automoto.ee foorumid

Täisversioon: DIY Hobigaraaž
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27
Minu arust on igatepidi äge.
Ma ilmselt ei ehitaks maja ka nii põhjalikult, kui mõni mees garaazi.
Müts maha.
Tänud taaskord kõigile kommentaaride eest!

Ilm soosis värvimist ning värvimisega sai tegeletud. Ma ei teagi miks, kuid kõigepealt sai ette võetud garaaži sokkel. Ilmselt sellepärast et näha, kuidas see hoonega kokku sobib. Igatahes pruun värv sinna läks ning omale meeldib. Peale sai kantud rulliga.

[Pilt: IMG_4867.JPG?_t=1688757102]

Kui sokkel oli kaks kihti värvi peale saanud, siis hakkasin ülejäänud hoonet värvimiseks ette valmistama. Kuna teine ja kolmas kiht läksid peale pritsiga, siis värvitud sai kaks külge korraga. Akende ja uste kinnikatmiseks kasutasin tavalist õhukest maalrikilet. Suuremate avade puhul vedasin teibiribad veel täiendavalt üle, et tuul (olgugi et minimaalne) viga ei teeks.

[Pilt: IMG_4852.JPG?_t=1688757102]

Pinnas ümber garaaži oli üsnagi ebatasane. Tellingud olid kulude kokkuhoiu mõttes ära antud. Kuna töötasin üksi, siis ainus väljapääs oli väike frontaaliga traktor. Antud olukorras asendamatu tööriist. Mahtus täpselt sinna kuhu vaja ning said tööplatvormi (frontaali) liigutada sobiva koha peale. Ainuke miinus asja juures oli see, et liigutamiseks ning kõrguse/nurga muutmiseks tuli pidevalt kopast kangide taga ja tagasi ronida. Lõpuks käis see protseduur juba kinnisilmi Big Grin .


[Pilt: IMG_4855.JPG?_t=1688757102]

[Pilt: IMG_4853.JPG?_t=1688757102]

Ning loomulikult sai värvimise ajaks kinni kaetud ka sokli osa. Selleks sai kasutatud vundamendi ehitusest ülejäänud ehituskile ribasid. Neid oli mugav otsapidi laudise alla tuulutusvahesse lükata ning nii polnud täiendav kinnitamine ega teipimine enam vajalik.

[Pilt: IMG_4856.JPG?_t=1688757102]

Allpool olevad fotod on tehtud pärast teise ja kolmanda kollase värvikihi seina kandmist ning nurga- ja äärelaudade pruuniks värvimist. Kõik värvitooni erinevused (mis tekkisid värvi margi vahetamisega) kadusid juba pärast teist värvikihti. Nurgalaudade värvimine oli juba tõsine nauding.

[Pilt: IMG_4865.JPG?_t=1688757102]

[Pilt: IMG_4866.JPG?_t=1688757102]

[Pilt: IMG_4868.JPG?_t=1688757102]

[Pilt: IMG_4869.JPG?_t=1688757103]

[Pilt: IMG_4870.JPG?_t=1688757103]

Nüüd võib öelda, et välisvooder on valmis. Suur tööetapp taas seljataga. Muidugi nipet-näpet on väljast veel vaja teha. Näiteks paigaldata ette ja taha külge vihmaveerennid (neid pole veel isegi jõudnud tellida), paigaldada välisvalgustus jne. Nagu alloleval fotol näha, siis elektritoide jookseb garaaži endiselt pikendusjuhtme abil - seda ei tea, millal elektritöödega üleüldse pihta saab hakata. Kui päris aus olla, siis tegelikkuses on paralleelselt voodri värvimisega algust tehtud sisetöödega. Lihtsalt tahtsin voodri osa kõik korraga ära näidata ning alles seejärel sisetööde kulgu tutvustada. Nii on siinsetel lugejatel kergem järge pidada. Põrandavalu on endiselt kile all kivistumas. Plaan ongi juhust kasutada, et suur kile maas - saab sisetööd ära teha ja siis kogu sodi korraga välja visata. Kergem koristada ning põrand jääb rikkumata.

[Pilt: IMG_4889.JPG?_t=1688757103]
Kummaline kõrvalpõige - ehitamise alul vaatasin maja ja mõtlesin, et miks nii suur? Valmis vorme vaadates tundub jällegi jube pisike : )

Elektritööde kohta.
Tundub, et tuleb pinnapealne kaabeldus. Hea lihtne vedada, kuigi nõks kallim, aga viid voolud täpselt sinna, kuhu sobib, koos hilisema ümbertõstmise või täienduse võimalusega. Seinasisese puhul peab paigutus suht häste läbi mõeldud olema, aga kes meist see selgeltnägija on, eksju. Elu teeb miskipärast alati oma korrektuurid ja asjad ei satu päriselus täpselt sinna, kui paberil oli plaanitud.

NB. Vaatan, tuttav elektrik on gofreeritud kaabelduse peale üle läinud. Ütleb, et hinnavahe on olematu ja lihtsam toimetada. Ju siis nii on.
Kõri on rõve ja ajale järgi jääud. Ma teeks miinimum halli plasttoruga ja kui raha 10x rohkem oleks siis kasutaks alumiinumtoru. Toru eelis on see, et saad klambrid laseriga õige koha peale paika panna ja kõik jääb sirge. Kui kõrvalt vaja panna järgmist kaablit siis saab ilma puurimata samade klambrite külge panna järgmise klambri.
Kui väga palju kaableid tuleb siis paneks kaabliredeli üles lae alla ja sealt tooks toruga kaablid alla.
(08-07-2023, 06:34 AM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Kummaline kõrvalpõige - ehitamise alul vaatasin maja ja mõtlesin, et miks nii suur? Valmis vorme vaadates tundub jällegi jube pisike : )

Elektritööde kohta.
Tundub, et tuleb pinnapealne kaabeldus. Hea lihtne vedada, kuigi nõks kallim, aga viid voolud täpselt sinna, kuhu sobib, koos hilisema ümbertõstmise või täienduse võimalusega. Seinasisese puhul peab paigutus suht häste läbi mõeldud olema, aga kes meist see selgeltnägija on, eksju. Elu teeb miskipärast alati oma korrektuurid ja asjad ei satu päriselus täpselt sinna, kui paberil oli plaanitud.

Suurus petab tõesti palju. Iga lisatava elemendiga (seinad, katus, põrandavalu, värv jne) muutub ruum seest ning ehitis väljast kardinaalselt.

Aga tõsi ta on, et suurem oleks alati parem. Tuleb leppida sellega mis on ning olemine enda jaoks võimalikult mugavaks ja käepäraseks teha. Suuremat hoonet ei oleks rahakott enam kuidagi vastu pidanud. Niigi on kogu ehitamine piiri peal kõndimine olnud. Ei saa lubada, et endal ja naisel-lastel kõht garaaži ehituse tõttu tühjaks jääks.

Reaalset põrandapinda tuleb esimesel korrusel kokku ca 104+16+15 ruutmeetrit ja teisel korrusel ca 34 ruutmeetrit. Avarust lisab see, et 104 ruutu on kõrge laega (>4,8m).

Elektriinstallatisioon tuleb suures osas tõepoolest pinnapealne (karbikutega) ning täpselt sellel põhjusel, mille sa välja tõid - ei ole seadmete asukohad paigas ning peab alati jääma võimalus võrku enda järgi ajas ümber tõsta. Esialgne plaan on, et garaaži kõigile seintele (kõrgemale, lae alla) tuleb karbik, kus on toite- ning valgusti kaablid ning sealt saab juba võtta väljundid sinna kuhu vaja, sh õue. Valgustus peaks tulema LED valgustite baasil ning lülitus automaatne anduritega pluss dubleeritud füüsiliste lülititega. Aga ootab enne ära, mis mõtted on elektrikul ning seejärel läheb kogu projekt juba paberile.
Tellingute poolelt.Mul ka garaaz kerkib ja tellinguks on tonnine veepütt-kuubik,sellele laotud veel alused peale ja mina oma 195 cm pikkusega seal torni otsas ulatan 4,8m kõrgusel tööd ära tegema...Täna laudsin viilu otsa plokkidest.Naine või tütar on all ja roclaga kergitab torni maast lahti ja lükkab meetri jagu edasi ja nii laotud 8m pikk sein 1,2m pika tellingu pealt.Kui põran sile all siis ei kõigu kas see torn grammigi.Mul õnnestus kuivade ilmadega ka põrand kohe valada ja alles peale seda hakkasin laduma.
Vaatan et sokli puhul oled ülejala lasknud, vundamendi väliskate on küll õigetpidi pandud kuid katte ülemine äär on jäänud sokliga sidumata. Tegin ka ise kunagi sama vea. Paremat toona ei osanud välja mõelda kui et toppisin ääre peale peenraääreks mõeldud lindi mis veidi andis silmale talutavat välimust. Küljelt läks pandusena kõnniteekivi nii et lint püsis paigal. Ma ei tea mis sul panduseks on planeeritud.
(08-07-2023, 16:40 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Elektriinstallatisioon tuleb suures osas tõepoolest pinnapealne (karbikutega) ning täpselt sellel põhjusel, mille sa välja tõid - ei ole seadmete asukohad paigas ning peab alati jääma võimalus võrku enda järgi ajas ümber tõsta. Esialgne plaan on, et garaaži kõigile seintele (kõrgemale, lae alla) tuleb karbik, kus on toite- ning valgusti kaablid ning sealt saab juba võtta väljundid sinna kuhu vaja, sh õue. Valgustus peaks tulema LED valgustite baasil ning lülitus automaatne anduritega pluss dubleeritud füüsiliste lülititega. Aga ootab enne ära, mis mõtted on elektrikul ning seejärel läheb kogu projekt juba paberile.

Osalt maitse asi, aga nt eluruumi ju naljalt keegi 21 sajandil karbikutega asju ei tee - miks siis viisakas garaaž kehvem olema peaks.

Karbikuid ja krohvipealset saab alati tekitada (sh süvistatud kaablitest väljavõtetega), diskreetselt seina sisse peidetut aga mitte. Lähtu ikka oma maitsest, mitte töömehe (elektriku) omast. Või lausa tema mugavuseseelistustest Wink

Viitasid kord, et vähemasti krohvimise-pahteldamise maalritööd ei plaani. Ma olin enda garaaži puhul kah kahevahel, hiljem loen seda eelarve vaates ca +10% (materjal + töö) aga projekti kõige paremini kulutatud rahaks - garaaž on eluruumidega samaväärse viimistlusega ega ole "mingi tehnoruum".
Maalritöö on muidu profi tehtuna nii efektiivne ja odav, et ma oma majade + garaaži puhul pole erinevalt kõigest muust isegi kaalunud seda ise teha.

Aga jah - maitsed ja ressursi-eelistused on erinevad. Lihtsalt pane siseviimistlusega seonduvad plussid ja miinused kirja ning otsusta selle põhjalt. Kui ruum on juba sisse seatud, siis nii ta ju jääb ja ilmselt aastakümneteks. Ning elektri süvistatud vs pinnapealne paigaldus küsimuse osas küsi endalt, kas Sa tõesti hakkad hiljem süsteemi ümber ehitama ning kui hakkad, siis mis põhjusel süvistatud süsteemi puhul neidsamu praegu kohe plaanitavaid karbikuid täiendamisel kasutada ei saa, võttes eelnevalt seina peidetud varu-kohast väljavõtet Wink

Lisan nn isutekitajaks enda pisema 54m2 garaaži maalritöö-kronoloogia pildiseeria. Mul sai pistikupesasid piisavalt ja õigesse kohta - 4a jooksul pole täiendavatest puudust tundnud, ainult ühe puhul võiks 1 pesa asemel olla 2. Millega ka arvestasin - et kõrvale teise lisamine on business as usual (mulle ei meeldi kahesed pesad).

Sul on aga senine töö ja kajastus väga viis - jõudu edaspidiseks!
(10-07-2023, 07:09 AM)robvill Kirjutas: [ -> ]Vaatan et sokli puhul oled ülejala lasknud, vundamendi väliskate on küll õigetpidi pandud kuid katte ülemine äär on jäänud sokliga sidumata. Tegin ka ise kunagi sama vea. Paremat toona ei osanud välja mõelda kui et toppisin ääre peale peenraääreks mõeldud lindi mis veidi andis silmale talutavat välimust. Küljelt läks pandusena kõnniteekivi nii et lint püsis paigal. Ma ei tea mis sul panduseks on planeeritud.

Olen asjast teadlik. Tegelikkuses on nii (kirjas ka mõned lehed eespool), et sokkel kuni alla taldmikuni on juba eelnevalt korralikult (3-4 kihi) hüdroisolatsiooni mastiksiga kaetud. Mummukile ülesanne on vaid tagada horisontaalse perimeetrisoojustuse parem vastupidavus ülevalt allapoole liikuva sodi ja sadevee eest. Ühesõnaga pandud oma südame rahustuseks sinna. Ülemise ääre sokliga sidumine ei oleks enam efekti andnud. Siiski on õige märkus, et kui oleks algne vundamendi hüdroisolatsioon tegemata jäänud, siis oleks pidanud mummukile alla välja minema ning sokliga seotud olema.
(10-07-2023, 10:06 AM)13piisab Kirjutas: [ -> ]Osalt maitse asi, aga nt eluruumi ju naljalt keegi 21 sajandil karbikutega asju ei tee - miks siis viisakas garaaž kehvem olema peaks.

Karbikuid ja krohvipealset saab alati tekitada (sh süvistatud kaablitest väljavõtetega), diskreetselt seina sisse peidetut aga mitte. Lähtu ikka oma maitsest, mitte töömehe (elektriku) omast. Või lausa tema mugavuseseelistustest Wink

Viitasid kord, et vähemasti krohvimise-pahteldamise maalritööd ei plaani. Ma olin enda garaaži puhul kah kahevahel, hiljem loen seda eelarve vaates ca +10% (materjal + töö) aga projekti kõige paremini kulutatud rahaks - garaaž on eluruumidega samaväärse viimistlusega ega ole "mingi tehnoruum".
Maalritöö on muidu profi tehtuna nii efektiivne ja odav, et ma oma majade + garaaži puhul pole erinevalt kõigest muust isegi kaalunud seda ise teha.

Aga jah - maitsed ja ressursi-eelistused on erinevad. Lihtsalt pane siseviimistlusega seonduvad plussid ja miinused kirja ning otsusta selle põhjalt. Kui ruum on juba sisse seatud, siis nii ta ju jääb ja ilmselt aastakümneteks. Ning elektri süvistatud vs pinnapealne paigaldus küsimuse osas küsi endalt, kas Sa tõesti hakkad hiljem süsteemi ümber ehitama ning kui hakkad, siis mis põhjusel süvistatud süsteemi puhul neidsamu praegu kohe plaanitavaid karbikuid täiendamisel kasutada ei saa, võttes eelnevalt seina peidetud varu-kohast väljavõtet Wink

Lisan nn isutekitajaks enda pisema 54m2 garaaži maalritöö-kronoloogia pildiseeria. Mul sai pistikupesasid piisavalt ja õigesse kohta - 4a jooksul pole täiendavatest puudust tundnud, ainult ühe puhul võiks 1 pesa asemel olla 2. Millega ka arvestasin - et kõrvale teise lisamine on business as usual (mulle ei meeldi kahesed pesad).

Sul on aga senine töö ja kajastus väga viis - jõudu edaspidiseks!

Süvistatud kaabeldusega garaaž on ilus küll - ei vaidle vastu ja teeb kadedaks kaa Smile . Mõnus vaadata kuidas on südamega asja kallal oldud. Annab ettekujutuse ja hea näite, kuhu ise pürgima peaks.

Krohvimine tuleb, pahteldama küll ei hakka. Värvitööd pean ise tegema, sest rahakott ei kannata teenust sisse osta. Küll on aga peas kõik läbi töötatud, missugusena interjööri näha tahaks. Eks see jääb ka mõneks ajaks venima, sest kõike korraga ei saa omale lubada.

Minu puhul ongi see, et paljusid asju ei ole ma kunagi varasemalt teinud. See garaaž on suuresti esimene vasikas ning pool on niigi juutuubi vaadates ja raamatuid lugedes ehitatud. Seega pean kõigepealt ise õppima, proovima, nässu keerama ja siis jälle proovima kuniks viisakas välja kukub.

Küll aga tuleb elektripaigaldise lõpplahendus sõltuvalt oma eelistustest, mitte elektriku omadest. Lihtsalt peab arvestama sellega, et mida on võimalik teha (füüsiliselt ja rahaliselt) ning mida mitte. Elektrik on asjalik ning peaga mees, sinna taha midagi ei jää. Samas on mul sisuliselt neli ruumi ja isegi kõige suurema tahtmise juures ei suuda ma valmis planeerida, kuhu mis toite vedama peaks. Sellepärast jätangi võimaluse, et lae alt "ringmagistraalist" (väga vale väljend muidugi) saab igal ajal igasse kohta sobiva väljavõtte teha.
Nüüd saab teemaga liikuda siseruumidesse - ongi tegelikult jahedam, sest paksud kiviseinad ja sinna ööga salvestunud madalamad temperatuurid pakuvad head leevendust kõrvetava päikese eest. Nagu eelpool mainitud, sai hakatud sisetöödega tegelema vahetult enne seda, kui välisvooder valmis hakkas saama.

Algatuseks sai ära tellitud siseuksed: 1tk 2,1x1,0m ja 2tk 2,1x1,5m kahepoolsed. Tulenevalt projektist pidid need olema tulekindlad metalluksed. Uksed teeb valmis Saku Metall, kes suutis pakkuda parima hinna ning mõistliku tarneaja. Sellistel ustel on aga üks suur miinus. Nad on rasked ja võrdlemisi suured. Esimese asjana hakkasin muretsema oma siseseinte pärast, mis olid tehtud 200mm paksusest pehmest Bauroc plokist. Kui ikka massiivse ukse tagakätt pauguga kinni lööd, siis tekib korralik inerts (muidugi on korralikul uksel olemas korralik sulgurmehhanism, aga ikkagi), mis omakorda ei pruugi pehmele seinale pikemas perspektiivis hästi mõjuda. Ühesõnaga otsustasin, et teen ukseavadesse korralikud metallraamid ning ankurdan need seina kinni. Hiljem paigaldab uste lengid omakorda sinna külge.

Raamid ehitasin 80x40x4 nelikanttorust. Ühe külje moodustas kaks omavahel külgepidi kokku keevitatud nelikanttoru, seega tuli raami mõõduks 200mm laiuses seinas 160x40mm. Mõlemale poole jätsin 20mm vaba ruumi, et silmal parem vaadata oleks. Raami istu tegin ukseava suhtes võimalikult täpse. Küljed läksid seina pikkade ankrute ja ankruliimiga. Pealmine osa peale ning sai püstiste külge kinni keevitatud. Alaossa keevitasin postidele "kõrvad", mis läksid M12 poltide ja betooniankrutega hoone alumisse betoonist sidumisvöösse kinni. Lõpptulemus jäi mõnusalt tummine küll ning peaks rasket ust kenasti kandma ja toetama.

[Pilt: IMG_4797.JPG?_t=1689265268]

Siin on tehtud esimesed eeltööd koos krohvimisega. Krohvimine on minu jaoks kunst, mida ma vist kunagi selgeks ei saa. Raske on aru saada, kuidas võrdlemisi paks kiht vedelat "pastat" on võimalik sirgelt ja siledalt seina ajada. Ühesõnaga töö, mis vajab palju parema kannatusega inimest kui mina. Siinkohal ütlen kohe ära, et krohvimine ei ole minu tehtud. Selleks tuli appi sõbrapoiss. Niikaua, kui tema sees toimetas, sain ise rahulikult välisvoodri värvimisega tegeleda.

[Pilt: IMG_4808.JPG?_t=1689265268]

Kokku sai lepitud nii, et tulemus peaks jääma sirge ning loodis, kuid täiesti siledaks pahteldama ei hakka. Tegemist siiski garaažiga, mis saab olema pigem tööruum, kui eluruum. Proovitöö näitas, et pinna saab päris heaks, kuid sisse jääb endiselt peenike tera, mis on käe all hästi tunda (tegemist ikkagi krohviga, mitte pahteldamise ja lihvimisega). Midagi hullu ei ole ja asi peaks paremaks muutuma, kui värv peale lasta.

[Pilt: IMG_4809.JPG?_t=1689265268]

Krohvimiseks oli kasutusel MP75 kipskrohvi segu. Toores krohv sai viimase lihvi hõõrutiga.

[Pilt: IMG_4812.JPG?_t=1689265268]

Alloleval fotol on näha esimene sein kuivanud krohviga. Minu silmale ja käele oli tulemus piisavalt hea arvestades, et tegemist siiski tööruumiga.
Kõrvalmärkusena veel see, et uste ja usteavade laiused ning paigutus sai valitud nii, et kõigi kolme ruumi (suur ja kaks väiksemat) vahel, saaks liigelda roklaga ja vähese vaevaga raskemat tehnikat liigutada. Minu ideaalses garaažis peaksid kõik suuremad tööpingid ning abiseadmed olema kerge vaevaga nii ruumis sees kui ruumide vahel teisaldatavad.

[Pilt: IMG_4813.JPG?_t=1689265268]

Ning siin ongi näha, kuidas esimene väiksem ruum hakkab vaikselt krohvi alla saama.

[Pilt: IMG_4814.JPG?_t=1689265268]

Suure ruumi kõrgus laeni on pisut alla 4,8 meetri. Sai proovitud ühte- ja teistpidi, kuid pidi siiski (see on juba vist kolmas kord) laenutusest tellingud võtma. Kui värvida või pahteldada võid väiksema kodukootud puki pealt, siis suure pinna krohvimine päris nii lihtsalt ei õnnestu. Ja tegelikkuses on krohvitavat pinda üksjagu. Jämedate arvutuste järgi 250 ruutmeetri kanti.

[Pilt: IMG_4834.JPG?_t=1689265268]

[Pilt: IMG_4837.JPG?_t=1689265268]

Ning siin on vaade teise otsaseina, mis peab samuti krohv alla saama. Tööd jagub.

[Pilt: IMG_4835.JPG?_t=1689265268]

[Pilt: IMG_4836.JPG?_t=1689265268]

Krohvimisjärg teise väikese ruumi käes...

[Pilt: IMG_4838.JPG?_t=1689265268]
Tööd garaažis on jätkunud üsnagi monotoonselt - pidevate tellingute ümbertõstmise, seinte ettevalmistamise ning krohvimise tähe all. Nagu varasemalt kirjutasin, siis krediiti krohvimise eest endale ei võta - selle töö tegi ära sõber ning täitsa üksi. Mina toimetasin samal ajal väljas fasaadi lõpetamise ning värvitöödega. Sellepärast on seekordses postituses rohkem fotosid ja vähem juttu. Siiski tulemus on silmaga hästi näha ning üsna varsti saab suurematele krohvimistöödele joone alla tõmmata.

Suures ruumis sai kõige esimesena krohvitud kõige suurem ja kõrgem sein ehk parempoolne otsasein. Viilu sisse sai paigaldatud 200mm PVC toru, et tagada hoones algeline loomulik õhuvahetus, et mingil hetkel tuba päris umbseks ei läheks. Ideaalis peaks teatav õhk ruumidesse sisenema suurte tõstuste tihendite vahedest (sellised uksed ei ole hermeetilised) ning esimese korruse akende tuulutusavadest (kui need lahti hoida). Ja eks uste üldist pinda on samuti üks jagu ning need käivad perioodiliselt lahti-kinni. Alt üles liikuv ja soojenev õhk võiks väljuda just fotol olevast õhuavast ning hoonesse ehitatud ventilatsioonikorstna avadest (üks avatud lõõr kumbagi väiksesse ruumi ja üks avatud lõõr suure ruumi teisele korrusele). Eks see ventilatsiooni asi on täna veel nii lahtine kui olla saab ning asjaga tegeleb siis, kui hakkab kunagi seadmeid sisse panema.

[Pilt: IMG_4876.JPG?_t=1691258288]

Pisut tülikaks tegi tööd garaažis olevad ehitusmaterjalide ülejäägid ning omad sõiduriistad, mis ikka teinekord katuse alla varjule soovisid saada. Eks neid tuli vastavalt vajadustele ümber tõsta või ruumidest välja viia. No saab hakkama.

[Pilt: IMG_4898.JPG?_t=1691258288]

Järgmine etapp oli suure ruumi vasakpoolse seina krohv paralleelselt esiseina (sissesõidu poolse) osa krohvimisega.

[Pilt: IMG_4872.JPG?_t=1691258288]

[Pilt: IMG_4873.JPG?_t=1691258288]

[Pilt: IMG_4875.JPG?_t=1691258288]

[Pilt: IMG_4879.JPG?_t=1691258288]

Parempoolne ukseava suurest ruumist töökoja ruumi. Laiust 1,5m. Paremal (must) on üks kahest hoonesse sisenevast veetorust. Selle koha peale peaks tulema soojuspumba siseosa ning kohe kõrval on ka põrandakütte veesõlm.

[Pilt: IMG_4927.JPG?_t=1691258288]

Sissesõiduuksed ning neid ümbritsev viimistlus...

[Pilt: IMG_4878.JPG?_t=1691258288]

[Pilt: IMG_4887.JPG?_t=1691258288]

Üks kõrvalruumidest. Korstnas näha üks väljatõmbeavadest. Teine ava läheb teisest lõõrist läbi seina kõrvalruumi.

[Pilt: IMG_4883.JPG?_t=1691258288]

Välisukse ümbrus samuti krohvitud ning sai ukse sulgurmehhanismi paika panna. Oma silmale jäi päris viisakas.

[Pilt: IMG_4882.JPG?_t=1691261609]

[Pilt: IMG_4884.JPG?_t=1691261609]

[Pilt: IMG_4885.JPG?_t=1691261609]

Nagu mõnelt eelmiselt fotolt näha võis, jõudsid kohale garaaži siseuksed. See tähendab, et sai need ise Saku Metallist ära toodud. Nagu kartsin, oli neil kaalu üksjagu. Seljale tegi liiga, sest auto kärust maha tõsta tuli üksinda.

[Pilt: IMG_4880.JPG?_t=1691258288]

[Pilt: IMG_4881.JPG?_t=1691258288]

Ning ära toodi (seekord ukse ette) esimene partii varasemalt valmis tellitud sisevalgusteid. Tegemist on pinnapealsete LED valgustitega. Valitud sai suure värviedastusindeksi ning neutraalse valge (kergelt soojemapoolse) valgusega paneelid. Enne antud valgustite tellimist laekus elektrikult ka dokument ruumide valgusarvutustega (oletan, et ei ole väga vale sõna), mis pani paika valgustite valgusnurgad, asukohad ja valgustugevused vastavalt ruumide kõrgustele ning kujule. 4 valgustit sai ka tagavaraks tellitud.

[Pilt: IMG_4886.JPG?_t=1691258288]
Kas on võimalik ka avaldada, millisest poest ja mis tootekoodi alt need valgustid ostetud? Olete juba proovinud ka, kui silma sõbralikud on?
Vanadesse luminifoorlambi korpustesse sai ostetud eri tootjate omasid, Osram, Philips. Mingid nüansid ikka on, mis pole nagu päris head silmale. 
Sai Handymannist ka torusid ostetud prooviks. Need juba nagu isegi imestuseks paremad isegi.
Ega muud vist ei jäägi üle, kui lihtsalt prooviks osta esialgu üks ja siis sobivusel juba rohkem.
Soovitaks kohalikust lukupoest küsida lukusüdamike sarjastamist. Pärast hea mugav kui kõik käib ühe võtmega.
(05-08-2023, 23:22 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Kas on võimalik ka avaldada, millisest poest ja mis tootekoodi alt need valgustid ostetud? Olete juba proovinud ka, kui silma sõbralikud on?
Vanadesse luminifoorlambi korpustesse sai ostetud eri tootjate omasid, Osram, Philips. Mingid nüansid ikka on, mis pole nagu päris head silmale. 
Sai Handymannist ka torusid ostetud prooviks. Need juba nagu isegi imestuseks paremad isegi.
Ega muud vist ei jäägi üle, kui lihtsalt prooviks osta esialgu üks ja siis sobivusel juba rohkem.

Ikka on võimalik Smile

Valgustiteks on ENSTO MA135RMB (tootja veebisait ja tooteleht). Minul on 4000K 7380lm versioon. Kokku läheb paigaldusse 21 valgustit.

Luminofooriga on vahe nagu öö ja päev. Need valgustid ei pimesta ning on väga-väga hea värviülekandega. Valgus ei ole silmale liialt "ere", kuid toob välja loomulikud värvid ja kontrastid. Mulle meeldib. Tunne selline, et teeks tõesti tööd väljas naturaalse valguse käes, mitte tehisvalguse käes. Silmad ei väsi, valgus ei värele ning valgustugevus ei sõltu ümbritseva keskkonna temperatuurist. Kui luminofoorist või tavalisest LED-tube'ist tahad palju valgust saada, siis hakkavad nad mingil hetkel pimestama ja värvid kaovad. Nendega seda muret pole. Kasutatakse neid palju näiteks kauplustes, kus on oluline inimestele kaubast hea mulje jätta.

Asja ainus miinus on krõbe hind - need pole odavad valgustid. Mina maksin 100€ tükist. Ilma arveta, ei tea kust toodi ja küsimusi ei küsinud.
Lähen täitsa ülbeks ära ja küsin siis seda, mis ilmselt ka teisi huvitab - kas peremees julgeb ka ehituskulude hinnajärkusid avaldada?  Kindlasti palju sõltub sellest, kui palju ise teha ja palju lasta teha, kus sõpru on ja mida soodsamalt kätte saab, aga mingi pidepunkt tulevasele ehitaajale ikka.
Küsimustevoorule jätkuks küsin ka. Kas keegi veel siinse teema pildimaterjali ei näe? Ma olen küll ühest silmast pime ja teisest ei näe, aga varasemalt olid pildid täitsa nähtavad.
(07-08-2023, 12:08 PM)Necro Kirjutas: [ -> ]Küsimustevoorule jätkuks küsin ka. Kas keegi veel siinse teema pildimaterjali ei näe? Ma olen küll ühest silmast pime ja teisest ei näe, aga varasemalt olid pildid täitsa nähtavad.
pildid täitsa nähtavad
(07-08-2023, 11:27 AM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Lähen täitsa ülbeks ära ja küsin siis seda, mis ilmselt ka teisi huvitab - kas peremees julgeb ka ehituskulude hinnajärkusid avaldada?  Kindlasti palju sõltub sellest, kui palju ise teha ja palju lasta teha, kus sõpru on ja mida soodsamalt kätte saab, aga mingi pidepunkt tulevasele ehitaajale ikka.

Ehituskulude kohta on olemas üsnagi täpne exceli tabel. Eks sealt mõni pakk kruve ja mõni kott segu on ikka puudu, mida kiiruga poest on võetud ja mis on hiljem ununenud. Kõik muu aga on kenasti olemas. Ei ole arvestanud enda kasutuses oleva tehnika kütusekulusid ega elektriarveid. Samuti ei ole arvestanud kulu sellistele materjalidele, mis mul eelnevalt kuuris olemas olid (natuke mõõdust väljas saematerjali, vent.korstna plokid ja mõni asi veel) ning mis on saadud tasuta ülejääkidena naabrimehelt.

Selle garaaži nullist valmis (viimistletud) eelarve on 55k ning hetkel vajadust lisaeelarvet koostama hakata ei ole.
(06-08-2023, 22:21 PM)tõnn Kirjutas: [ -> ]Soovitaks kohalikust lukupoest küsida lukusüdamike sarjastamist. Pärast hea mugav kui kõik käib ühe võtmega.

Väga hea soovitus! Uurin.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27