automoto.ee foorumid

Selle viimase video autori "tööriistade ülevaated" on vist parimad mis juutuubist leiab   Ma olen treipingis puidust harjavarre otsa koonusesse treinud(sest nuga ei leidnud)

(16-02-2016, 10:10 AM)tanel. Kirjutas: [ -> ]Selle viimase video autori "tööriistade ülevaated" on vist parimad mis juutuubist leiab   Ma olen treipingis puidust harjavarre otsa koonusesse treinud(sest nuga ei leidnud)

Täiesti nõus! Kritiseerib päris kobedalt, aga samas ega ta midagi valesti ei ütle ka. Sest ise ju proovib ära kõik.  

Üks video veel, mis vajab kajastamist. Tuleb vist ikka see investeering teha ja treipink soetada

Veel treipingi temaatikat

Mis saab kui vägisi ristata aiatehnika jalgrattaga? Proovisin ära -->






Sõidu algus oli küll kahtlane, kuid siis kui masin hakkas tuure koguma, läks huvitavaks. Koheselt sai selgeks ka jalgrattakiivri ja muu turvavarustuse vajalikkus selliste eksperimentide juures. Minul neid muidugi polnud. Igatahes proovides järjest kasvavat kiirust kuidagi ohjata lõppes mu sõit järsult nagu kana lend. 3,5 Hp sai must jagu. Kaks ratast, lumine kõnnitee ja teadmata lõppkiirus ei sobinud kokku.
NB! Ärge seda kodus järele proovige!

(24-02-2016, 16:22 PM)pontu6 Kirjutas: [ -> ]Mis saab kui vägisi ristata aiatehnika jalgrattaga? Proovisin ära -->






Sõidu algus oli küll kahtlane, kuid siis kui masin hakkas tuure koguma, läks huvitavaks. Koheselt sai selgeks ka jalgrattakiivri ja muu turvavarustuse vajalikkus selliste eksperimentide juures. Minul neid muidugi polnud. Igatahes proovides järjest kasvavat kiirust kuidagi ohjata lõppes mu sõit järsult nagu kana lend. 3,5 Hp sai must jagu. Kaks ratast, lumine kõnnitee ja teadmata lõppkiirus ei sobinud kokku.
NB! Ärge seda kodus järele proovige!

sa lausa surmapõlgur!!!!

Jalgratta rehv ja ... mis oli kokkupuute kontakti ühenduseks. Pakun et "siduri" asendaja hõõrus rehvi külgpinna üsna ruttu läbi ja pisikese paugu saatel lõppesid hobujõud.   Isegi veneaegse dünamo kasutamine jättis jälje rehvile, aga mõne hobuse veojõud rehvi küljele - pagan ei usu et kaua kannatab kiirendada.

(24-02-2016, 22:39 PM)klaave Kirjutas: [ -> ]Jalgratta rehv ja ... mis oli kokkupuute kontakti ühenduseks. Pakun et "siduri" asendaja hõõrus rehvi külgpinna üsna ruttu läbi ja pisikese paugu saatel lõppesid hobujõud.   Isegi veneaegse dünamo kasutamine jättis jälje rehvile, aga mõne hobuse veojõud rehvi küljele - pagan ei usu et kaua kannatab kiirendada.

Nii oli. See on nõrk koht tõesti.
Kui peale esimest ebaõnnestumist proovisin tagasi sõita ütles rehv pauguga töölepingu üles. Peaks vist vedava ratta vastu velge käima panema. Või .... peaks millegi mõistlikumaga tegelema ...

Vaatasi pilte ja sain aru, et elu päästis veljelt eraldunud rehv, tänu millele kadus veojõud. Äkki sobiks paremini rehvi vedamiseks 90 kraadise nurgaga 1*1 ülekandega  reduktor. Samas kurat võtaks - sa panid ülesse pildid minu mõttest, tõsi küll aastakümneid tagasi  olnud mõttest, mis olid tagurpidi arendus dünamost

Esimest korda kadus veojõud, kuna ei suutnud seda kooslust ohjata. Teisel katsel lõhkes rehv.

OK. Meist palju targemad  on ammu aru saanud, et mootori ja ratta ühenduseks oleks hea kasutada midagi meie mõistes siduri laadset. Käigukast pole oluline, Aga pikalt kestev sidur (rihm või kett ülekanne, kas või kardaan), see teeks imet, arvestades minu eelmises postituses pakutud varianti - see sobib ainult lühiajaliseks kiirendusvõistluseks. Anna andeks -aga sääreväristaja on juba olemas, seega peab olema midagi geniaalsemat. Minu mõte praegu ei küüni selleni - head aastapäeva. PROOSIT.

Taolised mootorid, mis käisid jalgratta raami alla ja vedasid rullikuga mööda kummi, olid juba vanal ajal olemas. Täitsa tehasetöö ja puha. Mootorid olid lihtsalt nõrgemad ja mis põhiline, ülekande kiirus ja võimsus ei teinud kummile liiga. Seega taoline kooslus sobiks küll, kui muuta haakumist paremaks kummi ja vedava rulli vahel. Ehk tuleks rullid paigaldada mõlemale poole kummi ja need siis näiteks ketiga ühendada, et vedu oleks mõlema rulliga. Sellisel juhul saaks haakumise 2x ja natuke peale paremaks. Sidur, pidur ja kiiver ei ole teemaks, need on pehmodele ja ei vääri momendil tähelepanu.

Ketiga ühendatud veorullikud kahel pool ratast annavad hoopis reeversi võimaluse

(25-02-2016, 12:47 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Ketiga ühendatud veorullikud kahel pool ratast annavad hoopis reeversi võimaluse

Siis juba selline rool ka!   

(25-02-2016, 12:47 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Ketiga ühendatud veorullikud kahel pool ratast annavad hoopis reeversi võimaluse

Annavad jah kurat

(10-01-2016, 23:33 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]

(10-01-2016, 23:17 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Tegelikult lahe ju, ja lapsel rõõmu kui palju. Autoaku peaks ka peale panema

Põrsapõlves 60 ndatel sai tehtud samuti puidust kärusi, kuid siis polnud akudrelle ja rataste asemel olid kuullaagrid... asfaldil sädemeid lendas, kui paelaga jalgratta taga oli.

Tuleb välja, et ka tänapäeval on see meelelahutuseks isegi täiskasvanutele  Assoori saartel.   Muide need on seal euroopa läänepoolsemad saared.
http://www.spotazores.com/liveEvent/115  

Et siis vana hea palju nähtud lahendus.

https://www.youtube.com/watch?v=B6n0op0sLPA

(25-02-2016, 20:03 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]

(10-01-2016, 23:33 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]

(10-01-2016, 23:17 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Tegelikult lahe ju, ja lapsel rõõmu kui palju. Autoaku peaks ka peale panema

Põrsapõlves 60 ndatel sai tehtud samuti puidust kärusi, kuid siis polnud akudrelle ja rataste asemel olid kuullaagrid... asfaldil sädemeid lendas, kui paelaga jalgratta taga oli.

Tuleb välja, et ka tänapäeval on see meelelahutuseks isegi täiskasvanutele  Assoori saartel.      Muide  need on seal euroopa läänepoolsemad saared.
http://www.spotazores.com/liveEvent/115  

Koolikaaslane elas Toompeal ja sealsetel poiste oli sellised puust ja laagritel sõidukid kasutusel ja vahel oli ka mõne pobi või almaga kukkupuuteid,aga ei midagi fataalset .

(26-02-2016, 11:01 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]

(25-02-2016, 20:03 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]

(10-01-2016, 23:33 PM)h2rra Kirjutas: [ -> ]

(10-01-2016, 23:17 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Tegelikult lahe ju, ja lapsel rõõmu kui palju. Autoaku peaks ka peale panema

Põrsapõlves 60 ndatel sai tehtud samuti puidust kärusi, kuid siis polnud akudrelle ja rataste asemel olid kuullaagrid... asfaldil sädemeid lendas, kui paelaga jalgratta taga oli.

Tuleb välja, et ka tänapäeval on see meelelahutuseks isegi täiskasvanutele  Assoori saartel.      Muide  need on seal euroopa läänepoolsemad saared.
http://www.spotazores.com/liveEvent/115  

Koolikaaslane elas Toompeal ja sealsetel poiste oli sellised puust ja laagritel sõidukid kasutusel ja vahel oli ka mõne pobi või almaga kukkupuuteid,aga ei midagi fataalset .

Ega siis füüsika seadusi ei õpitud koolis, meie noorusajal... lõhkised põlved ja kadunud hambad olid maksevahendiks kogemuste eest 
Lõppkiirus seal mäe all selle madala kuullaagri käruga ja jalgade-nööri juhtimisega on ikka muljetavaldav+ külglibisemine  

Ma ei osanud seda mujale panna kui tõeline Tatiklus  

Hetkel projekt pooleli ja järgmise nädala jooksul kavatsen ära lõpetada. 

Aitab 2T bensiinijoodikust ning asemele läheb kaasaegne 4T mootor(14HP) , võimsus küll tagasihoidlikum kuid kiirus polegi tähtis. Peaasi, et liiguks. 

Väntvõlli leidmisega oli raskusi kuna vana Rotaxi mootor kasutab vähelevinud 1:10 koonusvõlli. 

Nö põhiline asetus on paigas kuid mootori kinnitus vaja teha. Siis jääb mootor umbes 5cmi madalamale kui pildil on ning juhtsanga raam ei ole enam vastu paaki. 

Eks nokitsemist jätkub igast trosside ning võib olla ka variaatori timmimisega. Orginaalmootor tegi 6500rpm aga praegu hakkab 3600 tegema. Samas proovi katsetusel lükkas rihmaseibid ilusti kokku. Elame näeme kuidas praktikas hakkab toimetama. 

Üks üldskeemi pilt ning variaator omas hiilguses. 

(26-02-2016, 20:56 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]Ma ei osanud seda mujale panna kui tõeline Tatiklus  

Hetkel projekt pooleli ja järgmise nädala jooksul kavatsen ära lõpetada. 

Aitab 2T bensiinijoodikust ning asemele läheb kaasaegne 4T mootor(14HP) , võimsus küll tagasihoidlikum kuid kiirus polegi tähtis. Peaasi, et liiguks. 

Väntvõlli leidmisega oli raskusi kuna vana Rotaxi mootor kasutab vähelevinud 1:10 koonusvõlli. 

Nö põhiline asetus on paigas kuid mootori kinnitus vaja teha. Siis jääb mootor umbes 5cmi madalamale kui pildil on ning juhtsanga raam ei ole enam vastu paaki. 

Eks nokitsemist jätkub igast trosside ning võib olla ka variaatori timmimisega. Orginaalmootor tegi 6500rpm aga praegu hakkab 3600 tegema. Samas proovi katsetusel lükkas rihmaseibid ilusti kokku. Elame näeme kuidas praktikas hakkab toimetama. 

Üks üldskeemi pilt ning variaator omas hiilguses. 

Tere,

Kui variaator viiakse üle madalamatele pööretele, tuleb selle toimimiseks vahetada vedru pehmema vastu. Variaatorivedrud on üldjuhul markeeritud erinevate värvidega, mis vastavad tugevusskaalale. Võib proovida vahetada vihid raskemate vastu. Ega siin täpset ja toimivat lahendust paku välja keegi, kõik sõltub kogu süsteemi ülekandearvudest ja parameetritest.  
Puutusin korra kokku sama asjaga ja mõtlesin välja, kuidas olemasoleva vedru pehmemaks saada. See tuleks sobiva toru peal panna treipinki ja parajatel pööretel lihvkettaga ühtlaselt õhemaks lasta.

Hoiatan, et see soovitus on praktikas järgi proovimata ja võib osutuda tõeliseks JaanTatikluseks.

Tervitan, IP