(24-12-2019, 15:11 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]Ma mõtlesin, et ainult mina olen selle piimavahu pärast nördinud. Kui keegi petitsiooni hakkab koostama, siis olen kindel käpp oma allkirjaga. Piimavaht tagasi!
Mina tahan külma piima tagasi. Kellele kurdan?
Teadlased on avastanud uut tüüpi musta augu, mille gravitatsioonist ei suuda pääseda ükski mahapudenenud toidupala.
![[Pilt: 08b075620bda8c9360c3c13139019116.jpg]](https://i.pinimg.com/564x/08/b0/75/08b075620bda8c9360c3c13139019116.jpg)
Papi ja mammi lätsi edimest kõrda elun suurdõ liina tiatrihõ.
Sääl mängiti tükkü "Lood Viini metsades".
Poolõ pääl tull papil kusõhädä ja tä ütel mammilõ:
- "Kae' sa hoolõga, mis siin tetäs ja kõnõla perän mullõ kah, ma käü vahepääl kusõl."
Läts siss papi suurõ tiatrimaja päält välläkäüki otsma, näkse silti "Väljakäik", a ku ussõ valla tekse, siss trehväss õkva uulitsa pääle. Sinnä' jo ei tohe' kusta'!
Suurõ hädägä leüdse lõpuss üte suurõ puhma ja sai asja aetuss.
Läts saali tagasi ja küsse mammi käest:
- "Mis siin vahepääl tetti?"
Mammi:
- "Kõgõpäält tull üts naanõ ja laulsõ killõ helügä ja siss tullit sa' ja kussit suurõ kaarõga..."
(24-12-2019, 18:39 PM)linnuke Kirjutas: [ -> ]Häbi tunnistada ,aga sellist seost englismannide teejoomise ja hiina portselani vahel küll ei teadnud (kui jutt vett peab ) 
Lisaks kehtis see kord kuni piim oli piim, s.o sisaldas rasva 5-6%. Tänapäeval juuakse koorega. Tee tuleb keeta selline et tassi põhi läbi ei paista ja tulemus on väga maitsev.
Piimaga tee joomist kommenteerides siis ~10 aasta joolsul ei täheldanud küll seda et piima enne pandaks tassi. Mõnes üksikus kohas võis ju nii olla aga pigem mingil muul põhjusel. See oleks siis kesk-ja töölisklassi kohta. Kõrgklassil võivad olla küll omad tavad, või ei pakutud töömehele lihtsalt portselanist kruusist. Piimaga teed kindlasti 15k tassi joonud, sellest enamus klientide serveeritud, nii et väike kogemus on.
(01-01-2020, 18:25 PM)Kult Kirjutas: [ -> ]Piimaga tee joomist kommenteerides siis ~10 aasta joolsul ei täheldanud küll seda et piima enne pandaks tassi.
Seda tolleaegset Hiina portselantassi kus kõik alguse sai näed sa täna muuseumis klaasist kapis. Väike vihje ka: vanemad on lausa ilma sangata. Tee joomine andis ka põhjuse tassile sang külge panna, et sinivereline näppu ei kõrvetaks
Tee joomise traditsioon oli tegelikult üldse põhjuseks, miks tee tass (sangaga) kui selline üldse tekkis about 300 aastat tagasi. Hiina portselan oli hästi hoitud saladus, ja see sudoku suudeti lahendada alles aastal 1760 saksamaal. Siit edasi lõppes kunst ja algas tänapäeva mõistes masstootmine. Nüüd ei olnud enam vahet, mis pidi sa seda tassi valad, ja kui läkski katki siis ei pidanud enam neeru ära andma.
Ka vanadel eesti aegsetel täiesti tavalistel portselan taldrikutel on näha selline mikropragudega ämblikuvõrk, mis on tekkinud sellisest äkilisest temperatuuri muutusest.
(01-01-2020, 19:39 PM)spitfire Kirjutas: [ -> ] (01-01-2020, 18:25 PM)Kult Kirjutas: [ -> ]Piimaga tee joomist kommenteerides siis ~10 aasta joolsul ei täheldanud küll seda et piima enne pandaks tassi.
Seda tolleaegset Hiina portselantassi kus kõik alguse sai näed sa täna muuseumis klaasist kapis. Väike vihje ka: vanemad on lausa ilma sangata. Tee joomine andis ka põhjuse tassile sang külge panna, et sinivereline näppu ei kõrvetaks Tee joomise traditsioon oli tegelikult üldse põhjuseks, miks tee tass (sangaga) kui selline üldse tekkis about 300 aastat tagasi. Hiina portselan oli hästi hoitud saladus, ja see sudoku suudeti lahendada alles aastal 1760 saksamaal. Siit edasi lõppes kunst ja algas tänapäeva mõistes masstootmine. Nüüd ei olnud enam vahet, mis pidi sa seda tassi valad, ja kui läkski katki siis ei pidanud enam neeru ära andma.
Ka vanadel eesti aegsetel täiesti tavalistel portselan taldrikutel on näha selline mikropragudega ämblikuvõrk, mis on tekkinud sellisest äkilisest temperatuuri muutusest.
Linnalegendina ilus ja täpselt vastupidisena räägitakse ka:
Inferior china cups were inclined to crack when hot tea was poured into them, but the finest china was much stronger and didn’t crack.
So putting the milk in last became a way for the upper class to show they had the best china.
Täpselt õige !
Siin oligi konks, et Originaal China portselan pidas kenasti vastu, aga see oli kallis ja paljudel seda siis oli. Tee ise oli tol ajal luksus kaup ja kõva maksu all. Nagu täna kopeeritakse kõike mis sisse toob, nii ka siis, hakati tegema Inglismaal odavaid portselan tasside koopiaid, aga need ei kannatanud järsku temperatuuri muutust. Ega siis keegi ei hakanud seltskonnas testima kas sul on õige China või odav koopia. See probleem lahenes alles siis kui portselani valem lahti hammustati.
Olen korra elus seda "õiget" käes hoidnud. See portselan oli nii õhuke, et paistis peaaegu läbi, kaal oli olematu ja väidetavalt ei pidanud ta purunema kui kukub põrandale, seda viimast muidugi ei testitud. No jah.. Siis oleks võib-olla saand teada ka kui palju maksab
, või oleks neer läind..
Tsitaat:Kogu stoori
trahteripidaja - masinist. Sõnast traktir ehk trahter
(08-01-2020, 21:57 PM)Roland Kirjutas: [ -> ]Müügil kühvel
Päris hea idee tegelikult.
Selle vahendiga saab kokkupühitud kraami kenasti koheselt lausa ära ka küpsetada.
Nu jah,kui kaugemale vaatata siis võimalik ju teha ka malmist.Siis külmrelv kohe olemas,kui keegi paha inimeine ründab...
(01-01-2020, 19:39 PM)spitfire Kirjutas: [ -> ] (01-01-2020, 18:25 PM)Kult Kirjutas: [ -> ]Piimaga tee joomist kommenteerides siis ~10 aasta joolsul ei täheldanud küll seda et piima enne pandaks tassi.
Nüüd ei olnud enam vahet, mis pidi sa seda tassi valad, ja kui läkski katki siis ei pidanud enam neeru ära andma.
Loomulikult juuakse tänapäeval teed fajansskruusist (rasketel juhtudel ka rõvedamatest materjalidest anumatest). Piima/tee valamise järjekord on siiski tähtis, esteetiliselt. Lissades piima teele saadakse hallim värvus.
