automoto.ee foorumid

(25-09-2011, 08:25 AM)aavu Kirjutas: [ -> ]Ilmselt oled mõelnud kestvuse peale, et rooste ei sööks. Erilist kaitset tahab vist see kuulidega laager, sest isegi hommikune udu kondenseerub sinna peale ja alumise saale õnarusse võib koguneda piisav kogus vett või jääd.

Laagri pesin läbi ja toppisin umbselt Litol-i täis, nii et sinna midagi muud enam mahtuda ei tohiks. Arvan siiski et seda pöördliigendit ma kaua ei kasuta. Liiga suure lõtkuga on sunnik. Muidu ei paistnudki see nii hull, aga kui suur ja haraline konstrui küljes, siis oli loks kole küll. Kui paneel külge sai, siis surus selle raskus küll ühe poole alla ja nii jäigi, aga suure tuulega võib logistama hakata. Eks paistab. Kui muidu ei saa, peab ostma laagripuka ja jupi võlli ning vahele aretama.
Täna sai niikaugele, et paneeli ja mootorite otsad on toas. Sees kilpi nokitseda saab ka vihmase ilmaga.
Ühtlasi hakkasin tugevamalt mõtlema juhtimise peale.
Üks sõber valdab PIC-i, teine Atmelit, kolmas soovitas hoopis Arduinot. Ise olen kahjuks tume neis kõigis. Tuleb hakata tudeerima.

Täna saabus kauaoodatud kontroller-regulaator. [attachment=36902]
Näitab aku pinget, laetust, sissetuleva ja väljamineva voolu tugevust ning ampertunde, nii sissetuleva kui väljamineva voolu oma. Võimalik külge ühendada andur, mis mõõdab aku temperatuuri.
Seadistada saab aku üle- ja alapinge piiri ning tarbija sisselülitumispinget.
Esimese hooga panin ülepingeks 14,5V. Selle juures lülitub paneel tagant ära ja tarbija jääb aku peale. Selle pärast ei sobi antud vidin tuulegenekale, mis läheb niiviisi lõhkuma. Ise arvasin enne et pinget reguleeritakse sujuvalt ja hoitakse normis, aga ei - niisama prostalt ongi tehtud! Aku on see, mis pinget hoiab ja silub. Kui asi üle võlli läheb, siis paneel kaksti! tagant ära ja kogu moos!
Aku alapingeks panin 11,2V. Siis lülitatakse tagant ära tarbija. Tarbija taassisselülitumise pingeks panin 13,0V. Eks vaatab kuidas asi jookseb, mõnda väärtust tuleb ehk muuta.
Nüüd peab veel ehitama vidina, mis teatud aku pinge juures Narva tagant ära ja vajadusel uuesti tagasi lülitaks. Usun et selle ülesandega peaks toime tulema ka Arduino, mis hakkab paneeli pööramist juhtima.

Mõned pildid:
[attachment=36979][attachment=36980][attachment=36981][attachment=36982]
Mootorite vihmakatted on jah, "iz podrutshnõh materjalov", aga midagi oli kähku vaja ja sobis nagu maasikas.
Tänaõhtuse seisuga on katuselt tuppa tulnud 46 Ah elektrit, millega on ära toidetud läpakas, mõned led lambid ja päikeselisel päeval ka videovalve.
Üks inspireeriv video, kuidas tõsta paneeli tootlikkust: http://www.youtube.com/watch?v=L9LFHNoM5...re=related
Nüüd ma vist tean, miks paneel mind maa peal üllatas. Märg rohi või kuuri plekk-katus andis peegeldusega võimsust juurde. Maja katus on tahmunud eterniidist, mis ei peegelda suurt midagi. Seal üle 2,5A minna ei taha. Päikeselise päevaga ei ole siiski soovitav paneeli hirmsasti pöördesse ajada. Eluiga võib lühikeseks jääda. Aga pilves ilmaga proovin peeglitriki kindlasti ära!

Link lihtsast päikeseküttest: http://www.paikesekyte.ee/kasutajate-art...ektor.html
Kellel ei luba naine õhtul jooma minna, siis nüüd on hea vabandus - korjan päikesekütte jaoks materjali!

Kes eelnimetet projekti algab, on minupoolt sponsoreeringuks ükssada alumiiniumpurki. Ootavad äraviimist aitäh eest, eeldusel, et küttekeha valmistamiseks lähevad.

Vohh, selline asi tuleb reaalseks plaaniks võtta Ventilaatorite jaoks päiksepaneel ka ja ongi hea! Kui kuidagi suudaks nuputada jahutusvariandi ka, oleks eriti hea, sest kunagi potsatas mulle postkasti reklaamleht, kus pakuti umbes sarnase välimusega asju, mille kinnitad majaseinale, puurid läbi seina suure augu ja sealt august hakkab värske õhk (filtrid pandud sisse) tuppa tulema, kusjuures suvel suudab jahutada ka tuba. Sellise paneeli hind oli 10 000 kr alates ja ta ei vajanud elektritoidet.

Jeebus, on ikka meistrimehed!... Tunnen kadedust (ja oma kasvavat abitust)!

aga kui plekkpurkide asemel kasutada seda poesmüüdavad alumiiniumist kofreeritud toru, kas siis mitte ei oleks õhuvool suurem? Praegused purgiaugud ju võtavad üsna palju õhuvoolu kinni. Oleks meeldiv kuulata, mida targemad arvavad

Tere,
Hakkas ka teema huvitama, mõte jookseb tuulegeneraatori peale.
Eelmine aasta, kui see suur augusti torm üle käis, oli vool ära ligi nädal. Suures pabinas ostsin elektrigeneraatori SDMO HX 4000C
http://www.sdmo.com/EN/Products/Portable...000-C.aspx
Nüüd olen vaid mõnikord kasutanud, seisab tühja nurgas, ootamas kui eesti energialt pinge tagant kukub
Tekkis mõte, et kui kruviks generaatori küljest ära ja ehitaks sellest tuulegeneraatori. Mõte oleks hea kui sellest asja saaks. Siinkohal palungi teie nõu. Generaatori mark on S16W - 105
http://www.meccalte.com/send_file.php?fi...specifiche

Selge on see et sellist tuult ei tule, et talle 3000 pööret kätte anda. Et ta annaks 230V välja
Aga kui talle näiteks tarbijaks järgi ühendada, põrandakütte kaabel või veeboiler. Et kui tuult on siis ju mingid voldid peaks minema küttekaablisse. Või kuidas, kas mu mõttekäik tüürib õiges suunas?
Mis arvate minu ideest?

3000 pööret saab ülekandega peale küll, iseasi, kui mõttekas see on, kaod on suured ja tuule kiirus on nii muutlik suurus, et pöörded on kord nullis siis jälle liigsuured. Lisaks on see genekas elektromagnetergutusega ja ei tööta, kui pöördeid vähe on, tuule jaoks vaja ikka püsimagnetiga (neodüüm) madalapöördelist (paljude poolustega) genekat. Teoreetiliselt ,interneti andmetel vajab 4 kW tuulegeneraator umbes 3,5 meetrist tiivikut, seda siis ideaaltingimustel, iseehitusel suureneb see mõõt tunduvalt.

Ma arvan ka, et ära oma bensugenekat mingil juhul lõhu. Las seisab. Kui teda vaja läheb, siis on ikka kibedasti vaja! Mul omal sama lugu. Algul tundus et ostsin kalli asja mõttetult seisma. Nüüd, mõni aasta hiljem, on seda aegajalt ikka väga tarvis läinud.
Aga mõte muidu õige - põrandaküte on röövel, boiler samuti. Ja mõlemad tarvitavad rõõmsalt ka n.n. "solkelektrit". Madalam pinge ja suvaline sagedus või hoopis alalisvool on OK. Kõike söövad, anna ainult kätte.
Kui ikka suur isu on bensugenekast tuulegenekat teha, siis osta pigem väikese võimsusega a la 650W genekas ja tee sellest. Selline genekas maksab suht vähe, mootorit saab kasutada kusagil mujal, ntx muruniidukil, ja turbiin ei lähe veel liiga suureks.
Üks idee veel härrastele - ülekandeks peaks sobima pesumasina rihmülekanne. See on suure ülekandearvuga ja jookseb kergelt.
Kui pesumasina muud vidinad kuluvad läbi ja lagunevad, siis rihmarattaid peaks töökodades ikke vedelema.

Mul on maja asupaik suhteliselt heas kohas, künka otsas, igast neljast küljest tuulele avatud. Metsad asuvad suhteliselt kaugel, kõige lähim poole km kaugusel lääne küljest. Ümber maja siiski on mõned suured puud.

Mõtted jooksevad "Savoniuse" tüüpi turbiini peale.
Aga siis on mure generaatori hankimisega.
Järgi tahaks just ühendada kütte seadmed, põranda kütte.
Elektriga ei ole hästi kodus. Aga kui auto generaatorist ehitada, see annab alalisvoolu, kas sellega saaks põrandat kütta?
Mõni auto generaator vedeleb kuurinurgas. Kas nad ka töökorras on seda ei tea

Auto genekast saab teha, kuigi võimsus on väike, 2 genekat minu "tuulepargist" on tehtud just nendest, kuigi ka need ei ole kõige paremad, pooluseid vähevõitu, plussiks ehitamise lihtsus ja odavus. Ümber mähkida on neid suhteliselt lihtne, mähisetraadi saab geneka enda seest (ergutusmähis) ja püsimagnetergutuse paigaldamine pole ka keeruline.

Mingi 6-7aastat tagasi üks tüüp ehitas omale mingist vene päritolu genekast tuulegeneraatori ja just nn solkvoolu tootmiseks.Kui huvi võin privas kontakti anda.Mingi igavesti raske kolakas oli.

Tuli ära!, nädalavahetuse tormi ja libiseva rihmaga 20 amprit suurest generaatorist, kusjuures saba oli umbes 45 kraadi alla viltu keeratud. Lai (kaheksa soonega) rihm mida ma arvasin, et on üle pakutud pidas vastu umbes 2 kuud,veoauto peal kestab see mitusada tuhat kilomeetrit. Seega, järgmine suur genekas, kui peaks käiku minema, ülekanne kindlasti hammasajamiga ja õli sees. Magnetid on juba olemas, aga aega on vähevõitu.

Tegelikult mõtlesingi läinud tormi ajal korraks ksf! USSR V4 ja tema tuulepargi peale. Et kas pidas vastu. Näe, mehel pressis "wägi" tuppa nii et traadid punased!
Mina käisin umbes 23-24m/s tuulega pimedas katusel päikesepaneeli maha võtmas. Igaks juhuks. Konstrui näis igati vastu pidavat ja tormiasendis paneeliga oleks arvatavasti ka 30 m/s terveks jäänud, aga üks ebameeldiv nähtus tekkis. Köögis pliidi ees istudes oli kõvemate pagide ajal tunda, kuidas seinad värisevad. Arvasin selle võbistamise seina tervisele mitte hea olevat ja võtsin arvatava süüdlase maha. Pärast seda kadus võbin justkui ära.

Selleks korraks torm möödas- üle elatud, tulemused- kaks ja pool päeva elektrita,(Narva oma), omatehtu ajas üle ääre, kuuri katuselt äralennanud eterniitplaat, ja kõveraks läinud tiivikulaba ühel väikesel generaatoril. Järjekordselt sai tõestust autoventilaatori plastiku vastupidavus, sest kõver laba käis täiskiirusel vastu posti tekitades kõva plaginat, aga plast pidas vastu. Remont on lihtne, plekitahvlist uus laba kääridega välja lõigata,(papist näidised on olemas) toru peal nõgusaks vajutada, post alla, 2 kruvi lahti-kinni,post üles, ja töötab jälle, ei mingit kosmoseteadust, kokku max 15 minutit. Paar pilti ka ülejäänud pilte näeb siiapandud pildile vajutades (Nagi pildipank).

Hiljuti sain vastuse küsimusele, kui palju annab päikesepaneelile juurde lumepeegeldus.
Kui jaanuari keskpaigas sai ühelainukesel päikeselisel päeval palja katusega vaevu 1A välja venitatud, siis nüüd lumega tuleb iga päev 2,3A! See jääb üsna vähe maha suvisest 2,5-2,7A voolust.
Paneel on püstiasendis ja suunatundlikkus on tänu hajunud lumevalgusele väiksem. Ehk siis keera kuhu tahad, ikka tuleb! Alles päikesega risti keerates kukub 0,6A peale. Oma osa mängib ka külm. Fotoelektrilisele paneelile pidavat külm hästi mõjuma. Tõstab kasutegurit.
Päikeseelektrit jagub hetkel nii videovalvele(pea kogu valge aja), läpakale(lühiajaliselt) kui mobiilile(laadimiseks). Narva lülitan taha millalgi kella 16 paiku. Asja silub 28Ah aku.

Tere jõudu kõigile!

lugesin teema läbi ja arvan et kui muid võimalusi ei viitsi otsida siis võiks akude säästmiseks kasutada skeemi

töö põhimõte siis lisa koormuse lülitamine. antus skeemis on kasutatud suht väiks voolutarbega releesid. ise kasutasin tavalisi autopoest saada olevad 40a reelesi ja lülitus transid läksid selle peale veidi leigeks muud ei midagi.

hinnaks kujunes kusagil 10€, kui ma õieti mäletan, mis on ikka odavam kui uus aku. isegi kui soojuseks ei raatsi energiat lasta siis vähemalt ei saa aku ülepinget. ja selle soojuse saab ju ka tegelikult ära kasutada näiteks toa küttmiseks.

---

(23-10-2011, 19:48 PM)kaller Kirjutas: [ -> ]...
Mõtted jooksevad "Savoniuse" tüüpi turbiini peale.
...

Savonius on küll ahvatlevalt lihtne aga eriti ei soovita. Pöördeid hirmus vähe, aga elektri tootmine tahab pööret. Lisaks veel ka meeletu mass, kuna materjali on ikka sutht palju.sõltub muidugi millest teha. VAWT-idest(vertikaalne tuulerootor) soovitaks ainult veidi keerukama lahendusega Lenz2 tüüpi rootorit.
Savoniuse TSR(pööret tuule kiiruse kohta) on 0.8 mis langeb veelgi koormuse all.
Lenz2 TSR on 1,6 mis küll langeb koormuse all u.0,8 peale aga see tähendab seda et jõuab kindlamini generaatori laadima hakkamiseks vajalike pööreteni kuna niikaua kuni takistus ei ole on pöörded kõrgemad.

savoniust sai katsetatud ja ei ahvatlend ei mudeli ega ka päris asjana.

Lenz2 on mul küll veel täismõõdus valmimis järgus aga mudelina töötab väga ahvatlevalt.

Tesniki turbiini pole viitsimist katsetada?
http://www.youtube.com/watch?v=dJFxHHB8G...re=related
Sellel on suunajad ümber, mis peaks oluliselt vähendama vastutuult liikuva laba takistust. Kui sul mudel juba olemas, siis peaks asi lihtne olema. Teed suunajatega toru ümber ja vaatad mis juhtub. Arvan et kõigil oleks huvitav teada.
Jõudu!