automoto.ee foorumid

Täisversioon: DIY Hobigaraaž
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27
(05-03-2023, 10:31 AM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]..Siiras kadedus on ikke irmus tunne...!   Wink

Tervist ja Jõudu !!!

Tänud! Tervis ja jõud kulub igati ära.
Tubli ettevõtmine! Aga targutaks-arutaks ka vahele. Nimelt kui taldmiku alune on ilusti kooritud, pandud kangas, jäme kild siis on ju olemas juba geniaalne drenaaž. Ma pigem oleksin seda kasutanud vundamendi drenaažina ja sadeveele oleks toonud kõrgemale.
Mina pumpan oma vundamendi kuivaks ülepumpla abil ja jookseb endisesse kogumiskaevu. Sealt edasi läbi filtri saab vee nii survepesur kui kasvuhoone. Samuti kasutan ka sadevett.
(05-03-2023, 19:50 PM)Urki79 Kirjutas: [ -> ]Tubli ettevõtmine! Aga targutaks-arutaks ka vahele. Nimelt kui taldmiku alune on ilusti kooritud, pandud kangas, jäme kild siis on ju olemas juba geniaalne drenaaž. Ma pigem oleksin seda kasutanud vundamendi drenaažina ja sadeveele oleks toonud kõrgemale.
Mina pumpan oma vundamendi kuivaks ülepumpla abil ja jookseb endisesse kogumiskaevu. Sealt edasi läbi filtri saab vee nii survepesur kui kasvuhoone. Samuti kasutan ka sadevett.

Tänud kommentaari eest - iga mehe asjasse puutuv arvamus on teretulnud. Ideepoolest on sul täiesti õigus. Selle ehitise taldmiku alune oleks kenasti drenaažina töötanud ka ilma eraldiseisva drenaažitorustiku abita. Seda siis killustikupadi geokangaga ümbritsetuna. Ja paene aluspõhi seda ka soosis. Üldistatuna töötabki ju geokangas+killustik samamoodi nagu drenaažitoru. Ainuke vahe selles, et esimest on pehmel pinnasel raske nurga alla "loodida". Mina läksin siiski "täislahenduse" teed sellepärast, et raamatutes ja veebiavarustes oli nii kirjas. Omal ju eelnevad kogemused selles osas puudusid. Tahtsin olla kindel, et asi 100% töötab ning et ühtiks tüüpsõlmede joonistega, mis mul veebist leida õnnestus ja kasutada olid. Lisaks peab kunagi kohaliku omaviletsuse ehitusspetsialist ka ülesehitusega päri olema enne, kui nõustub kasutusloa välja andma. Lõppkokkuvõttes maksin kopika rohkem drenaažveetorude eest, kuid sain vundamendi "feng shui" perfektselt paika. Ja loomulikult hea enesetunde, et kena välja kukkus.

Sadeveedrenaaži tõingi kõrgemale. Sellest annan tulevastes postitustes ka ülevaate nii teksti kui fotode näol.
Järgmine loomulik samm ettevõtmise juures oli taldmiku sidumisvöö armeerimine ja valamine. Tehniliselt kiire ja lihtne protseduur, füüsiliselt aga nõudlik. Armeerimiseks sai kasutatud juba ette varutud 12mm armatuuri. Fibo U-ploki põhi on umbes 12cm sügavusel. Armatuuri tugedena sai kasutatud 40mm kõrgusega "taburette". Armatuuri liitekohad tulid vähemalt poole meetri suuruse ülekattega ning kokku said seotud sidumistraadiga.

[Pilt: IMG_3804.JPG?_t=1678042130]

Kuna U-plokke laotakse ikka ritta üksteise järgi, siis on ilmselge, et nurkasid ning siseseinte ristumiskohti tuli saagimisega modifitseerida. Üleliigne sein sai armatuuri nurga moodustamiseks ära saetud ning otsa poole avatud U tuli betooni väljavalgumise tõkestamiseks sulgeda lauajupiga.

[Pilt: IMG_3807.JPG?_t=1678042130]

[Pilt: IMG_3808.JPG?_t=1678042130]

[Pilt: IMG_3809.JPG?_t=1678042130]

[Pilt: IMG_3810.JPG?_t=1678042130]

Nüüd seisis ees betoonivalu. Kuna renni äär oli inimese jaoks mõistlikul kõrgusel (selline 90-95cm), siis sai otsustatud et siia küll enam pumi vaja ei ole. Mis siis, et auto oli naaberkülas pidevalt stardivalmis. Valamiseks oli teadlikult juba ka kaks tonnist kotti kuivbetooni valmis ostetud. Arvutuslikult oli renni kogumaht 980 liitri kanti ning mahutama pidanuks umbes 2,4 tonni betooni. Kogu töö käis jällegi kolme mehega. Üks peamiselt tihendas ja silus, teine tassis ette, kolmas oli segumasina- ja ämbrioperaator. Oli võrdlemisi stressivaba töö, jäi aega ka maailma asjade arutamiseks. Enne valamist said plokid niisutatud rohke veega.

[Pilt: IMG_3811.JPG?_t=1678042130]

[Pilt: IMG_3812.JPG?_t=1678042130]

Armeerimine võttis aega 3 tundi ning ülejäänud osa päevast kulus valamisele. Terasem silm ehk märkas, et ka tugilauad on taldmikuvormide ümbert kadunud. Need said eelnevalt eemaldatud ja lähevad taaskasutusse. Puitmaterjal on kallis ning kõike mida saab, tuleb säästa. Vundamendi lindi vööd niisutasin järgnevatel päevadel samamoodi nagu seda olin teinud taldmiku valuga. Ehk siis päevasel ajal rohke veega ja vastavalt vajadusele kolm-neli-viis korda päevas.

[Pilt: IMG_3813.JPG?_t=1678042130]

[Pilt: IMG_3814.JPG?_t=1678042130]

[Pilt: IMG_3817.JPG?_t=1678042195]

Et kogu ehitamise protsess oleks sujuv, siis pidi kodutöö olema alati tehtud silmas pidades materjale. Samas ei saanud ruumipuuduse tõttu ja ei olnud ka rahaliselt mõeldav kogu vajaminevat kohe valmis osta. Sealjuures tuli palju tööd teha mõistliku hinna leidmiseks mitmete pakkujate seast ning vältida mõttetut ületellimist. Õnneks oli naabruses olemas hea varustatusega ehituskauplus, kus oli kohapeal hea valik olemas ning võimalus teha (ja kiirelt kätte saada) suuremaid tellimusi. Allpool oleval fotol on näha, mis ette tellitud taldmiku ja vundamendi lindi materjalidest üle jäi. Mõned taldmikuvormi tükid ja pisut fibo plokke. Osad plokid on muidugi veel hoones astmeteks, et saaks üle müüri käia ilma, et "teadagi mida" ära ei hõõruks. Defektiga plokid läksid kuuse alla oma aega ootama, et ühel heal päeval tagasitäiteks saada.

[Pilt: IMG_3816.JPG?_t=1678042130]

Ehitusplats aga tühja kohta ei salli. Kohe kui valamisega ühele poole saadud ning ümbruskond kenasti taaskord korda tehtud, saabus esimene koorem Bauroc plokkide, liimi ning sillustega. Need sai palutud autojuhil suure ruumi keskele maha tõsta. Sealt on neid hiljem kõige lihtsam võtta ja seina tassima hakata. Mahatõstmisel tuli ikka ise igal sammul autojuhile abiks olla. Küll vaadata, et tõstekahvel ilusti aluse alla saaks ning kive ei vigastaks ning et alused ikka tervelt ja ruumisäästlikult ühte ritta maha saaksid. Autojuht oli pensionieas mees ning oli just tuttuue mersu istumise alla saanud. Tuleb tõdeda, et oli muljetavaldav masin küll. Seega tema vaatas rohkem, et auto millegagi pihta ei saaks, mina hoidsin plokkidel silma peal. Kokkuvõttes oli koostöö hea.

[Pilt: IMG_3827.JPG?_t=1678042195]

[Pilt: IMG_3830.JPG?_t=1678042195]

Sellel ajal kui sidumisvöö valu kuivas kasutasin vaba aja ära drenaaži lõpetamiseks. Ehk torud oli varasemast maha pandud, kalded olid paika mõõdetud ning nüüd jäi teha edasine täide ja ettevalmistus sadevee äravoolutorude paigaldamiseks. Suuremat kosmoseteadust ei olnud ka siin. Väikese traktori frontaaliga aga killustikku (8-16) ette ning drenaažveetorusid katma. Tegin eelnevalt veel selle liigutuse, et paigaldasin paepinnase ja taldmiku killustikupadja ääre alla geotekstiili. See peaks tulevikus kaitsema ümbritseva pinnase kandumist hoonet ümbritseva dreeniva killustiku sisse. Allpool hästi näha kuidas geotekstiil asetseb. Drenaažitorud on juba killustiku peale saanud.

[Pilt: IMG_3821.JPG?_t=1678042195]

[Pilt: IMG_3822.JPG?_t=1678042195]

[Pilt: IMG_3823.JPG?_t=1678042195]

[Pilt: IMG_3824.JPG?_t=1678042195]

[Pilt: IMG_3833.JPG?_t=1678042195]

[Pilt: IMG_3834.JPG?_t=1678042195]

Natuke võttis iseennast siunama see, et hoone esimene külg ning vasak külg olid hästi ligipääsetavad. Sinna sain kenasti traktoriga juurde. Kallutasin killustiku kohe sisse või loopisin labidaga sinna kuhu vaja. Seejärel rehaga siledaks. Hoone tagaküljes oli aga kogu pikkuses ja enamgi veel august välja kaevatud pinnas. Tagaküljes suured kuused ning sinna ei saanud juba seetõttu, et seesama pinnase hunnik oli ees. Seega tuli taha külge ja paremasse külge ise labidatäitega joosta. Hasart ehitamisest oli nii suur, et ei tahtnud aega raisata meeletu koguse mulla teisaldamisele. Ja ega sellele sel hetkel kindlat kohta ka ei olnud. Kõik krundi vabad nurgad olid juba seda täis tassitud. Eks kui pea ei jaga, peavad jalad olema kiired. Nii saigi ise rohkem füüsilist tehtud.

[Pilt: IMG_3835.JPG?_t=1678042195]
(03-03-2023, 20:28 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Üritasin seda infot eelmise postituse eelviimases lõigus edasi anda, aga ilmselt jäi segaseks. Lugesin veel ise ka üle ning on keeruline aru saada tõesti. drenaažitorudele kallet (1cm meetri kohta) andma. Kui vähegi võimalik, läksin aluspinnale (paele) nii lähedale kui sain, et tagada võimalikult suure osa drenaažvee efektiivne ärajuhtimine taldmiku alt ja lähedalt.

 Väga Tubli! 1% kallakut töötab alati...!
Nigut siin Klassikud olla öelnd, et vesi hunnikus ei püsi...! ;-)
(06-03-2023, 00:14 AM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]
(03-03-2023, 20:28 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Üritasin seda infot eelmise postituse eelviimases lõigus edasi anda, aga ilmselt jäi segaseks. Lugesin veel ise ka üle ning on keeruline aru saada tõesti. drenaažitorudele kallet (1cm meetri kohta) andma. Kui vähegi võimalik, läksin aluspinnale (paele) nii lähedale kui sain, et tagada võimalikult suure osa drenaažvee efektiivne ärajuhtimine taldmiku alt ja lähedalt.

 Väga Tubli! 1% kallakut töötab alati...!
Nigut siin Klassikud olla öelnd, et vesi hunnikus ei püsi...! ;-)

Siin on jäänud peale teooria, et talla alt peab saama vesi ära juhitud, mis tundub ka mulle loogiline. Olen kuulnud ka teooriat, et vesi peab jääma siiski talla alla, ehk siis drenaazi madalaim punkt on talla alumine serv. Oskab keegi kommenteerida, mis on milleks hea ?
(06-03-2023, 02:32 AM)spitfire Kirjutas: [ -> ]
(06-03-2023, 00:14 AM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]
(03-03-2023, 20:28 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Üritasin seda infot eelmise postituse eelviimases lõigus edasi anda, aga ilmselt jäi segaseks. Lugesin veel ise ka üle ning on keeruline aru saada tõesti. drenaažitorudele kallet (1cm meetri kohta) andma. Kui vähegi võimalik, läksin aluspinnale (paele) nii lähedale kui sain, et tagada võimalikult suure osa drenaažvee efektiivne ärajuhtimine taldmiku alt ja lähedalt.

 Väga Tubli! 1% kallakut töötab alati...!
Nigut siin Klassikud olla öelnd, et vesi hunnikus ei püsi...! ;-)

Siin on jäänud peale teooria, et talla alt peab saama vesi ära juhitud, mis tundub ka mulle loogiline. Olen kuulnud ka teooriat, et vesi peab jääma siiski talla alla, ehk siis drenaazi madalaim punkt on talla alumine serv. Oskab keegi kommenteerida, mis on milleks hea ?

Vesi peab olema paaris kohas: kaevus, maaküttekontuuri ümber ja põllumaa läheduses. Mujal ei ole põhjaveel, sadevetest rääkimata, mitte mingit otstarvet. Miks peaks vundamendi taldmiku all olema vesi??? OK, basseinis võiks ka vesi olla ehk kui bassu põhi oleks taldmikust madalamal... Wink
Mul naabrimeesehitss uue maja. Plaatvundamendiga.
Maa meil suht vesine. Esmalt võeti ebakindel pinnas välja. Põhja mitu kuivendustoru. Siis liivapadi ja maja peale.
Väljastpoolt vundamenti veeti ka dreen ümber maja , et pinnavesi ei hakka liivapadja sisse pressima.
Siit jääb küll mulje, et vesi eriti sallitud seal pole.
Vahepeal käis külas EPSi auto ja tõi ära kogu vajaliku isolatsiooni vundamendi soojustamiseks. Valitud sai punniga (ametlik nimetus "sulundiga") EPS120 Perimeeter. Tellisin plaadid mõõtudega 60x100cm ning seda kahes paksuses - 50mm ning 100mm.

[Pilt: IMG_3838.JPG?_t=1678126611]

[Pilt: IMG_3839.JPG?_t=1678126611]

Vundamendi lint tahtis aga enne soojustuse paigaldamist veel ettevalmistusi saada. Seda niiskustõkke (hüdroisolatsiooni) näol. Hüdroisolatsioonina kasutasin sellist toodet nagu Waterstop Bituumen Hüdroisolatsioon. Vaatasin palju veebist, kuidas seda asja üleüldse peale kantakse. Sain aru, et enamasti pritsiga. Härradel videoklippides olid selle jaoks igati uhked masinad. Minul selliseid ei olnud. Otsustasin läbi ajada oma pisikese kompressori ning autoremondist tuttava kivikaitsepüstoliga. Anumana kasutasin tavalist 5l mahuga klaasipesuvedeliku kanistrit. Eks see selline kodukootud lahendus oli ning töö oli vaevaline. Kompressor oli samuti sellise töö jaoks liialt väike. Kuid tehtud sai. Minule üllataval kombel oli bituumen vedeldatav veega. Enne töö alustamist käisin perimeetri suruõhuga läbi ja üritasin võimalikult suurest osast tolmust ja sodist lahti saada. Seejärel asusin mögina kallale. Kokkuvõttes sai vundament hüdroisolatsiooniga üle käidud neli korda. Neist kaks esimest korda pritsi ning vedela mastiksiga. Kolmandal korral pigistasin pritsist läbi nii paksu olluse kui sain (ikkagi oli tegemist veel võrdlemisi vedela konsistentsiga) ning neljanda korra käisin kogu osa üle juba pintsli ja kõige paksema kraamiga. Pärast esimest kihti pritsiga oli väljanägemine selline:

[Pilt: IMG_3843.JPG?_t=1678126611]

[Pilt: IMG_3841.JPG?_t=1678126611]

[Pilt: IMG_3842.JPG?_t=1678126611]

[Pilt: IMG_3844.JPG?_t=1678126611]

[Pilt: IMG_3845.JPG?_t=1678126611]

[Pilt: IMG_3846.JPG?_t=1678126611]

Pärast kolmandat kihti pritsiga oli väljanägemine juba tunduvalt parem ning fibo teralisus korralikult kaetud:

[Pilt: IMG_3854.JPG?_t=1678126634]

[Pilt: IMG_3849.JPG?_t=1678126611]

[Pilt: IMG_3850.JPG?_t=1678126612]

Sel ajal kui hüdroisolatsioon kuivas, tegelesin sadevee äravoolutorudega. Äravoolutorudena kasutasin sama mõõduga (d=110mm) toru nagu taldmiku drenaaži puhul. Mõistagi olid sadeveetorud augustamata. Täpsem tootenimetus oli Uponor Storm Water Pipe 110/95 ning ka need tulid 6m pikkuste sektsioonidena. Kuna eelnevalt paigaldatud drenaaživeetorud olid kenasti killustikuga kinni aetud ja killustik pealt siledaks rehitsetud, siis oli edasine sadeveetorude paigaldamine puhas lust. Kõigepealt mõõtsin välja kohad, kuhu peaksid tulevikus tulema sadeveerennide äravoolude otsad. Neid oli planeeritud iga hoone nurga juurde. Seejärel rehitsesin aluse kerge kalde alla suunaga kõige kaugemast nurgast kõike lähemale, kus asus nurgakaev, mis vee läbi trassi eemalolevasse kraavi juhtis. Edasine oli juba nagu lapsele lego kokkupanemine.

[Pilt: IMG_3855.JPG?_t=1678126634]

[Pilt: IMG_3856.JPG?_t=1678126634]

[Pilt: IMG_3857.JPG?_t=1678126634]

[Pilt: IMG_3853.JPG?_t=1678126634]

[Pilt: IMG_3851.JPG?_t=1678126634]

Päeva lõpus sai korraks ka maha istutud, mõeldud ning ette kujutatud, et missugune garaaži sein kunagi välja hakkab nägema.

[Pilt: IMG_3858.JPG?_t=1678126634]

[Pilt: IMG_3859.JPG?_t=1678126634]
Kiidan mõistlikku toimetamist ja nauditavat kajastust.

Soojustusplaatide ajutise säilituskoha valik on nutikas - puude vahelt ei saa juhuslik tuul plaate laiali loopida.
Väga kena. Kas drenaazivee ja sadevee trassid lähevad ka kokku mingis punktis enne kraavi suubumist?
(07-03-2023, 09:16 AM)olli Kirjutas: [ -> ]Väga kena. Kas drenaazivee ja sadevee trassid lähevad ka kokku mingis punktis enne kraavi suubumist?

Jah, ikka lähevad. Selleks on neljast nurgakaevust kõige madalamal asuv nurgakaev. Sinna jooksevad erinevate kõrguste pealt kokku nii taldmiku drenaaž kui ka sadeveetorude liinid. Sealt kaevust läheb kõige alumise toru kaudu kogu vesi edasi kraavi poole (140m). Üldiselt tundub, et tehakse nii ja naa. Mõnikord on ühenduskohaks üks nurgakaevudest, mõnikord tekitatakse eraldi kaev.

Allpool üks foto suurendus ka sellest kohast. Sõlm pole küll valmis, kuid need kaks toru, mis veel lahti on, ühendan 45-kraadise kolmikuga. Üks kolmiku ots nurgakaevu.
(07-03-2023, 09:08 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kiidan mõistlikku toimetamist ja nauditavat kajastust.

Soojustusplaatide ajutise säilituskoha valik on nutikas - puude vahelt ei saa juhuslik tuul plaate laiali loopida.

Tänud ja on hea meel, et meeldib.

EPSi asukoht sai tõepoolest valitud selline võimalike tuuleiilide kaitseks. Ühe paki kile sai juba mahatõstmisel viga ning eks nad olid juba algselt kõik üsna õrnad. Ühel hetkel panin paki peale veel vineerplaadi tüki ning kivi otsa.
Jaa, iseenesest nurgakaevu kokkuviimine on OK. Aga teatud riskiga. Nimelt ideaalses maailmas võiks olla tagatud see, et sadeveel poleks võimalik tagasi pääseda drenaazivee torustikku. Näiteks olukorras kus (140m pikkune) trass on ummistinud või juhul kui lihtsalt tuleb sademeid peale rohkem kui trass ära jõuab juhtida. Sest kui sadevesi drenaazivee torustikku pääseb, uputad sisuliselt ise oma taldmiku aluse üle.

Et seda vältida, on võimalik kasutada näiteks sellist klappi drenaazivee toru otsas:

[attachment=96888]

Nurgakaevu aga see ei pruugi ära mahtuda. Eriti kui neid sinna nurka veel 2tk oleks vaja panna. Selleks ongi mõnikord mõttekas teha üks lisakaev juurde, mis annab ka väikse lisapuhvri olukorras kus sadu on hetkeliselt väga intensiivne ning vett tuleb peale rohkem kui 140m pikkuse toru kaudu välja jõuab minna. Ma ise tegin selleks otstarbeks lausa betoonist kaevuraketega selle kaevu kus torud kokku saavad. On vajadusel võimalik ka ise sisse ronida ja puhastada.
Jällegi väga asjakohane märkus ning hea soovitus, tänan. Paberil käisin selle tegelikult projekteerimise etapis eelnevalt läbi. Kuskil venekeelsel saidil oli arvutuskäik - katuse pindala vs drenaažitoru läbimõõt. Vene keelt muidugi hästi ei "puhu", kuigi google abil midagi üritasin. Näitas rohelist tuld.

Sarnasest tagasilöögiklapist (küll pisut teise ülesehitusega) olin teadlik. Olen ka arvestanud võimalusega, et kui vaja on, siis teen lisakaevu juurde. Eks tegelikkuses taandubki kõik drenaažitrassi äravoolu võimele. Võib ju teha mitu lisakaevu, kuid kui trass ära ei suuda juhtida, siis ajavad lõpuks kõik üle.

Päästvaks elemendiks (või siis miks otsustasin hetkel lihtsama vastupanu teed minna) on antud olukorras see, et kõik minu drenaaži ja sadeveetorud asuvad ühise ja geokangaga kaetud killustikupadja sees. Ja seda on palju ning aluseks on hoonest eemale äravoolutrassi suunas kaldega paene pinnas. Samamoodi 140m äravoolutoru, mis on iseenesest aukudega drenaažitoru, on paigutatud 60x40...60cm killustikupadja sisse. Puhastuskaev igaks juhuks iga 30-40m vahel. Ehk minu puhul võiks kogu süsteemi vaadelda kui ühte väga suure läbilaskevõimega drenaažitoru, mis on hoolega geokangaga kaetud.
Tsitaat: juhul kui lihtsalt tuleb sademeid peale rohkem kui trass ära jõuab juhtida
Pärnu rimi taga olen näinud kui katuselt tulev vesi viskab selle kaane minema ja jääb purskkaevuna tööle. Suvine vihmavaling.
Suurepärane teema ja süvenemine, aitäh kajastamast. Kindlasti suureks abiks kui keegi sama rada käima hakkab.
Lisaksin oma kogemusest, 3 korda olen ennast kirunud, et hoones olevast kilbist ei vedanud "igaks juhuks" kõri õue läbi vundamendi ja panduse alt. Tekkis vajadus vedada kasvuhoonesse elekter, mururobotile toide, õuevalgustusele toide, kui elu niikaugele jõudis. Eks nad kõik kuidagi tehtud said, aga oleks pääsenud palju lihtsamalt, kui oleksin osanud ette näha. Siitpeale kõigile soovitanud.
see saab olema suurem, kui mu planeeritav vanadekodu. Big Grin 
Hea on vaadata korraliku tööd. Vbla kohati liigagi korraliku. 
Armeeringu mõtlesid ise välja või võtsid kusagilt shnitti?
(06-03-2023, 02:32 AM)spitfire Kirjutas: [ -> ]
(06-03-2023, 00:14 AM)IIIFFFAR Kirjutas: [ -> ]
(03-03-2023, 20:28 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]läksin aluspinnale (paele) nii lähedale kui sain, et tagada võimalikult suure osa drenaažvee efektiivne ärajuhtimine taldmiku alt ja lähedalt.

Nigut siin Klassikud olla öelnd, et vesi hunnikus ei püsi...! ;-)

Siin on jäänud peale teooria, et talla alt peab saama vesi ära juhitud, mis tundub ka mulle loogiline. Olen kuulnud ka teooriat, et vesi peab jääma siiski talla alla, ehk siis drenaazi madalaim punkt on talla alumine serv. Oskab keegi kommenteerida, mis on milleks hea ?

(07-03-2023, 11:20 AM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Päästvaks elemendiks (või siis miks otsustasin hetkel lihtsama vastupanu teed minna) on antud olukorras see, et kõik minu drenaaži ja sadeveetorud asuvad ühise ja geokangaga kaetud killustikupadja sees. Ja seda on palju ning aluseks on hoonest eemale äravoolutrassi suunas kaldega paene pinnas. Samamoodi 140m äravoolutoru, mis on iseenesest aukudega drenaažitoru, on paigutatud 60x40...60cm killustikupadja sisse. Puhastuskaev igaks juhuks iga 30-40m vahel. Ehk minu puhul võiks kogu süsteemi vaadelda kui ühte väga suure läbilaskevõimega drenaažitoru, mis on hoolega geokangaga kaetud.

Sellest arutluskäigust hakkabki nagu koitma, et see drenaazitoru kõrgus talla suhtes oligi seotud selle sadeveega. Kas oli see "vaese mehe" lahendus, et sellise konstruiga (toru põhi talla alumisest servast kõrgemal) said toimetada mõlemad veed samas torus. See sadevee sattumine drenaazi on tihti tõenäoline ka kevadvee ajal kui kraav vett triiki täis, hakkab drenaaz tööle tagurpidi. Oht on siin selles, et madal drenaaz võimaldab täitepinnasel talla alt ja vundamendi seest, ehk põranda alt jalga lasta. Antud juhul ilmselt siiski mitte, sest siin on geotekstiiliga väga korralikult toru ümbrus ja pinnas isoleeritud. Sama stsenaarium on ilmselt ka siis võimalik kui mingi veesoon halva õnne korral maja all trehvab olema.
(07-03-2023, 12:28 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]see saab olema suurem, kui mu planeeritav vanadekodu. Big Grin 
Hea on vaadata korraliku tööd. Vbla kohati liigagi korraliku. 
Armeeringu mõtlesid ise välja või võtsid kusagilt shnitti?

Tänud. Eks garaaž peabki olema selline ühe-toa-kaheksa-parkimiskohaga ulualune. Juhuks, kui naine ust näitab, siis on kuskile minna. No ja teinekord võib sõbralgi vaja minna...

Armeering on suuresti omalooming. Sõber ütles, et rangid võiks olla. Tellisin, panin sisse. Ja see, kuidas armatuur sinna külge seotud on, see tundus asjade loomulik käik. Ning selline ta valmis sai. Muidugi sai vaadatud veebist pilte ja loetud artikleid, kuid lõpuks tegin nii nagu endale kõige parem tundus.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27