automoto.ee foorumid

Täisversioon: MTZ-50 remont ja kaasajastamine.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Samas mõni tark ütleb, et värvitava pinna ligi ei tohi traatharjaga minna.
Pisikesed lahtised metalliosakesed siis pidid kuskile pooridesse jääma ja just kiiremini rooste ajama.
(21-11-2019, 18:07 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]foorumid on ju täis jutte, kus harjamata asjad lähevad igasugu nurkade ja pilude juurest kiirelt rooste.
teemaks siis sinna kinni jäänud liivaterade miskitmoodi (keemiline) oksüdeerumise põhjustamine või soodustamine.
ja ega harjama ei pea nii, et pind läikivaks saab nühitud. liiv vaja maha saada, rohkem pole nühkida vaja.

Foorumid on kahtlemata igasuguseid jutte täis selles pole kahtlust.
Mina isiklikult seda teooriat ei usu et nüüd halja metalli peale jääb liivatera kinni.
Kui mingi pilu kahe pleki vahel, kus võibolla on ka niiskust näiteks väljast märjast toomisel või ka külma asja sooja ruumi toomisel või on pind näiteks õline sest mingi polt pole lahti tulnud ja seal on õlisid pruugitud siis küll.
Pigem ütleks, et need pilud lähevad seepärast rooste et neid pole võimalik püstoliga värvida.
Püüa kuidas tahad aga liiv puhastab selle ääre kaugemale kui prits värvi laseb ja igal juhul ei saa sinna piisavalt paks kiht sest enne läheb ammu mujalt jooksma.
Selle vastu kasutatakse väikest pintslit millega värv pilusse läheb või kaetakse pilud ja keevitused hermeetikuga.
Pole ka näinud et keegi neid projekte kuidagi korrosiooni eest kaitseks lastes mingit ainet peale, mis suudaks pilusse ronida ja roostetamist takistada.

Et aga teemast väga mööda ei läheks, siis sai kabiinile tellitud pehmed padjad sest meie kaubanduses neid lihtsalt pole saada.
Veel uurisin erinevaid võimalusi sujuvalt jõuvõtuvõlli sisse lülitada aga head lahendust ei leidnudki.
Elektrilised õhuklapid on kõik on-off tüüpi ja seega on valida kas ehitada väiksele kompressori reduktorile kang külge või kasutada Urali pidurikraani, mis aga on suurevõitu.
Lisaks oleks vaja veel erinevaid õhuga asju lülitada ja kunagi jäi näppu selline pealtnäha täiesti tavaline lüliti nagu nad ikka on.
Mutriga käib läbi armatuuri ja väikene hoovake keskel püsti aga taha ei lähe mitte juhtmed vaid õhuvoolikud.
Leiaks selliseid paar tükki läheks asi hoopis lihtsamaks.
(22-11-2019, 00:24 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Lisaks oleks vaja veel erinevaid õhuga asju lülitada ja kunagi jäi näppu selline pealtnäha täiesti tavaline lüliti nagu nad ikka on.
Mutriga käib läbi armatuuri ja väikene hoovake keskel püsti aga taha ei lähe mitte juhtmed vaid õhuvoolikud.
Leiaks selliseid paar tükki läheks asi hoopis lihtsamaks.

Hydroscandist saad ka kindlasti miskit sellist.
Aga veoka sadula liigutamise vabastamise kangike ka miskit sarnast. Oli endal üks üle aga panin just Jimny vintsi freespooli lülitama. Jost muidu tootjaks sellel. Googlest leiad sarnaseid asju flipper valve alt.

[Pilt: 070-KN20001_800AT_540x540.jpg]
(22-11-2019, 00:24 AM)2715 Kirjutas: [ -> ][quote pid='488628' dateline='1574371481']
...
Veel uurisin erinevaid võimalusi sujuvalt jõuvõtuvõlli sisse lülitada aga head lahendust ei leidnudki.
Elektrilised õhuklapid on kõik on-off tüüpi ja seega on valida kas ehitada väiksele kompressori reduktorile kang külge või kasutada Urali pidurikraani, mis aga on suurevõitu.
...

[/quote]

Õhuga lülitamisel on see häda, et puudub tagasiside. JSV on säärane asi, mille puhul keegi võib viga saada, kui asi pekki läheb... Mina paranoilise inimesena teeks selle lülituse trossiga.

Sujuvaks saab lülituse sobiva düüsiga, milles läbi voolav õhk (või ka õli)  täidab kambri aeglaselt. Et väljalülitumine oleks kiire, ei tohi siis väljuv gaas (või õli) samast düüsist läbi käia.

Kui juba õhuga mängida, siis miks mitte solenoide pruukida?
(22-11-2019, 08:29 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Õhuga lülitamisel on see häda, et puudub tagasiside. JSV on säärane asi, mille puhul keegi võib viga saada, kui asi pekki läheb... Mina paranoilise inimesena teeks selle lülituse trossiga.

Sujuvaks saab lülituse sobiva düüsiga, milles läbi voolav õhk (või ka õli)  täidab kambri aeglaselt. Et väljalülitumine oleks kiire, ei tohi siis väljuv gaas (või õli) samast düüsist läbi käia.

Kui juba õhuga mängida, siis miks mitte solenoide pruukida?

Pole nagu näinud et uuematel traktoritel oleks võlli lülitamisel mingi tagasiside.
Kui mehaaniliselt kangiga siis muidugi, kuid seda kangi on üsna keeruline käepärasesse kohta paigutada sest iste keerab ja vasak pool peaks vabaks jääma.
Lisaks on Belarusil selle lülitamiseks üsna suurt jõudu vaja ja et ta seisma jääks peab kangil olema kaks trossi, mis ei ole küll ületamatu teha.
Samas on juba mõned õhuga asjad nagu iste ja difrilukk juba olemas ning seega oleks jsv ka loogiline õhuga ära lahendada.
Miks mulle elektriga lülitatavad õhuklapid ei meeldi on just ohutuse teema sest need kipuvad ajapikku ära kuivama ja siis nad ei lülita või jäävad kinni sisselülitatuna.
Kangist aga saab seda tundega lülitada ja on ka tunda kui hakkab raskemalt käima ja määrimist tahab
Õhuga lülitamine aga  sellepärast, et õliga sees hoitavate asjade jaoks on vaja pidevalt rõhku üleval hoida, mis on asjatu energia raiskamine ja ilma kütmine nagu uutel traktoritel kus lastakse õli läbi reduktsiooniklapi kui on vaja midagi lülitada ja köetakse sellega õli.
Õhuga aga sellist asja ei ole sest kompressor lööb õhupaagi täis ja läheb vabakäigule kulutamata energiat.
Õliga oleks see palju keerulisem sest seda ei saa kokku suruda ja seega on vaja rõhuakut ning sellel süsteemil paari asja lülituseks pole mingit mõtet.

Otsisin mõttega selliseid asju ja võlusõna on Manual Air Control Valve.
Mujal maailmas nad ka väga ei maksa aga mis nad meil maksavad vajab veel selgitamist.
Näiteks paar sellist asja ja pole elektrit enam vajagi vahendajaks:
https://www.amazon.ca/dp/B07K1ZF2SP/ref=...WNrPXRydWU=
Hydroscandi kataloogis alates lk 29 on nii kangiga juhitavaid jaoteid kui ka nupu alla lüliteid. Hinnad on selle lingil näidatuga võrreldes... no null tuleb vast lõppu panna  Big Grin

Lk 72 on kiiruse reguleerimiseks drosselid, nii ühe- kui kahesuunalised.
(22-11-2019, 00:24 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]...Pole ka näinud et keegi neid projekte kuidagi korrosiooni eest kaitseks lastes mingit ainet peale, mis suudaks pilusse ronida ja roostetamist takistada...

Ma olen oma masinatele süstlaga lasknud "ronivat" õli (grafiitõli) plekipilude vahele. Grafiitõli oli vedel ja läks nõelast läbi. Nõelaga oli hea plekkide vahele minna. Nüüd on grafiitõli otsa saanud, aga ju leiab mingi tänapäevase asenduse sinna.
Kõike seda tuleb teha peale värvimist. Sul praegu paras aeg medvenda või õde mängida.
Grafiitõli ja määret on ju müügil küll alles ostsin paar pudelit õli ja potsiku määret.Kas oli Fixus või Flint ei tule meelde või hoopis Autovaruosad 24.
(23-11-2019, 15:24 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Grafiitõli ja määret on ju müügil küll alles ostsin paar pudelit õli ja potsiku...

Sa räägid mingist spetsmäärdest (näiteks vedrulehtede vahele), mina rääkisin korrosioonitõrjeõlist. Oli kunagi sellline Al pudelis SaksaDV toode. Eriti roomav, isegi värvi alla puges.
Värv enamvähem kuiv ja sai kabiin lae alla tõstetud ning traktor alla sõidetud ning peale lastud.

Järjekordselt kahetsesin, et töökoda nii madal sai tehtud et kõrgemad asjad sisse ei mahu.

Õnneks jäid vanad veljed alles ja velgede peal mahub sisse ja välja käima millimeetri pealt.

Oleks nii kõrge teinud kui tehasest poleks lootustki olnud.

Hea asi on muidugi tõstuk, millega on väga mugav tõsta kui tala alt läbi panna.

[attachment=93172]

Sissekäimiseks sai ka trepp käepärastest vahenditest, mis tuli üsna mugav välja ja võibolla jääbki külge.

[attachment=93173]

Kuna ka uksed käivad sama laialt lahti kui ukseava on sisenemine väga mugav ka "oksad laiali" asendis.

Kabiinipadjad ka jõudsid ning on meeldivalt pehmed ning lubavad ka küljele liikumist.

Trepil hüpates liigub padjast 15mm ja küljele sakutades ka sama suurusjärk.

Proovikäivitus näitas, et kuna ka kabiini konstruktsioon on jäigem kui tehasest siis mootorile pandud anumas vesi väreleb kuid kabiini põrandal mitte ja ka tunda pole et mootor töötaks.

[attachment=93174]

Radikaid sai ka ette mõeldud ja kui algul tundus nina imelikult pikk, siis praegu vaatan, et radikad ära panna ja aku mahub napilt ära...

[attachment=93175]

[attachment=93176]

Ventilaatorit väga lähedale ei toppinud vaid miski 8cm on ruumi et ventika polte lahti keerata.

Radikas sai ka uus ostetud ja läheb kummipukside peale et katki ei vibreeriks ja cooler ja teised eespool olevad radikad hakkavad lihtsalt ära käima et saaks puhastada ja puhastada on vaja kui niitmisega tegeleda.

Kardina peaks ka ette panema et kiiremini soojeneks.

Vaja veel õhupaagid otsida mis sinna ette ära mahuks.

Kütusepaak on ka vaja valmis mõelda ja kõige lihtsam tundub olema ta siia ära mahutada.
[attachment=93177]
Teine pool jääb puhtalt hüdraulika jaoks kuid ka ühele poole mahub mõõtmiste järgi 65 liitrine paak ära.

Eks näis kuna on aega edasi ehitada.
Töönädal nagu naksti läbi ja midagi ka ära tehtud.

Radikas sai näiteks omale hoidja.

[attachment=93179]

Pole küll midagi uhket, kuid kinni ta on ja kui vaja saab kiirelt 4 polti lahti lasta ja eest ära tõsta koos cooleri ja kondiradikaga.

Puhastamiseks hakkavad eesmised radikad ka lihtsalt ära käima aga pole leidnud sobivat kondi radikat veel.

Ette läheb aku ja raam ise läheb kummilehtede peale.

Mootor sai omale õlifiltri ja õlijahuti mis veega käib sest ette veel üks radikas panna kahe toruga ja millel on kalduvus veeradikat õlitada ei tundu kuigi hea mõte olevat.

[attachment=93180]

Vesi hakkab tulema sellest generaatori tagusest punnist mille kättesaamine ei olnud üldse lihtne aga nüüd on ta käes.

Sinna aga on pump ta survega löönud kuid sealtsamast tuleb ta sisse ja pole veel jõudnud soojeneda.

Tegu on ka üsna kummalise korgiga sest välismõõt on nagu tollisel torul aga samm on 12".

Seega läks vett vedama plaan osta poest nippel 16mm voolikule ja teema unustada.

Pidi treima ja pingis koonuskeerme lõikama aga tehtud ta sai.

Filtri jalale oli ka pikemat stutsi vaja mis läbi jahuti ulatub ning see sai ka tehtud.

[attachment=93181]

Lihtne oleks kui ka filtrijalal oleks sama keere olnud kui filtril aga sinna on miskipärast 22x1,5 tehtud...

Ma neid jalgu oleks pidanud tegema ma küll oleks mõlemasse otsa sama keerme teinud nagu kõigil automootoritel on ja stutsile keerme peale rullinud mitte treinud kuuskandist stutsi ja seda kahelt poolt keermestanud.

Venemaal aga tundub treiali elukutse au sees olevat nagu ka karvased keermed.

Pingis ise lõigatud on sellega võrreldes peegelsile.

[attachment=93182]

Siis turbo sai ära paigutatud traktorile sobivasse kohta ja kui algul tundus, et tuleb ise kollektor teha siis poes oli Ukraina turbokollektor ja sisse vaadates nii siledat pinda pole paljudel lääne autodelgi ning ei maksnud ka suurt midagi.

On seadmetesse investeeritud tundub...

Maha aga on venelased oma turbod kuskilt teinud sest Garrett läheb peale 1:1.

[attachment=93183]
[attachment=93184]

Kapotti sai ka mõeldud ja välja sai mõeldud, et piiratud võimalustega pole mõtet väga keerulist ette võtta.

Samas päris külmkappi ka ei tahaks mootori peale kummuli keerata ja seega liigub mõte millegi sellise suunas.

[attachment=93183]
Eesmärgiks siis eriliselt madal siluett ja laius, et nähtavus ette oleks maksimaalne.

Idanaabrid teevad muidugi igasuguseid, kuid paraku näevad need ka kõverad ja mõlkis välja ja prooviks reaalsema asja teha kus pole siledaid pindasid mis lainesse tõmbavad vaid kõik pinnad oleks ühes suunas kumerad ja ei peaks raami alla ehitama.

Igatahes mõned visandid on tehtud ja kui on kellelegi sobivam kuju silma jäänud võib lahkesti vihjata.

[attachment=93185]

Viimane versioon nende kahe ristand.

[attachment=93186]

Paremaid ideid ei ole hetkel ja arvatavasti läheb viimane versioon plasmalõikusse et kontuurid siledad tuleks.
Originaal ninaplekk on ka ilus, seda ei saa kasutada koos uute pikendatud külgedega?
(23-11-2019, 15:51 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]
(23-11-2019, 15:24 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Grafiitõli ja määret on ju müügil küll alles ostsin paar pudelit õli ja potsiku...

Sa räägid mingist spetsmäärdest (näiteks vedrulehtede vahele), mina rääkisin korrosioonitõrjeõlist. Oli kunagi sellline Al pudelis SaksaDV toode. Eriti roomav, isegi värvi alla puges.
Sildil kirjas korrosiooni tõrjeks mõeldud,aga oli plastpudelis.Sama konsistents kui karipolil oli.
(29-11-2019, 22:45 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]...aga pole leidnud sobivat kondi radikat veel.

Olen ühe projekti kliimatamisel sellist kondensaatorit kasutanud:
VAG 1K0820411P

Loogilise kuju tõttu hea kinnitada teiste radiaatorite ette. 
Plussiks veel asjaolu, et kuivati kohe radika küljes.
Kuna paigaldatakse seda ülimasslevinud autodele, siis pole probleemi ka lammarist 5€ eest õige flantsiga voolikuid hankida.

PS: NRF tootjat väldiks nagu katku. Tutikas selline mädanes 2 aastaga läbi.

PPS: Viimane kapotivariant näeb nunnu välja, kumerus annab ka vajalikku tugevust kokkupõrkes väiksemate metsapuudega. 
Kas laserlõikusesse läheb joonis koos servavaltsi jaoks vajaliku lisamaterjaliga?
Kas õlifiltrit kuidagi teist pidi ei kannataks paigaldada? Mingi vahetükk vms? Praegusel juhul voolab kogu õli niikaua välja kui filtrit lahti keerad ja kõik kohad on seda läga täis.
(02-12-2019, 18:04 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]Kas õlifiltrit kuidagi teist pidi ei kannataks paigaldada? Mingi vahetükk vms? Praegusel juhul voolab kogu õli niikaua välja kui filtrit lahti keerad ja kõik kohad on seda läga täis.

Filter on jah pahasti pea alaspidi aga õli ei tule sealt grammigi välja kui õlivahetusel radika stutser ehk antud juhul selle asemele pandud punn lahti keerata ja lasta sealt ka vana õlil välja voolata nagu kasutusjuhend soovitab.
Pealegi mu kasutataval filtril oli kummiklapp sees mis ei lase filtrit enne tühjaks joosta kui ta keskmise poldi otsast üles tõsta.
Filter allapoole jalg on ka täiesti olemas, kuid traktorile ei sobi sest filter läheks läbi poolraami.
Kes aga õliradikata tahab süsteemi kasutada need peaks radika möödavooluklapi ka välja võtma mis asub õlirõhu anduri all et vältida selle klapi rõhulangust 0,5 bar.

Konditsioneeri radikat peab veel mõtlema sest paljude autode omad mahuks aga räägitakse, et olla tähtis mis asendis torud kärje suhtes paiknevad ja et kuivati oleks kindlasti püsti.
Laiuti aga ükski auto oma ei mahuks.
Vaskradikas oleks ses mõttes äge, et sinna jooda millised torud tahad külge ja saaks külmatehnikas masslevinud liitmikke ja voolikuid kasutada.
Mul pole muidugi aimu ka kui lai radikas sinna paras oleks, aga kas midagi sellist ei sobi?
https://catalog.mahle-aftermarket.com/eu...32#divider või
https://catalog.mahle-aftermarket.com/eu...54#divider
(03-12-2019, 19:46 PM)saarlane87 Kirjutas: [ -> ]Mul pole muidugi aimu ka kui lai radikas sinna paras oleks, aga kas midagi sellist ei sobi?
https://catalog.mahle-aftermarket.com/eu...32#divider või
https://catalog.mahle-aftermarket.com/eu...54#divider

Laiust on võimalik kasutada 480mm ja kõrgust isegi 650mm, kuid raskeks teeb selle see, et radikast peab väljuv toru alt nurgast tulema kust õli kompressorisse tagasi läheks.
Muidu koguneb radikas õli täis, kompressor jääb kuivale ja ei jahuta ka kui torud õli täis.
Tuttav tegeleb külmatehnikaga ja lubas silmad lahti hoida kui jääb silma mingi sobiv vasest radikas, kus saab torusid ümber joota ja pole ka nii õrn nagu alumiinradikad.
Jahutuspinna suurus on ka tähtis et surve liiga suureks ei läheks sest siis lülitab surveandur kompressori välja või käib pauk.
Mul selliseid radikaid 2 tk vedelemas tont teab, mis ajast ja külmutusseadme küljest:
[attachment=79204]
Äkki abiks, mulle liigsed.
Lisa: materjal teras.