Tõmbab nüüd sae käima kas katlakivi üldse kasvastab boileri energiakulu, polegi teemat ammu arutatud
Vastates küsimusele, siis mina pühin teinekord lambpiprni pealt tolmu, sest muidu ei tule piisavalt valgust. Soojust tuleb küll, aga see pole peamine eesmärk. Tolmus neelduv valgus läheb muidugi ka soojuseks, nii et sellese mõttes ma petta ei saa
(09-10-2018, 22:20 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Tõmbab nüüd sae käima kas katlakivi üldse kasvastab boileri energiakulu, polegi teemat ammu arutatud
Enne saagimise alustamist peaks leidma andmed puhta vee ja veega läbiimbunud katlakivi soojusjuhtivuse kohta. Ilma selleta on kogu arutelu täiesti mõttetu.
Kuhu kaob see energia mis boiler "rohkem" kulutab?
mul siin vesi kehv ja katlakivi ladestub kõvasti.
samas boileri energiatarvet pole uurinud. käib teine umbes sajandivahetuse ajast saati ja
pole mina teda kunagi lahti võtnud ega puhastanud. soe vesi ilusti olemas ja mis tast näppida.
kui see katlakivi segab soojusel vee sisse minemist ju ta siis tuleb tuppa. ega raisku ju miskit läe.
Kas küttekeha võib katlakivi tõttu läbi põleda või mitte, sõltub mitmest asjaolust. Vertikaalse boileri korral katab katlakivi küttekeha kergemini ära kuna küttekeha on põhjas, horisontaalsel on poole kõrguse peal. Nö. tavaline küttekeha ilmselt põleb lihtsamini läbi kui toru sees olev keraamiline. Palju sõltub vee karedusest. Sõltub ka tarbitud vee hulgast, mõnest boilerist jookseb 10 aastaga sama palju vett läbi kui teisest boilerist 2 aastaga.
Katlakivi põhjustab boileri sagedast sisse-välja lülitamist ja küttevõimsuse langust. Nagu loodetavasti kõik juba teavad, elektrikulu ei peaks see mõjutama, sest kütmine pikemat aega väiksema võimsusega kulutab sama palju elektrit kui kütmine suurema võimsusega, aga lühemat aega ja üldiselt küttekehasse läinud elekteril pole mujale minna kui soojuse näol vee sisse.
Tervist.
Nõnda , boileri teema jätkuks - kuiva küttekeha eelis on välja toodud . Kas ühe või kahe süsteemne boiler ? Küsimus konkreetselt selles , kas kahesüsteemsel võib lisa küttekontuuri tühjana hoida , näiteks , kuni päikeseküte valmis saab ?
(11-10-2018, 20:07 PM)edvard Kirjutas: [ -> ]Tervist.
Nõnda , boileri teema jätkuks - kuiva küttekeha eelis on välja toodud . Kas ühe või kahe süsteemne boiler ? Küsimus konkreetselt selles , kas kahesüsteemsel võib lisa küttekontuuri tühjana hoida , näiteks , kuni päikeseküte valmis saab ?
Ikka võib tühjana hoida, teadaolevalt ladestub katlakivi mälujärgi alates 63 kraadist aga kui sa ei kütta lisa küttega siis sinna ju ei ladestu kuna vesi ju kõige kuumem alati küttekeha ümbruseses ja lisa kontuuri juures vesi äkki 58 kraadi.
Paljud ajavad segamini järvevee setted katlakiviga.
Millest tekkib katlakivi ? Katlakivi tekkib puuraugust võetava veesoleva Lubjakivi settetest. Ehk kui inimene elab näiteks Tallinas ja tarbib Ülemiste järve vett siis kahjuks või õnneks ei saa selles vees olla katlakivi olgu temperatuur boileris kasvõi väljalülitamise hetkel 90 kraadi siis tegemist ei ole mitte teekannu põhja ladestuva katlakivi kihina vaid järvevee settetega.
(11-10-2018, 20:27 PM)Qunts Kirjutas: [ -> ]Katlakivi tekkib puuraugust võetava veesoleva Lubjakivi settetest. Ehk kui inimene elab näiteks Tallinas ja tarbib Ülemiste järve vett siis kahjuks või õnneks ei saa selles vees olla katlakivi olgu temperatuur boileris kasvõi väljalülitamise hetkel 90 kraadi siis tegemist ei ole mitte teekannu põhja ladestuva katlakivi kihina vaid järvevee settetega.
Ära aja jama.
Mul siin puurkaevust tulev vesi , erinevat vees hõljuvat ainet võib terasemalt uurides näha . Jätaks katlakivi nüüd ladestuma . Ilmselt küsisin valesti , küsin uuesti - kas kahe küttekontuuriga boileril võib ühe küttekontuuri kasutamata jätta ?
(11-10-2018, 21:05 PM)edvard Kirjutas: [ -> ]Mul siin puurkaevust tulev vesi , erinevat vees hõljuvat ainet võib terasemalt uurides näha . Jätaks katlakivi nüüd ladestuma . Ilmselt küsisin valesti , küsin uuesti - kas kahe küttekontuuriga boileril võib ühe küttekontuuri kasutamata jätta ?
Küsin siis uuesti miks ei või kasutamatamatta jätta ?
Täpsemad vastused annan kui näen veeproove ja ei taha siin vaidlusteemat alustada mida kellegi vees leidub !
Katlakvivi tekitavaid aineid nüüd vees hõljumas küll ei näe.
Ostad kasvõi poest kristallselge Saaremaa vee pudeli, sellest tekib katlakivi sama palju nagu ühest tavalisest puurkaevu veest. Kunagi mõõtsin karedust Saaremaa veel ja oma kodus kraaniveel. Täpseid numbreid ei mäleta, aga suurusjärgus sama oli. Mis on ka loogiline, sest vesi pole õige joogivesi kui soolad (kaltsiumi ja magneesiumi soolad) on ära võetud. Näiteks rauda ja mangaani võetakse ära, karedust tekitavaid aineid mitte. Olen veetöötlusseadmetega seotud tööd teinud.
Kolm esimest mis lihtsa googeldamisega näppu jäid...
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1132
Ülemiste järv on üks paljudest kaltsium-vesinikkarbonaatse veega järvedest Eestis. Järv ise ja pinnaveehaardeala paikneb üsna õhukese pinnakattega karbonaatkivimite avamusalal. Kaltsiumi väljasadenemine on hästi märgatav suvel. Selle tõestuseks on valge pude kiht penikeelte lehtedel. Ca2+ aegrida peegeldab Ülemiste veekvaliteedi (kaudselt vee kareduse) varieerumist sedamööda, kuidas muutub järve valglalt juhitav veehulk ja veevahetuse kiirus.
https://www.tallinnavesi.ee/wp-content/u...t-2016.pdf
Kaltsium, Ca2+ mg/l 62,3
Magneesium, Mg2+ mg/l 8,02
http://www.tervisekool.ee/tervisekool/fa...0Vesi_.pdf
Näiteks Tartu Veevärgi kodulehe andmeil on Tartus joogivee üldkaredus 3,8- 8,6 mg-ekv/l – seega kare ja väga kare. Samas kõigub see suurtes piirides, mistõttu akvaariumide omanikud peaksid ikkagi ilmselt tegema detailsemad testid. Tallinna veepuhastusjaamast väljuva vee karedus sõltub Ülemiste järvest ning seetõttu kõigub see sesoonselt: talvel ja kevadel on see kõrgem (kuni 5,5 mg-ekv/l) ning suvel ja sügisel madalam (alates 3,5 mg-ekv/l). Põhjaveepiirkondades (Nõmmel, Meriväljal, Tiskres, Harkus ja Sauel) varieerub karedus vahemikus 2...5 mg-ekv/l ning puhastatud Ülemiste järve vee üldkaredus on 3.5-5 mg-ekv/l. Täpsemad andmed ning mööduva ja jäävkareduse vahekorra saab igaüks ise kodulehelt vaadata.
(11-10-2018, 21:24 PM)viplala Kirjutas: [ -> ]Kolm esimest mis lihtsa googeldamisega näppu jäid...
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1132
Ülemiste järv on üks paljudest kaltsium-vesinikkarbonaatse veega järvedest Eestis. Järv ise ja pinnaveehaardeala paikneb üsna õhukese pinnakattega karbonaatkivimite avamusalal. Kaltsiumi väljasadenemine on hästi märgatav suvel. Selle tõestuseks on valge pude kiht penikeelte lehtedel. Ca2+ aegrida peegeldab Ülemiste veekvaliteedi (kaudselt vee kareduse) varieerumist sedamööda, kuidas muutub järve valglalt juhitav veehulk ja veevahetuse kiirus.
https://www.tallinnavesi.ee/wp-content/u...t-2016.pdf
Kaltsium, Ca2+ mg/l 62,3
Magneesium, Mg2+ mg/l 8,02
http://www.tervisekool.ee/tervisekool/fa...0Vesi_.pdf
Näiteks Tartu Veevärgi kodulehe andmeil on Tartus joogivee üldkaredus 3,8- 8,6 mg-ekv/l – seega kare ja väga kare. Samas kõigub see suurtes piirides, mistõttu akvaariumide omanikud peaksid ikkagi ilmselt tegema detailsemad testid. Tallinna veepuhastusjaamast väljuva vee karedus sõltub Ülemiste järvest ning seetõttu kõigub see sesoonselt: talvel ja kevadel on see kõrgem (kuni 5,5 mg-ekv/l) ning suvel ja sügisel madalam (alates 3,5 mg-ekv/l). Põhjaveepiirkondades (Nõmmel, Meriväljal, Tiskres, Harkus ja Sauel) varieerub karedus vahemikus 2...5 mg-ekv/l ning puhastatud Ülemiste järve vee üldkaredus on 3.5-5 mg-ekv/l. Täpsemad andmed ning mööduva ja jäävkareduse vahekorra saab igaüks ise kodulehelt vaadata.
Vaga hea võtta oma kraaniveest proov kui oskad ja vii see laborisse ja vaatame palju seal midagi on ?
Selleks ongi veepuhastus ülemistel, et Teie kraanidest voolaks puhas joodav vesi.
Arvan, et lased pudelisse portsu vett ja siis lähed sellega laborisse kus Sind kuupeale saadetakse
Kui proovid siin minule ära panna siis küsin kust said litsentsi, et veeproove võtta ?
Qunts, mille üle sa vaidled? Miks ma pean minema kuhugile laborisse teada saamaks seda mis Tallinna Vee avalikest proovidest nagunii näha on? Ma panin sulle lingi, viska pilk peale või arvad, et laborites kirjutatakse aineid juurde Tallinna Vee proovidele ning igasugu loodusuurijad ajavad samuti lolli juttu?
Eelmise aasta oma, see vähe värskem
https://www.tallinnavesi.ee/wp-content/u...t-2017.pdf
Kas on pakkuda või kust saaks (peale jebai) whirlpool külmikule valgusti pirni T-Click 40w.
(11-10-2018, 20:27 PM)Qunts Kirjutas: [ -> ]Ikka võib tühjana hoida, teadaolevalt ladestub katlakivi mälujärgi alates 63 kraadist aga kui sa ei kütta lisa küttega siis sinna ju ei ladestu kuna vesi ju kõige kuumem alati küttekeha ümbruseses ja lisa kontuuri juures vesi äkki 58 kraadi.
täpsustan: katlakivi teke ei ole diskreetne on-off mingil temperatuuril.
niipalju on õige, et tekke intensiivsus on eksponentfunktsioon temperatuurist ja peamine tõus on seal ca 60+ kraadi kandis. Ehk siis mõistlik on hoida bolier alla 60 kraadi ning korraldada aeg-ajalt bakterite tapmist, tõstes temp 65..70 kraadini.
(09-10-2018, 22:33 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Kuhu kaob see energia mis boiler "rohkem" kulutab?
Pakuks, et küttekeha läheb tulisemaks katlakivi sees, ning ots mis boilerist väljas kütab mõnevõrra rohkem õhku.
Iseasi kuipalju see praktikas "efekti" annab.
Tervist.
See on nüüd küll tõsi , et ilma mineraalideta vesi on joomiseks "mage" ehk maitsetu . Ja Teie seal , katsuge olla .