automoto.ee foorumid

Täisversioon: DIY Hobigaraaž
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
Kõrgesse ruumi saab lae alla ventika panna ju,oled garaaziz siis tööle ja puhub lae alt sooja alla.Selliseid saab ostast mõnekümne rubla eest.Mul kah katuslagi kõrge mingi suts alla 5m ja ventikas olemas juba ja sügisel saab vast ka paika.
Mul uus osa aeroc ja vana osa paekivi müür ja hetkel saab veel tuul läbi liikuda ja kui ikka -10+ õuesttuled siis sees hoois teine ja soojem ja täitsa ok õukeste kinnastega tööd teha,vast kuni -5 on äkki.
Laevurr, mis sooja õhku allapoole tagasi lükkaks, on sellises kohas päris kasulik vidin tõepoolest.
(14-01-2024, 08:38 AM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Lauri, ma soovitaks tolmukale pikendusvooliku kohe juurde soetada. Originaal on täpselt nii lühike tehtud, et oleks võidud üldse tegemata jätta. Vahetasin ka juhtme 8m-se vastu ära, mille ühelt jäätmejaama minevalt patsiendilt laenasin. Sellise komplektiga saab juba veidi vabamalt toimetada.
Midagi sellist siis - https://espak.ee/epood/toode/pikendusvoo...d-karcher/

Ilmselt järgmine samm on väike päikesepart paigaldada, mis kulusi ühtlustaks? Sul seal nagu vaba maad oli, mis puude varju ei jää. Pisike mõnekilovatine maapark, võimalusel kalde reguleerimisega. Sellist hea lihtne lumest puhtaks lükata, kui ka talvel kopika säästa tahad. Varsti peaks päikest rohkem näha ka olema, aga külmem osa talvest on veel ees.

Kas sellel sp-l on ka suvine jahutusvõimekus näiteks läbi kaloriiferi võimalik? Aeroc on ses mõttes vastik materjal, et kui päikese käes korralikult üles on köetud, siis kütab toa parajaks saunaks.

Tänud soovituse eest. Pikendusvoolik tuleb kindlasti. Kaabli saba on taga hetkel 6m. Selle saab kenasti rullis tolmuka külge riputada. Pikemat ehk esialgu vaja ei ole. Hilisemad modifikatsioonid tulevad vastavalt vajadusele. Hetkel on lihtsalt hea meel uue ja kasuliku asja üle.

Mis puutub päikeseenergiat, siis sellega ma mängima ei hakka. Küte on järgi keskmiselt 6 kuud aastas (oktoober-märts), esimene ja viimane kuu on suure tõenäosusega üsnagi poolikud. Ütleme, et panen 600 euri aastas kütte alla. See teeb aasta keskmiseks 50 eurot kuus. Hoone ju iseenesest suur ja see summa ei tundu (vähemalt hetkel) kallis. Päikesepark koos seadmetega maksab üksjagu. Oma aeg ja mugavus samuti maksavad, mida vanus edasi, seda enam maksavad. Pigem maksan selle 50 euri kuus ja kasutan oma vaba aja ning raha selleks, mida naudin. Garaaž ei ole veel ju kaugeltki valmis ja vajab lõpetamist. Ühesõnaga ära iial ütle iial, kuid hetkel jääb selline projektiosa garaaži plaanidest välja. Reaalsem on asjaga tulevikus tegeleda eluhoonet silmas pidades.

Garaažiga on sisuliselt kaks suve juba üle elatud. Katsetatud ilma voodrita ja nüüd puitvoodriga. Suvel on seest mõnusalt jahe. Ei tähendanud, et päike oleks seest kuumaks kütnud... Pigem sai ikka sisse tuldud kuuma eest varju. Soojuspumbal on jahutusvõimekus täitsa olemas, kuid vajadus seda rakendada puudub. 

Mis puutub ksf-ide poolt välja pakutud ideesse õhku lae alt tagasi alla suunavast ventikast, siis kaldun arvama, et see lahendus ei tööta ning ei ole ka vajalik põrandaküttega hoone puhul. Antud juhul on põrand ise ju soojust salvestav ning välja andev pind (põrand vahemikus 21-25 kraadi, õhk 20+/- kraadi juures). Soojus tõuseb kogu ruumi ulatuses ühtlaselt üles ning külm vajub alla. Tekib loomulik ja ühtlane õhuringlus, mis temperatuuri võrdlemisi ühtlasena hoiab. Lisaks keerutab ventikas liigset tolmu üles. Kui kütteseadmeks oleks näiteks eraldiseisev ahi/õhk-õhk soojuspump/vedelküttepõleti vms ning põrand oleks külm, siis oleks teine teema. Sellisel juhul tõepoolest ronib suurem osa soojast lae alla ning sealt enam tagasi ei tule, sest põrand on jahe. Sellisel juhul oleks ka temperatuuride erinevused (kütteseadme soojusvahetuspind vs õhk) tunduvalt suuremad ning on suurem eeldus erinevate temperatuuridega õhukihtide tekkeks. Minul seda muret õnneks pole.
Jätkasin garaaži suurele ruumile "näo" andmisega. Üsna kohe sai selgeks, et täielikult valged seinad siia jääda ei saa. Peamiselt siis võimalike määrdumiste ja mehaaniliste vigastuste tekke tõttu, mis on sellises ruumis üsna tõenäolised. Eks ta natuke silmadele hakka ka. Päris palju ideid käis peast läbi, mida ja kuidas teha. Isegi kuni sinnani välja, et kataks alaosa perimeetri mingi teise materjaliga - nt madala trapetsprofiiliga plekk vms. Lõpuks tuli kaine mõistus koju tagasi ja otsustasin alustada kõige lihtsamast ehk siis värvimisest.

[Pilt: IMG_5511.JPG?_t=1705610960]

Otsustasin järgida sama mudelit mis kahe väiksema ruumi puhulgi. Ehk tumedama värviga värvitud perimeeter ca 1,2 meetri kõrguselt. See selline paras kõrgus, mille piires võib kõige enam vigastusi tekkida ja kus võib seina ise kasvõi oma musta peega ära määrida. Alustuseks käisin poes ära ja tõin korralikku Tesa maalriteipi. Sellist, mis hästi ja tihedalt katab ning kergelt maha ka tuleb.

[Pilt: IMG_5514.JPG?_t=1705610960]

[Pilt: IMG_5512.JPG?_t=1705610960]

Täiendava värvi alla lähevad suure ruumi kolm seina. Sein, mille taga on tööruumid ja mille peal meeskoobas, jätan esialgu tegemata. Sinna peaks tulevikus trepp tulema ning sellisel juhul ei pruugi "triibud" nii hästi enam kokku joosta. Kogu värvimise ala põranda pinna katsin taas juba eelnevalt kasutuses olnud ehituspaberiga.

[Pilt: IMG_5513.JPG?_t=1705610960]

Ruumi parempoolsesse seina jääb väike ruum, mis on sissesõiduuksest pisut enam kui meetri kaugusel. Selline paras nurk, mis jääb sõiduteest kõrvale ja kuhu plaanin treipingi ära mahutada. Treipingi taguse seina otsustasin pisut enam kui pingi kõrguselt ära värvida. Treitöödel võib lennata teab mis sodi ja valge sein taga ei ole hea valik. Mõtlesin, et katsetan ja vaatan kuidas välja kukub. Üle värvida annab alati.

[Pilt: IMG_5515.JPG?_t=1705610960]

Värvitooni valimisega oli taas tükk tegemist. Lõpuks sai valitud ikkagi korralik tumesinine toon, mis peidab paremini mustust ning annab ruumile hea kontrasti. Samuti sobib kokku helepruuni lae ja kollaste ruumi ustega. Tegelikult sama toon, mis juba läks ühte kahest tööruumist. Värviks pestav Bindo 20. Peale kandsin taas väiksema rulliga, nurgad ja nurgatagused viimistlesin pintsliga.

[Pilt: IMG_5517.JPG?_t=1705610960]

Nagu näha, siis esimene värske kiht on üsna lapiline. Kui värv kuivab, siis muutuvad rulli jäljed palju vähem hoomatavaks. Teine kiht läheb veel peale igal juhul.

[Pilt: IMG_5518.JPG?_t=1705610960]

See on esimene kiht värvi pärast pooletunnist kuivamist.

[Pilt: IMG_5519.JPG?_t=1705610960]

Värskelt värvitud parempoolne sein. Nurgas näha kõrgemalt värvitud koht treipingi tarvis.

[Pilt: IMG_5523.JPG?_t=1705610999]

Teine kiht värvi, mis nüüd kuivab. Juba on päris hea, kuid kuivamisega kaovad ka viimased rulli jäljed.

[Pilt: IMG_5524.JPG?_t=1705610999]

Siin hea võrdlus. Vasakul värse teine kiht värvi, paremale jääb esimene kiht pärast kuivamist. Nagu öö ja päev.

[Pilt: IMG_5525.JPG?_t=1705610999]

Nüüd on kõik seinad, mis plaanis olid, omale teise kihi värvi peale saanud. Teibi võtsin kohe pärast teise kihi peale kandmist maha. Ruum muutus palju lõbusamaks. Nüüd tuleb vaid oodata ja lasta värvil korralikult ära kuivada. Siis vaatab edasi.

[Pilt: IMG_5526.JPG?_t=1705610999]

[Pilt: IMG_5527.JPG?_t=1705610999]

[Pilt: IMG_5528.JPG?_t=1705610999]

[Pilt: IMG_5530.JPG?_t=1705610999]

[Pilt: IMG_5531.JPG?_t=1705610999]

Kokkuvõttes oli taas päris rahuldav ettevõtmine. Teipimisele läks korralik tööpäev ära. Eks natuke oli sobitamist ja mõtlemist ka. Värvimisele kulus poolteist päeva. Suuremate aladega ei olnud probleemi. Väiksemad ja kitsamad kohad nagu põrandaküttekollektori ja torude ümbrused ning elektrikilbi ümbrus vajasid enam sobitamist.
Siitpoolt eelneva kohta väike tähelepanek, ehk kulub kellegile kunagi ära.

Nagu näha, siis ei kata antud toon eriti hästi. Põhjus on läbipaistvas alusvärvis. Tumedate toonidega on tavaliselt see lugu, et mingist maast alates käsib toonimismasin läbipaistva aluse võtta, muidu ei tule päris kataloogis olev toon välja. Et kes ühtlasemat pinda soovib, võiks siis valge põhjaga alusvärvi ja veidi vähem intensiivse tooni juurde jääda - mida saab poes enne värvi segamist asjatundjaga täpsustada.

Sarnase loo puhul, kus sein juba kattevärviga(antud juhul vist b20ga) värvitud on, aitaks ühtlasema tulemuse saavutada, kui tumedamaks minev osa korra kruntvärviga üle käia. Kerge lihv, krunt, kerge lihv ja siis tumedama värviga 2-3x.
(19-01-2024, 19:37 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Sarnase loo puhul, kus sein juba kattevärviga(antud juhul vist b20ga) värvitud on, aitaks ühtlasema tulemuse saavutada, kui tumedamaks minev osa korra kruntvärviga üle käia. Kerge lihv, krunt, kerge lihv ja siis tumedama värviga 2-3x.
Enam pole pointi. Liigne töö - ja ajakulu. Kui valge sealt ajapikku liiga palju läbi kumama peaks hakkama, siis pigem veelkord sama värviga üle värvida. Korra või kaks. Üldiselt Sadolin ongi selline veidi kahtlane värvitootja.

Kruntvärve muidu toonitakse samuti, kui küsida.

Hele värv toonitakse A-alusvävile, mis on valge. Tume värv toonitakse C-alusvärvile, mis on toonimata kujul värvitu. Millist alust valitud toon nõuab, seda ütleb toonimismasin.
Aitäh ak75, krundi toonimise võimalus oli mul üldse meelest läinud.

Kuigi jah, kes selle pisiasja pärast nüüd poodi oleks viitsinud joosta - ehk isegi valge vahekrunt oleks antud juhul libeda B20 peale värvides veidi ühtlasema tulemi andnud. Siin peaks vist muidugi silmas pidama, et aluspinnaks on maschinen putz, mitte pahteldatud sein ja eks sellest tulenevalt kipubki pind veidi kirjum jääma.
Aitäh asjalike nõuannete eest tulevikuks. On mida kõrva taha panna ja hea meel on ise targemaks saada Rolleyes

Hetkel on kaks kihti sinist seinas ja kui värv ära kuivas, siis valget aluspinda kuskilt läbi ei kuma ning rulli "triipe" silma ei hakka. Kenasti kontrastne kõik ja kolmadat kihti päris kindlasti ei vaja. Tegin teadlikult fotod veel kuivamata värvist, et lugejatele võrdlus olemas oleks (esimene vs teine kiht ja kuivamata vs kuivanud pind). Et ehk on mõnele minusugusele tulevikus kasuks. Kui kaasarääkijate kommentaare arvesse võtta, siis peaks ka päris algaja antud infot lugedes üsna kenasti suutma oma garaaži vms seina ära värvida.
Kuidas nüüd sinise seina vastu manööverdada on? Näeb seina kauguse ära?
(20-01-2024, 10:13 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kuidas nüüd sinise seina vastu manööverdada on? Näeb seina kauguse ära?

Parem on küll. Tumesinise peal joonistub esitulede valgusvihk paremini välja ning see aitab gabariiditunnetusele kaasa. Punane tagatuli peegeldub siniselt paremini kui valge pinnalt. Kokkuvõttes harjumise asi ja täna enam probleemi ei ole. Majas kaks parempoolse rooliga autot. Tagurdamisel see veel natuke segab vett ning seda mitte ainult garaažis manööverdamisel. Kõik ju peegelpildis. Kui midagi või kedagi süüdistada, siis vaid iseennast  Big Grin
Mängisin veel pisut värvi ja pintsliga ning vedasin ka suurema ruumi perimeetrile "triibu" peale. Samamoodi nagu kahes väiksemas ruumis. Ei saanud tegemata jätta, sest erinevus teise kahega oli liiga suur. Kasutasin taas kollast, sest muud tooni sobima ei suutnud panna. Algselt oli mõte küll kõik kolm ruumi pisut erinevad teha, kuid kui silmale ei sobi, siis ei sobi. Ning eks värvitoon on maitse asi ka. Mulle kollane meeldib.

[Pilt: IMG_5533.JPG?_t=1705610999]

Kuna ruum suurem, siis kitsas triip nagu teistes ruumides, enam ei töötanud. Tegin pisut laiema. Kasutasin 8mm maalriteipi. Alumise ringi panin sinise värvi järgi paika ning ülemise ringi laserloodiga. Triibu laiuseks jäi 21...22mm. Iseenesest on joonte järgi teipimine mõnus, kiire ja lihtne töö. Käis väga kiiresti.

[Pilt: IMG_5535.JPG?_t=1705611041]

Ja tulemus mulle täitsa meeldib. Annab külmades toonides põrandale ja seinale natuke lusti juurde. Pintseldasin esimese ringi peale ning seejärel kohe ka teise ja seejärel vedasin teibid maha. Ääred jäid kenad ja sirged. Teipimine ka õnnestus ning triip kuskilt lainetama ei jäänud.

[Pilt: IMG_5537.JPG?_t=1705611041]

[Pilt: IMG_5538.JPG?_t=1705611041]

[Pilt: IMG_5541.JPG?_t=1705611041]

[Pilt: IMG_5543.JPG?_t=1705611041]

[Pilt: IMG_5544.JPG?_t=1705611041]

[Pilt: IMG_5539.JPG?_t=1705611041]

Peamine töövahend ka siia juurde. Tehakse tänapäeval ikka häid asju.

[Pilt: IMG_5540.jpg?_t=1705869728]

Teipi kulus pinnale peaaegu kaks täis rulli. Eks paigaldamisel läks mõni koht nihu ka ja tuli uuesti teha.

[Pilt: IMG_5542.JPG?_t=1705611041]

Nüüd on tunne, et värvimistest ja teipimistest ning üleüldse igasugustest ehitustöödest on kerge küllastumine. Ei taha mitte ennast sundida edasi sama asja tegema, sest siis ei ole enam nii huvitav. Kui aus olla, siis on sisustusest tugev puudus ning tahaks vahelduseks rauda ka näppida.
Natuke on saanud jälle garaažiga tegeletud. Kus on vaba pinda, sinna kipub kola valguskiirusel juurde tekkima. Varsti tähtis päev tulemas - hoone vastuvõtmine ehk kasutusloa eelne ülevaatus. Ühesõnaga peab kõik endast oleneva tegema, et hea mulje jätta. Kuulujutud erinevate hoonete vastuvõtmisel tekkivatest probleemidest ja kontrollide pedantsusest on mind koguaeg kummitanud. Kõige enam paneb endas kahtlema see, et hoone on ise ehitatud. Lisaks veel see, et see on esimene ehitis mille teinud olen ning see, et ise olen teostanud ka järelevalvet. Ei ole kedagi teist väga süüdistada, kui midagi nihu peaks minema. Paberimajandusega tundub aga, et ametnikel probleeme ei tekkinud. Selle kohta vähemalt hetkel ühtegi negatiivset tagasisidet ei ole tulnud. Kui ehituse alustamise dokumentatsiooniga olid arhitektid abiks, siis kõik edasise alates ehituspäevikust kuni selle üleslaadimiseni omavalitsuse registrisse koos muude juurdekuuluvate dokumentidega, tegin ise. Üldiselt pole mulle paberimäärija annet antud ja üllatusin ise, et esimese korraga õnnestus. Muidugi ei tea, kas vallas keegi üldse ehituspäevikut loebki ja projekti süveneb. Loodan väga, et on palju teisi õnnelikke, kelle palju olulisemaid hooneid vajavad "teravamat" tähelepanu kui konkreetne garaaž.

Ehk siis plats puhtaks...

[Pilt: IMG_5586.JPG?_t=1706380102]

[Pilt: IMG_5587.JPG?_t=1706380102]

[Pilt: IMG_5588.JPG?_t=1706380102]

Ma lubasin juba ammu iseendale, et garaaži suurde ruumi tuleb võimalikult vähe sisseseadet. Ruum peab jääma avar ning igasse nurka kergesti ligipääsetav. Erandi teen riiulitele ühes seinas, treipingile, trepile teisele korrusele ja ilmselt tulevikus ka kraanikausile, mille aga paigaldan suure tõenäosusega seinale kahe tõstukse vahele. Noh ja loomulikult autotõstuki(-te-)le. Too sinine kapp, mis on kahel esimesel fotol, see rändab tulevikus ühte kahest väiksemast ruumist. Riiulite teema saigi esimese asjana käsile võetud, sest kuhugi tuli ju kogunenud suurem kola ära panna.

[Pilt: IMG_5589.JPG?_t=1706380102]

Mul on alati olnud väike unistus metallriiulitest. Puidust kokku lüüa on pisut odavam ja eelkõige siis, kui materjal omast käest võtta. Samas puit võtab lisa ruumi, seda ei saa nii lihtsalt lahti võtta ja teisaldada ning on seetõttu ka palju raskem ja vähem funktsionaalne. Seega tegin südame kõvaks ja ostsin omale elu esimese komplekti metallriiuleid. Siinkohal küsisin pakkumisi mitmest kohast, sest hind oli tähtis. Kaalusin ka kasutatud komplekte, kuid need jäid sobivate mõõtude puudumise tõttu ostmata. Kokkuvõttes lähevad suured tänud Balti Laomeister OÜ-le mitte vaid parima hinna, vaid ka suurepärase teeninduse eest. Kenasti anti nõuandeid, seletati mis oleks parim valik ja tellimus toodi koju kätte kahe päevaga.

Tegemist on meediumriiulitega vertikaalse raami kõrgusega 3 meetrit. Sektsiooni laius on 2x55mm (postid) +1,85m postide vahe. Riiulite sügavus on 80cm ning maksimaalne kandevõime kuni 600kg 1,85m riiuli kohta. Mida laiem riiul, seda väiksem kandevõime. Fotodelt ehk ei paista välja, kuid on üsna toekas asi küll. Minu nodi jaoks enam kui piisav. Riiuli tasapinna materjali ma ostma ei hakanud. Tasapinnad tegin ehitusest üle jäänud välisvoodri laudade jääkidest. Need olid juba eelnevalt kenasti krunditud ja värvitud. Jäi rõõm vaid mõõtu lõigata ja riiulile laduda.

[Pilt: IMG_5585.JPG?_t=1706380102]

Treipingi paigutasin samuti omale kohale ära. Tuppa sai see toodud nii, et kraana tõstis poolest saati uksest sisse, ladusin torud alla ning edasi sikutasin traktoriga. Täna aga omale kohale enam nii ei õnnestunud. Nagu kännu taga. Ei jäänud muud üle, kui tõin rendist kolm siirdealust. Tõstsin hüdrotungrauaga nurgad üles, panin alused alla ning edasi läks kangi abiga juba üsna murevabalt. Tunni ajaga oli pink paika mõõdetud ning sain teisaldusvahendid omanikule tagasi viia.

[Pilt: IMG_5595.JPG?_t=1706380102]

Plats sai kenasti puhas. Muud kola enne sisse tooma ei hakka, kui inspektorid on ära käinud.

[Pilt: IMG_5590.JPG?_t=1706380102]

[Pilt: IMG_5591.JPG?_t=1706380102]
Vabandan kohe ette ära kiuslike  ja muidu ebakosher küsimuste pärast.
Kuidas treipingi elektrikapile ligi pääseb ja kuidas laastu eemaldamine hakkab toimuma?
Tõmbad pingi iga kord seinast eemale?
(28-01-2024, 08:22 AM)M.R. Kirjutas: [ -> ]Vabandan kohe ette ära kiuslike  ja muidu ebakosher küsimuste pärast.
Kuidas treipingi elektrikapile ligi pääseb ja kuidas laastu eemaldamine hakkab toimuma?
Tõmbad pingi iga kord seinast eemale?
Ma arvan, et see pink pannakse väga harva tööle. Sagedama kasutuse korral oleks tarvis kindlasti ümberringi juurdepääsu. Ukse alt tõstaks ka eemale, oleks stabiilsem temperatuur. Omal on samamoodi vastu seina ruumipuuduse tõttu. Oh seda häda kui miski detail või jubin pingi taha peaks veerema. Rääkimata hooldusest.
(28-01-2024, 08:22 AM)M.R. Kirjutas: [ -> ]Vabandan kohe ette ära kiuslike  ja muidu ebakosher küsimuste pärast.
Kuidas treipingi elektrikapile ligi pääseb ja kuidas laastu eemaldamine hakkab toimuma?
Tõmbad pingi iga kord seinast eemale?

Igati põhjendatud küsimused on.

Pink on töökorras (st. töötab, funktsioonid toimivad, olulisi lekkeid ja anomaaliaid ei ole, õli püsib sees), kuid kunagi tuleb see lasta targemal üle vaadata. Mina selleks oma teadmistega võimeline ei ole. Ühesõnaga välja tuleb ta sealt veel võtta. Suurt tööd sellega tegema ei hakka. Pigem ikka kodune tööriist - kui midagi endal vaja, siis teen. Aga tööriistana peab masin tervise juures olema nii-ehk-naa. Olgugi et vana ja kodukasutuses üledimensioneeritud. Olen paar korda ennast mõttelt tabanud, et ehk peab kunagi tulevikus viisakalt ka ksf. M.R. uksele koputama ja paluma kogemusi/teadmisi jagada.

Elektrikapi sisu on elektriku sõnul üsnagi kesises korras. Töötab, kuid aeg on oma jälje jätnud. Ma pole elektriliste eriteadmistega inimene ja ei oska sealseid komponente pädevalt hinnata. Ühesõnaga käis targem inimene välja, et vana kapi teeb viisakalt tühjaks ning koostab tänapäevastest komponentidest uue toitekilbi eraldiseisvana seinale. Natuke valmistab muresid ka peakaitsme võimsus ning sellega tuleb uue kilbi ehitamisel arvestada.

Laastu eemaldamine on muidugi õige märkus. Tagaseina ehitasin masinale ise - seda ma ostes kaasa ei saanud. Püüdsin teha korralikult, et taha välja väga palju laastu ei viskaks. Kuivõrd kasutan masinat ehk mõned korrad aastas, siis tuleb pink pärast iga operatsiooni korralikult puhtaks teha, et olukord üle pea ei kasvaks. Kui selleks on vaja enam tööd ja akrobaatilisi võtteid, siis selle elan üle. Ehk kokkuvõttes tuleb olukorraga adapteeruda ning tegutseda vastavalt. Kui tekib tõsisemaid komplikatsioone, siis lahendus või parem koht leida. Hetkel on nii.

Seda, et pink on ukse juures nurga taga, hetkel väga muretsema ei panegi. See uks hakkab suure tõenäosusega väga harva lahti käima. Ruum ise on 24/7 soe ja kuiv. Täna pole mul seal veel sissesõiduteedki. Põhiukseks jääb ikkagi teine. Kuskile pean oma nurga tekitama, kus saaks pikemaid projekte nokitseda. Vaadates ruumi kui terviku paigutust, siis treipingi esine ruum (ca 1/4 suurest toast) tundub selleks ilmselt sobivaim. Aga nagu öeldud - vaatame mis aeg toob.
Viimase postituse tegemisest on tänaseks juba üksjagu vett merre voolanud. Garaaži juures midagi olulist ja käega katsutavat juurde ehitanud ei ole. Mõned väiksemad asjad on paika saanud ning kaabeldusele ja karbikutele läksid peale viimased tähised. Maamõõtjad käisid samuti kohal ning tegid lõplikud valminud hoone mõõdistused. Mis aga kõige olulisem - hoone on nüüd vastu võetud ja ametlikult kasutusele lubatud. Kohalikust omavalitsusest käis uut asja kaemas kolmepealine delegatsioon. Üks neist oli Päästeameti inspektor, teine oli valla ehitusspetsialist ja kolmanda isiku otstarbes ma selgusele ei jõudnud. Iseenesest oli tore ja viisakas seltskond. Mul endal oli närv aga üksjagu sees ja ilmselt paistis ka välja. Paari asja kontrolliti pisut terasemalt. Kõigepealt kahe väiksema tööruumi pealne vahelagi, sest tegemist oli tuletõkkeotstarbelise konstruktsiooniga. Siis kanalisatsiooni süsteemi äravoolu pimedaid. Hoone ehitamisel panin sisse kanalisatsioonitorud, kuid trassi mul hooneni ei tule. Sellepärast pidid pimedad hoonest väljuvatel torudel ees olema ning vastav märkus projektis. Kolmandaks kontrolliti üle elektrikilp ning märgistuste vastavus projektile. Muus osas käidi kergelt silmadega üle ja kiideti asi heaks. Ametlikke märkusi ega pretensioone ei olnud. Ainuke asi, mida öeldi oli see, et tulevikus hoone sissekäigu ette panna üks trepiaste nagu projektis ette nähtud (minul oli seal paar fibo plokki) ning valmis ehitada sissesõit teise tõstukse ette. Hetkel siis sissesõit vaid ühe ukse ees. Ise kartsin, et hakatakse norima hooneesise platsiga, sest olin seda siit-sealt täitnud maa seest kaevetöödel välja tulnud vanade eterniitplaadi tükkidega. Aga ju siis polnud nende asjapulkade jaoks liiga suur probleem. Ehitise ülevaatuse akti allkirjastasime kohapeal ning oligi tehtud. Väga-väga muhe tunne oli, kui seltskond ära sõitis.

Aga natuke ikka tegemistest ka. Küll mitte garaaži endaga, vaid selle sisustusega. Puutööruum on juba enam-vähem. On tisleripink ja on töölaud. Metallitöö ruumis aga vaid neli seina. Tegelikult olin eelnevalt juba päris pikka aega Soovi, Kuldset Börsi ning Okidokisid kamminud, et leida sinna korralik ja sobivates mõõtudes töölaud. Üsna raske ettevõtmine. Nüüdisaegsed töölauad on kas väga kallid või odavama hinna puhul äärmiselt ebastabiilsed. Nõukaaegsed mammutlauad aga kas liialt suured või on oma eluea jooksul nii palju pihta saanud, et konstruktsioonid on kas paindunud või propelleris. Enamasti ka nii palju parandatud ja modifitseeritud et pole ei nägu ega tegu. Ning tundub, et paljud müüjad arvavad ka, et just nende laud on kullast. Paar varianti siiski leidsin, mis oleksid olnud mõistlikud baasid ümberehituseks, kuid neist loobusin erinevatel põhjustel üsna ruttu.

Kuna puutööruumi laud sai päris okei, siis otsustasin, et odavam oleks midagi ise valmis meisterdada ka metallitöö ruumi. Keevitada ma ei oska. Küll aga annan endast parima ise õppides ning juutuubist videoid vaadates. Elektrood käes püsib ning primitiivsemad abivahendid on samuti olemas. Seega mõeldud-tehtud. Edasise osas palun aga lugejatel olla mõistlikkuse piires tolerantsed. Mees alles õpib.

[Pilt: IMG_5631.JPG?_t=1708713875]

Metall24-st tõin vajaliku metalli - 3mm paksuse teraslehe mõõtudega 1,5*3,0 meetrit, 3*6m nelikanttoru mõõtudega 100*50*4mm ning kahes eri mõõdus nurkrauda kogupikkusega 18 meetrit.

[Pilt: IMG_5630.JPG?_t=1708713875]

Kuna tegemist on minu esimese metallist tugikonstruktsiooniga laua ehitusega, siis joonistasin paberile võimalikult lihtsa projekti. Eesmärk on taas valmis ehitada midagi enam-vähem oma vajadustele sobivat liigselt aega kulutamata. Tükeldamisega seega väga vaeva ei pidanud nägema, sest detailide arv kujunes minimaalseks.

[Pilt: IMG_5632.JPG?_t=1708713875]

[Pilt: IMG_5633.JPG?_t=1708713875]

Esimesena panin kokku laua jalad. Pikka aega olen unistanud korralikest metallimehe pitskruvidest, kuid siiani ei ole olnud südant osta. Seega pidin läbi ajama olemasolevate puutööks ette nähtud pitskruvidega. 

[Pilt: IMG_5636.JPG?_t=1708713875]

[Pilt: IMG_5637.JPG?_t=1708713875]

Laua jalad said siis sellised. Kõrguseks 90cm, laiuseks 60cm. Massi iseenesest on ja tõotab toekas konstruktsioon tulevat.

[Pilt: IMG_5640.JPG?_t=1708713875]

[Pilt: IMG_5639.JPG?_t=1708713875]

Järgmiseks tuli jalad töötasapinna ning alumise tasapinna taladega kokku sobitada. Üksi tehes pidi pisut nuputama, kuidas konstruktsioon ilma oluliste abivahenditeta keevitamiseks kokku panna. Kui jalad olid mõõtudega 90*60cm, siis töötasapinna talad on pikkusega 2m ning neid on kokku neli. Seega laua aluskonstruktsiooni suuruseks tuleb 90x60x210cm. 

[Pilt: IMG_5641.JPG?_t=1708713875]

Kodustest vahenditest tundus kõige paremini ennast õigustavat korralik ja tugev koormalint. Sellega sai detailid omavahel alt ja ülevalt edukalt kokku tõmmatud.

[Pilt: IMG_5642.JPG?_t=1708713875]

Laud on siin jalad taeva poole. Lauaplaadi ehk fotol alumisse ossa lõikasin kaks vahetükki, mis pikad talad teineteisest õigel kaugusel hoiavad. Laua alumise tasapinna puhul ehk fotol ülemises osas neid eraldi vaja ei olnud, sest sama töö teeb ära jalgade osast eenduv ja eelnevalt kinni keevitatud nelikanttoru osa. Talad tuli vaid alt prussidega õigele kõrgusele fikseerida. Üllataval kombel sai kogu rihmadega kokku pandud konstruktsioon stabiilne ning seda on võimalik liigutada, lükata ning keerata nagu kuubikut. Eks keevitamise ajal peab jooksvalt kontrollima hakkama, et see nii ka püsiks.
Metalli saad kõige soodsamalt enimorist ja lõikavad ka mõõtu.Hinnavahe kohati 3x

Kui sa keevitada ei oska siis kõige lihtsam on mig mag ehk traatkeevitus.Head on ka sünergilised masinad,seaddistad menuust masina ja siis keerad nupust materjali paksuse paika ja tuld.Kui sa nüüd metalli kokku sulatad siis maskist näed sualmetalli hunnikut ja elektroodi puhul sa ei tea kunagi kui ilus inetu ja lõbiv õmblus on,toksid slaki maha siis alles näed.Traadi puhul see sulametalli hunnik mida maskist näed siis täpselt1-1 see ka reaalsuses on.Teed sikksakki ja traadipuhul näedki millise kiirusega liikudes on asi ilus.Traadi puhul hoiad põleti ehk käpa kogu aeg ühel kaugusel,elektroodiga pead käega kogu aeg elektroodi lähemale viima ja õpi faasis kvaliteet keevitust raske saada.
Aga võib- olla inimene tahabki elektroodiga keevitama õppida. Arvestades, kuidas kogu eelnev garagetöö tehtud on, pole selles minu arust midagi võimatut. Pealegi annab see laud selleks suurepärase võimaluse. Mingeid ülimalt vastutusrikkaid õmblusi pole ja alati saab vajadusel üle teha.
 Mul endal on ka MIG MAG ja ka tavaline pisike inverter, vahel lihtsalt ei viitsi "suurt" nurgast välja vedada või on see üldse alumiinumi "seades". Siis on hea kui pulgaga sussutamine enam- vähem välja tuleb.
(24-02-2024, 13:01 PM)vant Kirjutas: [ -> ]Aga võib- olla inimene tahabki elektroodiga keevitama õppida. Arvestades, kuidas kogu eelnev garagetöö tehtud on, pole selles minu arust midagi võimatut. Pealegi annab see laud selleks suurepärase võimaluse. Mingeid ülimalt vastutusrikkaid õmblusi pole ja alati saab vajadusel üle teha.
 Mul endal on ka MIG MAG ja ka tavaline pisike inverter, vahel lihtsalt ei viitsi "suurt" nurgast välja vedada või on see üldse alumiinumi "seades". Siis on hea kui pulgaga sussutamine enam- vähem välja tuleb.
Lisaks saab pulgaga õues tuule käes ka sussutada.
(24-02-2024, 11:20 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Metalli saad kõige soodsamalt enimorist ja lõikavad ka mõõtu.Hinnavahe kohati 3x

Olen Enimoris täiesti käinud ja sealt paari laevaehitusprojekti jaoks mõnisada meetrit torusid ning 30-40 ruutu teraslehte võtnud. Nii roostevaba kui musta. Täna mulle paraku asukoht enam ei sobi. Vene keelega samuti raskusi kui midagi lõigata või valida soovid - no ei oska ja ei peagi oskama. Hinnaga on nii ja naa. Kui võtad tavalist musta profiili või lehte, siis on Metall24 vägagi konkurentsivõimeline. Värvilist ja galvaniseeritud metalli saab aga mujalt tõepoolest mõistlikumalt. Metall24 suureks eeliseks on see, et saab ja lubatakse jäägiriiulis ringi vaadata. Kui oled nägupidi tuntav klient, siis ka suhtumine ning hind vastav. Olen sealt päris mitu korda tasuta transpordi saanud, kui oma autosse asi ära ei mahu. Hea teeninduse ning lisavõimaluste eest võib teinekord kopika juurde maksta ka.

(24-02-2024, 11:20 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Kui sa keevitada ei oska siis kõige lihtsam on mig mag ehk traatkeevitus. Traadi puhul see sulametalli hunnik mida maskist näed siis täpselt1-1 see ka reaalsuses on.Teed sikksakki ja traadipuhul näedki millise kiirusega liikudes on asi ilus.Traadi puhul hoiad põleti ehk käpa kogu aeg ühel kaugusel,elektroodiga pead käega kogu aeg elektroodi lähemale viima ja õpi faasis kvaliteet keevitust raske saada.

Nii ta on. Keevitamine on minu jaoks kunst omaette. On olnud au tunda paari inimest kellel on hea käsi, kõvad teadmised ning pikk praktika. Nende kohta ütlen tõesti, et nad oskavad keevitada. See, et mina suudan endale mugavas asendis hea aparaadiga enam-vähem viisaka nägemisega õmbluse teha ei tähenda seda, et oskan keevitada. Väga kaugel sellest.

Õigus on, et traatkeevitus on lihtne. Samas elektroodkeevitus on minu jaoks tõeliselt põnev ja väljakutsuv. Pisut nagu auto maalritöö - paneb pingutama ning vajab pidevat harjutamist ja tehnika lihvimist. Töö mida iga üks ei suuda ja ei oska. Ning kui välja tuleb, siis on tulemus (õmblus) suurepärane. Väljakutse ongi elektroodkeevituse juures see, mis paelub kõige rohkem. Sellepärast üritangi sellega teha nii palju kui võimalik ja nii palju kui seda tööd üldse ette tuleb. Muidugi on töövahendite puudus ka - koduses majapidamises pole ju paljut tarviski. Hetkel on endal olemas vaid odavaim valge Telwini inverter, mille aastaid tagasi soetasin. Üsna kapriisne ja tüütu masin - punnitamist on kõvasti, et hea tulemus saada. Samas harjutamiseks tõesti hea. Kui mõnikord korraliku tootja aparaati proovida saad, siis saad kohe aru, et harjutamisest on kasu olnud. Traatkeevitust olen minimaalselt praktiseerinud ning tõesti teeb elu väga lihtsaks. TIG'iga pole siiani kätt valgeks saanud. Aga ehk ühel päeval jõuab ka selleni. Täna üritan MMAd praktiseerida ning positiivses suunas areneda.

(24-02-2024, 13:01 PM)vant Kirjutas: [ -> ]Aga võib- olla inimene tahabki elektroodiga keevitama õppida. Pealegi annab see laud selleks suurepärase võimaluse. Mingeid ülimalt vastutusrikkaid õmblusi pole ja alati saab vajadusel üle teha.

Nii ongi ja täpselt see mõte selle lauaga oligi. Õppimise värk ja kui nihu läheb, siis lõikab lahti / lihvib maha ning teeb uuesti. Õnneks on siin foorumis palju neid, kes viisakalt nõu ja soovitusi jagavad. Igas teises foorumis kohas oleks minusugune juba maa sisse tambitud.

(24-02-2024, 13:14 PM)vwt2 Kirjutas: [ -> ]Lisaks saab pulgaga õues tuule käes ka sussutada.

Eks teinekord tuleb tõesti ette, et vaja avamaal traktorile/seadmetele esmaabi anda. Väike kast paari kaabliga on siinkohal asendamatu. Üldiselt üritaks ka garaažis sees mitte väga tulega mängida. Ikka kas suure ukse ees uks lahti või õues kui just pussnuge alla ei saja.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26