Sillu Kirjutas:Teeme siis vahekokkuvõtte teadaolevalt säilinud K-700-dest Eestis:
1.)Viljandi
2.)Põltsamaa
3.)Põlva
4.)Kanepi
5.)-6.)Maarja
7.)Valguta
8.)Laatre
9.)Elva
10.)Märjamaa
11.)Alatskivi
12.)Käina
13.)Valdo poolt Kudina kandis kohatud isend
14.)Eesti Maanteemuuseum
15) raikküla farmer
P.S: Osa asukohti on antud üsna ligikaudselt ja meelega jätsin ära omanike nimed, ehkki mõne isendi puhul on need konkreetsete isendite piltide juures olemas.
raikküla farmeris on veel olemas ja töökorras 3 k-701. nendest uks on kiire kastiga ,mis veab silo rulle fiskarsiga .uks koppaga ja 2 tükki on toonoriteks teistele
Tõsi see on. Sattusin minagi kl. 16 paiku üle Raekoja platsi minema, kui kuusk oli alles Kirovetshi taga treileril - paras jurakate kombinatsioon küll, rahval oli ikka vaatamist. Traktori taga olid veel üks suur kraana (mitmeteljeline -kahjuks ei oska sellele kunagi nime anda) ning kõige lõpuks vana ümara kabiiniga Maz 500seeria baasil kraana, mida siinmail ikka veel leidub.
Mister X Kirjutas:Tõsi see on. Sattusin minagi kl. 16 paiku üle Raekoja platsi minema, kui kuusk oli alles Kirovetshi taga treileril - paras jurakate kombinatsioon küll, rahval oli ikka vaatamist. Traktori taga olid veel üks suur kraana (mitmeteljeline -kahjuks ei oska sellele kunagi nime anda) ning kõige lõpuks vana ümara kabiiniga Maz 500seeria baasil kraana, mida siinmail ikka veel leidub.
http://www.sloleht.ee/multimedia/gallery...527e77.jpg
mihkel144 Kirjutas:Viiendal pildil olevad 701-ed asuvad Järvamaal Jalgsema külas ja kasutatakse neid suveti silo tallamiseks.
http://www.kolhoos.pri.ee/?action=text&cat=3&ID=64
mõned traktorid tulid väga tuttavad ette. Endises Lustivere kolhoosis oli ka kaks 700 ja üks 701. Pankroti ajal müüdi kõik see tehnika maha. Tundub, et mõned olidki sealt pärit
Tegelane5 Kirjutas:Miski 10 aastat tagasi oli uudis kus t150 olla "lahtipääsenud" ja hakanud isetahtsi platsil ringe tegema. Ei tea mis seda põhjustas?
irw... t150k on mingine õhuvõimendiga sidur,seda ei jõua ju enne vajutada kui masinal on rõhk"üleval" ja käigukast on kah selline et...
noh nagu tänapäevastel powershift kastiga traktoritel kuid ilma revers"kastita" ja kui unustad seiskamise ajal käigu sisse siis sinna see tavaliselt ka jääb. Omal kah praktika ajal juhtund,õnneks sain õigelajal masina väljasuretada. Kahju peaaegu olematu,kui välja arvata teine masin mis käis õhku andmas.
Õpik muidugi õpetab et"enne tuleb käivitusmootoriga käigukasti õlirõhk normi ajada ja alles seejärel kütet pealeanda" a noh posikesel siis see aeg kuskilt võtta
Ats525 Kirjutas:irw... t150k on mingine õhuvõimendiga sidur,seda ei jõua ju enne vajutada kui masinal on rõhk"üleval" ja käigukast on kah selline et...
noh nagu tänapäevastel powershift kastiga traktoritel kuid ilma revers"kastita" ja kui unustad seiskamise ajal käigu sisse siis sinna see tavaliselt ka jääb.
Krt... Loen ja imestan... Õhkvõimendiga sidurit ei jõua ilma õhuta? Kui ikka vaja,siis korralikult reguleeritud ja määritud mehhanismi korral ikka vajutad küll, kui jalgades vähegi jõudu on. Enne käivitamist käigukangi neutraali panemine käib kõigil vene traktoritel elementaarsete käivitusvõtete hulka, ja pinge alla kast ka ei jää, nii et käigu kätte saamine ei tohiks vajadusel ka probleemiks olla. Kui käigukangile mingit tähelepanu mitte pöörata, ja masinat väljast käivitada (mida muide T-150Kl üldse ette nähtud pole), siis võid järgmisel hetkel näha traktorit oma teed minemas... Halvemal juhul ei ole selliste töövõtete viljelejast enam nägijat,kui 7 tonni rauda temast üle on roninud...
to:CORRADOg60
Ega nüüd käib jah käigukang neutraali. T-150k väljast käivitamine...kas seda on üldse võimalik teha? muide see jõuvõte siduri lahutamisel libistab natuke sidurit mitte ei lahuta täielikult.
Ats525 Kirjutas:T-150k väljast käivitamine...kas seda on üldse võimalik teha?
Loomulikult on.
Niipalju kui mina T-150K mäletan on see, et väljast saab ainult käisitusmootorit käivitada, selleks on espetsiaalne käsistarter olemas. Selleks et peamootor käima saada peab pärast käivitusmootori käivitamist kabiini ronima ja seal juba pendiksi ja käivitusmootori siduriga diisli käima laskma, väljast seda teha ei õnnestu. Niiet see jutt, et kusagil hakkas T-150K omapäi tiirutama on jama.
Tegelikult on käigukangil (tegelikult reavaherus kang - nagu koolis õpetati, see mis asub põrandal juhist vasakul, tegelik käigukang on rooli kõrval) on lüliti mis takistab käivitusmootorit käima minna, kui reavahetuskang ei ole neutraalis. Nagu enamusel vene traktoritel.
Aga et õhk otsa lõppeks süsteemis, peab traktor ikka kaua kaua seisma või suur leke olema. Ja see jutt, et traktoril käigud sees, õhk maas ja muidu käima ei saa kui teise masinaga õhk üles pumbata on ka jama. Saab käigud ilusti neutraali, saab õhud ja ka muud rõhud üles ilma liigse abita.
Muideks T-150k on õhkvõimendiga peasidur ja ilma õhuta täisti kasutatav.
kolz Kirjutas:Niipalju kui mina T-150K mäletan
Põhimõtteliselt selle postitusega peaaegu 100% nõus,aga paaris küsimuses ei ole asi nii must-valge, kui kirjutatud.
Ise sellise masinaga aastaid tööd teinud.
Esiteks on väljast käivitamine tehase poolt küll suht raskeks tehtud (ei olegi see masin mõeldud selleks), aga on hea tahtmise korral siiski teostatav. Tuleb lihtsalt väljaspoolt vastavat hoovastikku mõjutada. Rändama läheb see masin teatud asjaolude (käik sees+ väljast käivitamine ) kokkusattumisel väga lihtsalt.
Teiseks nimetatud kasti kaanel paiknev lüliti ei ole eriti töökindlalt lahendatud asi... Asi on küll reguleeritav, aga enamus masinamehi sellega jamada ei viitsi või on lülitusmehhanismi kulumus juba nii suur, et see tegevus vilja ei kanna... Ja nii on tihti see lüliti nö "rivist väljas".
Vabandan aga kas keegi teab kuidas T-150 metsa on? Kuna on vaja metsast palke välja tuua, siis olen pannud tähele, et ühed odavamad masinad selleks on t-150 koos metsaveokäruga. Tihtipeale on metsaveokärud suht samasugused, ei tea kas mingi tehasetoodang? Kuna ostuga suht kiire, siis teadjamehed võiks öelda kuis metsas laadimisega kütet võtab ja kas ära tasub, samas saan traktorit ka põllumajanduses kasutada kuna kasvatan vilja ja oleks vaja võimsamat traktorit, kui MTZ 82. Nii et huvitab kütusekulu nii metsa, kui põllul ja läbivus ning vastupidavus. On küll palju küsimusi, aga asi suht tähis ja tänud juba ette!!!
Muidugi oleks vanatehnikahuviliste vaatevinklist iga Kirovetshi, eriti vanatüübiliste kumera ninaga Kirovetshi säilimine positiivne sündmus... Ent reaalsed kaalutlused teevad oma töö, sest majanduses ju tasuta lõunaid pole. Ajal mil mitte just ülirikkad ja vähegi konkurentsis püsida soovivad agraaralal toimivad ettevõtjad peavad lugema iga senti, ei ole suurte, ebapõllusõbralike ja mitteökonoomsete suurtraktoritega opereerimine just eriti kasulik suundumus. Mõistetav, kui tehnikajaloole saaksid jäädvustatud mõned tõesti väljapaistvas tehnilises korras Kirovetshid.