automoto.ee foorumid

Garaaži puutööruumis toimetamisele on mulle mõneks ajaks bänn peale pandud - kasvavate taimede rahu ei tohi rikkuda. Seega ei jäänud muud üle, kui tuli kolida kõrvaltuppa ning seal edasi toimetada. Ehk siis mustema töö poolele. Siiski on nii, et väga musta töö püüan alati viia õue või siis vähemalt suure garaažiukse alla. Mõnikord see aga ei ole kas võimalik või siis otstarbekas. Mustema töö all pean siis silmas näiteks suuremat keevitamist, lõikamist, käiamist ja muud sellist. Aga kui õues on 20 miinuskraadi või kui tuleb vett kui oavarrest, siis ei taha iga väikese asja pärast väga välja kolida või toa ust lahti teha. Sellepärast otsustasin, et teen omale ühe tagasihoidliku nurga, kus oleks võimekus sellist laadi väiksemaid operatsioone ilma hilisemate suuremate komplikatsioonideta läbi viia.

Tegelikult on mul ju varasemalt valmistatud metallist töölaud juba ruumis olemas. Ehk siis koht, kus on sisuliselt üht-teist võimalik teha. Nüüd on vaja ümbrus muuta mugavamaks ja turvalisemaks. Kus keevitamist-lõikamist-lihvimist, seal on ka sädemeid ja kus sädemeid, seal võib tuli taga olla. Seega tuleb olemasolev vineerkattega lagi muuta pisut ohutumaks. No ja sellega seoses ka vähem määrduvaks ja kergemini puhastatavaks.



Ühesõnaga võtsin vastu otsuse, et katan umbes poole oma väikese metallitööruumi laest plekiga. Just siis töölaua peal ja ümber oleva ala. Selleks tõin naaberkülas elava ja töötava plekksepa käest tsinkplekki ning palusin tal valmis painutada ka mõned 90-kraadised profiilid.



Plekitahvlite üksinda lakke panemine on üks äraütlemata ebamugav tegevus. Püüdsin teha käepäerastest vahenditest jooksvalt abinõusid ning üritasin lehtedele mitte murdmisvolte peale tekitada. Ülemisel fotol on kitsam riba, sellega lihtsam. Kui aga võtta juba 2m ja enam pikk ning meeter lai tahvel, siis on punnitamist, toestamist ning sättimist üksjagu.



Ei ole ju sugugi kena vaatepilt. Eks ta nii läks et kätega toetasin plekki ja plaate, saapa ninaga üritasin tugesid paika ajada ning vahepeal ka mõne kruvi lakke lasta. Lisaks tahab õhuke plekk iga sisse lastud kruvi kohast "lainetama" hakata. Ütleme nii, et alustasin dressipluusis ja üsna varsti oli tahtmine juba ka särk maha visata. Naha võttis selline mässamine korralikult märjaks.



Aga vaikselt hakkas looma. Kui suured plaadid said enam vähem vajalikus ulatuses fikseeritud, siis sai vabamalt võtta ja tuli hakata korrigeerima ning lainetavaid kohti välja ajama.



See, et vineerplaat laes oli, ehk midagi ei oleks muutnudki peale puhastatavuse. Küll aga olid mul vineerplaadi ja seinte vahel väikesed vahed (mõni mm). No ja kui sinna mõned sädemed saata ja need vahelae konstruktsiooni sees hõõguma jäävad, siis ei ole enam nalja. Sellepärast katsin kõik nurgad 90-kraadise plekist profiiliga. Profiili taha vastu seina tõmbasin õhukese tuletõkkehermeetiku kihi, et vahe seina ja pleki vahel korralikult tihe saaks. Pleki enda kinnitasin lakke laia peaga plekikruvidega, millele panin veel 8mm suured seibid alla. Nii sai pind toekam ja plekk ise deformeerus vähem. Usun, et tulemus ei olegi kõige hullem arvestades, et kätepaare oli vaid üks.



Selline siis saigi. Ruumi poole avatud külgedesse sissepoole on tulevikus plaan paigaldada siinid keevituskardinatele, mille saab vajadusel ette tõmmata ja nii fotol oleva ruumiosa muust ruumist eraldada. Ei lenda praht laiali, ei lenda sädemed laiali ning muud ruumis asuvad töövahendid jäävad puhtaks. Fotol olev kapp läheb minema...



... ning kapi asemele alustasin järjekordse, seekord pisut kompaktsema, töölaua tegemist. See töölaud tuleb aga väikese tagaseinaga ning sinna peaksid tulevikus peale minema nii käi kui lihvimispink.





Sisuliselt on tegemist copy-paste varasemalt valminud töölauast - materjal täpselt sama ja ülesehitus samuti. Ainult sügavus ja pikkus oluliselt väiksemad.



Alla tuleb sarnaselt eelnevalt valminud töölauale üks sahtliboks ning küljele kaks riiuli tasapinda töövahendite hoiustamiseks. Vineeri katan pealt samamoodi 3mm plekiga ning keevitan nurkrauast raami peale, et kataks nii horisontaalse kui vertikaalse osa ning nende kahe vahele jääva liitekoha. Edasist tööprotsessi ehk üksikasjalikult siin kajastama ei hakka. Muutub igavaks vaadata-lugeda. Kui valmis on, siis panen pildimaterjali, et kuidas välja kukkus.

(20-04-2024, 21:20 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]...
Edasist tööprotsessi ehk üksikasjalikult siin kajastama ei hakka. Muutub igavaks vaadata-lugeda. Kui valmis on, siis panen pildimaterjali, et kuidas välja kukkus.

Ma protesteerin - keskendumisvõimetud inimesed saavad alati edasi üle kerida sisukast ja hästi dokumenteeritud postitusest. Aga kuni teemaomanik veel jaksab, palun jätkata ühe foorumi tippteema sisustamist juba hääkstõdetud viisil

Aitäh!

Kui garaaži ehitama sai hakatud, siis oli juba paigas see, et laona (maakohas ikka koguneb igasugust manti, ilma ju ei saa) ma seda hoonet kasutama ei hakka. Pigem ikka töökojana, kus on puutööruum, metallitööruum ja garaaž autode lahkamiseks, remondiks ja hoiustamiseks. Okei, talvisel perioodil ka tundlikuma talutehnika hoiustamiseks. Kuna eluhoones on veel üks pisem 1,5 auto garaaž ning paar kuuri, siis mõte oli antud ruume tulevikus kolaruumidena kasutada. Nii läkski, kuid need said ka koheselt silmini täis ja kola jäi ikkagi siia-sinna vedelema. Selle vea parandamiseks otsustasin eelmise aasta lõpus ehitada olemasoleva garaaži kõrvale täiendava hoone - puukuur-lao. Sisuliselt sai betoonpostidest vundamendile ehitatud 5x10m põrandapinnaga (räästast pisut vähem kui 6x12m) puukuur. Seest tublid 3m kõrge ning väikese pööninguga kuhu hea näiteks puitu ladustada. Talv läks kenasti, 1/3 osa oli küttepuude all, 2/3 muu tehnika ning üldiste varude all, mida aja jooksul kokku on korjatud. Kõik hea, sest ümbrus puhas ning asjad kenasti katuse all. Siiski sai taas selgeks, et sellest kõigest on endiselt vähe. Kuna ma hakkasin ladustama küttepuid euroalustest ehitatud ca 1,2m3 konteinerites ning kahes kihis üksteise peal (foto allpool), siis ruumi hoiustamiseks kulub võrreldes riita laotud puudega enam. Samas on väga mugav kogu konteiner metsast otse kuuri kuivama viia ja talvisel ajal traktoriga kuurist eluhoonesse edasi viia. Ei pea midagi ümber laadima ega topelt tööd tegema. See aga tähendab, et ehitatud kuuri 1/3 ossa mahub gramm vähem kui 1,5 talve puud. Seega ei jää midagi üle, kui nüüd taas oma kola välja vedada ning puukuuri ikkagi tervikuna puukuurina hakata kasutama. Nii saab ühe katuse alla kenasti 4+ hooaja küttepuu sisse kuivama panna. Samas kõige tähtsamat probleemi see ikkagi ei lahendanud, sest puudu on endiselt metalli hoiustamise ja lõikamise/keevitamise ruum, tehnika talvine hoiuruum (nt. oksapurustaja, puulõhkumismasin, niidumasinad jms) ning muu suurema pudi-padi hoiustamise ruum. Kogu see on täna ära jaotatud puukuuri ja garaaži vahel. Garaažis tahaks vaikselt hakata juba tehnikat nokkima ja sinna peab ruumi juurde saama. Puukuuris rauda ka ei hoia ega töötle.



Kui pikk jutt lühidalt kokku võtta, siis otsustasin, et peab hakkama oma hobigaraaži kompleksi (nii on vast õige öelda, sest kaks hoonet on juba kõrvuti) täiendama, et elamine korras hoida ja kõige olemasoleva jaoks piisavalt hoiuruumi tekitada. Ühesõnaga ruum metalli hoiustamiseks, ruum tehnika hoiustamisele ning ruum niisama potentsiaalselt vajalikule omandatud kolale. Pärast teatud läbirääkimisi iseendaga jõudsin järeldusele, et mugavust, sihtotstarvet, hinda ja multifunktsionaalsust silmas pidades ei ole paremat varianti, kui koju vedada mõningad merekonteinerid. Siinkohal hoiatan ette, et garaaži teema läheb mõneks ajaks sujuvalt üle konteinerite teemale. Mõtlesin pikalt, et kas teha omaette teema või jätta teema üldse kajastamata (pole ju päris kohane automoto foorumi teema). Kuivõrd tegemist on siiski hobigaraaži iseseisva ja väga vajaliku osaga ning mitu kaasfoorumlast on soovitanud antud teemat ka avalikult presenteerida, siis otsustasin, et jätkan tagasihoidlikult samas teemas. Ja nagu ikka - ehk on kellelgi midagi kõrva taha panna ja ka mulle häid nõuandeid jagada.



Nagu varem juba ütlesin, siis garaažist on mul bänn peal, sest seal käib suuremat sorti kevadine taimekasvatus. Üleval olev foto näitab olukorda vaid ühel laual ja ca 3 nädalat tagasi. Täna on olukord juba nagu tõsisemas maaaluses kanepikasvatuses. Aga tuleb leppida. Mätas on suuremalt jaolt juba kuiv ning lähiajal peaksid taimed kasvuhoonesse ära kolima. Seniks aga tuleb õues toimetada.



Nüüd konteineritest. Õnnestus soetada kolm 20 jalast ehk 6m pikkust merekonteinerit - just täpselt need, mis üleval fotol. Tagant näha ka osaliselt lõpetamata puukuur, millest eespool juttu oli. Konteinereid olen tegelikult juba aastaid vaadanud - pikalt enne seda, kui garaaži ehitama hakkasin. Nüüd sai lõpuks asi ära tehtud. 6m konteinerid valisin sellepärast, et mul hoovi sõit üsna lolli kurviga, kuhu haagis 12m konteineriga sisse ei tule. Samas on väiksemal kuubikul suurema ees ka palju plusse. Konteinerid valisin välja Miil OÜ platsilt Lagedilt. Kindel plaan oli osta kolm ühte tooni konteinerit, sest mõte on need nii-ehk-naa üle värvida sellise tooniga, mis metsa vahelt kõige vähem silma torkab. Ehk siis kas tumeroheliseks või tumepruuniks. Sellepärast on ka roheline originaalvärv heaks aluseks.



Kasutatud 6m konteinerite käibemaksuta hinnad algavad täna ca 1100 eurost, uue one-way konteineri saab kätte ca 2800 euroga ning täitsa uue konteineri 3000 euroga. Seega on pisut mänguruumi küll, kui soovid kulusid kokku hoida ja oled valmis ise pisut vaeva nägema. Minu puhul oli peamisteks kriteeriumideks see, et konteinerid oleksid merekõlbulikud - st ilmastikukindlad, kehtiva ülevaatusega, hea põhjaalusega (mitte segi ajada konteineri põrandaga), terve katusega ning võimalikult suures osas originaalvärviga. Konteineri kehtiv ülevaatus (et on merekõlbulik) annab teatud kindluse, et suuri õnnetusi sellega juhtunud ei ole ning asi on funktsionaalne - uksed liiguvad, tihendid peavad, lekked puuduvad. Põhjaalune peab olema korras ja vigastusteta nii talade kui puidu osas ning ei tohi esineda suures osas roostet või vineeri lamineerumist. Katus peab olema terve ja oluliste parandusjälgedeta. Originaalvärvi puhul saad olla kindel, et sinu poolt peale kantud värv on aluspinnaga sobiv ja seal ka püsib. Ütlen kohe ka ära, et minu puhul maksis minu nõudmistele vastav konteiner 1350 eurot. Ehk siis on tegemist vaid vaks kallima konteineriga kui kõige odavamad saadaval olevad. Veelgi odavamate ühikute puhul oli tegemist juba väga lapitud, suures osas mitmes paranduskihis värvitud ja eranditult vägagi kesiste uksetihenditega konteineritega. Üsna paljudel odavamatel oli probleeme uste liikumisega, põhja all oli murdunud metalltalasid ning esines põhja vineeri kihtide lahtitulemist (sisuliselt mäda). Üsna mitmetel oli kaasas ka mõnus odöör veetud kauba lekkimistest (väetise haisud, roiskunud kala/liha hais jne). Mina ei näinud põhjust säästa paarsada eurot, et hakata selliste probleemidega maadlema. Selle hinnaklassi juures muidugi vigu on, kuid mitte midagi sellist, mida kerge vaevaga parandada ei saaks. Peaasi, et vaid endal aega ja tahtmist on.



Konteinerid tõi Miil OÜ auto mulle koju kätte. Toodi kahe autoga - ühel kaks konteinerit peal, teisel üks + kraana. Tegemist vanade Evergreen'i konteineritega. Valmistatud aastatel 2011 Malaisias (1tk) ja 2013 Hiinas (2tk). Kõik kolm on kenasti tunnistatud merekõlbulikeks.



Paari meetri pealt on üldpilt suhteliselt hea. Müügiplatsil oli valik üsna lai ja valik sai tehtud päris mitme konteineri vahel. Suur pluss oli see, et müüja oli hea meelega nõus minu jaoks iga konteineri spreederiga üles tõstma, et saaksin ka põhjaaluse üle vaadata. Loomulikult lubati kõigile platsil olevatele konteineritele sisse vaadata, uksi loksutada ning soovi korral ka peale katust kontrollima ronida. Valisin välja kolm konteinerit, millel olid igal ühel üsna erinevad miinused. Nimetame neid siis edaspidi konteiner 1, 2 ja 3 (fotodel vasakult paremal järjestus eestvaates). Konteiner 1, mis on eelmisel fotol, on külgedelt, pealt ja esiuste tihendite osas kõige parem. Nurisega võib sisemuse osas, kus on hallikas-valge värv kõige enam kulunud. Tundub, et ka selles konteineris on mingit kemikaali veetud, sest kerge lõhn on juures ning värv on tuhmunud-kulunud pigem mingi reaktsiooni kui füüsilise kulumise tõttu.



Konteiner 2 on seest kõige korralikum nii värvi kui põranda osas. Samas vasakul küljel on suures osas mõlke ja mingil määral parandusi. Ülevärvi on tehtud ühekomponentse värviga kahekomponentse värvi peale ilma krundita. Katusel on kergelt roostet mehaaniliste vigastuste tõttu ning ka teistel külgedel esineb vigastustest tingitud roostealgeid.



Konteiner 3 on seest midagi kahe eelmise vahepealset, üks ülemistest tagumistest nurkadest on parandustega ning katusel on kahe eelmisega võrreldes kõige enam vigastustest tingitud roostetäppe. Sama lugu on ka tagaosaga. Konteinerit oleks nagu hoiustatud kuskil, kus on katus ja tagaosa kokku puutunud mingi aktiivse tuulega edasi kanduva puistlastiga, mis omakorda on pinnal reageerima hakanud.



2. ja 3. konteineril on erinevalt esimesest kahjustusi ka uksetihenditel. Samas õnneks vaid allosas, mitte külgedel ega üleval. Konteinerid on piisavalt kavalalt ehitatud, et sellised kahjustused tavatingimustel rolli ei mängi. Vesi neist sisse ei tule. Samas korda peab need üritama teha.





No ja sellised "olmemõlgid" ja roostetäpid nagu ülalolevatel fotodel on odavama otsa konteinerite puhul kõige levinumaks. Midagi hullu neist ei ole. Samas püüan edasistes postitustes välja tuua selle, et kuidas konteineri vigastusel ja vigastusel vahet teha ning millal võib asi tavalisest ebameeldivam olla. Enamasti tekivad sellised "olmemõlgid" lahtise kauba rändamisest konteineris sees. Meri on karm.

Räägi pisut taimekasvatusest.Need spets lambid põlevad ainult päevasel ajal?Hommikul x ajast õhtul x ajani?

(Eile, 09:48 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Räägi pisut taimekasvatusest.Need spets lambid põlevad ainult päevasel ajal?Hommikul x ajast õhtul x ajani?

Taimekasvatus on küll kaasa rida, kuid panen kirja mida tean.

Spets lampe on seal vaid üks ehk siis see parempoolne kõige pikem. Seal on dimmerid, punased, IR ja UV elemendid ka sees, mis annavad taimedele soodsama spektri kasvuks. Loomulikult ka soojades toonides valguse. Teised kaks ehk vasakpoolsed on korralikud (mida jaekaubandusest üldiselt ei leia) LED valisvalgustid. 4000K neutraalse valgusega ja 32000 luumenit ühe valgusti kohta. Kõik valgustid on ka reguleeritava kõrgusega taimede suhtes. Fotole ei ole jäänud, kuid kõrval laual (tisleripingil) on veel suurem hulk tomati- ja paprikataimi. Nende jaoks on mul kasutusel kaks samasugust valgustit nagu on ruumi enda LED valgustid. Ehk ei midagi erilist va soojemapoolne suure värviedastusindeksiga LED valgus.

Kõik valgustid töötavad läbi taimerite, mida on kaks. Üks ühele lauale, teine teisele. Kui nüüd õigesti mäletan, siis 14h valgust (0800-2200) ja 10h puhkeaega (2200-0800). Kuna taimed on juba suured, siis hetkel käivad igapäevaselt ka ukse taga soojemat päikest nautimas, et kasvuhoone tingimustega aklimatiseeruda. Hetkel on nii, et ruumis eraldi soojendust peal ei olegi. Öösel hoiab toatemperatuuri 20 kraadi juures, kui lambid tööle lähevad, siis kütab 22 kraadini. Kui päike väljas, siis on välisuks ka lahti, et jahutust saaks.

Kas soojustad konteinerid või jätad nagu nii on? Vendi avad on neil olemas aga huvitav kuidas niiskusega saab olema?
Ja kuna konteineritel vahed vahel siis tegemist ju eraldi rajatistega ning luba ei vaja

[attachment=102077]
Midagi sellist oleks väga hea: