automoto.ee foorumid

Täisversioon: DIY Hobigaraaž
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
Kui tõsisem huvi on keevituse vastu siis mõnikord korraldavad kutsekoolid keevituse lühikursusi, tasuta.

Üks viga mis ma su töö juures nägin või tundus mulle nii, et sa panid detailid omavahel otsapidi kokku.
Peaks jätma 1mm vahe sisse ja selle keevitad täis.
Siis jääb tugevam õmblus mis muidugi laua juures just väga oluline pole kuna see sul niikuinii 100 kordse tugevusvaruga tehtud.

Edu.
Tõnni lause on õige juhul, kui keevisõmblusele on oodata materjali pingetaluvusega võrreldavaid koormusi. Milles ma väga sügavalt materjali mõõtusid arvestades kahtlen. Valitud materjale arvestades on üledimensioneerimine kümnekordne ja seega on ka vaheta õmblustel tugevust küllalt. Pealegi - nelikanttoru küljekumerused annavad kenasti mainitud vahe väljaSmile

Vaadake tehaselaudu ja võrrelge materjale ning keevisõmbluste pikkusi ning kestavad ka.

Huvitav, kas selle laua keskele pandud tonn suudaks plaati painutada...
Tehaselauad on plekist ja punkt keevitusega.
Punktid on head selle tõttu et need ei tõmba materjali propelleriks.
Raskel raual tuleb seda eriti tähelepanelikult jälgida.
Pikk keevis tekitab pingeid materjalis ja jäik konstrui ei anna painduma.
(25-02-2024, 08:43 AM)tõnn Kirjutas: [ -> ]Tehaselauad on plekist ja punkt keevitusega.
Punktid on head selle tõttu et need ei tõmba materjali propelleriks.
Raskel raual tuleb seda eriti tähelepanelikult jälgida.
Pikk keevis tekitab pingeid materjalis ja jäik konstrui ei anna painduma.
Konstrui suts üle võlli jah. Mul oli ex töökohas töölaua raam 1000x2000x900  ( mat 50x50x4 ).Lauaplaadiks aga sepistööde jaoks " plekk" 1000x2000x50.Tõsi küll ,diagonaalid olid pikkupidi kah.
(25-02-2024, 03:03 AM)tõnn Kirjutas: [ -> ]Üks viga mis ma su töö juures nägin või tundus mulle nii, et sa panid detailid omavahel otsapidi kokku.
Peaks jätma 1mm vahe sisse ja selle keevitad täis.
Siis jääb tugevam õmblus mis muidugi laua juures just väga oluline pole kuna see sul niikuinii 100 kordse tugevusvaruga tehtud.

Tänud ning väga õige kommentaar! Olen täitsa teadlik, et vahe peab sisse jätma. Ühelt poolt vastas ksf Võsa juba minu eest - nelikanttoru profiili kumeruste kohta jäävad piisavad vahed sisse. Samas nendest ei ole piisavalt, sest igale poole neid ei jätku. Teisalt olin ka ise laisk, sest tahtsin enda jaoks asja lihtsama hoida - laua konstruktsioon ei vaja sellist meeletut tugevust. Pigem üritasin tagada enda jaoks ühtlased pinnad õmbluste teostamiseks. Sirgelt, otse ning ühe korraga. Mõnes kohas lasin sellistesse liitekohtadesse enne keevitamist harjutamise mõttes kerged faasid sisse. Mis puudutab jalgade ja risttalade kokku laskmist, siis seal jäi puht füüsiliselt kätest väheks. Detailid läksid kokku koormarihmaga ning samal ajal koormarihmasid pingutada, raskeid detaile paigal hoida ning distantstükke panna nii, et kogu asi kokku ei kukuks, on raske. Tehtav, kuid tülikas ja antud kontekstis mitte nii vajalik. Vahede mittejätmine aitas kaasa ka sellele, et kogu kupatus paremini kuju hoiaks. Luban, et järgmisel korral teen juba korralikumalt.

(25-02-2024, 08:20 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Valitud materjale arvestades on üledimensioneerimine kümnekordne ja seega on ka vaheta õmblustel tugevust küllalt. Pealegi - nelikanttoru küljekumerused annavad kenasti mainitud vahe väljaSmile Vaadake tehaselaudu ja võrrelge materjale ning keevisõmbluste pikkusi ning kestavad ka.

Materjali valisin tõepoolest üle võlli. No et algajal hea keevitada oleks Rolleyes  ja peaasjalikult sellepärast, et lauale lisaks stabiilsusele füüsilist massi anda. Oi kuidas mulle ei meeldi töölauad (olgu siis lukksepa või puusepa omad), mis haamri löökide all hüppavad/kolisevad, mis kruustange korralikult kinni keerates maast lahti kerkivad ning mille peal viili lükates kõik püstised asjad pikali kukuvad.

[Pilt: IMG_5651.JPG?_t=1708888596]
[Pilt: IMG_5652.JPG?_t=1708981731]

Vaikselt asi edeneb. Laua kandva osa sain suuremate tagasilöökideta kokku keevitatud. Lamellketast parasjagu käepärast ei olnud ning õmblused käisin üle tavalise 6mm lihvkettaga. Pisut karm jäi, kuid parandan hiljem. Eriti positiivne (mille üle hea meel on) on see, et konstruktsioon säilitas pärast keevitusi oma algse kuju. Propelleris ei ole ning toetub kõigi nelja jalaga kenasti põranda peale. Nurgad on samuti korralikult täisnurga all. Raske sai ka. Käsitsi väga tõsta ei taha. Alumise platvormi kõrguse tegin meelega sellise, et oleks umbes-täpselt hea roklaga alla sõita ja teisaldada. Kunagi ei tea, millal seda vaja võib minna.

[Pilt: IMG_5653.JPG?_t=1708981731]

Nagu näha, siis on olemas ka sahtliboks (eelmises elus tööriistakäru). Selle sain mõni aeg tagasi Peterburi mnt venelaste rauapoest (Kepstom VM) viimase tootena sooduskampaania raames. Käepidemed ja rattad võtsin ära ning valmistasin laua alumise osa täpselt sahtliboksi kõrgust arvestades. Tegemist on pisut ebaharilikuma Hiina tööriistakäruga. Kui enamasti on need kokkuhoiu mõttes sügavusega 330...380mm, siis see boks on pisut alla poolemeetrise sügavusega ehk üsna "lääneliku" standardi järgi valmistatud. Muidu ei olekski ostnud, sest väikese sügavusega sahtlist ei saa suurt midagi kätte ning ega sinna ka palju midagi ei mahu. Paigaldasin selle nelinurksele põhjale - paremasse külge keevitasin lisaks ühe toe juurde, et visuaalselt ilusam vaadata oleks.

Laua peale plaadiks on 24mm vineer. Tasuta saadud, mõnda aega seisnud ja muuks otstarbeks kasutatud tükk. Natuke pihta oli saanud ja must ka, kuid lihvisin kergelt üle ning koledamad kohad saab välja lõigata. Õnneks klapib laua mõõtudega ning jääb ülegi.

[Pilt: IMG_5659.JPG?_t=1708981731]

Plaat läheb laua külge nelja M12 poldiga. Alusraam on tugev ja laia toetuspinnaga ning rohkemat pole vajagi. Poldi pea ja suure seibi jaoks tegin laiema freesiga süvendi.

[Pilt: IMG_5660.JPG?_t=1708981731]

Pealt polt koos seibiga sisse...

[Pilt: IMG_5662.JPG?_t=1708981731]

...ning alt mutriga omakorda kinni. Väga-Väga täpselt mahtus mutter ära, sest sahtliboksi peale jäi vaid minimaalselt ruumi. Tulevikus peab sinna alla kruustangide kinnitusmutrid samuti ära mahutama.

[Pilt: IMG_5664.JPG?_t=1708981731]

[Pilt: IMG_5666.JPG?_t=1708981731]

[Pilt: IMG_5665.JPG?_t=1708981731]

Hetkel selline tore lauake. Tegelikult on endal päris hea meel tehtu üle. Õnnestus paremini kui eelnevalt lootsin. Pikemast küljest plaat 240cm, töötasapinna sügavus 75cm. Kuna tegemist siiski universaalse lukksepa töölauaga, siis puit tööpinnaks kindlasti ei jää. Vaja natuke mõelda ja siis edasi liikuda.
Siit on kenasti näha, miks nõukalaud Sinus mingit erilist rõõmu ei valmistanudSmile

Ilus ja tugev töö!

Kui Sul just ei ole mingit vajadust kruustange laua vasemasse serva panna, siis kõige parem nende jaoks on parema jala kohal. Toetub otse põrandale ja mingi prügi ei saa kukkuda/tilkuda lahtiolevasse sahtlisse. Ning mingi imeliku kujuga virbel mahub paremini otsapidi laua alla kaSmile

Laua katteplaat oli Sul ju materjalipiltide juures kenasti olemas. 3 mm... Või lähed ikkagi RV peale, et poleks magnetiseeruv?
Kena töö, muud ei suuda välja mõelda norimise mõttes peale selle, et raami oleks võinud üle värvida.
Laud on tore, taustal figureeriv maitsekas sodiläkk väärib ka kiitust.
(28-02-2024, 11:37 AM)huvi5 Kirjutas: [ -> ]Kena töö, muud ei suuda välja mõelda norimise mõttes peale selle, et raami oleks võinud üle värvida.
Mina saan hetkel aru,et raam läheb veel lihvimisele kuna õiget lihv asja ei olnud hetkel käepärast.
(28-02-2024, 06:41 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kui Sul just ei ole mingit vajadust kruustange laua vasemasse serva panna, siis kõige parem nende jaoks on parema jala kohal. Toetub otse põrandale ja mingi prügi ei saa kukkuda/tilkuda lahtiolevasse sahtlisse. Ning mingi imeliku kujuga virbel mahub paremini otsapidi laua alla kaSmile

Toetan kruustangijuttu. Nüansikesi muidugi on, aga see on siiski töökoha klassikaline paigutus.
Plaadi paksusega on nii ja naa, reeglina erilist vajadust paksema kui millimeeter järgi ei ole, aga eks peakonstruktor otsustab nagunii ise. Kui kolmene plekk olemas, siis on muidugi lihtne valida.
(28-02-2024, 18:09 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]
(28-02-2024, 06:41 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kui Sul just ei ole mingit vajadust kruustange laua vasemasse serva panna, siis kõige parem nende jaoks on parema jala kohal. Toetub otse põrandale ja mingi prügi ei saa kukkuda/tilkuda lahtiolevasse sahtlisse. Ning mingi imeliku kujuga virbel mahub paremini otsapidi laua alla kaSmile

Toetan kruustangijuttu. Nüansikesi muidugi on, aga see on siiski töökoha klassikaline paigutus.
Plaadi paksusega on nii ja naa, reeglina erilist vajadust paksema kui millimeeter järgi ei ole, aga eks peakonstruktor otsustab nagunii ise. Kui kolmene plekk olemas, siis on muidugi lihtne valida.
Küsin-kuidas millimeetrise puidu peale kinnitad?
Faasitud avad ja peitpeaga kruvid hoiavad hästi.
Miks siinkohal liim ei sobi? Kasvõi silkoon Rolleyes
(28-02-2024, 18:25 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Faasitud avad ja peitpeaga kruvid hoiavad hästi.
Kas oled selliselt kinnitatud katuseplekiga kaetud lauda mõne aja ise ka aktiiivselt kasutanud?
Isegi 2mm plekk võib lainetama hakata kuid kui seda lauda keevitamiseks ei kasuta siis vist vahet pole.
(28-02-2024, 19:02 PM)tõnn Kirjutas: [ -> ]Isegi 2mm plekk võib lainetama hakata kuid kui seda lauda keevitamiseks ei kasuta siis vist vahet pole.
Miks vastusest kõrvale hiilid-poliitik?
katuseplekk on ju max 0.6mm
milline plekk kannatab juba kõike Big Grin
Peategelasele-Mina teeks võileiva selle 3mm plekiga ja talub kõike. kuna peategelane on suhteliselt pedant siis ta mõistab.
Täpsemate vihjete jaoks võtab ise ühendust,kui vajab-mina ennast salastanud pole.
(28-02-2024, 19:21 PM)pannkook Kirjutas: [ -> ]katuseplekk on ju max 0.6mm
milline plekk kannatab juba kõike Big Grin
Praegusel optimeerijate ajastul kindlasti.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26