automoto.ee foorumid

Rohepööre.
- - -
Eaka naise vestlusest noore kassapidajaga toidupoes:
Poes ostu eest makstes, soovitas noor kassapidaja palju vanemale prouale, et ta peaks pakkimiseks ise oma toidukoti kaasa võtma, sest kilekotid pole keskkonnale kasulikud.
Naine palus noore tüdruku ees vabandust ja selgitas: "Meil ei olnud seda" rohelist asja "mu varasematel aegadel.
Noor tegelane vastas: "See ongi meie tänane probleem. Teie põlvkond ei hoolinud piisavalt, et säästa meie keskkonda tulevastele põlvedele.
"Vanem daam ütles, et tal oli õigus, et meie põlvkonnal polnud oma ajal seda "rohelist asja" ning jätkas selgitamisega: „Toona tagastasime piimapudelid, limonaadipudelid ja õllepudelid poodi. Kauplus saatis nad tehastesse tagasi pesema, steriliseerima ja uuesti täitma, et saaks samu pudeleid ikka ja jälle kasutada. Nii et need olid tõesti taaskasutatud."
Aga kahju, et me siis "rohelist asja" ei teinud. Kõndisime treppidest üles, sest meil polnud igas poes ja kontorihoones eskalaatorit. Kõndisime toidupoodi ja me ei roninud iga kord 300-hobujõulisse masinasse, kui pidime käima paar kvartalit. Kuid kassapidajal oli õigus: "Rohelist asja" meil oma ammustel päevil polnud.
Siis pesime beebi mähkmeid, sest meil polnud neid ära viskamise sorti. Kuivatasime riideid nööril, mitte 220 volti õgivas kuivatusmasinas. Tuule- ja päikeseenergia kuivatas meie riided neil algusaegadel.Kuid meil ei olnud seda "rohelist asja."
Toidupoed pakkisid meie toidukaubad pruunidesse paberkottidesse, mida kasutasime paljude asjade jaoks uuesti. Majapidamisprügikottide kõrval oli kõige meeldejäävam pruunide paberkottide kasutamine meie kooliraamatute ümbristena. Selle eesmärk oli tagada, et meie kritseldused ei kahjustaks avalikku vara (meile kooli poolt antud raamatuid). Siis saime pruunide paberkottidest ümbriste peal isikupärastada oma kooliraamatuid.
Lapsed said vendadelt või õdedelt neile väikeseks jäänud riided, mitte alati uhiuusi rõivaid. Kuid sellel noorel daamil on õigus; meil ei olnud seda "rohelist asja", meie minevikus.
Siis oli meil majas üks teler või raadio - mitte igas toas televiisor. Ja teleril oli väike, taskurätiku suurune, ekraan (mäletate neid?), Mitte Montana osariigi suurune ekraan. Köögis segasime ja hõõrusime toiduaineid käsitsi, sest meil polnud elektrimasinaid, mis kõik meie eest ära teeksid.
Kui pakkisime posti saatmiseks hapra eseme, kasutasime selle pehmendamiseks vanu ajalehti, mitte vahtpolüstüroolist või plastmassist mullimähist. Siis me ei pannud mootorit tööle ega põletanud bensiini, et kõigest muru lõigata. Kasutasime tõukurit, mis töötas inimese jõul. Võimlesime töötades, nii et meil polnud vaja minna terviseklubisse jooksma jooksuradadel, mis töötavad elektriga. Kuid tal on õigus; toona polnud meil seda "rohelist asja". Jõime janu korral purskkaevust, selle asemel et iga kord vett juua tassi või plastpudelit kasutades. Uue pliiatsi ostmise asemel täitsime sulepead tindiga uuesti ja asendasime pardli tera žiletis, selle asemel, et kogu pardel ära visata, lihtsalt sellepärast, et tera nürines. Kuid meil polnud toona seda "rohelist asja". Siis sõitsid inimesed trammi või bussiga ja lapsed sõitsid rattaga kooli või kõndisid, selle asemel, et muuta oma emad ööpäevaringseks taksoteenuseks pere 45 000 dollarit maksvas maasturis või kaubikus, mis oli terve maja hind enne "rohelist asja."
Meil oli toas üks pistikupesa, mitte hulga pistikupesade patarei, et toita tosinat seadet. Ja lähima burgeriputka leidmiseks ei olnud meil vaja 23 000 miili kaugusel asuvatelt satelliitidelt signaali vastuvõtmiseks arvutipõhist vidinat.
Kuid kas pole kurb, et praegune põlvkond kurvastab, mis raiskajad me vanad inimesed olime, lihtsalt sellepärast, et meil polnud toona "rohelist asja"?
Meile ei meeldi esiteks vanad olla, seega pole meie ärritamiseks palju vaja ... tarkpea poolt, kes ei oska arvutusi teha ilma, et kassa seda kokku ei lööks.

Nikulinilt.
Miljonär on surnud, sugulased ümber voodi. Äkki surnu avab silmad ja ütleb: mis rõõmustate siin lurjused, sulid, vargad. Arst rahustab: temaga on kõik korras, tunneb omad ära.

KUI OSKAMATU LASEB ÜKSKÕIKSEL TEHA MÕTTETUT TÖÖD, SIIS TUNDUB, ET TÜHI TÖÖ LÄHEB RAISKU!

Tõlkisin ise oskamatult soome keelest, oskajad võivad parendada.

ORIGINAAL: KUN TAITAMATON LAITTA HALUTTOMAN TEKEMÄÄN TARPEETONTA, TUNTUU VÄHÄN SILTÄ, ETTÄ TURHA TYÖ MENE HUKKAAN!

Ühes kolhoosis juhtus pretsedenditu lugu kus kartulisaak oli nii väike, et vaevu sai seemne tagasi ja kolhoosisööklale jätkus maikuuni.

Hakati seda fenomeni uurima ja komisjon selgitas lõpuks välja, et kartul oli unustatud maha panna.

Et miks Eestis on vaja niipalju makse koguda ja kõik ära kulub nagu väitis rahandusministri sarnane toode Nõrklaev...

Eesti ja Jaapan otsustasid korraldada iga-aastase valitsusliikmete sõudmisvõistluse kaheksapaatidele.
Mõlemad meeskonnad treenisid kaua ja kõvasti.
Võistluspäevaks olid mõlemad enda arvates tippvormis.
Aga jaapanlased võitsid ülekaalukalt – kilomeetriga.
Kaotuse järel valitses Eestlaste tiimis masendus.

Valitsuse tasandil otsustasti siiski, et maine säilitamiseks tuleb järgmisel aastal kindlasti võita.
Kaotuse analüüsimiseks moodustati kõrgepalgaline ekspertkomisjon.
Pika analüüsimise järel esitas komisjon raporti mis ütles, et jaapanlaste meeskonnas oli 7 sõudjat ja 1 roolija, Eestlastel aga 1 sõudja ja 7 roolijat.
Kriisihetkel näitas valitsus üles tõelist tegutsemisvõimet – palgati spetsialistid uurima meeskonna ülesehitust.

Mõnekuulise töö järel tulid eksperdid järeldusele, et Eestlastel on liiga palju roolijaid ja liiga vähe sõudjaid.
Raporti põhjal tegi valitsus kohe meeskonnas muudatusi – nüüd oli paadis 4 roolijat, 2 ülemroolijat, kapten ja sõudja.
Sõudja motiveerimiseks töötati lisaks välja preemiapunktisüsteem ja tulemuspalk.
“Tuleb tööülesandeid laiendada, anda rohkem vastutust…” Järgmisel aastal võitsid jaapanlased 2-kilomeetrise eduga.

Eesti meeskonnast arvati välja sõudja, viidates kehvale tööpanusele, kuid maksti tiimijuhile siiski lisatasu isikliku panuse eest.
Järgmiseks aastaks projekteerivad riigihankega vähempakkumise korras palgatud spetsialistid juba uut paati…

Viis korda kuulsam. Seitse korda kuulsam. Kakskümmend korda kuulsam.
Vahet pole, kuidas, aga peaasi on olla kuulus.

7:54 kui ajatempel ei tööta.

https://youtu.be/oSCGGxh5v1w?si=oB4ZGdgNnPVChBIv&t=474

Lekkis uus automaksu kava!
(tootjamaa järgi,eurot kuus)
Saksamaa-100
Rootsi-150
Itaalia 175
Korea-200
Prantsusmaa-400
Hiina-470
Venemaa-autod konfiskeeritakse.

(16-09-2023, 22:58 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Lekkis uus automaksu kava!
(tootjamaa järgi,eurot kuus)
Saksamaa-100
Rootsi-150
Itaalia 175
Korea-200
Prantsusmaa-400
Hiina-470
Venemaa-autod konfiskeeritakse.

eee ... mul kõik autod Taimaal toodetud .... mis nüüd nendega saab?

(16-09-2023, 23:09 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ]

(16-09-2023, 22:58 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Lekkis uus automaksu kava!
(tootjamaa järgi,eurot kuus)
Saksamaa-100
Rootsi-150
Itaalia 175
Korea-200
Prantsusmaa-400
Hiina-470
Venemaa-autod konfiskeeritakse.

eee ... mul kõik autod Taimaal toodetud .... mis nüüd nendega saab?

Siis läheb Pekki.

10 aasta pärast on meil seis selline.  [attachment=99434]

N-liidu võitmatu armee väeossa saabub järjekordne partii kutsealuseid.
Ohvitserid hakkavad selekteerima kes kuhu ja saavad väe ära jagatud kuid järgi jääb Kolja Volgogradist kellele hakatakse personaalsemalt lähenema.
"Niisis Kolja, sa enne rääkisid et töötasid suures tehases?"
"Just nii!"
"Mis see tehas tegi?"
"Pepeleelesid tootsime seltsimees praporšik!"
"Misasju?!?!?"
"Pepeleelesid!"
"Millised need on?"
"Kuidas te ei tea misasi on pepeleele?"
"Kirjelda seda lähemalt!"
"Ma ka ei oska...On selline ümar kandiliste nurkadega ja kui veeretad kõriseb."
"Suudad meile ka ühe teha?"
"Ikka suudan! Lubage mind vaid garaazi seltsimees praporšik!"
Viiaksegi mees garaazi kus hakkab kohe kopsimine, käiamine ja vahel on näha ka keevitamise kuma ning õhtuks on pepeleele valmis.
Uurivad siis ohvitserid seda igast küljest, keegi ei saa aru misasi see on ja mida sellega teha ja nii kupatatakse mees köögitoimkonda ning enneolematu asi rändab prügimäele.
Sündmus on mitu kuud vana ja kõigil meelestki läinud kui tuleb väeossa kontroll otse kaitseministeeriumist.
Need satuvad nägema seda imeasja prügimäel ja kohe võetakse väeosa komandörid ette:
"Mis korralagedus teil siin on???
Sõjaväes on kõigest puudu, rahvamajandus on toodangunäljas aga mis teie väeosas toimub?!?!?
Täiesti uus pepeleele vedeleb prügimäel!!!"

(19-08-2023, 14:15 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Kõik me tahaksime mingil hetkel töötada sex-shopis et saaks kellelegi ilma ahistamissüüdistuseta ütelda et "Selle võite omale per$e pista!"

(18-09-2023, 00:12 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]N-liidu võitmatu armee väeossa saabub järjekordne partii kutsealuseid.
Ohvitserid hakkavad selekteerima kes kuhu ja saavad väe ära jagatud kuid järgi jääb Kolja Volgogradist kellele hakatakse personaalsemalt lähenema.
"Niisis Kolja, sa enne rääkisid et töötasid suures tehases?"
"Just nii!"
"Mis see tehas tegi?"
"Pepeleelesid tootsime seltsimees praporšik!"
"Misasju?!?!?"
"Pepeleelesid!"
"Millised need on?"
"Kuidas te ei tea misasi on pepeleele?"
"Kirjelda seda lähemalt!"
"Ma ka ei oska...On selline ümar kandiliste nurkadega ja kui veeretad kõriseb."
"Suudad meile ka ühe teha?"
"Ikka suudan! Lubage mind vaid garaazi seltsimees praporšik!"
Viiaksegi mees garaazi kus hakkab kohe kopsimine, käiamine ja vahel on näha ka keevitamise kuma ning õhtuks on pepeleele valmis.
Uurivad siis ohvitserid seda igast küljest, keegi ei saa aru misasi see on ja mida sellega teha ja nii kupatatakse mees köögitoimkonda ning enneolematu asi rändab prügimäele.
Sündmus on mitu kuud vana ja kõigil meelestki läinud kui tuleb väeossa kontroll otse kaitseministeeriumist.
Need satuvad nägema seda imeasja prügimäel ja kohe võetakse väeosa komandörid ette:
"Mis korralagedus teil siin on???
Sõjaväes on kõigest puudu, rahvamajandus on toodangunäljas aga mis teie väeosas toimub?!?!?
Täiesti uus pepeleele vedeleb prügimäel!!!"

"Pepelelega"(!?) see jutt ei tööta! Ilmselt seepärast oligi originaalis "pulpulaator". (=pang, millesse on naelaga augud sisse löödud ja mille vette visates tõusevad pinnale mullid, mis teevad "pulks, pulks") 

Pulpuljator oli ta juba 84 aastal.

On, mis nad on, aga vähemalt minu meelest kõlab see pepeleele küll palju lõbusamalt, mind ajas küll kõva häälega itsitama

(19-09-2023, 14:08 PM)Aare R. Kirjutas: [ -> ]On, mis nad on, aga vähemalt minu meelest kõlab see pepeleele küll palju lõbusamalt, mind ajas küll kõva häälega itsitama

Anekdooti rääkides võib teinekord küll midagi juurde panna, aga ära võtmisega peab olema ettevaatlik. Пулпульятор-i mark vene keeles on ПЛ, ehitaja oli kokutaja ja sealt see пэпэлеле tuligi

Eks ma pidasin rohkem silmas seda anekdooti ennast, see ise oli selline totakalt naljakas

(19-09-2023, 14:54 PM)Aare R. Kirjutas: [ -> ]Eks ma pidasin rohkem silmas seda anekdooti ennast, see ise oli selline totakalt naljakas

Siin muidugi oleks oluline tunda Vene kultuuri- ja keeleruumi iseärasusi. Kesk-Venemaa ämber upub tõesti пулкс- пулкс.  Aga Leningradi oblasti ämber upub гльюк-гльюк ja siinpool nimetatakse seda masinat hoopis гльюковина.

(19-09-2023, 14:34 PM)Raudpats Kirjutas: [ -> ]

(19-09-2023, 14:08 PM)Aare R. Kirjutas: [ -> ]On, mis nad on, aga vähemalt minu meelest kõlab see pepeleele küll palju lõbusamalt, mind ajas küll kõva häälega itsitama

Anekdooti rääkides võib teinekord küll midagi juurde panna, aga ära võtmisega peab olema ettevaatlik. Пулпульятор-i mark vene keeles on ПЛ, ehitaja oli kokutaja ja sealt see пэпэлеле tuligi

Õhtust!
Kõik õige! Mind küll itsitama ei ajanud, aga ma olengi selline rohkem tõsine inime!   Iseenesest ma muidugi määletan seda noorepõlve lugu küll, miks ma ei määleta, aga kas seal ei olnud mitte niimoodi, et "eestlane, sakslane ja venelane...."

[attachment=99475]

Kass on tõsine inimene.
No siis spets anekas eriti tõsisele inimesele.

Hotell, oma kakskümmend korrust tuleb ära. Torn selline, noh.
Viimaselt korruselt lahkub viimane klient, fuajeest saadab uksehoidja ta kenasti välja ja siis heliseb seal kahekümnendal korrusel telefon.
Ärge küsige, kuidas uksehoidja seda kuuleb, aga näe, kuuleb. Võib-olla on tal kassi kuulmine...
Igatahes tormab ta seda kõne vastu võtma ja kurat, lift ei tööta!
Jookseb mööda treppe üles, jõuab hingeldades kohale ja tõstab toru.
"Tere, kellega ma räägin?"
"Hotell see ja see..., uksehoidja olen".
"Kuule, uksehoidja. Kas sa kõrgust kardad?".