellel fotol  70- kümmnendatest aastatest väärib tähelepanu  ka  Ida- Saksamaa   põllumajanduslik maastik oma  meeletult suurte silotornide patareidega . Muidugi leidus tol ajal ka Eestis silotorne kuid need polnud sellised massivsed ehitised nagu sellel pildil.
Samad tornid Linnamäe lähetdal, millal ehitati, kas Taani sigalaga ühel ajal?
Kas ma olen õigesti aru saanud et 80-ndate lõpus pandi vitkovice siniseid (rohu)silotorne hulgim püsti, aga kasutusele ei ole neid kunagi võetud kuna mingid osad jäid õigel ajal tulemata ja vahepeal sai nõukogude liit läbi? Ja seal kus õnnestus täiskomplekt seadmeid saada lõigati need tornid esimesel talvel puruks et külmunud silo kätte saada?
Samas soomes teevad väiketalud endiselt rohusilo tornhoidlatesse. 

Tootja koduleht: http://vitkovice-envi.cz/produkt/nadrz-na-silaz/
To E 303 polnud need tornid eriti massiivsed midagi. Pärnu Edasi kolhoosil neid monteeriti alles, kui tormiöö veeretas nad kõik üle põllu võssa. Tuli uud tellida...A võisid ka Tsehhi Vitkoviced olla.
Laatre sovhoosis (ELVI  kstsemajand) näiteks pandi põhja saepuru, et talvel  külmaga esimest korda käivitades kett liikuma hakkaks. Edadpidi näris kuna jõudsalt ka külmunud silo. Esimene käivitus oli tähtis.
ENSV aegadel ja isegi 90 alguses kasutati põhu virnastamisel suurtesse aunadesse selliseid agregaate . Tolleaegset põllumajandusmaastikku ilmestasidki suured põhuvirnad põldude  ja farmide juures.  Kogu see tolleaegne  põhu koristamise  tehnoloogia  ja tehnika on kadunud ajaloo hõlma . Tänapäeval keegi enamasti põhku ei kogu vaid see purustatakse kombaini poolt ja  küntakse maa sisse.  Mingi väike osa  küll pressitakse ja rullitakse ja viiakse lautadesse , kuid  praeguses  majanduslikus olukorras on põhu kogumine nii kallis tegevus et odavam on see põldu künda kui teda korjama hakata.  Meenub ka see et kui kevadeks ei suudetud põhku ära kasutada  siis pisteti neile aunadele tuli otsa või lükati kuskile metsa alla , et põld uueks külviks puhtaks saada.
Tsitaat:ENSV aegadel ja isegi 90 alguses kasutati põhu virnastamisel suurtesse aunadesse selliseid agregaate .
..... ja selliseid 60-ndate keskel: https://forum.automoto.ee/showthread.php...#pid262115
Lohistit on üksjagu saanud lükata.

Õnneks küntakse järjest vähem ja järjest rohkem segatakse mullaga. On rohkem tolku.

Muide, põhk on väga väärtuslik tooraine uue huumuse tekkeks. Mitte, et põhk laudast läbi käinuna halvem oleks, aga maksab rohkem.
(24-08-2020, 13:52 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]... Õnneks küntakse järjest vähem ja järjest rohkem segatakse mullaga. On rohkem tolku.
...
millest selline väide? Ma saan aru, et on majanduslikku kokkuhoidu aga põllumaa jaoks on künd ikka esmane. See on ka näha, segajate põllud on mõne aastaga võrreldes kündjate põldudega ikka käest ära.
(24-08-2020, 13:52 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]... Muide, põhk on väga väärtuslik tooraine uue huumuse tekkeks. Mitte, et põhk laudast läbi käinuna halvem oleks, aga maksab rohkem.

Mu vanatalumehe arvamusena on see tänapäeva laotatav läga võrreldes läbikäärinud põhusõnnikuga ikka kordades viletsam põlluramm, seega oleks põhule rakendust küll. Ja muidugi on nüüdseaja sordid lühikese kõrrega ... Aga meil ju loetakse sente lühiaja arvestuses, keegi ei mõtle mullale aastakümnete pärast.
Põhku aetakse ka ju katlasse. 
Poolas tundus et enamus põhku läks rulli ja vähe purustati. Kõik põllud olid rulle täis. Siin ei näe rulli just tihti vilja põllul.
Rulli on päris palju, eriti loomakasvatuspiirkonnas. Niisama pole ju mõtet hüva kraami koguda-vedada, kui võib kohe ringlusesse tagasi lasta.Meil on lihtsalt metsa küll mida põletada, pole vaja põldu röövida. Poolakal on vähe teised lood.

Künnil oli sügav mõte siis, kui tänaseid kombineeritud riistu veel polnud. Või kui peab tegema nii väikesi lappe, et nüüdisaegse riistaga peale ei mahu. Paraku ükski riist ei korva Põllumehe taipu teha õigel ajal vajalikku asja. Valel ajal või vale asja tehes lähevad asjad kiiresti tuksi. Adraga mulla sonkimine ei paranda ka põldu kuidagi. Hästi ja piisavalt vara tehtud künd on muidugi hää asi, kuid saab ka odavamalt.

Vedelsõnnikule on üle mindud väiksema vaeva (ja kulu) pärast. Tahesõnnikumajandust väga ei mehhaniseeri...

Linnarahvas võib leelotada keskkonnast ja maakera tervisest, palju tahab, aga ostab ikka Maxima odavpakkumiselt Poola õunaSmile Kuniks see ei muutu, on edukas see põllumees, kellel jääb aasta lõpuks joone alla pluss.

Mida isand Honkomees silmas peab künnist loobujate põldude käestminekul?
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17