automoto.ee foorumid

Kuhu kõik Kirovitsid kadunud üleüldse on ? Ei näe neid enam põldudel ega kusagil vedelemaski. Aeg ja amortisatsioon tegid oma töö ?

Rehvid russidele alla ja masinad ise utiili...

10a tagasi müüdi kirovets'e massiliselt idapoole tagasi ning mida müüa ei kannatanud see läks vanarauaks...

Nagu eelkõneleja mainis, siis rehvide teema on küll õige. Ja kui nad just kuhugi viidud pole, siis vaikselt korrodeeruvad kusagil "ridade" vahel. Mõned üksikud veel kusagil möirgavad. Ja ega praegune kasvav põlvkond nendest eriti vaimustuses pole ka. Mõned üksikud on, kes peavad lugu ja kellega on hea kasvõi konkreetse isendi teemal vestelda (targutada). Ise teeks hea meelega sellisega tööd, eelistaks isegi lääne masinale.

Ma võin tunnistada, vene tehnika on meeldinud alati ja üks unistus oleks et saaks ise olla Kirovetsi roolis

Mnjah, silitada ju vene tehnikat võib, aga katsu Kirupiga üks öö läbi silo tallata. Mis kõik tuli lahti võtta aasta-paari tagant käigusidurite võlli vahetuseks, tagumise poolraami ülekeevitamiseks...No ei taha enam. Naabrimees on teisest puust. Tal tuliuut belarussi nähes hakkavad silmad põlema- siit lõikame, siit keevitame, need paneme teised. Isegi haakepoldile on tal nöör järgi pandud, et kabiinist saaks auku lasta...
1982 aasta traktorite hinnad põllumajandusele:T-100 5900.- K-700A 10600.- T-150k 6500.- DT-75 3250.- T-74 2360.- Mtz 80, 82 3600.-(ühes hinnas!) Jumz-6 2800.- T-40M1900.- T-40AM 2100.- T-40 AHM 2200.- T-25A 1500.- T-16M 1750.- 4,1m heedriga CK-5 "Niva" 5240.- 5,0m heedriga CK-6 "Kolos" 6850.- 3 teljeline Kirovetsi käru 3 PTS-12 5000.- Jumz EO-2621A 6000.- Osakonna mehaaniku, töökoja juhataja kuupalk 75.-rubla. 1/2 lt valget viina maksis 4,12.

(18-01-2013, 00:21 AM)Matuu Kirjutas: [ -> ]Ma võin tunnistada, vene tehnika on meeldinud alati ja üks unistus oleks et saaks ise olla Kirovetsi roolis

Minul on pool sellest unistusest täitunud, vana puhtatõulise kaldus ninaga K-700jaga, aastast 1970-esisillavedrustus ja puha, olen sõitnud kuid tööd teinud mitte. Ei olnud see sõitminegi ühti nii lihtne tegevus, eriti kui igasugused pidurid puudusid, peale mootori. Mäletan, et isaga sai kunagi 7 hõlmalise Odessaga traktorikõrgust võsa maasse küntud ja polnud häda kedagi, Odessa adral head kõrged vannased ja võsa kaob sealt vahelt üsna lihtsalt ära, mitte ei jää kinni. Ükskord tahaks ka ise antud traktoriga põllule jõuda, kuid see eeldab korralikku remonti ennem tehnikale. Paar päeva võiks ju tööd teha, võibolla isegi pool suve, aga raskete ja kiirete kevadtööde aeg pole just unistuste tipp.

(18-01-2013, 11:32 AM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]

(18-01-2013, 00:21 AM)Matuu Kirjutas: [ -> ]Ma võin tunnistada, vene tehnika on meeldinud alati ja üks unistus oleks et saaks ise olla Kirovetsi roolis

Minul on pool sellest unistusest täitunud, vana puhtatõulise kaldus ninaga K-700jaga, aastast 1970-esisillavedrustus ja puha, olen sõitnud kuid tööd teinud mitte. Ei olnud see sõitminegi ühti nii lihtne tegevus, eriti kui igasugused pidurid puudusid, peale mootori. Mäletan, et isaga sai kunagi 7 hõlmalise Odessaga traktorikõrgust võsa maasse küntud ja polnud häda kedagi, Odessa adral head kõrged vannased ja võsa kaob sealt vahelt üsna lihtsalt ära, mitte ei jää kinni. Ükskord tahaks ka ise antud traktoriga põllule jõuda, kuid see eeldab korralikku remonti ennem tehnikale. Paar päeva võiks ju tööd teha, võibolla isegi pool suve, aga raskete ja kiirete kevadtööde aeg pole just unistuste tipp.

Ilma piduri puudumiseta on mul kogemusi T 16, lindid on kodus olemas, aga masin on töös tihedalt ja pole aega neid ära vahetada, aga jh see selleks Seda ma mäletan et korra olen ma oma elus näinud K-700 lubjamas oma kodus põldu, aegajalt uurin netist müügi kohta ja ütleks et vabsjee suured hinnad, vahepeal oli mõte et võiks olla kasvõi kodus T-150 lume lükkamiseks

k-700 on siiski pärispalju raskem kui T16 ja liiklus on hoopis teine asi, õnneks oli see ühekordne ots, 25 km kuskil, närvipinget jagus, kui muidu seisma ei saanud siis tuli mootor seisata.

Ma olen töötanud nii 700 kui ka 701-ga ja mulle pakub hetkel suurt huvi see mootoriga pidurdamine. Küsin puht huvi pärast, et kuidas see toimib? Neil ju hüdrokastid, kui mootor seisab seisavad ka pumbad ja siis peaks masin nagu kelk olema. Kui oli soovi masinat pukseerida, siis pidi pumbad ringi lülitama ratastele. Oli ju kohe kang selle tarvis istme kõrval. Vastasel juhul oli masin juhitamatu ja ei allunud mingile kontrollile. Pole ise muidugi nii ekstreemses olukorras olnud, sellepärast küsingi.

Suurema hoo pealt tõesti mootori välja lülitamine lisab vaid asjale kiirust, kuid väikese liikumise pealt suudab mootori välja suretamine siiski asja seisata. Kunagi oli juhus kus sai mäest alla natuke liiga suure hooga kupatatud, pidureid polnud ja ei teagi, mis juhtus, igatahes kiiresti oli vaja hoog alla saada. Lollipeaga sai mootor seisma jäetud, kuid hoog ei raugenud. Masin oli lisaks ka veel täiesti juhitamatu, vasakul teepervel kasvanud 20cm tüve jämedusest puust sõitis üle nagu nalja ja peatus kohe paremal teepervel nina tihnikus. Hea, et niigi läks. Tookord oli au kõrval istuda.

Mootoriga saab pidurdada mõnigal määral küll, kui jalg gaasipedaali pealt lahti lasta aga seisma jätta ei tohi. Kui mäest alla minnes pidurid kaovad siis pole midagi teha, eks mootor hoiab natuke tagasi aga kui pöörded liiga suureks kasvavad on targem gaas põhjas hoida ja vabalt alla veereda rooliga äkilisi liigutusi mitte tehes. Õnneks eestis väga pikki mägesid pole, muidu on targem kiirelt uksest välja hüpata. Tasase tee peal saab käikudega pidurdada ja lõpus peatumiseks käigukasti sidurivõlli pidurdamiseks mõeldud pidurit kasutada, mingil määral toimib. Aeglaste käikudega toimib seevastu väga hästi. Väga ekstreemseks juhuks on võimalik käigukangiga mängides korraga kahte sidurisse surve sisse saada, see poob masina korraks nii kinni, et tagasid õhus ja ise vaata, et koos roolisambaga läbi akna välja ei lenda. Õnneks iga kastiga see ei toimi aga mul on juhtunud. On ka juhtunud, et sõitsin täie lauluga läbi linna ja alles teisel pool linnast väljas märkasin, et õhusurvet pole, lõdvik oli lõhki läinud. Ju mingi jõud mind seekord hoidis sest ligi 40T kellelegi otsa sõita pole nali.
Aga kui liikumise pealt mootor seisma jätta siis muutub see traktor täielikult juhitamatuks ja kui pidurid ka ei tööta siis ei saagi enne pidama kui kusagil kännu taga.
Mõni aasta tagasi oli neid ARK-is arvel veel umbes 500 tk ja eks nad rändavad ida poole ka praegu, küll rohkem juppide kujul, leedukad tunnevad ka suurt huvi. Tean ka, et mitmes teehooldusega tegelevas firmas hoitakse neid varju all ekstreemolukordade jaoks.

See jutt ei puuduta küll Eestit vaid 700 tüüpi masinaid Ukrainas. Nimelt hakkas Ukrainas laekuma tehasele garantiinõudeid 700A ja 701 kohta. Algul tegi asi firmale nalja kuid reklamatsioonide sagenedes võeti asi uurimise alla.
Ukraina tehas oli sedatüüpi masinate tootmise lõpetanud juba 10 aastat tagasi, aga reklamatsioonid laekusid masinate kohta, mis väidetavalt olid tehase väeavast välja veerenud 8-9 aastat peale tootmise lõppu. Ja peale pisikest uurimist selgus:
Ettevõtlikud ärimehed olid kokku ostnud hulga eelmainitud masinaid ja need nii kenasti taastanud, et suudeti talumeestele pähe tõmmata kui uued. Et asi kindlam oleks, anti fiktiivne tehasegarantii ka kaasa. Kuidas asi lõppes, selle kohta inf puudub.

(18-01-2013, 16:24 PM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]k-700 on siiski pärispalju raskem kui T16 ja liiklus on hoopis teine asi, õnneks oli see ühekordne ots, 25 km kuskil, närvipinget jagus, kui muidu seisma ei saanud siis tuli mootor seisata.

Nii ta on

http://youtu.be/tMlh5-bk9GY
Seda videot silmates jäin koheselt mõtlema et üks väga hea tuttav on suutnud 2 korda Kirovetsi üle kaela keerata ja seda nüüd silo tegemise aeg viimastel 2 aastal. Õnnelik inimene on ta mis muud öelda.

Mitte õnnelik vaid loll nagu kirsasaabas...

Meenub ka kaks sarnast ülekaela keeramist.Esimene juhtum 80ndate algupoole ja Ülenurme õppe-katsemajandis.Pime aeg,juhi hoolimatus(vbl.ka alkohol) ja ülestõstetud künniader on halb kombinatsioon.Traktor vajus pervelt alla kummuli tiiki ja mees uppus.
Teine juhtum 1987 ja Nõo sovhoosis.Suht sarnane õnnetus.Teguriks jälle joogine pea,ülestõstetud künniader.Traktor vajus tee kõrval olevasse kraavi kummuli kus kahjuks oli ka piisavalt palju vett.Üks kaasasõitja oli ka ja tema suutis kuni abi saabumiseni pead vee pinnal hoida.Juht hukkus(uppus).

See Nõo õnnetuse kaasosaline sõitis mul ka samasuguse traktoriga kaasa ükskord, siis ma vaatasin, et miks ta nii krampis on. Eks ta siis rääkis mis juhtus, sõitsime samast kohast mööda ka. Seal ei ole kraav, päris korralik oja on risti teega, suhteliselt järsk langus koos käänulise teega. Kiirus läks suureks, ader hakkas vibama ja nii ta ojja sadas. Oleks paar meetrit enne või pärast, siis oleks vähemalt kuivale jäänud. Ader on nii pikalt tagant väljas, et võtab ka kaine peaga sõites vibama kui kiirus liiga suureks läheb.
Vana tüüpi kahe hüdropaagiaga masina juures on mingigi lootus ellu jääda kui ümber läheb, uuemal madala ühe paagiga masinal läheb kabiin ikka päris lapikuks, lihtsalt pole ruumi elusalt sinna ära mahtuda.

On ka meil Otepää kandis vähemalt kaks juhust olnud, mida mina ise näinud olen, kus T-150K võtab suuna maantekraavi. Mõlemad lõppesid küll õnnelikult. Esimene juhtus üks kümme aastat tagasi Otepäält ca 2 km Sangaste suunas, veidi peale Väikest-Munamäge, kus suure silokoormaga traktor vingerdas juba tükim aega praktiliselt sirgel teel ja siis lihtsalt sõitis umbes 4m kõrgusest maantee tammist alla sohu. Sõna otseses mõttes mitte midagi muud ei juhtunud kui lihtsalt võsas oli auk sees, tundus üsna uskumatu, et sellisest äkkilisest pervest on võimalik lihtsalt alla sõita ilma ümber minemata, seejuures ei sõidetud pervest alla mitte just väga risti. Selle õnnetuse põhjuseks oli purupurjus juht.
Teine vähe väiksem kraavisõit oli mul kodukohas, seal oli ühel T-150K-l sabas viljakoorem haagisel 2PTS-4 ja pauguga läks puruks parem esimene rehv, hoog oli ka üsna suur sees ja sõitis samuti pervest alla korralikku lepametsa. Ka seekord läks kõik hästi ja keegi viga ei saanud, aga traktor sai mõnevõrra kannatada.

Suure rehvi pauguga purunemine on üsnagi ohtlik, eriti suurtel kiirustel ja suurte masinate korral. Endalgi on kogemus, kui kombaini Sampo esimene parem rehv lõhkes, seal muidugi kiirus oli väike, aga kuna tegemist oli kallakuga ja kui rehv purunes, oli maasees ikka korralik auk ja masin suures kreenis, oli siis koormaks veel peaaegu täis nisupunker ka. Ei ole nalja.

Korra töökoja õuel keerasid junad T-25 kummuli, poiss all. Kohe kähku mehed jõudsid kohale, kergitasid üles. Allajäänu pilgutab vaid silmi. Alles siis, kui üks jalaga tagumikku andis, roomas ahvikiirusega teiselepoole töökoja õue välja. Pärast rehkendasid, et 180 kg tuli mehe kohta tõstmist- tavaelus polnud keegi niipalju võimeline tõstma.

Pilti kah vahele. Suurtraktor armees torupaigaldusmasinaga TUM-150V (ТУМ-150В).