automoto.ee foorumid

Täisversioon: Jaan Tatika ideed
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Variaatorit puutun alles siis kui esimene testisõit tehtud. Hetkel tiirleb peas kaks teooriat:

1) Kuna pöörded väiksemad kui orginaalis siis ei suuda sidur end piisavalt laiali lükata/rihma pingutada ja sõitmine on väga vaevaline. 

2) Töötab normaalselt kuna orginaalis ka saab ju poole gaasiga kohalt minna. Asendusmootor pole nii võimas ja mootori küljes olev variaator ei saagi päris kokku end lükata nii või teisiti. 

Praegu oleks enestunde jaoks hea kui leiaks kuskilt pehmema vedru aga tegemist liiga vana ning haruldase saaniga siin maal. Vedru lühemaks tegemine ei tule vist kõne alla?

-------

Kui võrrelda orginaali ja asenduse graafikuid siis kuni 3600 pöördeni on võimsus ja pöördemoment praktiliselt identne.  
Sidurivedrusid lahjemaid vaja. Survevedru vast võib samaks jääda. Katsetamise värk. Variaatori raskused vihid rullikud, misiganes seal kasutusel on, on vaja raskemaks saada.et madalama pöörde puhul suudaks kah taldrikud laiali lükata. Teoreetiliselt, ei pretendeeri abs. tõele.
(27-02-2016, 01:31 AM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]Sidurivedrusid lahjemaid vaja. Survevedru vast võib samaks jääda. Katsetamise värk. Variaatori raskused vihid rullikud, misiganes seal kasutusel on, on vaja raskemaks saada.et madalama pöörde puhul suudaks kah taldrikud laiali lükata. Teoreetiliselt, ei pretendeeri abs. tõele.

Kui Sa mõtled siis vihtide tagastusvedrusid, siis nende nõrgemate vastu vahetamine aitab.

Kas originaalmootori veograafik on ka olemas? Mis pööretelt variaator maksimaalsele ülekandele läheb? On täiesti võimalik, et ka 3600 on piisav, lihtsalt kiirendus on nigelam ja lõppkiirus langeb.

Teine võimalus on vedrusid mitte näppida ja teha vihid raskemaks, nagu juba mainiti. Katsetamise värk, aga vähemalt veerandi peab töötavale massile lisama, kui pöörded on kaks korda väiksemad...

Tööle hakkab ka midagi tegemata, iseasi on kliendi rahuloluWink Toungue
Leidsin netist pildid kus keegi oli variaatorit natukene lahti ka võtnud http://ockelbo300.forum24.se/ockelbo300-about530.html

Kaaluvihtidel eraldi tagastusvedrusid pole , vihid peaks olema ümmargused tihvtilaadsed . 


Veograafiku osas jäävad tühjad pihud.  Samas on ka paras segadus orginaal mootoriga. Ühe kasutajakäsiraamatu(83a) järgi peaks seal käima Rotax 503 Scandinavia mudel ning võimsus 32 HP. Googeldamine andis Scandinavia mudelile max pöörded 5700. 

Peal oli 1 karburaatoriga mudel. 

Tundub, et Rotax 503 on väga palju eri versioone ning igal ühel oma võimsus. 

Saan ise on Lynx 635 . 

Igasugune info on tere tulnud. 


Viimane on ju lausa lahe Big Grin
Singeri selga ma seda muidugi ei paneks aga peamised nurgad on olemas ja suurele rellale on tavaliselt nii vähe tööd kodus, et ta võib seal ka vedeleda, ongi hea põhjus laenutajatele öelda, et on pingis ja praegu ei saa Smile
Relaka baasil on vene mees lausa oksapurusti ehitanud.



Veel vene kuliibinlust: (Ei ole sadomaso porno, Marusja kirvega on seal niisama Big Grin)


sadomaso video viimase lõigu kohta on mul ainult üks etteheide.
miks propageeritakse fashistlikku tehnikat? on ju olemas kodumaine, maailmas analooge mitte omav saag "Sõprus", mis kõikidelt näitajatelt ületab kapitalistlide toodangu Smile

Siin on veel üles filmitud üks imelik nähtus. Ei tea küll mille jaoks neid niisugusel hulgal toodetakse, aga näedsa, on tehtud vastav tehas ja kinosessiooni ajaks meestele uued riidedki selga antud, müstika. Võibolla tegu vanglatööstusega, mille toodang siis hiljem ümber sulatatakse ja tehakse jällegi raudteerelsse või midagi sellist.
musi magusaks


Saa siis täpselt aru, misasja leiutaja nüüd leiutas aga eks igaüks otsustab ise, millega tegu.


(03-03-2016, 23:52 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Saa siis täpselt aru, misasja leiutaja nüüd leiutas aga eks igaüks otsustab ise, millega tegu.



See on astronoomiline õppevahend, näitamaks kuidas planeedid ümber päikese keerlevad.
Teadus vaatab asjale vist sedaviisi, et kui planeedid täiesti vabatahtlikult, ilma nähtavate trosside-hammasratasühenduseta ümber päikese keerlevad, siis saab seda kõike ilusti ära seletada füüsikaga.

Kui aga leiutaja leiutab mingi konstrui, mis on tehtud rauast  ja jumal teab millest veel, siis oleks nagu tegu imperpetum mobilega ja hästi makstud mehed eitavad kõike sellega seoses, sest nende arvates on taolise asjanduse olemasolu võimatu.

Tegelikult ju jäävad mõlemad näites toodud asjad ükskord seisma, lihtsalt mastaabid on veidi erinevad Wink
Perpetum mobile! Generaator annab voolu nii et rihmagi pole tarvis peale panna.See juba on midagi!
Lgp.Veteran, vaadake palun tähelepanelikumalt. Üks kettake käib igal täistiirul vastu rattakest, rihma pole tõepoolest tarvis.
Tehnikainimeste foorumis võiks see asi naljanurgas olla...
Mootorsaaniga on nüüd ühelpool. Esimesed testisõidud tehtud ja mootori vahetus õnnestus ilusti . Eks muu osa tahab veel kõpitsemist saada.

Infoks teistele. Orginaal seades variaator küll pmts töötas, et hakkas vedama kuid kiirus jäi kole väikseks. Läksin lihtsama vastupanu teed ning lisasin kaaluvihtidele raskust juurde. Nüüd haagib tühikäigust 200-300 pööret kõrgemalt "veo taha" ning lõpp kiirust oli rohkem kui väikene plats lubas proovida. Pidurid ka puudulikud Smile ning ei tahtnud naabri aeda põrutada. 

Mootori koha pealt algsed kartused nagu poole väiksema võimsusega jääb lahjaks said ümber lükatud. Kohalt rabab ka 2. käiguga ning vajalikud sõidud saab tehtud. Lõppkiirus küll kannatab aga see pole tähtis. Samas on tegemist nö vana-kooli saaniga millel ühe raamatu järgi 265kg kaalu. Peamine oleks puude vedu.  Kaasaegsed saanid on tunduvalt kergemad. 

Asendusmootor keeratud 3800rpmi peale ja variaator hakkas raskemate vihtidega nüüd "lõpuni käima". 

Põhjaplaadiks kasutasin tugevat plastikut, sama millest põhjakaitsmeid jm tehakse. Metallplaat oleks tulnud väga raske kuna kinnituspunktid raamile on suht kaugel. 60x40 cm tuli plaat ja 12mm paks. Lisaks plastik annab natukene mängida ja vähendab vibratsiooni. 

Summuti jäi mootoriga kaasas olev , millele panin eraldi kuumakindlast riidest koti peale ning siis põlv ja painduv summutitoru. 

Jutu lõpetuseks kaasaegne 4T tööstusmootor on toimiv asendus kui natukene nokitseda. Mõeldud , tehtud Smile 
Märgin ära oma eduka operatsiooni Jaan Tatika stiilis. Või miskit sinnapoole.
Umbes kolm-neli aastat tagasi (siis, kui talv talve moodi ja külm oli) sai ostetud ehitusmaterjalide poest töömehe talvesaapad. Pealtvaadates tundus kvaliteetne ja soe asi olevat: tald vägeva mustriga ja suht pehmest kummilaadsest materjalist tehtud. Seest karvane, turvaninaga ja puha. Esimesed katsetused kinnitasid peaaegu kõiki ootusi. Soojad, turvalised (sai haamri asemel mitu korda saapaninaga äsatud), mugavad. Ja pagana libedad lumel. Jääl veelgi hullem. Miskit nagu lehma moodi järvejääl. Või nagu suusatajal, kes on vale määrde alla pannud. Õues kõndimine meenutas pigem koperdamist, edasitõuget jalaga ei olnud, kohe libises läbi. Või, noh võib-olla päris nii hull ei olnud, aga pettumus oli suur. Töökojas külma betooni peal - täitsa hea. Aga välja minna ei tahtnud. Nii ma neid saapaid eriti ei kandnudki.
Selle talve alul jäid talvesaapaid välja otsides ka eelmainitud jalavarjud näppu. Katsetus õues - miskit pole muutunud. Kõik! Ellu tuleb viia kauaplaneeritud projekt - saapatalla lamellimine.
Esimene katsetus noaga ühel saapal. Selline väljatõugatava teraga nuga. Igaüks nimetab seda erineva nimega - kes kipsinuga, kes vaibanuga, kes pakinuga jne. On võimalik, aga tüsilik. Sügavust on raske jälgida ja tera materjalist väljumisel sai vahest asjasse mittesegatud koht ka pihta. Näpud jõudsin seekord puutumatuna hoida, kuid tald sai küll mitmest kohast ära sälgitud.Ühele saapale ca 150 lõiget.
Teine katsetus teisel saapal minifreesiga. Vurri otsa õhukesest metallist ketas, ühelt poolt abrasiiviga kaetud. Hulga lõbusam töö. Sügavust saab jälgida, midagi müriseb, ohutum ja kiiremini läks ka.
Kolmas katsetus - proovikõnd. Estkae, hoopis teine tera! Ei mingeid libastumisi, kiirendus ilma puksimiseta normaalne. Üks jalg siiski veidi libedam, kui teine. Vaade talla alla - noaga lõigatud tald oli libedam. Lasin kõik noasooned ka freesiga üle. Proovikõnd - jube hea! Võtsin oma teised ja kolmandad ja neljandad saapad ka ette, kuigi need enne nii libedad ei olnud, et närvi oleks ajanud. Naine uudistas minu tegemisi ja tassis veel terve hulga oma ja laste saapaid mulle ümbertöötlemiseks. Õhtuks oli töölaud musta puru täis.
Aga mina olen rahul ja paarikuine praktika kinnitab otsuse õigust.
[attachment=56824]
[attachment=56825]
Wiki postist tuleb meelde kuda rublaajal sai talverehve naastutatud, kolmhargiga püstolist polnd tollaal undki nähtud. Tavaline Leedu trell, tuttava treiali koonusesse tehtud torujupp sabasse keevitatud seenekujulise peaga ja VÄGA PALJU toorest jõudu, naelad mingist instituudist, mille nime ei mäleta. Puurisime augud, piirajaga muidugi ja siis mingi suvalise tavoti abil läksid naelad oma kohale Big Grin
Kena kõll, aga nendel taldadel on ka "kõlblik kuni"olemas.  Nimelt sain ühelt tuttavalt paari töö sandaale ja paar paari töösaapaid "oil resistant" . Kuna tuttav varustas suurt riigi organisatsiooni, siis midagi jäi alati järgi.  3-4 aastat kapis seisnud saapad sobisid ideaalselt minu jala otsa. Poole nädala pärast märkan põrandal prügi, nagu keegi poleks õuest muda tuppa toonud. Peale koristamist märkan, et selja taga jälle pori maas.
  Jamis ma näen... saapa tallad tekitavad neid "pori rulle". Pool tallast oli kadunud nii et kui ostate, tuleb kohe kandma hakata. Garantii on lühike.
Sandaalid olid lõpuks sellised...

[Pilt: 1]

[Pilt: 1]
No mul seisid aastaid toapeal kuivas ja kinnises kilekotis EESTI KING -ad.... ja võtsin koristamise ajal alla,et poisile just parajad... Tallad mõranesid hetkega ja tükid jäid maha,nagu plasteliin.. naksusid toas käies. Viskasin prügikasti,pole midagi teha nendega. Hoia veel....