automoto.ee foorumid

Täisversioon: DIY Hobigaraaž
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
(13-04-2023, 15:44 PM)t4rio Kirjutas: [ -> ]Loen üllatusega seda tõstuksega seonduvat mure. Nimelt on juba 1,5a korrektselt paigal püsinud 3x2,8m tõstukse ülemine võll koos vedrude ja trossidega, mis sai otse bauroci sillusesse kruvitud. Kinnitamisel kasutasin pikki plokikruve, vist 140mm pikkusega. Kas siin teemas on taaskord üledimensioneerimisega hoogu mindud või peaksin muret tundma ning lisakinnitusi välja mõtlema hakkama?

Ei ole tegemist üledimensioneerimisega. Igal asjal oma põhjus.

Bauroc sillus ja U-plokk on oma omadustelt üsna erinevad. Sillus on palju tihedamast boorbetoonist ja võtab kruvi palju paremini vastu. Silluse erikaaluks on 525kg/m3, Ecoterm U-plokil kõigest 300kg/m3. Põhimõtteliselt sama vahe kas keerata kruvi tuhaplokki (nt. Narva ehitusplokk) või Ecoterm plokki. Ilmselt on ka see üks põhjuseid, miks teie puhul uksed kenasti omal kohal püsivad. Lisaks peab meeles pidama, et U-ploki sein kuni betoontäiteni on kõigest 50mm. Kui teil on võimalik kruvi sillusesse sisse lasta kogu ulatuses, siis minu puhul vaid 50mm - seejärel on betoon vastas. Kui betooni auk ette lasta, siis kinnitamisel läbi pehmema materjali lõhud selle 50mm seal vahel kohe kildudeks.

Tootja üldjuhul keelab Bauroc valmissillustesse üldse midagi kinnitada (veel enam kandvaid esemeid), lisaks ei tohi sinna puurida auke ega teha sisse sooni. Kuidas pikemate kruvidega lood on, seda ei tea. Tegemist ehitusluba nõudva ehitisega ning eesmärk on kõik nõutu korralikult ära teha. Ei taha tootja nõuetega vastuollu minna ning soov on saada vastupidav ja usaldusväärne lahendus.
Minu silmis saaks ju selle kaadervärgi kinnitada ka sarikate külge.Asjale tuleb alati läheneda loominguliselt.Mul omal seisab sama trall ees ja kuna lagi suht madal siis laetalasi tõstuki kohale ei pane ja ukse siinid tuleb ka ilmselt mööda sarikaid vedada 45 kraadi nurga all,muidu jääb auto üleval ette.Tehase lahendused võivad kirve hinnaga olla ja ilmselt tuleb ise valmis voolida loominguliselt.Ei ole lahendamatuid olukordi,on saamatud inimesed...Just tõstsin ei millegagi ehk koormarihmadega(3 tk) villisel üksi mootori maha ja füüsika(koormarihmade näol) tuli enda kasuks tööle panna...
Täitsa õige mõttekäik! Sarikate külge prussi kinnitamine ja sinna omakorda torsioonvedru kinnitamine oli varuvariandiks laual, kui müürlati kui tugipinna kasutamine ei oleks õnnestunud. Ainuke põhjus, miks see varuvariandiks jäi oli see, et müürlatile kinnitatuna jäi tugipruss seinaga tasa (süvendisse peitu). Ehk silmale kenam vaadata. Sarikatele kinnitamise puhul oleks kogu komplekt laest pisut eemale jäänud ning mõjunud kerge võõrkehana. Küll aga oleks oma otstarvet sama hästi täitnud.

Kui on soov ukse juhtsiinid panna nurga alla nii, et uks võimalikult täpselt mööda katusekallet üles jookseb, siis uksepaigaldajad teevad vastavad nurgad kerge vaevaga valmis. Vähemalt minul oli nii ning lisaraha selle eest ei küsitud. 

[Pilt: IMG_4427.JPG?_t=1681406083]

[Pilt: IMG_4429.JPG?_t=1681406083]

Samas tuleb tunnistada, et kui peamised tõstukse pudinad on kõik laua peal olemas, siis kergemad modifitseerimised vastavalt oma vajadustele ei ole ise tehes probleemiks. Iseenesest lihtne ning loogiline mehhanism.
võtsin täna aega ja lugesin kogu teema algusest siiani läbi.
Ma ei oska otseslt midagi laita, ega kiita.  Ise tehtud, hästi tehtud, omale tehtud.
Küll aga ei oleks ma niipalju raha matnud drenaazidesse ja kildu. Sealt mingit erilist võitu ei tule, miks peaks olema taldmik tingimata kuivas? Vunda on ka üsna hästi soojustatud, nii et külmakerked peaks ka olema välistatud.....
Jätkan esimese aktiivse ehitushooaja lõpetustöödega, mille eesmärgiks oli garaaži karp kinni saada. Puudu veel avatäited. Esimesena said valmis umbes kuu aega varasemalt tellitud garaažiuksed. Tellitud said ülestõstetavad soojustatud sektsioonuksed. Kaks ust mõõtudega 3x3 meetrit, kogupind 18m2 kokku. Soojustuseks 40mm vahtpolüuretaan, sektsioonid valmistatud 0,5mm kuumtsingitud terasest ning kaetud polüestervärviga. Pruun väljast, valge seest. Tellitud koos kohaletoomise ja paigaldusega. Peaks mäletamist mööda olema esimene töö objektil, kus ise kättpidi kallal ei olnud. Vaadates pakutud paigalduse hinda, loobusin vabatahtlikult soovist seda ise õppima ning seejärel tegema hakata.

Tegelikult olin ülestõstetavatest garaažiustest unistanud vist sama kaua kui küttega garaažipõrandast. Ja mitte lihtsalt ülestõstetavatest garaažiustest, vaid sellistest, mis liiguvad lisaks kondiaurule ka elektriga ning on puldist aktiveeritavad. Et kui sügisõhtul autoga tuled, siis eemalt juba puldiga uks lahti ja sõidad valge inimese kombel garaaži. Ning vastupidi - sõidad talvel soojast garaažist välja ning paned uksed enda järelt kinni nii, et jalgu lumiseks ei tee Big Grin . Tellitud komplekti kuulusid seega mõlemad uksed, tõstesüsteem järgimaks katusekallet 20 kraadise nurga all, mootorid mõlemale uksele koos juhtimissüsteemiga, seinanupud ajamile, mõlemale uksele neli komplekti pulte, mehaanilised ukseriivid, fotosilmad ning muu pudi-padi mis paigalduseks ja uste toimimiseks vajalikud olid. Ühe 3x3m ukse hind koos kogu juurdekuuluva automaatika, lisavarustuse ning paigaldusega tuli krõbe 1847€.

Aga panen pisut pilte sekka - on huvitavam ja ehk keegi saab omale mõtteid ning ideid. Allpool on näha, et ukse tõstevedru pakett on osaliselt paika kruvitud. Taga tumepruun ala on pruss, millest oli minu eelmises postituses juttu. Pruss, mis on kinnitatud müürlati külge eesmärgiga vastu võtta suurem osa selle ukse massist, kui see kas parasjagu liigub või ei ole täielikult suletud/avatud asendis. Peitsisin selle enne vedru paigaldamist tumepruuniks, et ruumile natuke kontrasti anda. Valgust on ruumis vähe, sest elektritoidet veel ei ole. Sellepärast on ka fotod häirivalt udused ja hallid.

[Pilt: IMG_4413.JPG?_t=1681495919]

[Pilt: IMG_4414.JPG?_t=1681495919]

Ning paar lähivõtet kinnitustest.

[Pilt: IMG_4415.JPG?_t=1681495919]

[Pilt: IMG_4416.JPG?_t=1681495919]

Keskmised kandurid veel kinnitatud ei ole, sest uksed ei ole paigas ning süsteem ei saa eelpingestada.

[Pilt: IMG_4417.JPG?_t=1681495919]

Uste juhtsiinid (loodetavasti nimetan õigesti) või siis profiil, kus vahel uste juhtrullikud jooksevad, tuli paika panna arvestades tulevase põranda kõrgust. Sellepärast tegin enne siinide paigaldamist vastava koha peale kodukootud kõrgendused. Kokku neli tükki kahe ukse peale kokku ning kenasti samal tasapinnal.

[Pilt: IMG_4418.JPG?_t=1681495919]

[Pilt: IMG_4436.JPG?_t=1681495919]

[Pilt: IMG_4437.JPG?_t=1681495919]

Siinide ja seina vahele läks tihend ning siinid läksid seina pikkade kergploki kruvidega. Kruvid seina nurga all, et pehmest plokist tükke välja ei murraks. Alla ja üles kruvi ühe ploikirea kohta, keskel üks kruvi üle kahe plokirea.

[Pilt: IMG_4420.JPG?_t=1681495919]

Siin on katuse kaldtoed, kuhu vahele uks jookseb, kui see on avatud asendis. Otstes on näha nurgad, mis on 110 kraadise nurga all. Ehk siis 90 kaadi + 20 kraadi katuse kalde kompenseerimiseks.

[Pilt: IMG_4422.JPG?_t=1681495919]

Uste sektsioonid markeeritud vastavalt tellimuse numbrile 1455-1 (esimene uks) ja 1455-2 (teine uks). Üks uks koosnes kokku viiest sektsioonist. Kõige alumine ja kõige ülemine sektsioon on varustatud tihenditega, mis tihendavad vastavalt ukse alaosa ning ülaosa kinnises asendis olles.

[Pilt: IMG_4424.JPG?_t=1681495919]

[Pilt: IMG_4430.JPG?_t=1681495919]

Ning on osa täiendavast kolast, mis ustega kaasa tuli - ajamid, lülitid, fotosilmad, siinide riputus- ja fikseerimisprofiilid.

[Pilt: IMG_4426.JPG?_t=1681495919]

Paigaldamise ajal ei hakanud töömehi segama ning välguga pimestama. Aga selline sai lõpptulemus praeguseks. Uksed paigas, vedru eelpingestatud ning liiguvad üles-alla kergelt lükates-tõmmates. Uks peab käsitsi liikuma nii, et kui alt riivist lahti annad, siis enne paigast ei liigu kui seda ei lükka. Kui kerge jõuga ülespoole tõmbad, siis peaks inertsiga edasi liikuma sisuliselt üles välja. Ning alla samamoodi.

[Pilt: IMG_4440.JPG?_t=1681495919]

Siinid fikseeriti lakke nurkprofiilidega, mis omakorda kinnitati läbi laevineeri otse sarikataladesse.

[Pilt: IMG_4443.JPG?_t=1681495919]

[Pilt: IMG_4444.JPG?_t=1681495919]

Statsionaarset elektritoidet hoones veel ei ole, sellepärast jäi toitesüsteem koos lülititega paigaldamata ning fotosilmad ustele panemata. Paigaldaja lubas need tööd ära teha siis, kui hoone elektritööd tehtud ning kaablid valmis veetud.

[Pilt: IMG_4445.JPG?_t=1681495919]

Väljast vaadates päris kena juba. Välisuks ning aknad peaksid samuti kohe-kohe ahjust tulema...

[Pilt: IMG_4438.JPG?_t=1681495919]

[Pilt: IMG_4439.JPG?_t=1681495919]
Lappasin teema alguse uuesti läbi.Kuidas ja millega taldmiku aluse killu loodisid ja taldmiku loodi ajasid?Tavalise mulliga pika loodiga või mingi lasrelood-nivell või?
(15-04-2023, 20:44 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Lappasin teema alguse uuesti läbi.Kuidas ja millega taldmiku aluse killu loodisid ja taldmiku loodi ajasid?Tavalise mulliga pika loodiga või mingi lasrelood-nivell või?

Taldmikualune kild ja taldmikuvormid läksid loodi laserloodi ja latiga (vertikaalne latt, kuhu saatja kinnitasin). Sama meetod oli kasutusel igal pool, kus suuremad pinnad loodimist vajasid. Ka hoone sees täide. Pikka loodi kuni seinte krohvimiseni endal olemas polnudki, alles siis sai soetatud mulliga 3m latt.

Selline lihtne ja kompaktne aparaat oli kasutusel - Bosch GLL:


[Pilt: linjalaser-bosch-gll-3-80-1.jpg]

Enamasti kasutasin ilma vastuvõtjata ja hämaras või pilvisel ajal. Ruumis sees muidugi probleemi ei olnud. Kui oli päike väljas või kui panin drenaažitorusid pika maa peale, siis ikka vastuvõtjaga. Kannatas täitsa hästi isegi >30m peal tööd teha. Mõnus ja pommikindel riistapuu. Meeldib väga, et on kerge ja kompaktne - patareid kestavad igaviku ning mõnus kuhu iganes kaasa võtta.
Minu jaoks oli oluline, et garaaži siseruumide põrandad saaksid hooaja lõpetuseks niipalju siledaks, et seal käia saaks ning et saaks mõned sõidukid talveks katuse alla ära panna. Peamine täitmine käis peene (8-16) killustikuga, sest seda sai mõistliku hinnaga ning sellega oli mõnus toimetada - eelkõige tihendada. Koos täitmisega sai kohe ära pandud ka kanalisatsioonitorud. Sellest mul eraldi fotosid ei ole, kuid torusid võib allolevatel fotodel siin-seal märgata. Kokku sai hoonesse kuus äravoolu tehtud. Mõlema sissesõiduukse ette, kus kõige suurema tõenäosusega õuest sisse sõitnud auto peatub. Lisaks mõlemasse väiksemasse tööruumi põranda keskele, suurde ruumi tulevase kraanikausi lähedusse seina äärde ning tulevase soojuspumba/põrandaküttekollektori vahetusse lähedusse. Torude paneku juures midagi keerulist ei olnud. Ümberringi oli killustik ning sellele sai kerge vaevaga sobiva kalde anda. Torude kaldeks tuli selline 1,5-2cm meetri kohta. Lisaks panin täitesse sisse hoonesisesed veetorud. Neid tuli kaks liini - üks taas tulevase kraanikausi lähedusse, teine soojuspumba juurde. Torudena kasutasin 25mm PEM survetoru.

Kui suurde ruumi sai killustiku kenasti sisse, siis väikeste ruumide uksed said täpselt sama laiad kui väikese traktori frontaal. No ja ei mahu sisse kallama. Tuli labidaga sisse loopida. Ja seda loopimist oli... oli umbes 15m3 jagu - käed said põlvini. Kihid said vibraga tihendatud iga 10-15cm täite järel.

[Pilt: IMG_4521.JPG?_t=1681761355]

[Pilt: IMG_4549.JPG?_t=1681761355]

Täitmine, loodimine, vibraga toimetamine oli üsna üksluine töö. Veel enam kui pead seda üksi ja enam mitte nii mõnusatel temperatuuridel tegema. Vaheldust pakkus see, et kohale jõudis kauaoodatud välisuks ning hoone aknad. Välisukse tegi valmis Saku Metall ning aknad Koduaken. Ukseks oli standardne metalluks värvituna tumepruuniks. Akendeks kolmekihiline klaaspakett. Kõik hoone aknad sai tellitud avatavad. Ettepanemisega oli tükk tööd, sest akendel oli kaalu üksjagu - ühe akna mõõdud 1,2x1,2m ning kahel 1,2x1,8m. Kaasa oli selles osas abiks - aitas paika tõsta ning kohapeal hoida seniks, kui fiksaatorid paigas olid. Siis sai juba ise edasi toimetada.

[Pilt: IMG_4547.JPG?_t=1681761355]

Need kaks akent said esimesse väiksemasse ruumi, millest tulevikus võiks saada puutööruum...

[Pilt: IMG_4548.JPG?_t=1681761355]

Ning kolmas aken teise ruumi, millest võiks tulevikus saada metallitöö ja tehnikaga nokitsemise ruum.

[Pilt: IMG_4550.JPG?_t=1681761355]

Siin avatäited väljastpoolt. Sellisena läheb garaaž vastu oma esimesele sügisele-talvele.

[Pilt: IMG_4546.JPG?_t=1681761355]

[Pilt: IMG_4528.JPG?_t=1681761355]

[Pilt: IMG_4532.JPG?_t=1681761355]

Ühe liigutuse tegin veel enne tõsisemate sügisilmade tulekut ära - katsin ehituskilega kinni hoone vertikaalse perimeetrisoojustuse, et peno vigastada ei saaks (UV, metsloomad, linnud jne).

[Pilt: IMG_4529.JPG?_t=1681761355]

[Pilt: IMG_4530.JPG?_t=1681761355]

[Pilt: IMG_4544.JPG?_t=1681761355]

[Pilt: IMG_4545.JPG?_t=1681761355]

Suure ruumi põhja täitmine oli üks paras nuhtlus - võttis üksi tehes meeletult aega. Lisaks loodimine ja tihendamine. Tahtsin aluspinna võimalikult ühtlaseks ja tihedaks saada ning täita õigele kõrgusele, et järgmist hooaega kohe põranda tegemisega alustada. Lõpptulemus oli päris okei, kuid gramm jäi täitest puudu. Kuid ruum näeb juba garaaži moodi välja. Mõned masinad said kohe talveks sisse ära pargitud ka. Ruumi tundub piisavalt olema nii parkimiseks kui manööverdamiseks. Varem, kui autodega veel sisse sõita ei saanud, ettekujutus puudus.

[Pilt: IMG_4554.JPG?_t=1681761355]

[Pilt: IMG_4556.JPG?_t=1681761355]

Esimese hooaja võib käesoleva postitusega lukku panna. Minule kui algajale oli tõsiselt palju väljakutseid ja huvitavat tegevust pakkunud kevad-suvi. Meeletult sai uusi asju õpitud ning tuleb tunnistada et ka närvikava sai üksjagu pihta. Ilmataat soosis omalt poolt kena, sooja ning võrdlemisi sademetevaese kevade-suvega. Kuna ehituspäevikut sai peetud punktuaalselt (täpsed sissekanded iga ehituspäeva kohta), siis saab tagant järgi enda jaoks väga huvitavat statistikat teha ning tehtud asju meelde tuletada. Iga asja pole siia mõtet vist ümber kirjutada, kuid mõni fakt siiski:

- Nullist kuni praeguse seisuni kulus ehitamiseks 96 tööpäeva.
- 96st tööpäevast 21 kulus eeltöödele (maamõõtmistööd, vundamendiaugu kaevamine, osaline killustikupadja sisse vedamine ja tasandamine, 120m drenaažisüsteemi ja 40m tee ehitamine krundile).
- 75 tööpäeva kulus kõigile ehitustoimingutele kokku alates esimese taldmikuvormi maha panemisest, kuni esimese sõiduauto hoonesse sisseajamiseni).
- 96st tööpäevast 45 tööpäeva toimetasin koos kas ühe või kahe sõbra-tuttava abiga. 51 tööpäeva tegutsesin üksinda.
Aknad oleks võinud väljast pruunid tellida, preagu on uste kõrval suht võõrkehad. Muidu on kogu ehitis ja kajastamine super.
(18-04-2023, 07:48 AM)ronny25 Kirjutas: [ -> ]... Muidu on kogu ehitis ja kajastamine super.
Kogu ehitis aga eriti ehitus st kajastamine ja dokumenteerimine on "üle dimensioneeritud", sj korrektses keeles ja fotodega, mitte videote joru. Lausa kadestama paneb see võime midagi töö kõrvalt veel üles võtta ja kirja panna, ju vist noore põlvkonna omapära.

P.S.&OT Mul kipuvad oma "hooned" umbes sellises seisus pooleli jääma - saab asjad sisse panna, sees toimetada ja uued ning jooksvad tööd võtavad kogu aja ära. Nt autokuur on 35 aastat ilma laeta ja muldpõrandaga, veel paarkümmend aastat ja tuleb ümber lükata.
Nüüd kus sul "mudelid garaaži paigaldatud" saab alles fotodelt õiget aimu suurusest :-)
Kohe kadedaks teeb see vaba ruum. Aga siis veel see teadmine, et kui suvilasse garaaži kunagi rajasime, mahutas see mõõtude järgi 3-e autot, aga nüüd ainus auto seisab hoopis õues (sest ei mahu sisse) - toob maapeale jälle tagasi ja ma ei ole pikemas perspektiivis eriti kade Big Grin
Lõpuks jälle üks huvitav ja loetav teema, mees teeb midagi ise oma kätega.
Ehitus on korrastatud ja ruumid sodist puhtad! Sellise korra võiks endalegi eesmärgiks seada, kui külg ees, kolme auto garaazi
tagaseinani jõuan!  Jõudu ehituse kajastamisel ja ootan huviga järge!
See esialgne tunne, et ruumi on "ülearu" on petlik. Sinna tuleb ju autotõstuk, mis juba hakkab liikumisvabadust piirama.
Küllap on vajalik paigaldada ka teatud kogus riiuleid, siis veel töölaud korralike kruustangidega, keevitusele veel ruumi, võib-olla ka mõni kapike jne. Kas ehk rehvipingi komplekt ka ja nii ta koguneb kui tahad ikka midagi nokitseda.
Me noorperemehega sisustasime omale töökoja omaaegsest talu loomapidamise laudast pinnaga ca 50m2. Algselt arvasime ka, et mahub kaks autot kõrvuti sisse, aga kus sa sellega? Peale ülalmainitud sisustuse paigaldamist ruumi enam väga üle ei ole.

Ja vee üks tähelepanek. Kui on ikka jälle selline suvi nagu paar viimat suve on olnud, siis tuleb mõelda ka suvise jahutamise peale. Mingi tavalise ventileerimisega seda ruumi jahedaks ei saa. Uksi ja aknaid ei ole ka alati võimalik lahti hoida, sealt keerutab väga palju tolmu ja igasugu sodi sisse.
Meil sai paigaldatud mingi õhujahuti laadne toode ja toimetab küll.
Tänud kõigile heade sõnade ning kommentaaride eest.

@ronny25
Selline mõte oli laual. Jäi ära kahel põhjusel. Estieks rahadega kitsas Rolleyes . Teiseks tulevad akende ümber tumepruunid piirdelauad ning vihmavee plekk. Need ise on laiad ning katavad osaliselt ka valge aknaraami ära. Kui sinnani jõuan, siis anna teada, kas sai silmale hea.

@honkomees
Tuleb tunnistada, et igapäevane ehituspäeviku täitmine ja dokumenteerimine fotode näol oli kohati tõesti tüütu. Veel enam, et mul nutiseadet ei ole. Ikka seebikarbi-tüüpi fotokaga plõksin. Üsna tihti mõtlesin, et kuidas päeva lõpus objekt ära koristada ning siis ennast pesema vedada... Paberitööle ei jätkunud enam jaksu. Ja eks mõnel päeval jäi tegemata ka. Eriti pärast premeerivat õllet, sest siis vajus silm kohe kinni. Ja ma nüüd ei tea ka, kas ma ikka päris sellest noorest põlvkonnast olen, sest aastaid on juba üksjagu turjal ning elektritõuksiga ringi ei kihuta. Komplimendi võtan vastu igal juhul Big Grin . Pigem oli motiveerivaks elemendiks dokumenteerimisel tänapäevased nõuded ehituse kajastamisele. Või siis see, et kuidas need nõuded on kirja pandud. Jättis kollanokale mulje, et kui nii ei tee nagu on ette kirjutatud, siis on kuri karjas. Ja näed - mõjus küll. Nüüd pisut hiljem ei kahetse, et nii läks.

@maaks
Olen põhimõttega inimene ja põhimõtteliselt selle garaaži suurt ruumi kola täis ei tassi. Olen omale ette kindlaks teinud, et mis kuhu tuleb ning nii on ja jääb. Selle vastu ei vaidle, et ruum täis saab, kuid täiteaineks on tehnika. Selline paras sihtotstarbeline kola ruum on mul teises hoones juba olemas. Aga õigus on, et hetkel tundub pinda olevat piisavalt ning on õhku, mida ruumis hingata.

@alrad
Tänud heade sõnade eest! Ehitusplatsi ning ruumide koristamine oli esimesest ehituse päevast igaõhtune tegevus. Eks inimesi on erinevaid - mina ei kannata sodi sees elada, kuigi mõnikord on see paratamatus. Ning saan lubada, et teemale järge tuleb veel mõni aeg - vähemalt niikaua, kui on huvilisi, kes loevad ning kaasa elavad. 

@arvok
Tänud soovituste eest! Autotõstuk tuleb ruumi kindlasti. Missugune aga, see pole veel kindel. 2-posti tõstukile teen igaks petteks kohad valmis. Kas need ka kasutusele tulevad, selles pole päris kindel. Soov on ühel heal päeval saada omale teisaldatav autotõstuk. Selline, mille lükkad soovi korral nurka ära või teisaldad sobiva koha peale ning paned ühe auto alla ja teise peale. Isiklikult meeldib see lahendus väga ning sinna poole püüdlen. Ainult et hind on krõbe Sad . Suurde ruumi lauda, keevitust, kappe kindlasti ei tule - need tulevad kõrvalruumi. Rehvipingi komplektile võib mõelda, kuid kui see peaks tulema, siis kindlasti sellisena, et seda roklaga teisaldada saaks. Kõik suuremad tööriistad selles hoones tulevad teisaldamisvõimalusega. Metalli ladu koos lõikeseadmetega tulevad hoone kõrvale väikesesse merekonteinerisse. Tööriistad koos teiste garaažiseadmetega tulevad samuti kõrvalruumi. Suures ruumis panen täis hoone paremal küljel oleva seina ning sinna lähevad korralikud metallriiulid (4m+ on kõrgust) ning treipink. Ja see on kõik. Ülejäänud asi jääb ratastele ning saab olema teisaldatav.
Mis puudutab hoone jahutust suvel, siis saan täna juba kinnitada, et seda päris kindlasti vaja ei ole. Katuse soojustus sai hea, osaliselt pööning vahel. Bauroc 375 sooja praktiliselt ei juhi. Sisse korraliku massiga põrand. Suvel 30+ kraadiga on sees paras chill. T-särgiga olles peab olema ettevaatlik, et märja nagaga köha kallale ei saaks. Ruum ei soojene eriti isegi siis, kui suured uksed osaliselt lahti on. Kui kõik uksed-aknad päikeselisel suvepäeval lõpuni pärani lahti teha, siis muidugi on õhtuks ruum soe, kuid ööga jahtub taas maha.
Mul on äiapapal 50m2 ühe ruumiga garaaž, kus lisaks sõidukile ka töölaud ning tööriistad. Tõsi ta on, et üsna tihti peab seal külg ees liikuma Smile . See on ka üks põhjus, miks sellesse garaaži kolm erinevat ruumi sai tehtud. Saab otstarbed paremini ära jagada.
See ruumi "isetäitumine" ei ole probleem, kui omanikul ei ole kogumismaaniat, mis sunnib igat pöidlaotsast suuremat rauatükikest ajalooliseks kultuuriväärtuseks ning igat kellegi aianurka juurdunud sõidukit lootustandvaks projektiks kuulutama Smile Ma ise küll ei ole päris 100% enda sõnade järgi käinud, näpuotsaga nurkades mingit huumust ikka vedeleb, aga ~80 ruudu peal majandan rahulikult kogu sõidukipargi ära, mida minusugune pürjel töö ja muu elu kõrvalt lennuvõimelisena hoida suudab. Vahel tuleb mõne operatsiooni jaoks veidi kabetada, tsikleid ühest nurgast teise talutada vms, aga see on suht tühiasi.

Kunagi oli tõesti seis, kus ulmekogus kola oli mööda linna laiali, läksin rendigaraažist nr 4 jalgratta varuosi otsima ja ust avades oigasin umbes et õigus jah, mul on ju see auto ka veel. A õnneks tuli mõistus pähe, et kõik need aga-ühel-päeval-ma-projektid maha raputada ja keskenduda vähemale, aga paremini.
Kui autotõstuk kuhugi nurka panna siis ega ta väga ei segagi kui seal seisab.Kui tõstukit ei kasuta siis saab ju teisalatavad asjad selle ümber koondada kui ei kasuta tõstukit.
(18-04-2023, 22:07 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]...Ning saan lubada, et teemale järge tuleb veel mõni aeg - vähemalt niikaua, kui on huvilisi, kes loevad ning kaasa elavad. 
...

Huviga lugejaid jätkub ka nende hulgas, kel siin kontot pole.

Tänan!
Vahepeal olid kiired ajad ning postitamine garaaži teemas jäi pisut tahaplaanile.

Uuel hooajal, ehk siis kevade esimestel päevadel ja umbes aasta ehitamise alustamisest, sai algust tehtud ettevalmistustöödega garaaži põranda valamiseks. Eelmise hooaja lõpu seisuga sai ruumide tagasitäide killustiku näol peaaegu valmis, kõigest mõned sentimeetrid jäid puudu, sest nii materjal kui aeg mugavaks töö tegemiseks sai lihtsalt otsa. Kevadel esimese asjana sai masinad seest välja aetud, tellitud täiendav koorem killustikku (8-16) ning sai alustatud kõige viimase kihi paigaldamise ja tihendamisega. Tegelikkuses võttis viimase 3-4cm panemine kõige kauem aega ning oli kõige ebamugavam teha - vähemalt minu jaoks. Kogu töö käis silumislati ja laserloodiga. Tahtsin aluse nii hästi siledaks saada kui võimalik, et hilisem soojustuse paigaldamine murevabamalt läheks ning et põrandavalu saaks võimalikult ühtlase paksusega. Kokkuvõttes panin seda 3cm 4-5 päeva vähemalt kahes-kolmes kihis (täidetavat ala oli kokku 135m2 jagu. Aga tuleb tunnistada, et endalegi üllatuseks oli lõpptulemus väga hea ning tänu mitmetele tihendamistele ka mõnusalt stabiilne.

Põranda ülesehitus on planeeritud järgmine: tagasitäiteks tihendatud killustik, tihendatud killustikule 200mm soojustust (100+100mm põrandapeno kahes kihis ülekattega), ehituskile, armeeritud põrandaküttega betoonvalu paksusega 120-140mm.

Alustuseks kohe üks foto, kus näha nii tagasitäide kui soojustus kahes kihis.

[Pilt: IMG_4671.JPG?_t=1683829723]

Nüüd väheke üldisemad fotod garaaži suure ruumi osas. Vasakul on püstiasendis 100mm peno tahvel - saab (loodetavasti) soe põrand olema Toungue . Kogu muu ruumis tarvilik inventar sai seintele riputatud, et jalus ei oleks.

[Pilt: IMG_4670.JPG?_t=1683829723]

Siin on näha hoone veetrassi väljund (25mm PEM) ja kaks äravoolu. Üks tulevasele kraanikausile ning teine (vasakul) on kohas, kuhu peaks sisse sõitnud auto suure tõenäosusega seisma jääma. Tegelikult on neid äravoolusid kaks - üks kummagi ukse ees. Kui põranda valamiseks läheb, siis tuleb anda piisav kalle mõlema äravoolu suunas.

[Pilt: IMG_4672.JPG?_t=1683829723]

Kuna ruum võrdlemisi suur, siis oli hea kasutada terveid isolatsioonitahvleid (1000*1200*100mm). Alles kõige viimased tuli mõõtu lõigata...

[Pilt: IMG_4673.JPG?_t=1683829723]

[Pilt: IMG_4674.JPG?_t=1683829723]

Ning täpselt sama asi sai tehtud ka kahes väiksemas (töökoja)ruumis. Siin tulevad trapid mõlema ruumi keskossa. Vaevalt, et seal nüüd kunagi veega mängima hakkab, kuid parem on, kui need seal valmis on.

[Pilt: IMG_4675.JPG?_t=1683829723]

Suure ruumi osas tuli välja mõõta ning sisselõiked teha tulevase autotõstuki jaoks. Sinna, kuhu peaks tulema 2-posti tõstuki postid, sai soojustus eemaldatud. Postide alla tuleb seega betoonikihi paksus ca 34...35cm. Nagu varasemalt mitu korda maininud olen, siis ruumi säästlikkust silmas pidades üks postidest tuleb täpselt ruumi keskel paikneva tugiposti kõrvale. Allpool fotol näha, kuhu ruudud väljalõigete tegemiseks maha on joonistatud.

[Pilt: IMG_4676.JPG?_t=1683829723]

Väljalõiked soojustusse (st. paksema betoonvalu suurus) tulevad mõõdus 700*700mm. Lähim vahekaugus 2400mm. Ehk kokkuvõtvalt on taas tegemist võob-olla-vajamineva lahendusega, sest suur soov on ikkagi mobiilne tõstuk muretseda. Kui aga rahakott vastu ei pea, siis peab leppima statsionaarse lahendusega.

[Pilt: IMG_4677.JPG?_t=1683829723]

Kui kaks kihti peno lõplikult paigas olid, tuli see katta betoonvalu aluse ehituskilega. Ilusast valgest ruumist sai taaskord pime ja sünge.

[Pilt: IMG_4689.JPG?_t=1683829723]

[Pilt: IMG_4690.JPG?_t=1683829723]

[Pilt: IMG_4691.JPG?_t=1683829723]

[Pilt: IMG_4692.JPG?_t=1683829723]

Ehituskile servad sai üles pööratud ning peale läks servalint (mõni nimetab ka seinalindiks, võib-olla ja ilmselt ka on sellel teisi nimetusi) kõrgusega 150mm ning paksusega 8mm. Servalint on vajalik, et vastu võtta tulevasi betoonvalu paisumisi ja kahanemisi tulenevalt temperatuurimuutustest. Paika läks suure peaga tsingitud papinaeladega.

[Pilt: IMG_4687.JPG?_t=1683829723]

[Pilt: IMG_4686.JPG?_t=1683829723]

Ja jällegi - identsed tööetapid tehtud kahes väiksemas ruumis. 

[Pilt: IMG_4685.JPG?_t=1683829723]

[Pilt: IMG_4688.JPG?_t=1683829723]
Betoonpõrandat ma omas elus ette valmistanud, valanud ega viimistlenud ei ole. Isegi mitte ei ole näinud kuidas seda tehakse. Lugesin nii foorumeid kui veebis leiduvat materjali ning jõudsin ainsale ja ilmselt ka omas positsioonis kõige õigemale otsusele, et käesoleva garaaži projekti on nüüd õige aeg kaasata oma ala tundvad inimesed. Sellist pinda õppimise eesmärgil tuksi keerata ei ole mõtet. Ja ega üksinda seda tööd ei tee ka. Olin tegelikkuses selle väljaminekuga oma eelarves arvestanud ning nüüd tuli asi teoks teha. Põhimõtteliselt sai taas "kataloog" keskelt lahti löödud ja valitud pikast nimekirjast "üks paljudest". Nii on riskantne, kuid eeldan, et tunnen inimesi ja saan aru, kui lubatakse rohkem kui suudetakse või osatakse. Alustasin sellest, et rääkisin telefoni teel oma mure ära ning küsisin, et kas seltsimehed oleksid nõus enne pakkumise tegemist ka kohapeale tulema. Oldi küll. Olid asjalikud poisid, kõik Eesti mehed. Küsisid, et mida soovin ja mida töölt ootan. Seletasid, et miks peaks tegema ühte asja nii ja teist naa. Tegid omad märkused, soovitused ja ettepanekud. Pakutud hind oli enam-vähem sinna auku, kuhu olin soovinud ning selle eest pakuti pisut enam, millega olin arvestanud. Kõik pandi kenasti ka paberile. Lubati, et põrand kestab, kui just tankiga sees sõõrikuid tegema ei hakka. Sai kohe ka käed löödud. Märgin siinkohal ära, et teenusena ei ostnud sisse mitte pelgalt valamist, vaid ka eelneva armeerimise ning põrandaküttetorustiku koos paigaldamisega. Ühesõnaga "võtmed kätte" lahendus. Sai kohe kokku lepitud ka see, et omanik jätab omale õiguse jalus olla, küsida kõike, pildistada kõike ning töödes kaasa lüüa Big Grin

Tegijaga sai kokku lepitud, et betooniks tuleb C25/30 (arvestuslik kogus 20m3 136m2 kohta), valu töödeldakse pinnakõvendiga ning lihvitakse, kõigile trappidele kalded selles ulatuses nagu mina soovin. Ainuke tõsisem mõtlemise koht oli nii mulle kui tegijale see, et kas suure ruumi ossa (9,13x11,43 meetrit, 105m2) teha põrandasse paisuvuugid või mitte. Tööde teostaja hinnangul oli põranda suurus ja ruumi omadused just piiri peal, kus veel võiks saada ilma paisuvuukideta hakkama. Kui selline suur töö ette võtta ning maksta suhteliselt suur summa raha, siis sooviks ikka siledat põrandat - mõnikord peab ka pisut jäärapäine olema. Mõte roklaga mööda vuuke täristama hakata mulle väga meelt mööda ei tundunud. Sai siis antud roheline tuli, et teeb kogu põranda ilma paisuvuukideta. Mõni tulevane mikropragu (kui selline peakski tekkima) ei ole minu jaoks probleem.

Põranda betoonvalu paksuseks on arvestatud 140mm. Kohtades, kuhu tulevad kalded, seal selle võrra vähem, kuid kogupaksus mitte vähem kui 120mm. Tõstuki postide alaosas valu paksus kuni 350mm. Armeeringuks tuleb terasvõrk 150x150mm silmaga ja 10mm traadi paksusega. 135m2 kohta on materjalina arvestatud 169m2 jagu armatuuri. Eks kadusid lõikamiste, ülekatete jms näol tuleb üksjagu. Allpool 12 tahvlit mõõtudega 2350*6000.

[Pilt: IMG_4682.JPG?_t=1684089906]

[Pilt: IMG_4684.JPG?_t=1684089906]

Siin on armatuur koos põrandasoojendustorudega juba maha pandud. Vahepealsetest tööetappidest fotod puuduvad, sest ei soovinud töömehi välgutamisega liialt häirida. Armatuur nagu ikka, läks kanduritele (taburettidele) ning sinna külge juba põrandasoojendustorud. Põrandasoojendustoruks on 20mm toru ning koguseliselt kulus seda kokku üle 600 meetri.

[Pilt: IMG_4693.JPG?_t=1684089906]

[Pilt: IMG_4697.JPG?_t=1684089906]

[Pilt: IMG_4696.JPG?_t=1684089906]

[Pilt: IMG_4699.JPG?_t=1684089906]

[Pilt: IMG_4705.JPG?_t=1684089906]

Ruumi keskosas tuli torude sammuks 300mm ehk kaks võrgusilma vahet ning perimeetris 150mm ehk üks võrgusilma vahe. Mõni sein sai perimeetrisse tihedamalt torusid, mõni vähem. See oli tingitud sellest, et kuidas õnnestus küttekontuurid ruumi osas enam-vähem võrdseteks pikkusteks ära jaotada ning ühe ja sama kollektorini vedada.

[Pilt: IMG_4698.JPG?_t=1684089906]

[Pilt: IMG_4695.JPG?_t=1684089906]

Tõstuki postide alla paksema betoonvalu sisse läks armeeringut enam ning mitmes kihis. Küttetorud said samuti pisut aupaklikumale distantsile akukude suhtes.

[Pilt: IMG_4700.JPG?_t=1684089906]

[Pilt: IMG_4701.JPG?_t=1684089906]

Kahe kõrvalruumi (tööruumide) põrandad said täpselt sama armeeringu ja põrandaküttelahenduse nagu suurem ruum.

[Pilt: IMG_4703.JPG?_t=1684089906]

[Pilt: IMG_4704.JPG?_t=1684089906]

Põrandakütte kollektor tuli suurde ruumi kohe ühe kõrvalruumi kõrvale, et oleks mugavam torusid vedada ning tagada kõikidele kontuuridele enam-vähem võrdsed pikkused. Arvestatud sai ka tulevase soojuspumba asukohaga - see tuleb põhimõtteliselt kollektori kohale seinale ning välisosa samasse kohta teisele poole seina. Kokku läks maha 9 kontuuri. Mõlemad tööruumid (15 ruutu ruumi kohta) said oma eraldi kontuurid ning ülejäänud seitse sai ära jagatud suure ruumi peale. Kollektorid on roostevabast terasest ning nagu ikka, varustatud läbivoolu seadeventiilidega (drosselitega?) ning sulgklappidega. Tulevikus hakkab sulgklappe juhtima (vähemalt kahe kõrvalruumi osas) aktuaator, mida juhib ruumi termostaat. Kui torustik paigas, siis kogu süsteem survestati 4 bar peale ning nii jääb kuni valutööd on täielikult lõpetatud.

[Pilt: IMG_4702.JPG?_t=1684089906]

Kokkuvõtvalt peab nentima, et oli jälle tore ning meeldiv kogemus teenusepakkujaga. Tänapäeval üsna haruldane saada sellisel tasemel suhtlust ja teenindust. Positiivne oli see, et kõik tegelased olid eestlased, rääkisid eesti keelt ning lahkesti oldi valmis ära seletama, mida tehakse, kuidas tehakse ja miks just nii tehakse. Keegi ei pahandanud, et omanik pealt vaatas ja abiks oli. Tööd tehti korralikult ja vahest visati ka nalja. Nii peabki.
Ilus töö.... Mina selliseid üledimensioneeritud asju naudin....  Ja armastan tihtipeale öelda, et isa heaks ja pojapoja põlveks....

Tegelikult tekkis küsimus tõstuste kohta - nimelt pildilt ei saa aru, aga kas nendel ustel ka avariipidurid on? Et kui tõstevedru järgi annab, siis kallis poeg või pojapoeg ei lõpetaks õnnetult...

Teemat nautides - Lugupidamisega Toivo
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26