automoto.ee foorumid

(15-07-2012, 10:25 AM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Lähiajal tuleks ehk kõne alla väikese mudeli ehitamine, mille saaks pista katusele või aeda posti otsa.

Väike mudel toodab mul juba teist hooaega .
selle mast on suvaline pikk kuusk sõbra metsast ja vundament on kaks vastas suunda diagonaalis maase löödud vana aida ukse hinge. Väädid kinnituvad onni, aia posti ja vana lauda palgi külge. Väätideks on aia poes müüdav nöör millel peal katkemis tugevuseks 280kg vist oli. Selle vahetasin igaksjuhuks mingi aeg tagasi sama asja vastu välja. Ei tea ju kuidas päike sellele mõjub.

Esimene selles mastis olnud genekas oli hall 110mm solgitoru ja printeri stepperi ristsugutis.
Selle asemel siis praegune veepumba mootor ja natuke omaloominguline puu tiivik mis sai saatuslikuks. Enam ei oska ilma tuulikute nikerdamiseta kuidagi olla.

VAWT - (vertikaalse teljega tuulik)

Vaatasin omale kogutud infot ja tundub, et saan natuke jagada kuidas asju veidigi arvutuslikult paika panna. Ei saa 100% kindel olla admetes, sest info pärit internetist.
Osa sõnu ei oska tõlkida aga las olla.

TSR = kordaja mille võrra on laba tipu kiirus suurem tuule kiirusest.

Solidity = Nc/D
. N = labade arv
. c = laba kõõlu pikkus(profiili pikkus tiiva esiservast taga servani)
. D = diameeter
Tulemuseks siis arv mille järgi saab enamvähem orienteeruda rootori pööretes kasutades tabelit.
[attachment=39650]
Tabelis on antud Solidity protsentides, aga valemiga saadud tulemus korrutada 100 annab vastava protsendi.
Tipu kiirus on siis TSR korrutatud tuulekiirusega(m/s).
pöörded = (tipu kiirus x 60)/(diameeter x 3,14)

Suur TSR annab pöördeid mis on kasuikud voolu tootmisel aga kahandab isekäivitumist. Seevastu suur solidity annab hea käivituse aga madala pöörde.

Liiga suur TSR ei ole ka hea isegi, siis kui tuulikut sundida käivituma. Ma sellekohapeal kasutan mälu ja võin eksida aga vist oli 10 see piir millest üle minnes tiivik lihtsalt enam ei saanud tööd teha. Põhjused ei meenu.
Liiga väike TSR ei mõjuta suurt muud midagi kui efektiivsus langeb tiiva tuule takistuse suurenemise tõttu ja peab kasutama mingit võimalust pöörded üles kiirendada või väga palju materjali kasutama otseveo gene ehitamiseks.
Kasutatakse TSR 7
Omatehtud VAWT võiks olla tegelikult kusagil TSR 3-4. on kindlam, et hakab tööle.

Võimsus on VAWT-il 120w ruutmeetri rootori kogu pindala kohta.

Laba profiile soovitatakse erinevaid ja ei tea mis on õige ja mis vale, aga idee sellest et väike tuulikutel tasub kasutada mitte sümeetrilist profiili tundub loogiline, sest kui tiib käib ümber telje, siis tuule takistuse vähendamiseks peab kõõlu kõver jällgima ringjoont millel ta jookseb.

NACA 63-421 on peaaegu sümmeriline tiib mis on kõveraks väänatud.
Viletsate tuule oludega soovitatakse NACA 4415. Pööre pidi veidi kannatama tuuletakistuse surenemise tõttu aga käivitume ja vääne pidid paremad olema.
NACA 63-421 modimatta kõverus on 2,25% ja NACA 4415 on 4%

Et erinevad profiilid jookseks mööda joont erinevate diameetrite korral tuleb muuta nende kumerust. Vastavalt rootori diameetri ja kõõlu pikkuse suhtele
[attachment=39651]

Profiilidega toimetamiseks leiab internetist erinevaid programme.
Ise kasutan lehel http://www.compufoil.com/index.shtml saada olevat programmi. Igati asjalik ja toimiv asi.

Aga olgu, pikk jutt s*tt jutt.
Kui midagi puudu jäi või arusaamatuks, andke teada. Proovin täiendada.

Harisin ennast natuke TSR-i osas ja asi ei ole mitte niivõrd numbrilises piiris vaid asi selles, et kui kolmelabalise rootori/tiiviku TSR on kiirem kui 9 hakkab ta olema pigem nagu sein ja tuuliku efektiivsus langeb. Alla TSR 5 langeb efektiivsus sellel põhjusel lisaks suurele tiiva takistusele veel ka seetõttu, et tuul saab labade vahelt läbi puhuda.
Lisaks suure TSR-iga hakkab tekkima müra ja müraga koos liigne vibratsioon ning suured koormused materjalidele.

Üks asi tuli veel meelde

Seda TSR-i peab jälgima ka geneka sobitamisel, sest kui gene hakkab laadima enne kui tipukiirus on piisav ei ole tuulikul jõudu ja labad kukuvad stalli. Võimalus, et tuulik ei suuda sisuliselt midagi toota.
Kui laadimine hakkab liiga hilja hakkab tekkima liigne müra ja efektiivsus langeb.

Kurg pesa üle uhke- on päike, tuul, vahest vettki+ roheline elekter, öövalgus ja all inimeste sebimine.

(03-08-2012, 00:42 AM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Kurg pesa üle uhke- on päike, tuul, vahest vettki+ roheline elekter, öövalgus ja all inimeste sebimine.

Pole küll naljanurk, aga kureteema täienduseks sobiks hästi paar naljapilti:
[attachment=39760][attachment=39761]

Nikerdasin Lenz-i kallal ja tegin ta kolmelabaliseks. Ülekande vahetasin keti vastu.

Tulemus nii ja naa.

Läbimõõt 0,85m
Kõrgus 1m
Pööret sain oluliselt juurde.
Erinevalt kahe või nelja labalisest jõnkamist peaaegu ei ole.
Väikese tuuliku jaoks on aga ülekanne ikka liiast. Kett toimib paremini kui rihm kuid lisa koormus ikkagi.
Ülekande suhe on 1/12,5.

Tekkis ka kohe järgmine õppetund.
Võll seisab mul praegu paigal ja ringi käib laagripukk koos rootoriga.
Kasutasin laagriteks koos pukiga müüa olevaid laagreid mille pesa on ujuv ja see osutus segavaks, kuna pesa võimaldab laagripukil ja südamikul nurga muutust, siis muutis nurka ka hammakas, kui labade ülemine ots tahtis eest ära keerata ja viskas keti maha. Mõningase pusimise järel sain ikka 21W pirni põletada.
Vedavale otsale pean panema ühe laagri lisaks, siis võib see ülemine ots uidata, aga vähemalt alumine on nagu vaja.
Teine võimalus on pukid omavahel siduda, siis ei pea lisa laagrit panema.
Kolmas on panna ikkagi normaalselt käima võll koos tuulikuga, aga miks sedasi ei teinud oli põhjuseks see, et võll on kõver.

Väikese arvutuse kohaselt saaks ülekandest loobuda, kui kasutada 60mmx40mmx20mm Y35 ferriit magneteid 8tk kahel kettal, ehk siis 16tk kokku. Tuleb mähis 526keerdu faasi kohta. Siis peaks saama 72p/min kätte 12v.
Kuna kogu tuuliku võimsus 12m/s tuule juures on 100W, siis ei tohiks asi nii väga hirmus tullagi. Eriti kui arvestada, et ta paikneb mul suht põõsas ja ega ta väga kõrget masti ilmselt ei näe kunagi.

(30-06-2012, 20:04 PM)karvik Kirjutas: [ -> ]Sarnane pildipeal olev mootor on mull 1,88m tiiviku küljes ja projekt ootel, et keegi leidur pakuks hea lahenduse pinge ära kasutamiseks. Ei taha mähiseid ümber ühendada ja tuulik hakkab tööle 80v juures ja ülemine miski 350v ilma koormuseta. 72v on tegelikult alumine kriitiline. Kõrgema pinge mastist alla saamine oluliselt odavam ja väiksemate kadudega.

A millisel viisil sa seda pinget tahad ära kasutada? Kõrgem pinge on ju parem, sellest on lihtsam 230VAC teha kui madalast akupingest.

24v on esialgne idee.
72v oleks lihtne, aga selle pinge inverterid on haruldus ja hind imelikult kirves.

Hiina otsevõrgu inverterid on ahvatleva hinnaga, aga ei ole neisse usku ja korduvalt on olnud voolu katkestusi ja ei sobiks see lahendus.

Õhtust.

Leidsin vist lõpuks omale genekaks sobiva kandidaadi. Iseenesest tundub täitsa asjalik alustuseks. Rootori läbimõõt 53mm ning tegemist on Golf Mk3 vendimootoriga. Püsimagnetmootor muidugi, üsna jämeda traadiga ka, seega peaks miskise voolutugevuse sealt kätte saama. Drelli otsas ringi ajades sai 12V 10W pirni põlema küll aga see oli vast 500-600 pöörde juures, mis pole väga hea näitaja. Netist otsides ei leidnud ka miskit infot analoogse ehitusega mootorist tuulegeneka tegemise kohta. Ehk annab ümber ühendada kuidagi? Ülekandega saaks vajaliku pöörde kätte küll kuid sel juhul ma kardan, et tootmine jääb katkendlik. Tuul ju pole ühtlane kogu aeg ja kiirendav ülekanne teeks asja veel hullemaks.

Midagi palju poleks vaja saadagi, piisab kui alla 10Ah aku elushoidmiseks piisavalt voolu saaks. Mida targemad soovitavad?

(13-09-2012, 21:39 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]12V mootorit ringi ajades reeglina üle 6V ei saa

Siin on mingi eksitus.
Kui palju püsimagnet mootorist pinget tuleb, sõltub ikka pööretest mitte voltidest.

Otse veo puhul on vaja väga väikest tiivikut, et saada piisavalt pöördeid.
0,6m 3 laba tiivik mille tipu kiirus teha 6 arendab 3m/s tuulega kusagil 573p/min ja kasuliku võimsust selle juures 0,68W. Võimsus siis arvestatud koos kadudega ja kogu kupatuse kasutegur 0,15.

Kui nüüd teha kaks laba, 1,0m ja tipukiirus 10 saaks 3m/s tuulega samad pöörded ja 1,9W võimsuse.



Antud mootori ära kasutamiseks on siiski mõned võimalused.

Kui loobuda 12v süsteemist siis näiteks LED valgustid käivad ka 3 voldi pealt edukalt.

3v pealt saab elektroonika abil väikese kaoga toota ka 12v.(step-up converter). Miinuseks on hind kui tahta väga võimast asja. 2-5A vidinad on saada mõistliku hinnaga.

Kui panna tugevamad magnetid tõuseb pinge madalama pöörde juures vajalikuks.

Mähkida mähis peenema traadiga ja niipalju kui mahub. Miinuseks voolu vähenemine ja suht paras jebi on see mähkimine.

Tuuliku pöörded on ikka väga suuresti sõltuvuses tiivikus suurusest.

1,2m tiivik mille tipukiirus on 5 alustab tööd soovituslikult 300 pöörde juures ja 4,2m tiivik mille tipukiirus on 7 alustab tööd soovituslikult 110-120 pööret. Enne neid pöördeid kukuvad labad varingusse ja ei jõua tööd teha. Kui väga palju peale neid, siis hakkab lärmakas muutuma ja efektiivsus langeb. Need pöörded on natukene soovitusliku laadi ja u. 3m/s tulega. Soovituslik siis seetõttu et on natuke kõrgemad kui tiivik tegelikult suudaks aga sedasi on väike varu et ta peale enda ringi ajamise ka midagi toota suudaks.
Väga väikestel tuulikutel tipukiiruse suureks ajamisel kahaneb käivitus jõud drastiliselt kuna labad lähevad väga kitsaks

Kui on fikseeritud labanurgaga tuulik, siis pöörded sealt edasi ainult tõusevad. Kui kasutada nurga muutmist, siis saab fikseeritud pöördega tuuliku ehitada, mis on kasulik juhul kui kasutada generaatoriks modimatta koolmefaasiist mootorit näiteks.

Võin iseehitajatele pakkuda väikest generaatorit. Algselt oli see kasutusel autoasjanduses mootorina aga peale mõningast ümberehitust sai sellest kolme faasiline püsimagnet (neodüüm) genekas. Pildil ajan seda ringi aku trelliga (~1000 p/min) ja ühest faasist sain kätte ~25 V. Huvi korral PS abiks.

(13-09-2012, 19:33 PM)oovi1220 Kirjutas: [ -> ]Õhtust.

Leidsin vist lõpuks omale genekaks sobiva kandidaadi... 12V 10W pirni põlema küll aga see oli vast 500-600 pöörde juures...

Kui su testrit on siis proovi kuidagi teada saada kasvõi umbkaudne pinge ja pöörde suhe.
Näiteks kui sul on u. 550pööret ja 12v siis jagad 12 550ga ja saad tulemuse u. 0.022v. Sealt edasi saab juba arvutada palju on vaja pöördeid, et hakata laadima vajaliku pingega akut, või vastupidi kui suurt pinget saad rakendada mingi tiiviku juures.
Pöörded oleks hea võimalikult täpselt ja pinge on ilma koormuseta.
Kui trellil on peal, et aeglasema käiguga on pöörded 600 siis võib selle enamvähem aluseks võtta, kui täpsemat võimalust ei ole. Võib ka kiirema käiguga proovida.

Kui tulem käes siis saab sobivusest edasi mõelda.

Väike tähtpäev - 1 aasta päikeseelektrit!
Tegin hommikul pilti ka:[attachment=40287]
Nii et siis ca 4000 Ah aastas 55W paneeliga.
Kui ma nüüd õigesti rehkendasin, siis "teeb see pekis välja" 48 kWh.
Pole just palju, kui vaadata igakuist "Narva-voolu" tarbimist. Samas ka mitte vähe, kui vaadata paneeli mõõtmeid. Rahaline külg, mille vastu põhiliselt huvi on tuntud, on nutusem - praeguse tariifi järgi 5,62 euri eest e-vaba lektrit.
Võttes aluseks eluea 25 aastat, saame ca 140 EUR, eeldades et elektri hind jääb samaks(mida ta kindlasti ei jää). See ületab pisut paneeli soetamismaksumust. Kui arvestada mõningast efektiivsuse langust eluea lõpupoole, siis tuleb heal juhul ots otsaga. Kui aga eeldada, et elektri hind lähitulevikus kordades tõuseb, siis tasuks mõelda. Muidugi ei aita ainult paneelist. Vaja on veel kontrollerit, akut ning kaableid-pistikuid. Soovitav on ka pööramismehanism, mis tõstab tootlikkust suvel kuni 2 x. See teeb kogu kupatuse ikkagi kalliks ja minusuguste jaantatikate eralõbuks. Ehk siis kokkuvõtteks - majanduslikult praegu minu arvates veel ei tasu, aga põnev on tegeleda ikkagi. Lisaks õpetab "oma" elektriga majandamine sellega säästlikku ümberkäimist paremini kui miski muu ja sealt tulenev sääst on ehk suuremgi.

Suvi ju ka selline suht keskmine, aga asi seegi.

Kui vaadata PV paneeli hindade langust ja elektri hinna tõusus siis ju võimalik, et hakkavad ennast ka varem ära tasuma, kui just siis ei hakka mõni tähtis riiginina maksustama kodu toodetud elektrit.
Leidub ju maailmas kohti, kus vihmavee kogumine on seadusega keelatud, sest sa ei maksa selle pealt makse.

Peale selle on ka oma toodetud elektril moraalne väärtus.
Sellest saab alles siis õigesti aru kui kogeda.

E-vaba elektriga selline lugu, et mul interneti 3G ruuter juba terve suve tuuliku taga toite saanud, sest toas ei olnud piisavalt levi. Et siis nagu E vaba internet. E riigis E vaba internet

Rumal küsimus ja ärge näkku lööge, aga mismoodi oleks kõige mõistlikum saada tuulest sooja vett kui toodang on mingi 1kw ntx aga pinge mingi lambikas mitte 220v mille puhul oleks asi väga lihtne

Millise pingega tegemist on ja kui kaugele tuulik küttekehast jääks?

Tegelikult ei ole veel midagi olemas, kuid viimaseid uudiseid lugedes ei ole enam aega oodata millegi valmistamisega. Tahaks midagi katusele püsti panna. Kindlasti peaks olema tegemist vertikaalse genekaga kuna müra ja vibratsiooni ei tahaks naabrite tõttu. Maja iseenesest on harjast umbes 7m kõrge ning naabermajad madalamad. Effektiivsuse poolest vaatan hetkel sellise koonuse kujulise masina ehitamise poole kuna need tunduvad rohkem välja andvat kui tavalised labadega variandid. Kuna geneka osa tuleb põlve otsas teha, siis ei oska pinge kohta miskit hetkel veel öelda, sest see teema vajab veel uurimist. Soovitused on siinkohal igati teretulnud. Üldiselt peaks geneka osa hakkama sõltuma tööelementide suurusest. Hetkel kogu kupatuse läbimõõtu ei plaani üle 1,5m kõige laiemast kohast. Kui saaks väiksemaga hakkama oleks ka tore. Hetkel pean neid andmeid veel otsima. Saatsin juba päringud ka metallifirmadesse detailide valmistamise hinna jaoks. Kui keegi kampa lööks saaks kindlasti odavamalt hakkama ma usun. Ühesõnaga mõtlemist on veel palju.

(27-09-2012, 09:14 AM)Provoker23 Kirjutas: [ -> ]Tahaks midagi katusele püsti panna. ...
Ühesõnaga mõtlemist on veel palju.

Mõtlemist on tõesti palju, aga alustada soovitaks sellesama teema läbilugemisest. Muuhulgas oli siinsamas hiljaaegu juttu just sellest, miks katus EI SOBI tuuliku jaoks, kuigi kõik seda sinna esimese asjana kohe panna tahavad.
Kui ei usu, soovitan omale samasugune tuulekiiruse mõõtja teha, nagu minulgi ja katusele panna. Võid piirduda ka lihtsalt tiivikuga, ilma elektroonikata. Midagi näeb silmaga ka, kuigi pöörete arvu on mingiltmaalt silmaga raske hinnata. Tark mees alustabki tegelikult tuulekiiruse mõõtjast, millega katsetab kõik sobida võivad kohad läbi. Vot ja siis on oma silm kuningas!
Võib juhtuda, et sobilik koht majast hoopiski kaugel on ja kadude vähendamiseks ning kaabli hinna mõistlikkuse piires hoidmiseks tuleb kasutada kõrget pinget.