automoto.ee foorumid

Olli, see on küll ilus jutt mis paraku küsijat kuidagi ei aita. 
Kui köhitakse välja, et elektrit saab 5-10 senti kilovatt või makstakse sellele lausa peale, siis oleks viisakas ka mainida, et mille arvelt see tuleb.
Näiteks kui palju investeeringuid selle saamiseks eelnevalt vaja teha oli.

(04-04-2023, 11:00 AM)olli Kirjutas: [ -> ]

(04-04-2023, 10:48 AM)indreksirk Kirjutas: [ -> ]Mind elektriauto väga ei huvita, kuid tahaksin ka elektrit saada seinakontaktist hinnaga 5 - 10 senti kilovatt. Kuidas seda saab? Praegused elektri hinnad algavad 12,7 sendist (Alexela pingevaba, börsihinnaga on võimatu arvutust teha, kuid sellegi kuu keskmine hind on samas suurusjärgus), millele lisanduvad vähemalt kuutasu, ülekandetasud, taastuvenergiatasu ning elektriaktsiis. Keeruline arvutus, kus palju muutujaid, kuid ikkagi kokku alla 20 sendi kwh ei saa. Minul ei õnnestu isegi võrguteenust nii odavalt saada (ca 10 senti kwh). Seda leevendab veidi praegu veel makstav riigi toetus ning öisel ajal kehtiv madalam ülekandetasu. 
Kui arvutused põhinevad kunagisel targal ja odaval ajal tehtud paketi valikul, siis ei ole sellest mingit kasu täna arvutusi tehes. Sama hea nagu teha arvutusi läbi selle, et tööl olles saan tasuta laadida tööandja arvelt. Vabandan väga, aga just saabus taas elektriarve ning tegi lihtsalt kadedaks, et kusagil saab nii palju odavamalt. Oled ikka Eestis?

Seda saab kahtlemata mitut pidi arvestada, aga kui võtta näiteks aasta keskmine, siis mulle maksis eelmise aasta kohta elektrifirma lausa 1500 eur peale. Olen Eestis. Eks alternatiivina võib muidugi valitsust, kommuniste või rohepöörajaid süüdistada, aga ma olen alati pigem seda meelt olnud, et pigem astuda ise üks samm rohkem oma heaolu nimel, kuivõrd oodata et keegi ilusat elu kandikul pakkuma tuleb.

Palun selgitust, kuidas saab elektri tarbimise eest hoopis ise raha teenida. Kui oled ise elektritootja, siis kui suur oli alginvesteering? Ja kas oled eraisikuna elektri müüja ja ostja? Mida rohkem ma loen tasuvusarvutusi kõikvõimalikel päikesepaneelidel, seda arusaamatum see majandusmudel näib. Kui ma ostan oma auto paagi kütust pilgeni täis, siis ei kulu mul paagi tühjaks sõitmiseni sentigi raha. Vastupidi, saan isegi küsida naabrimehelt, tööandjalt või kliendilt sõidukulude eest hüvitist.

Ma ka paluks sendi täpsusega ja KÕIGI otseste ja kaudsete kuludega seda tasuvusaevutust! Lisaks asukoht ja pilt asjast. Me siin Indrekuga Nõmmekad ja kui Indrek veel saaks kuidagi loa paneele panna, siis minul on see peaaegu võimatu! Pluss naabri puud, kus Päike paistab vaid keset päeva viilule... Ma tean, mõnesajaga on isegi plussi jäädud aasta lõikes ideaalsetes oludes ulmelise alginvesteeringu ja ülalpeetavusega! 230-300 kWh kuukuluga mõttetus.

Jah, olen eraisikuna nii ostja kui müüja. Mida ise õigel hetkel ära ei tarbi, läheb müügiks võrku ja kogub ettemaksu.

Kuna vana auto oli amortiseerunud, siis sai ette nähtud eelarve auto ostuks. Suurusjärk 40 tuhat eurot. Uuele autole oli mitmeid erinevaid kriteeriume, millest üks oli võimalikult odav liikumine punktist A punkti B ja seda igapäevaselt. Kuna igapäevase trassi peale bensujaama ei jää, siis kodune "tankimine" oli väga suur lisa boonus. Nii saigi otsustatud kulutada 30 tuhat autole ja ülejäänud 10 päikesepaneelidele. Tulemuseks on lahendus, millega saan aasta ringi tasuta punktist A punkti B (ning tagasi). Lisaboonusena kogu kodune elekter ning aasta lõpuks jääb veel ettemaksust ülegi. Muidugi, mõni võib öelda, et oleks kogu raha ainult auto peale kulutanud, siis saaks palju mõnusama tundega ringi vuraga. Aga ma tegin otsuse siiski oma soovidest lähtuvalt.

(04-04-2023, 11:22 AM)olli Kirjutas: [ -> ]Jah, olen eraisikuna nii ostja kui müüja. Mida ise õigel hetkel ära ei tarbi, läheb müügiks võrku ja kogub ettemaksu.

Kuna vana auto oli amortiseerunud, siis sai ette nähtud eelarve auto ostuks. Suurusjärk 40 tuhat eurot. Uuele autole oli mitmeid erinevaid kriteeriume, millest üks oli võimalikult odav liikumine punktist A punkti B ja seda igapäevaselt. Kuna igapäevase trassi peale bensujaama ei jää, siis kodune "tankimine" oli väga suur lisa boonus. Nii saigi otsustatud kulutada 30 tuhat autole ja ülejäänud 10 päikesepaneelidele. Tulemuseks on lahendus, millega saan aasta ringi tasuta punktist A punkti B (ning tagasi). Lisaboonusena kogu kodune elekter ning aasta lõpuks jääb veel ettemaksust ülegi. Muidugi, mõni võib öelda, et oleks kogu raha ainult auto peale kulutanud, siis saaks palju mõnusama tundega ringi vuraga. Aga ma tegin otsuse siiski oma soovidest lähtuvalt.

kogukulu päikesepaneelide paigaldusele oli 10000 EUR, tulemusena saad kogu aastase elektri - mis sisaldab "autokütust" (kui palju on läbisõit?) pluss kogu kodus kulutatavat elektrit - tasuta, pluss aasta kokkuvõttes makstakse 1500 EUR peale? Ei usu, tee mis tahad, aga ju siin on tegu minu piiratusega

Ma olen täielik diletant. Seetõttu vabandan, kui minu arvutustes või lähteandmetes on vead. Lihtsalt googeldades püüdsin saada mingit aimu. 

10 000 euro eest oleks täna võimalik saada 7kw paneelid, mille aastane tootlikkus ligi 7000 kwh - allikas https://energogen.ee/paikesepaneelide-hinnad/ 

Sellele lisanduvad veel inverterid, paigaldamine jne. Rääkimata sellest, et ühendamine elektrivõrku ei pruugi ka olla tasuta. 

Aastane tootlikkus 7000 kwh on rahas arvutatuna ca 700 eurot (kui kwh hind on 10 senti). Selle müümisel elektrivõrku võtab elektrimüüja veel om marginaali maha ning tasuda tuleb ka ülekandetasu, mis on praktiliselt samas suurusjärgus elektri enda hinnaga 

https://www.elektrilevi.ee/-/doc/8644141...23_EST.pdf

Kus minu arvutuses on viga, et toodetud elektri enda hind on kaks korda väiksem kui saadud tulu?

See läheb juba väga teemast välja, aga mul on 17kW jaam. Paneelid 540W olid 160 eurot tükk. Inverter oli 1200. Paigaldustarvikud ca 1000 eur, kaablid jm vidinad ehk ka max 1000, Elektrilevi liitumine 1000, projekt 200, audit 100. Kõik materjalid sai ostetud sügisesel ajal enne esimest energiakriisi, mille käigus see päikesepaneelindud õige populaarseks sai ja kümnete kaupa igasugu "paigaldusettevõtteid" tekkis. Kõik tööd teostasin ise. Kindlasti ma ei väida, et see on ainuõige ja kõigi jaoks sobilik lahendus ning viis kuidas oma elu elama peab. Vaid pigem lihtsalt see, et elektrihinda tegelikult on võimalik enda jaoks mõjutada kui vastav soov ja võimekus olemas on. Ning sel juhul ei pea lähtuma puhtalt "postihinnast". Piisab ka vähemast investeeringust, et aasta keskmine hind enda jaoks oluliselt madalamaks tuua. Bensiiniga seda varianti ju ei ole.

Tsitaat:Kus minu arvutuses on viga, et toodetud elektri enda hind on kaks korda väiksem kui saadud tulu?

Börsi võlu ja valu. Sel ajal kui teised kurtsid kõrget hinda... olid mõned selle olukorraga päris rahul. Näiteks August 2022, ainult ühe kuu eest:

öfftöpiku jätkuks viskan enda hinna kah, mille just sain, ma ainult tarbija:
50,73/255,352=0.19866693818
Arvel on miski riigipoolne hüvitis 11 euri ka juures ehk siis siin läbi käinud 20+ senti on täitsa reaalne summa.
Mikrotootjad keeravad ainult võrku prsse, jumal tänatud, et neid väga palju veel pole ja veel parem on see, et me veel Venemaa tissi küljes selle võrguna. Mitte et mulle venkude värk väga meeldiks julgeoleku kaalutlustel aga tehnilisest vaatevinklist on väga hea stabiliseerija.
Ja lisaks veel juurde, et Muski öeldu rahustab minu kui rämeda skeptiku selle "võrku tagasi andmise huinjaa" teemal väga palju, paras löök vastu idiootidest röhepööret korraldavate humanitaaride näppe.

(04-04-2023, 13:49 PM)deus Kirjutas: [ -> ]öfftöpiku jätkuks viskan enda hinna kah, mille just sain, ma ainult tarbija:
50,73/255,352=0.19866693818
Arvel on miski riigipoolne hüvitis 11 euri ka juures ehk siis siin läbi käinud 20+ senti on täitsa reaalne summa.
Mikrotootjad keeravad ainult võrku prsse, jumal tänatud, et neid väga palju veel pole ja veel parem on see, et me veel Venemaa tissi küljes selle võrguna. Mitte et mulle venkude värk väga meeldiks julgeoleku kaalutlustel aga tehnilisest vaatevinklist on väga hea stabiliseerija.
Ja lisaks veel juurde, et Muski öeldu rahustab minu kui rämeda skeptiku selle "võrku tagasi andmise huinjaa" teemal väga palju, paras löök vastu idiootidest röhepööret korraldavate humanitaaride näppe.

 ja aamen!   sinuga..

Selle teemaga on nagu kõigega elus kipub olema. Ühed teevad ja teised räägivad, et nii pole võimalik. 21. sajandil ei tohiks elekter niivõrd müstiline asi olla, aga kui siin mõne kirjutisi lugeda, siis vist osad elavad ikka küünla valgel ja sõidavad hobusega.

(04-04-2023, 13:00 PM)olli Kirjutas: [ -> ]See läheb juba väga teemast välja, aga mul on 17kW jaam. Paneelid 540W olid 160 eurot tükk. Inverter oli 1200. Paigaldustarvikud ca 1000 eur, kaablid jm vidinad ehk ka max 1000, Elektrilevi liitumine 1000, projekt 200, audit 100. Kõik materjalid sai ostetud sügisesel ajal enne esimest energiakriisi, mille käigus see päikesepaneelindud õige populaarseks sai ja kümnete kaupa igasugu "paigaldusettevõtteid" tekkis. Kõik tööd teostasin ise. Kindlasti ma ei väida, et see on ainuõige ja kõigi jaoks sobilik lahendus ning viis kuidas oma elu elama peab. Vaid pigem lihtsalt see, et elektrihinda tegelikult on võimalik enda jaoks mõjutada kui vastav soov ja võimekus olemas on. Ning sel juhul ei pea lähtuma puhtalt "postihinnast". Piisab ka vähemast investeeringust, et aasta keskmine hind enda jaoks oluliselt madalamaks tuua. Bensiiniga seda varianti ju ei ole.

Tsitaat:Kus minu arvutuses on viga, et toodetud elektri enda hind on kaks korda väiksem kui saadud tulu?

Börsi võlu ja valu. Sel ajal kui teised kurtsid kõrget hinda... olid mõned selle olukorraga päris rahul. Näiteks August 2022, ainult ühe kuu eest:

See on juba mingi arvutus, kuid üksnes üks kuu, kus ongi päike kõrgel ja kwh hind tuli keskmiselt 36 senti. Arvutasin, et täisvõimsusega 17 kw töötas jaam 5,5 tundi
Kui palju see 17 kw päikesepark kokku aasta jooksul tootis? 
Mis aastane "müügitulu" oli?
Kas see 36 senti kwh kohta tuli kõik rahas kätte või võeti sealt veel midagi maha (marginaal, ülekandetasud vm)?
Kus ta paikneb - katusel või maas?
Kui suured need 540w paneelid on?
Kas on ka enda salvestusseade?

1500 euro teenimiseks tehtud alginvesteering on nullis seega 6,67 aastaga. Ja seejärel saab iga aasta kasumit? Või on mingi komponent arvutuses puudu?

(04-04-2023, 13:00 PM)olli Kirjutas: [ -> ]See läheb juba väga teemast välja, aga mul on 17kW jaam. Paneelid 540W olid 160 eurot tükk. Inverter oli 1200. Paigaldustarvikud ca 1000 eur, kaablid jm vidinad ehk ka max 1000, Elektrilevi liitumine 1000, projekt 200, audit 100. 

Tsitaat:Kus minu arvutuses on viga, et toodetud elektri enda hind on kaks korda väiksem kui saadud tulu?

Siis said umbes 1kW=560.- euri mis on väga hästi.
Võtsin dets mitu pakkumist: 1kW=1100-1200.- euri jämedalt. Sellest siis oleks saanud ka 30% toetust taodelda.

Eelmine suvi oli ju elektri hinna suhtes puhas anomaalia, kes on vaadanud dokfilmi (Lords of Scam) kuidas CO kvoodi bisnes käib ja miljardid omanikku vahetavad, siis võib-olla ka mitte. Aga mitte sellest ei tahtnud kribada.
Mitu kuud tagasi juhtusin kuulama kuidas EE või Enefit esindaja nutu häälega raadios rääkis kuidas nad paneeli elektrile omast taskust peale maksavad ja see pull saab nüüd seoses uute lepingute ja seoses uute blablabla muudatustega paika loksutatud. Sain aru, et nihutati mingit marginaali, ehk siis tõmmatakse tekki enda peale. Kas see puudutab ainult uusi liitujaid või kõiki ei tea. Mina jõudsin järeldusele, et selles elus ma seda raha enam ei näe, juhul kui ma need paneelid sinna katusele laon. See arusaam põhines siis nendel laekunud pakkumistel.

FB-s on Mario postitused avalikud.
Eelmine kuu tippajal oma salvest tarbides ja/või võrku müües ja võrgust ammutades madalhetkedel, oli *sääst* lepinguliste hindadega võrreldes 7,4 senti/kW/h

(04-04-2023, 13:00 PM)olli Kirjutas: [ -> ]See läheb juba väga teemast välja, aga mul on 17kW jaam. Paneelid 540W olid 160 eurot tükk. Inverter oli 1200. Paigaldustarvikud ca 1000 eur, kaablid jm vidinad ehk ka max 1000, Elektrilevi liitumine 1000, projekt 200, audit 100. Kõik materjalid sai ostetud sügisesel ajal enne esimest energiakriisi, mille käigus see päikesepaneelindud õige populaarseks sai ja kümnete kaupa igasugu "paigaldusettevõtteid" tekkis. Kõik tööd teostasin ise. Kindlasti ma ei väida, et see on ainuõige ja kõigi jaoks sobilik lahendus ning viis kuidas oma elu elama peab. Vaid pigem lihtsalt see, et elektrihinda tegelikult on võimalik enda jaoks mõjutada kui vastav soov ja võimekus olemas on. Ning sel juhul ei pea lähtuma puhtalt "postihinnast". Piisab ka vähemast investeeringust, et aasta keskmine hind enda jaoks oluliselt madalamaks tuua. Bensiiniga seda varianti ju ei ole.

Tsitaat:Kus minu arvutuses on viga, et toodetud elektri enda hind on kaks korda väiksem kui saadud tulu?

Börsi võlu ja valu. Sel ajal kui teised kurtsid kõrget hinda... olid mõned selle olukorraga päris rahul. Näiteks August 2022, ainult ühe kuu eest:

August 2022 on "väga hästi valitud" näide - ajalooliselt kõige kallim börsielekter, keskmiselt lausa 43,43 c€/kWh
Tõe huvides võiks siia lisaks ka käesoleva aasta märtsi arve (see peaks olema juba laekunud) :-) Veebruari vast pole mõtet küsida - vaevalt paneelid üldse midagi väljastasid ...

(04-04-2023, 19:18 PM)spitfire Kirjutas: [ -> ]Siis said umbes 1kWh=560.- euri mis on väga hästi.
Võtsin dets mitu pakkumist: 1kWh=1100-1200.- euri jämedalt. Sellest siis oleks saanud ka 30% toetust taodelda.

Meil TEHNIKAfoorum ja väga segab kui inimesed ei saa aru, et kW ja kWh on täiesti erinevad asjad.
N: 1000W=1kW ja kui sellise VÕIMSUSEGA tarbija on töös 60minut (=1h), siis ta tarbib ära energiaHULGA 1kWh

(04-04-2023, 18:53 PM)indreksirk Kirjutas: [ -> ]See on juba mingi arvutus, kuid üksnes üks kuu, kus ongi päike kõrgel ja kwh hind tuli keskmiselt 36 senti. Arvutasin, et täisvõimsusega 17 kw töötas jaam 5,5 tundi
Kui palju see 17 kw päikesepark kokku aasta jooksul tootis? 
Mis aastane "müügitulu" oli?
Kas see 36 senti kwh kohta tuli kõik rahas kätte või võeti sealt veel midagi maha (marginaal, ülekandetasud vm)?
Kus ta paikneb - katusel või maas?
Kui suured need 540w paneelid on?
Kas on ka enda salvestusseade?

1500 euro teenimiseks tehtud alginvesteering on nullis seega 6,67 aastaga. Ja seejärel saab iga aasta kasumit? Või on mingi komponent arvutuses puudu?

Eks peamine puuduv komponent on teadmatus börsielektri hinna osas. Mina olen oma panused teinud sellele, et pikas plaanis elekter (ega bensiin) jäädavalt odavamaks ei lähe. Aga nii kõva mees ma kindlasti ei ole, et selle kõhutunde pealt kedagi teist õpetada. Eks muidugi võib juhtuda ka äpardusi (nagu nt inverter põleb maha) jms ootamatuid väljaminekuid. Aga täpselt samamoodi võib juhtuda ka bensiiniauto, maaküttepumba, külmkapi või personaalarvutiga. Kui midagi neist maha põleb, siis üldiselt ostame lihtsalt uue või teeme korda ega vaeva oma pead üleliia tasuvusarvutustega. Akusid süsteemis ei ole.

Kuna esimene aasta tööd on jaamal kohe-kohe täis, siis kokkuvõtteid teha võib ikka.
540W paneelid on 1100x2300mm. Paigaldatud on maaraamidele ja üsna ideaalsesse asukohta. Päike paistab peale terve päeva jooksul. Kusjuures kooner nagu ma olin selle projekti juures, sai ka maaraamide hinda oluliselt odavamaks tänu kahele asjale. Muidu oleks pidanud natuke üle 2000 euro maaraamid maksma, aga ma sain sellest üle poole maha kuna:
1) Ma ei ostnud kaasa rammitavaid vaiasid, mida tavapäraselt kasutatakse raami kinnitamisel. Tegu on igavesti jämedate ca 1200mm pikkade vaiadega, mida lüüakse maa sisse iga posti kohta 4tk. Selle asemel ma valasin betoonist postid. Ca 50 eur kulu tsemendi ja muude vidinate eest. Maapuuri laenasin tuttavalt.
2) Ma ei ostnud kaasa alumiiniumist L- ja T-kujulisi klambreid millega paneelid raamide külge kinni pannakse tavaliselt. Selle asemel sättisin raamid sellise vahega, et sobiks paneelide küljes olevate poldiaukudega. Ning paneelid läksid tavaliste M8 roostevabade poltidega kinni.
Ehk siis sisuliselt ostsin ainult maaraamide postid/talad ja ülejäänud kombiinisin ise.

Kokku olen selle aja jooksul tootnud 20 536 kWh energiat.
Sellest müügiks on läinud 15 833 kWh ja ise ära tarbinud 4703 kWh.
Lisaks olen võrgust juurde ostnud 12 210 kWh.
Müügiks läinud elektri eest olen kokku saanud 3477 eur, millest pidin maksma 80 eurot müügimarginaali. Seega "kätte" jäi 3397 eurot.
Võrgust juurde ostetud elektri eest olen pidanud maksma kokku 1840 eurot koos võrgutasu, käibemaksu jms tasudega. Tuleb ära mainida, et siin sees on ka kõik toetused, mida selle aja jooksul riik on pakkunud. Kui toetused välja jätta, oleksin pidanud koos kõigi tasudega sama elektri eest maksma 2437 eurot.
Märtsi alguses sain elektrifirma käest 1500 eur oma pangakontole. Sellega sai ettemaks enam-vähem nulli.
Oluline on märkida, et ostetud elektri keskmine hind on tõenäoliselt parem kui enamustel, sest mul on kõik suured tarbijad ajastatud töötama kõige odavamatel tundidel. Olen alati kuu keskmise hinna saanud parema kui universaalteenusel. Minu keskmine ostmise hind (koos kõigi maksude ning riigitoetustega) on tulnud selle aja jooksul 15 senti/kWh. Nüüd kui arvestada oma toodetud ja kohapeal ära tarbitud elektri hinnaks 15 senti/kWh, siis siit tuleb juurde täiendav kasum 4703 * 0.15 = 705 eurot. Kokku aastaga siis 3397 + 705 = 4102 eurot. Seega aasta ajaga on jaam otseselt tagasi teeninud ca 40% esialgsest investeeringust. Arusaadavalt see protsent oleks muidugi oluliselt väiksem, kui oleks kõik jaamaga seotud tööd sisse ostnud.

Märts 2023 andmed:

Toodetud 1850 kWh
Müüdud 1305 kWh
Ise ära tarbitud 545 kWh
Ostetud juurde 1064 kWh
Seega kogu tarbimine 1609 kWh
Müügist saadud raha (marginaal juba sisse arvestatud) 117 eur
Juurde ostmiseks kulunud raha 153 eur (sisaldab võrgutasu, kuumaksu, käibemaksu ja kõike muud)
Seega kogu summa, mis kuulub tasumisele, on 36 eurot kogutarbimisega 1609 kWh.

Väga sisuline ja huvitav ülevaade, aitäh ksf! olli.
Kas saaksid veidi kirjeldada, millisel määral on õnnestunud automatiseerida juhtimist, millal võrgust osta ja millal müüa, millal pesu pesta. Ehk kui palju peab optimeerimiseks iga päev kättpidi süsteemi kallal olema.
Omalt poolt, ega see märts nii niru polegi. Mul on Tallinn-Nõmmel katusel ca 10 m2 veega paneele (mitte vaakumtoru, miski muu tehnoloogia 15 aasta tagant). Nende kontroller näitab, et akupaaki on märtsiga laaditud 357 kWh soojust.

Päikesepargi saad koos koduga ära kindlustada. Juhul kui inverter saba annab, või lehmakari üle jookseb! Olliga sarnaste parameetritega park on ka endal ja loodan 4 aastaga investeeringu tagasi saada. Selle aasta märts oli eriliselt pime kuu, võrku tagasi müüki läks napp 1000 kwh.
Nii et päikest kõigile!

Mul endal varasematest aastatest märtsiga võrdlust ei ole, aga kuuldavasti veidike pimedam tõesti kui tavapäraselt. Lootsin 2 MWh täitumist, aga jäi natuke puudu. Osalt on süüdi lumi, mida kuu esimesel poolel kõvasti oli. Ma ise pole põhimõtteliselt kordagi paneele lumest puhastamas käinud, aga märtsi alguses sai korra paneelide ette maha kogunenud lumevall laiali aetud, kuna vastasel juhul ei jooksnud enam lumi paneelide pealt maha. Sealt edasi sulasid paneelid ise lahti ja tuli päris häid toodangupäevi (kuni ca 75% suvisest maksimumist).
Lisaks ehk tasub mainimis et mul on niiöelda "bifacial" ehk kahepoolsed paneelid. Nende puhul on maapaigaldusel (tagant lahti) ootuspärane ca 10% suurem tootlus kui tavaliste paneelidega.

Kogu kodune automaatika on endal ehitatud Raspberry PI peale. Kontrollib ajaliselt nii auto laadimist kui elektrikütet (elektritenn suures akupaagis). Saan seadistada, et mis hinnaga kui kaua ja mis eesmärgil parasjagu tarbida on lubatud. Elektriküte on lisaküttena puugaasi katlale. Vahepeal kasutan seda, vahepeal kütan katelt. Ülejäänud kodumasinate osas aega väga täpselt ei jälgi, kui siis üsna üleüldiselt. Eks tulevikus oleks variant lisada akud süsteemi. Siis läheb tarkvaraline pool hulka keerulisemaks, kuidas süsteemi optimaalseimal viisil kasutada. Samas, kuna suurimad tarbijad on ajaliselt mõjutatavad juba täna, siis rahaline võit väga suur olema ei saa. Pigem ahvatleb rohkem isegi off-grid toe võimekus.

(05-04-2023, 10:45 AM)alrad Kirjutas: [ -> ]Päikesepargi saad koos koduga ära kindlustada...

Seda siis kui paikesepark on ametlik, ehitatud projekti ja ehitusloa järgi ja Ehitusregistrisse kantud. Muide - Tallinna ehitusinspektorid on vaikselt alustanud järelvalvet nö. omavoliliste katuseparkide üle ja teinud ettekirjutusi. Kuuldavalt on alustatud Nõmmest ja selle miljööväärtuslikest piirkondadest.

Kas sult võtab riik kah veel 20% endale @olli (17kW)?
Oma tarbest ülejääva elektri müügil tulumaksu enam tasuda ei tule (postimees.ee)
"Maksuvaba on tulu elektrienergia müügist, mis on toodetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks mõeldud kuni 15-kilovatise tootmisseadmega."