automoto.ee foorumid

Täisversioon: DIY Hobigaraaž
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
Kuskilt nagu lugesin äsja,et kui registris taotled ehitusluba siis nõutakse vist kohe ka järelvalve teostaja andmeid.Hetkel lihtsalt uurin seadusandlust ja kõike sellega seonduvat,et mis ja kuidas.
Pole vaja arvata, seadus olemas:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015027

Puukuuril ei pea olema.
Sai mõni aeg tagasi teemat uuritud ja jäi mulje, et endale ehitades ei pea isegi pädevat projekteerijat olema. Miski kohtulahend oli selle kohta 2018. aastast. 
Keegi siin vast ehk teab täpsemalt?
Endale ja ise eraisikuna ehitad, paned omanikujärelevalvena kirja iseenda.

Aga see järelevalve värk vajaks nüüd teemaalgataja vahelesegamist, et asi lappama ei läheks.
Kuidas see osa valla asjapulkadega kooskõlastatud sai, või kas see iseehitaja puhul oli teemaks?
(10-03-2023, 19:24 PM)tcumen Kirjutas: [ -> ]Endale ja ise eraisikuna ehitad, paned omanikujärelevalvena kirja iseenda.

Aga see järelevalve värk vajaks nüüd teemaalgataja vahelesegamist, et asi lappama ei läheks.
Kuidas see osa valla asjapulkadega kooskõlastatud sai, või kas see iseehitaja puhul oli teemaks?

Tänud, et postituse heaolu ning loetavuse huvides "pidurit" tõmbasid. 

Nagu eelpool mainitud sai, siis mind aitas dokumentatsiooni kordaajamisega arhitektibüroo. 

Omanikujärelevalve kohustus sellisel hoonel on olemas. Eelkõige juba sellepärast, et tegemist on üle 60m2 hoonega ja kõrgus ületab 5 meetrit. Tegemist on ehitusluba nõudva hoonega ja sellisel juhul peab olema ka organiseeritud ehitusjärelevalve.

Kuna ehitust teostab omanik ise ja ehitab endale, siis ehitusjärelevalvet võib teostada omanik. Tegemist ei ole ühiskondliku ehitisega. Ei oska viidata seaduse pügalale, kuid minu puhul kiitis valla ehitusspetsialist minu kui omanikujärelevalve teostaja heaks. Võin eksida, aga rolli mängis siin ka see, et tegemist on olemasoleva eluhoone teenindamiseks ette nähtud kõrvalhoonega.

Minu puhul läks info selle kohta, et olen omaniku ja ehitajana omanikujärelevalvet teostav isik, valda hoone ehitusprojekti kinnitamise faasis enne ehitusloa taotlemist.

Kui hoone vastu võetakse, siis hoone vastuvõtmise aktile kantakse järgmine info (vastuvõtmise akt koostatakse pärast seda, kui vallaametnikud ja Päästeamet on hoone üle vaadanud):

1. Omaniku andmed
2. Ehitusprojekti koostaja nimi (ettevõte ja vastutav projekteerija)
+ Kaasatud ülevaatajate andmed
3. Omanikujärelevalve teostaja (vastutava isiku nimi ja amet), kui ise teed siis ametiks "omanik"
4. Ehitaja andmed (vastutava isiku nimi ja amet), kui ise ehitasid siis ametiks "omanik"

Ehk mina ise koostan ehitise vastuvõtmise akti, lisan kolme kohta oma nime ja projekti koostaja kohta vastava ettevõtte andmed. See dokument koos ehitusdokumentatsiooni (projektid, load, kooskülastused, ehituspäevik, kaetud tööde aktid jms) ning vallapoolsete ülevaatuste aktidega on eelduseks ametliku kasutusloa väljastamiseks.
(10-03-2023, 15:21 PM)maaks Kirjutas: [ -> ]
(10-03-2023, 12:09 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]
(10-03-2023, 10:26 AM)maaks Kirjutas: [ -> ]Tubli töö tehtud, mõned asjad oleks mina endale ehitades teistmoodi lahendanud, aga võib-olla see ongi tänapäeval uus normaalsus  Smile
Aga seletab äkki siis oma piltide najal härra siinsamas, kuidas see seina ots viisakamalt vormistada? Mul sai samuti umbes sarnaselt tehtud. Tõsi, lõpuklotsid rihtisin  tunduvalt suuremaks, kui siin paistab.
Kõrvaloleva "täisploki" lühemaks lõikamise teel näiteks saaks seda "lõputüki" horisontaalset mõõtu suurendada. Aga nagu ütlesin, et endale ma nii ei teeks ja võib-olla see ongi uus normaalsus. Võiks eeldada, et tootja juhendis võiksid sellised juhtumid kuidagi kajastatud olla ...

Natuke selgitan. Et asjast pisut parem ülevaade saada, siis tuleb ikkagi vaadata pilti tervikuna. Nii nagu allpool. 

Mis puutub silluste paigaldamisse, veel enam Bauroc ploki puhul, on see et tagatud peab olema tootja poolt ette nähtud suurusega toetuspind. Minul on käesoleval juhul ava sille 1,2 meetrit+ploki 2 laius, millele on asetatud 2 meetri pikkune sillus. Tootja näeb 2m silluse puhul maksimaalseks ava suuruseks ette 1600mm ehk mõlema otsaga peab sillus toetuma vähemalt 200mm (20cm) ulatuses armeeritud vuugiga toetuspinnale (teine Bauroc väikeplokk eelnevas kihis). Minu näite puhul on toetuspindadeks plokid 1. Vasakpoolse ploki toetuspind on silma järgi pisut alla 400mm, parempoolsel plokil 300mm. Ehk siis pea 200% ja 150% tootja poolt ette nähtud miinimumist. 

Mis juhtub, kui lõikame eelnevates postides ära toodud kõrvaloleva ploki (minu fotol vasakpoolne plokk 1) lühemaks eesmärgiga pikendada lõputüki 2 pikkust? Juhtub see, et silluse reaalne monoliitne tugipind alumise ploki osas hoopiski väheneb. Hoogsama lõikamise ja pikendamise tulemusena hakkab tekkima silluse all oleva ülemise ja alumise ploki püstvuukide kattumiskoht. Ehk siis kasvab tõenäosus, et sillusele ülevalt mõjuv koormus koos kahe ülevaloleva ploki massiga murrab kolmanda ploki kihis ära ning tekib pragu. Otsaploki kaugust 3 ei saa ju siinkohal muuta, see on teises seinas. Plokk 1 on täispikk lõikamata plokk. Kui vahetame ploki 2 ja 1 asukohad, siis on asi sama sant - paremaks ei muutu midagi. 

Ehk kokkuvõttes silluse tugipindade osas on valitud kõige kindlam ja "toekam" variant, mis oli võimalik - suurim võimalik monoliitne tugipind, mis on vuugis armeeritud. 

Vaatamata kõigele nõustun ksf maaks'iga täielikult, et oleks saanud teha paremini. Mida täpsemalt? Parema lahenduse oleks saavutanud, kui silluse all olevad esimene ja teine plokirida oleksid vahetuses. Kas pole? Aga selleks oleksin pidanud seina ladumist esimesest kivist alustama hoopis teises suunas. Pole välistatud, et sellisel juhul oleks sama probleem tekkinud mõne teise ava juures, sest avasid on perimeetril samal kõrgusel veel 3tk. Eks kõige-kõige-kõige tulemuse saamiseks oleks pidanud tellima detailse ehitusliku projekti über€ eest, kus iga ploki suurus koos vuugivahede suurustega on välja toodud. Kindlasti on ka pedante (heas mõttes) kes sellised asjad suudavad enne esimeste kivide müüri ladumist välja arvutada. Tunnistan, mina ei suuda.

Plokk 2 on sisuliselt "parasiitplokk" augu täiteks. Sillusele ta midagi juurde ei anna ega ära ei võta. Käsitleme seda kui liimitud augutäidet konstruktsioonis.

Antud olukorda ja ülesehitust aitab paremini mõista ehk see, kuidas laotakse Bauroc plokkidest sobiva kõrgusega ukseavasid. Näituseks on meie uksele vajalik ava kõrgusega 2,10m põrandapinnast. Bauroc plokk on 20cm kõrge. Kui laome 10 kihti (jätame liimi kihi paksuse hetkel välja) saame kõrguseks 2m, laome 11 kihti, saame kõrguseks 2,20m. Et saada ukseava kõrgusega 2.10, selleks laome 11 kihti ning sillus peale. Ava kõrgus 2.20. Edasi lõigatakse ehitusplokk horisontaalis pooleks ning liimitakse silluse alla Bauroc liimiga (nii näeb tootja seda ette). Tegemist on "parasiitplokkidega", mis ei oma konstruktsiooni tugevust silmas pidades mingit tähtsust. Küll aga on neil tähtsus meile vajaliku lõpptulemuse saavutamise osas ilma oluliste järeleandmisteta. Täpselt sama olukord, mis minul akna silluse all olevatel ploki tükkidel 2. 

Mina ei ole samuti ekspert. Püüan vaid parimat nii ehitamise, teema kajastamise kui ka selgituste jagamise osas. Ning tänu siinsetele kommentaaridele olen väga palju targemaks saanud. Peace Rolleyes
(09-03-2023, 22:47 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]3m ukseavade sildamistehnoloogia oli suures plaanis sama, mis eelneval kahel aknal. Ehk valmis tuli see teha U-plokkidest. Baurocil olid küll sobiva sildega sillused olemas, kuid kõrgusega oleks läinud kitsaks. Minu puhul oli planeeritud 3m uste kohale 40cm ruumi (2 kihti kive) ja sinna peale juba müürlatt. Kõrge valmissilluse kasutamisel ei oleks jäänud enam ruumi hoone ülemise sidumisvöö valamiseks. Seega mõeldud-tehtid.

Nende uste sildamises sai aga tehtud väike improvisatsioon. Kahe ukse vahel olev müüri osa oli laiusega 2,5 meetrit. Bauroc näeb sildamisel ette, et sillus peab ulatuma kõrvalolevale kivile ülekattega 250mm. Mis on minu jaoks arusaamatult väike number. Juba akende-uste juures sai mindud kuni 2 korda suurema ülekatteni. Kuna aga siin oli tegemist väga suure sildega, siis sai kambas otsustatud, et teeb hoopis uhe pika silluse. Ehk siis üle kahe 3,0m laia ukseava, üle 2,5m vaheseina ning mõlemalt poolt veel meetrise ülekattega müüritisele. Kokkuvõttes pikkust 10,5 meetrit (21 U-plokki). Vähemalt sisetunne ütles, et peaks olema kuulikindel ja turvaline lahendus. Ja jällegi ei olnud mahti teha fotosid armeerimisest. Kuid saan kinnitada, et jällegi läksid käiku varasemalt üle jäänud rangi otsadest lõigatud U-kujuliste elementidega, mis sai omavahel seotud nelja 12mm armatuuri vardaga. Tulemus pärast valamist allpool.

Selle valamise tulemusena kukkus taas üks suur kivi südamelt. Päris pikalt oli mõeldud ja planeeritud, et kuidas uste ava tugevaks ja turvaliseks saada ilma kõrguses "lõhki" minemata. Siinkohal soovitus kõigile tulevastele ehitushuvilistele, et proovige projekti koostamise faasis läbi käika kõik sõlmed ning arvestada ehitusmaterjalide omaduste ja võimalustega. Minul läks siinkohal "üle noatera". Sellega on hoone avadel silluste ring peal ning pärast väikest ladumistööd saab hakata hoone ülemisele sidumisvööle mõtlema.

Väga huvitav ja hästi kajastatud teema. Loen ja tunnen rõõmu, et mul nii agarad ja tublid kaasmaalased, päriselt ka.
Kuna ma olen ise arhitekti haridusega ja kolleegid on pädevad konstruktorid, siis see üleval tsiteeritud lõik hakkas mul kuklas kummitama. Pöördusin hea kolleegi poole:

"Tere!

Tööväline küsimus (puhkehetke intellektuaalseks sisustamiseks).
Lugesin õhtul ühte foorumi postitust, kus kajastatakse garaaži ehitust ja üks konstruktiivne küsimus jäi kummitama ning ei anna mulle rahu. (link foorumi teemale)
Postitus nr 84
Seal on pikemalt viimastest tegemistest juttu, mind huvitab aga 3m laiusega avade sildamine (see, mis mind mõtlema pani on minu poolt väljavõttel rasvase tekstiga ja alakriipsuga vormindatud: 

"Kuna aga siin oli tegemist väga suure sildega, siis sai kambas otsustatud, et teeb hoopis uhe pika silluse. Ehk siis üle kahe 3,0m laia ukseava, üle 2,5m vaheseina ning mõlemalt poolt veel meetrise ülekattega müüritisele."

Olen kuulnud konstruktorite vestlustest väljendit, et mingi tala toestamisel vahepeal hakkab see tööle teistpidi, ehk jätkuvtalana ja see on probleem, kuna nii nagu mina aru sain, siis tala alumine osa on projekteeritud tõmbele ja ülemine survele ning kui tala vahepeal lihtsalt postiga keskelt toestada, siis need tõmbe ja surve osad ei ühti enam mõjuvate jõududega. Siin aga on üks pikk tala valatud kohapeal üle 2,5m laiuse seina. Pole päris see jätkutala probleem aga jäin mõtlema, et kas selline ühendus on hea asi, või tegelikult oleks parem olnud vähemalt 2,5m seinal see tala katkestada? ja kas tegelikult ei oleks olnud õigem siiski lühemad ülekatted teha ning see vahepealne sein pikendada ülemise sidumisvööni..."

Sain peagi ka vastuse:

"Hei!
Ära mine internetti lugema, seal on vahel mitte-häid lahendusi.

Aga jah. Antud juhul on valatud jätkuvtala, mille ülapinnas sarrus on tõenäoliselt ebapiisav - see tala praguneb ise mitmeks lihttalaks ja kahjuks vb ebasoodsate kohtade peal (nt toe servas - paha lugu). 
Üleüldse see, et keegi tunde järgi kandvasse sillusesse, eriti veel 3 m pikkusesse bauroc U plokiga tehtusse sarrust valib on nonsenss ja ohtlik.
Õige oleks olnud kasutada lihttalasid (tootja tüüptalasid) sellise pealeulatusega nagu tootja soovitab. Kui on palju pikem toepikkus, siis hakkabki pealmine müüritis tala otsas pööret liigselt takistama ja otsas on teistpidi moment, mis ülapinnast pragu hakkab ajama.
Saab ka jätkuvtalana teha, aga siis on sarrust rohkem vaja."

Lisan need mõtted siia, kuna teema on atraktiivne ja lahendust on kirjeldatud kui positiivset ratsionaliseerimist, mis võiks leida järgimist, kuid reaalsus on pigem vastupidine.
Ma ise tahaks uskuda, et midagi halba selle või nende taladega tegelikult ei juhtu ja kuna sarruse kohta tala ülapinnas infot ega fotot polnud siis me tegelikult täpselt ei tea. Aga kui keegi saab inspiratsiooni ja ideid siinsest ehituse kajastusest ja kasutatud lahendustest, siis lihtsalt ühe hästi pika jätkuvtala tegemist ei tasu järele teha.

Parimat soovides!
Tere robi. Väga hea ja sisukas postitus. Pisut paneb mõtlema kuid kõhutunne ütleb, et asi ikkagi nii hull pole kui kõige mustemas stsenaariumis olla võiks. Väga palju muutujaid on selles võrrandis veel tegelikult puudu ja tegemist on pelgalt esialgse võimaliku hinnangu ning mõningate oletustega.

Ehk oleks võimalik tuttavalt konstruktorilt veelkord arvamust küsida...? Oleksin tänulik.

Tekkis jätkuvtala, sellega nõus. 
1m tugipind + 3m ukseava + 2,5m tugipind+ 3m ukseava + 1m tugipind valatud Bauroc 375mm U-ploki sisse (tootja esindaja kiitis heaks 3m silde koos U-ploki lahendusega, jätkuvtalast teadlik polnud). Tootja enda sillust ei olnud paraku võimalik kasutada - liialt kõrge.
Sarrus (armatuur?) 4x12mm kogu pikkuses - kaks varrast ülaosas, kaks varrast alaosas + U-ploki põhi, toetub rangidele. Kaine mõistus ütleb, et seda on päris palju.
Pealmist müüritist sinna peale üldse ei tule. Järgmine rida on U-plokkidest hoone ülemine sidumisvöö ning ladumisega kõik. Samamoodi 4x12mm armatuur kogu pikkuses koos rangidega. Sisuliselt kahes kihis korralik monoliit.

Sõber mainis, et tala võib praguneda mitmeks lihttalaks. Kuidas võib mõjutada asjaolu, et peal pole mitte müüritis, vaid hoone sidumisvöö? Bauroc väga pehme materjal. Ega siis betoon ploki sees pragunema hakka? Halvemal juhul ikka annab järgi mõni kivi kuskilt? Nö vahetab asendit ja vajub paika sinna kus tal parem? Mida (sülitan kolm korda üle õla) tänaseni juhtunud ei ole. Ka pragusid pole tänaseks kuhugi tekkinud. 

Tänud ette!
(11-03-2023, 02:54 AM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Tere robi. Väga hea ja sisukas postitus. Pisut paneb mõtlema kuid kõhutunne ütleb, et asi ikkagi nii hull pole kui kõige mustemas stsenaariumis olla võiks. Väga palju muutujaid on selles võrrandis veel tegelikult puudu ja tegemist on pelgalt esialgse võimaliku hinnangu ning mõningate oletustega.

Ehk oleks võimalik tuttavalt konstruktorilt veelkord arvamust küsida...? Oleksin tänulik.

Tekkis jätkuvtala, sellega nõus. 
1m tugipind + 3m ukseava + 2,5m tugipind+ 3m ukseava + 1m tugipind valatud Bauroc 375mm U-ploki sisse (tootja esindaja kiitis heaks 3m silde koos U-ploki lahendusega, jätkuvtalast teadlik polnud). Tootja enda sillust ei olnud paraku võimalik kasutada - liialt kõrge.
Sarrus (armatuur?) 4x12mm kogu pikkuses - kaks varrast ülaosas, kaks varrast alaosas + U-ploki põhi, toetub rangidele. Kaine mõistus ütleb, et seda on päris palju.
Pealmist müüritist sinna peale üldse ei tule. Järgmine rida on U-plokkidest hoone ülemine sidumisvöö ning ladumisega kõik. Samamoodi 4x12mm armatuur kogu pikkuses koos rangidega. Sisuliselt kahes kihis korralik monoliit.

Sõber mainis, et tala võib praguneda mitmeks lihttalaks. Kuidas võib mõjutada asjaolu, et peal pole mitte müüritis, vaid hoone sidumisvöö? Bauroc väga pehme materjal. Ega siis betoon ploki sees pragunema hakka? Halvemal juhul ikka annab järgi mõni kivi kuskilt? Nö vahetab asendit ja vajub paika sinna kus tal parem? Mida (sülitan kolm korda üle õla) tänaseni juhtunud ei ole. Ka pragusid pole tänaseks kuhugi tekkinud. 

Tänud ette!

Minu igapäevatöö ei ole küll konstruktsioonide dimensioneerimine, kuid...

Sinu lahendus ei ole teoorias/paberil ideaalne ja korrektne, kuid antud juhul praktikas ei ole hullu midagi. Koormused on niivõrd väikesed. Mina isiklikult oleks asja lahendanud kahe eraldi sillusena, kuid ei ole sul põhjust põdeda. Raudbetoonkonstruktsioonide puhul tõstetakse selle jaoks tõmbevöö armatuur toe kohal tala ristlõike ülemisse ossa, kuna toe kohal vahetavad tõmbe- ja survevööd pooled ära.

Mind pani teksti lugedes kõige rohkem kukalt sügama see ava suurus ja U ploki kasutus, kuid kui tootja ütles, et see on okei lahendus, siis pole põhjust üle mõelda. Küll aga tasub teistel foorumlastel, kellel on plaanis sinna sillusele suuremaid koormuseid peale panna, kaaluda ikkagi kataloogist sobiliku valmistoote kasutamist, on kindlam.
Ma võhikuna küsin, kas poesillusel on alumine ja ülemine pool (tundub et on, ehk ülemine ja alumine pool peab siis olema erineva tõmbetugevusega)?
Eelnevast saan aru nii, et ava kohal oleva silluse alumine osa töötab tõmbele ja kui see sillus läheb müüritise peale, siis see tõmme kolib silluse pealmisse kihti. Kui see müüritise peal olev osa on liiga pikk, siis jõud hakkavad sillust murdma. Kogu kõrgemal olev konstruktsioon koos talvise sulalumega vajutab.
Tundub, et eksperdil jäi arvamus, et armatuur sai ainult valatud silluse alumisse ossa, mistõttu ülemine osa teistpidi jõududele on nõrgem.
Nüüd teame, et armatuur on nii all kui ülal.
Mu puitsõrestik ilmselt nii kapriisne ei ole nihelemise suhtes.
Tegelikult saab U-plokki kasutada silluse konstrueerimisel mitut moodi. Näiteks Columbia Kivi puhul on see täiesti standardlahendus, et laduda mitu rida U-plokki üksteise peale ja sillus armeerida siis läbi kõigi ridade. Ma ei ole kindel, kas Bauroci U-plokile kannataks põhja sisse auke teha, et sealt rangid läbi panna. Või laguneks plokk ise ära. Aga teoreetiliselt oleks sel juhul olnud võimalik valada sillus ühe plokirea võrra kõrgem. Eeldusel et ülemine tõmbevöö tuleb samamoodi U-plokist.

Antud pildil tuli siis sillus 3 plokirea kõrgune. Aga eks ka koormused olid vägevad, mida see kandma jäi.
(11-03-2023, 11:19 AM)Raivo Kirjutas: [ -> ]Tundub, et eksperdil jäi arvamus, et armatuur sai ainult valatud silluse alumisse ossa, mistõttu ülemine osa teistpidi jõududele on nõrgem.
Nüüd teame, et armatuur on nii all kui ülal.
See on antud juhul kahetine teema (teooria vs praktika). Mees ehitab omale koju garaaži, siin ei tasu asja nii tohutult keeruliseks (idealistlikuks) ajada (mis muidugi ei tähenda, et konstruktsioon ei pea olema püsiv). Insener, kes igapäevalt projekteerib ei anna antud juhul absoluutset vastust "Jah" või "Ei" küsimusele, kas asi on lahendatud korrektselt, sest selleks oleks vaja kindlat lähteülesannet, millest lähtuvalt tugevusarvutused teostada. Armatuuri paigutus, kogus ja suurus arvutatakse täpselt välja. See kas ja kui palju antud juhul ristlõikes on "üleval" või "all" on inseneri poolt täpse vastuse andmiseks väga ebamäärane ja ebapiisav info.

Selle pärast ma ka oma eelmise postituse tegin, et võimalikud vastused on hetkel ainult hinnangulised. Kirjutasin tegelikult eile õhtul ka samal teemal juba oma kommentaari kokku, kuid ei hakanud postitama, sest mis sest tühjast targutamisest ikka kasu on.
Minu kõige suurem hirm kahe eraldi silluse ees oli see, et silluse omakaal on suur, lisaks teatav koormus pealtpoolt (mis siiski vist minimaalne, sest peal juba sidumisvöö). Kui selline asetada mingi 300mm ülekattega allolevale Bauroc plokile, siis see lihtsalt murrab selle alumise ploki ära. Vahet pole kas seal alumisel vuugil on või ei ole armatuur sees. Selliseid näiteid on liiga palju. Justkui oleks tehtud vastavalt tootja juhendile, kuid toetuspinna alt murrab ikkagi ploki ära. Sellepärast kasutasin iga ava puhul tootja minimaalselt ettenähtust pisut suuremat silluse toetuspinda. Ei taha et omal sama asi juhtuks.

Tootja esindaja hinnangul oli 3m sillus U-plokkidest okei jah. Muidugi oli teadlik, et peale tuleb sidumisvöö. Võib-olla sellepärast siis? Sinudmisvöö võtab ju ka ise ülaltpoolt tulevaid koormuseid vastu? Sisuliselt U-plokk vist rolli ei mängigi, tegemist vormiga. Rolli peaks mängima eelkõige betoon ja armatuur, mis on U-plokkide sisse valatud? 

Armatuuri (12mm vardad) sai pandud nii valu ülaossa kui alaossa, nii nagu alloleval joonisel.

Raivo: Poesillusel on tõepoolest ülemine ja alumine osa. Vähemalt Bauroc'i puhul. 

Mis tasub ka ära märkimist, on see, et Bauroc annab oma sillustele minimaalse toetuspinna, kuid mitte maksimaalset. 

Siinkohal jällegi küsimus kolleegiumile. Kui kõnealust sillust seal üldse poleks ja oleks vaid valatud sidumisvöö, mis antud juhul on silluse peal järgmises kihis? Kuidas siis?
(11-03-2023, 11:58 AM)ert Kirjutas: [ -> ]See on antud juhul kahetine teema (teooria vs praktika). Mees ehitab omale koju garaaži, siin ei tasu asja nii tohutult keeruliseks (idealistlikuks) ajada (mis muidugi ei tähenda, et konstruktsioon ei pea olema püsiv). Insener, kes igapäevalt projekteerib ei anna antud juhul absoluutset vastust "Jah" või "Ei" küsimusele, kas asi on lahendatud korrektselt, sest selleks oleks vaja kindlat lähteülesannet, millest lähtuvalt tugevusarvutused teostada. Armatuuri paigutus, kogus ja suurus arvutatakse täpselt välja. See kas ja kui palju antud juhul ristlõikes on "üleval" või "all" on inseneri poolt täpse vastuse andmiseks väga ebamäärane ja ebapiisav info.

Selle pärast ma ka oma eelmise postituse tegin, et võimalikud vastused on hetkel ainult hinnangulised. Kirjutasin tegelikult eile õhtul ka samal teemal juba oma kommentaari kokku, kuid ei hakanud postitama, sest mis sest tühjast targutamisest ikka kasu on.

Tänud ert. Ma kindlasti ei võta kommentaare isiklikult ja ei tunne pahameelt, kui kellelgi on oma arvamus, on midagi asjalikku öelda ning ta suudab seda ka põhjendada. Leian, et sinu mõttekäik on igati mõistlik. Ning lõppkokkuvõttes käib tõepoolest lihtsa garaaži ehitamine, mitte üldkasutatava kõrghoone projekteerimine Smile

Üllatavalt äge seltskond on siin tegelikult koos. Tuleb arvamusi, tuleb hinnanguid ja tuleb näiteid elust enesest. Nii see peakski olema.
(11-03-2023, 00:25 AM)robi Kirjutas: [ -> ]
(09-03-2023, 22:47 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]3m ukseavade sildamistehnoloogia 

"Kuna aga siin oli tegemist väga suure sildega, siis sai kambas otsustatud, et teeb hoopis uhe pika silluse. Ehk siis üle kahe 3,0m laia ukseava, üle 2,5m vaheseina ning mõlemalt poolt veel meetrise ülekattega müüritisele."

Ma ei tea kui kaugel see ehitusjärg tänaseks on, aga mul jääb mulje, et kui see pikk sillus sobiva koha peal läbi lõigata, siis oleks uni rahulikum. See robi tähelepanek tervikuna on väga silmiavav.

Aga praktika ehk elust enesest: Nõuka ajal ehitatud garaazi boxide real (siin ei ole Bauroc ega Aeroc plokiga midagi pistmist, puhas silikaat tellis) on betoon  sillus uste kohal mingi 7-8m pikkune. Ehk siis üks pikk betoon sillus on üle 2 garaazi ukse. Sillus ise on kandev, peal on betoon laepaneelid. On näha, et see keskmine uste vaheline otsasein on hiljem laotud sinna alla, ja ilmselt ladus iga mees ise. Kuna garaazide rida on pikk, siis on ka nende sillusete puhul näha mis tegelikult juhtub kui keskmine silluse osa kannab. Sillustes on sees praod, mis tundusid  väga ebaloogilised, aga nüüd saades aru sellest tõmbe ja surve suuna muutusest, siis see selgitab olukorda. Mõni mees on selle keskmise osa ilmselt teadlikult jätnud mitte kandvaks (mida pidasime ekslikult vajunud seinaks) ja tellise rea peal on ainult üks 10cm puu klots tsentrisse vahele pistetud, kas hiljem pandud või mitte ei tea. Seal kus keskelt ei kanna, silluses pragusid ei ole.
Ma pole mitu ööd korralikult magada saanud ja mõelnud selle pika silluse peale Big Grin. Aga mis seda U- plokki üleval kinni hoiab? Silluseks jääb ju armatuur betooniga. Enda ajus oleks teinud saalungid, armatuur ja betoon selga.
(11-03-2023, 18:53 PM)heiti Kirjutas: [ -> ]Ma pole mitu ööd korralikult magada saanud ja mõelnud selle pika silluse peale Big Grin. Aga mis seda U- plokki üleval kinni hoiab? Silluseks jääb ju armatuur betooniga. Enda ajus oleks teinud saalungid, armatuur ja betoon selga.

U-plokki hoiab üleval sisse valatud betoon. Ja hoiab maru hästi. Betoon seob ennast U-plokiga seal olevate booride kaudu. Kui tahad plokki betooni ümbert kätte saada, siis vaid kuvalda ja kirkaga. Ja ka siis ei ole tulemus ideaalne. 

Saalungid-armatuur-betoon suurimaks miinuseks on kulmasild. Sellepärast kasutataksegi U-plokki või tootja kergbetoonist sillust.
Loeme selle pika silluse teema käesolevaga lõppenuks. Täna on see sillus kenasti kasutuses. Siseküljest krohvitud ning värvitud. Null pragu silluses, null pragu ukseavade konstruktsioonides. Külmasillad puuduvad. Tulemus visuaalselt ideaalne ning täidab oma ülesannet eeskujulikult.

Edasi saab liikuda hoone ainsa vahelae osa ehitamisega. Vahelagi tuleb kahe väiksema tööruumi peale katuse viiluosa alla. Põrandapinna mõõdud laias laastus 9x3,7 meetrit. Kõrgus sarika pennideni minimaalselt 2 meetrit. Ruumi sihtotstarve on "mancave". Ehk siis ruum vaid endale ja oma sõpradele - no women allowed. Koht, kus ennast tunda kunnina ning kust saab ülevaate kogu garaažiosast. 

Alloleval fotol on näha valmis lõigatud vahelae talad. Tegemist on 50x200 prussiga. Talade pikkuseks 3,85 meetrit. Otsad töödeldud puitkonstruktsioonide immutusvahendiga. Kasutasin Eskaro Aura Protect. 

[Pilt: IMG_3920.JPG?_t=1678564505]

Talasid läks vahelakke kokku 16tk maksimaalse tsentrite sammuga 600mm. Vaba ruum talade vahel seega maksimaalselt 550mm ning ideaalne villaplaatidega soojustamiseks (villaplaat on laiusega 565mm). Müüri ladumisel sai eelnevalt talade asukohad täpselt välja mõõdetud ning talade kohtadesse plokkidesse sisselõiked tehtud. Välisseinas, kus on 375mm plokk, tuli sisselõike sügavuseks maksimaalselt 200mm, siseseinas, kus 200mm plokk, tuli sisselõike sügavuseks ca 130mm. Bauroc ploki kõrgus on 200mm, tala kõrgus samuti 200mm. Seega sai plokkide tugipindasid ülasuunas vähe kohendatud, et tugipinna ümber mahuks puitu ja kivi eraldav niiskustõkkematerjal (kasutusse läksid sokliriba jäägid). Kuna vahelae peale olulisi raskuseid ei tule, konstruktsioon on iseenesest kerge ning talad saavad hästi tervikuks seotud nii alt kui pealt, siis prusside alla eraldi betoonist tugivöö valamine ei olnud vajalik.

[Pilt: IMG_3928.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3939.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3940.JPG?_t=1678564505]

Ja siin üks foto kaugemalt ka. Kogukõrgus seestpoolt vaadatuna on juba korralik. Aluspinnani üle nelja meetri. Nüüd peab ette vaatama, kuhu astuda. Lohakus võib kätte maksta katkiste luude näol. Ehitusel tekkivad kivijäägid läksid otseteed hoonesse sisse tagasitäiteks. 

[Pilt: IMG_3947.JPG?_t=1678564505]

Nüüd sai lugeda lõppenuks kõik müüritööd allapool ülemist sidumisvööd. Hoone oli saanud oma projektikohased ukse- ja aknaavad. Tööpäevi sellise koguse Bauroc'i ladumiseks ja vahelaetalade lõikamiseks/paigaldamiseks oli kulunud kahe nädala jagu. Arvestades, et tegemist ei olnud sisse ostetud teenusega ning et eelnevate kogemustega polnud hiilata, võis lõpptulemuse antud ajahetkel lugeda heaks. Vähemalt endal võttis küll näo naerule, kui päike tööpäeva lõpus ennast hoone taha ära peitis...

Käesolev hetk enne sidumisvöö valamist sai ära kasutatud müüri osa diagonaalide mõõtmiseks. Viimati sai seda tehtud, kui sai alustatud esimese Bauroc'i kihiga. Pika lindiga (laseriga kaugusmõõtjat mul pole) mõõtes oli diagonaalide erinevus õige pisut alla 15mm. Raske on lindiga mõõtes väga täpset mõõtu saada, kuid 19 meetri juures saavutada alla 1,5cm erinevus diagonaalide osas oli endalegi väga positiivne üllatus. Kartsin palju suuremat erinevust. 

[Pilt: IMG_3954.JPG?_t=1678564505]

Edaspidi läks kogu energia ning tähelepanu garaaži ülemise sidumisvöö koostamisele. Sidumisvöö vormideks olid taas Bauroc'i standardsed 375mm laiusega U-plokid. Neid kulus perimeetrisse pisut üle saja (ploki pikkus 500mm). Nurgaplokid sai lõigatud 45 kraadise nurga alla. Ülejäänud sinna vahele hanereas nagu ikka. Betoonivalu jaoks läks paika ka armeering. U-kujuliste rangi otsade sisse 12mm armatuurvardad. Kaks üles, kaks alla. 

[Pilt: IMG_3955.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3956.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3957.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3960.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3961.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3962.JPG?_t=1678564505]

Sidumisvöö asus ruumi sisepinnast üle nelja meetri kõrgusel. Vajaminev betooni maht üle 1,5 kuupmeetri ehk umbes 3,8 tonni ning pisut enamgi. Juba sellise koguse mõtlemise peale ütles selg kindlalt EI. Sai tellitud pumi mis betooni kenasti oma pika londiga üles vormidesse pumpas. Enne valamist sai kogu armatuuri osa ka kergelt ploki põhjast üles tõstetud, et kogu metallosa kenasti betooni upuks. Kogu perimeetri ulatuses sai betoonivalu tihendatud vibranuiaga. Kahjuks valamisest fotosid ei teinud. 

Kuna hoonel plaanis lamedapoolne viilkatus, siis tuli hakata tegema ettevalmistusi viilu otsade ladumiseks. Need tulevad samast Bauroc 375 plokist, mis välisseinadki. See tähendas, et ladumist tuli jätkata kõrguseni 6 meetrit. Selleks tuli pikendada olemasolevaid tellinguid. Päris "sarviline" sai. 

[Pilt: IMG_3964.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3965.JPG?_t=1678564505]

Käesolevaga saab joone alla tõmmata hoone perimeetri osa seinte ladumisele. Jäänud veel vaid otsaviilud ning sisekonstruktsioonid teise korruse osas. Selline oli seis väljastpoolt vaadatuna. Kena valge "maja".

[Pilt: IMG_3966.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3967.JPG?_t=1678564505]

[Pilt: IMG_3968.JPG?_t=1678564505]
Nüüd garaaži otsaviilude ladumisest. Tundub lihtne, kuid tegelikkuses tegemist ilmselt selle hoone ühe vastutusrikkaima osaga. Kellel oli huvi ning kellel terasem silm, siis põhjus peitub teema esimesel lehel projekti joonistel. Nimelt sellele hoonele ei tule katuse ferme. Minu üheks kindlaks sooviks oli see, et garaaži peab sisse mahtuma "kõrge" väikekaubik ning selle peab saama ka tõstukiga mugavale töökõrgusele üles tõsta. Kui paigaldada fermid, siis kaotab kõrguses niipalju, et saab kõrgemal kaubikul vaid rattad maast lahti ja ongi kõik. Sirge seljaga alla ei lähe. Fermide puhul oleks arvestatav siselae kõrgus 3,40 meetri kanti. Mina soovisin minna vähemalt 4,60 meetri peale (hoone lubatud maksimaalne harja kõrgus oli ette antud 6,00m). Projekteerija otsustas antud mure lahendada hoone viiludele ning ühele vaheseina pikendusele toetuva 16m pikkuse IPE talaga (I-talaga). Kogu katuse raskus peaks jagunema seinte müürlattidele ning I-talale katusetalade ehk sarikatalade kaudu. 

[Pilt: l%C3%A4bil%C3%B5ige.jpg?_t=1678819891]
I-tala kõrguse, paigutuse ning katusekonstruktsioonide sõlmed arvutas välja konstruktor. Tegemist oli selle hoone käimasoleva ehitusprotsessi juures esimese täieliku sisseostetud teenusega. Katusekonstruktsioonide kivi-, metall- ja puitosa terviklike tugevusarvutuste eest pidin maksma terviklahendusena 800€+km ehk 960€. Sain aru nii, et ühe sõlme arvutuse hinnaks oli 80€+km ja vajalikke erinevaid sõlmi tekkis kokku kümme. Ei oska arvata, kas summa on selle eest suur või pigem väike. Vähemalt on teadmistega mees selle läbi arvutanud ning endal uni rahulikum, et katus tulevikus kindlalt pea kohal püsib. Lisaks sain ise targemaks erinevate nõuannete ja suuniste näol.

Nüüd aga ehitusprotsessi enda juurde. Püüan lahti seletada, et mis-kuhu-ja-miks läks. Et saaks sidumisvööst ülespoole ökonoomselt laduda (mitte üleliigseid plokke raisata) läks kõigepealt paika ehitusnöör, mis tähistas viilu kaldenurka. Mõlema otsaseina keskkohta sai kruvitud püstloodis pikk pruss. Prussi peale sai välja mõõdetud viilu kõrgus ja keskpunkt. Edasi sai laotud plokke nii, et otsaplokkide pind kattis tervikuna müürilindi. Ülejääk sai hiljem vastavalt ehitusnööri kaldenurgale maha saetud. 

[Pilt: IMG_3974.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_3973.JPG?_t=1678819940]

Alloleval fotol on näha, sidumisvöö ja sinna peale laotud neli täiendavat otsaviiu rida. Kaks ülemist rida on lõigatud vastavalt nöörile juba nurga alla. Katusekalle tuleb sellel hoonel 22,5 kraadi. 

[Pilt: IMG_3971.JPG?_t=1678819940]

Väljast on asi silmale üsna kena. Seestpoolt aga näeb asi välja nagu ehitaks püramiidi. Kuna rahakott oli võrdlemisi õhuke, siis tellingutega laristada ei olnud. Ehitusplokid, tööriistad, liim ladumiseks oli vaja kuidagi 4-5m kõrgusele saada. Selleks sai sisemine perimeeter kaetud olemasolevate tellingutega ning osaliselt modifitseeritud prussidega. Üle ühe platvormirea materjale ei olnud. Seega sai platvormid iga paari sektsiooni tagant taas kõrgemale tõstetud. Tekkis astmeti tõusev konstruktsioon. Nii kogu materjal ning ka ise üles müüri peale sai. Oli üksjagu turnimist.

[Pilt: IMG_3978.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_3979.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_3981.JPG?_t=1678819940]

Suur pluss oli see, et olime kolmekesi ning väike traktor võimaldas koguse plokke suurest ukseavast juba teatud kõrgusele tõsta (alusekahvlid ees). Nii piisas üks mees ühe-kahe platvormi jaoks ning sisuliselt andsime materjalid käest kätte. Allpool on näha, kuidas plokid "rändavad".

[Pilt: IMG_3983.JPG?_t=1678819940]

Kriitilise tähtsusega oli jõuda 25. plokireani (5m kavandatavast põrandapinnast) nii, et mõlemad otsaseinad ja vaheseina pikendus oleksid kõik täpselt ühel kõrgusel. Sinna peale hakkab tulevikus toetuma I-tala. Allpool on näha vasak otsaviil laotud 25. reani. 

[Pilt: IMG_3985.JPG?_t=1678819940]

Allpool on näha 24. rea ladumist. Kuna mul jäi eelnevalt kaks valesti tellitud 2m pikkust sillust üle, siis läksid need seal käiku - ei raatsinud jõude seisma jätta. Üks sillus ühele otsaviilule, teine teisele. Täpselt keskele ja 25. rea alla. Miks just nii? Sellepärast, et 25. rida tuli taas U-plokkidest, soliidse armeeringu ja betoonivaluga. Just see 25.rida peab olema see, kuhu toetub I-tala ning mis jaotab talle mõjuva koormuse ühtlaselt allapoole. 

[Pilt: IMG_3992.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_3994.JPG?_t=1678819940]

Allpool on näha vaheseina müüritisele laotud pikendust 200mm Bauroc plokist. See on T-tähe kujuline ning sellest saab üks I-tala toetuspindadest. Ka see T-kujuline konstruktsioon saab 25.kihiks U-plokkidest vormi koos armeeringu ja betoonivaluga. 

[Pilt: IMG_3996.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_3998.JPG?_t=1678819940]

Allpool üks efektne foto lõigatud viilu pinnast. Üleliigne plokk sai maha lõigatud väikese varuga. Siledaks ning täpse nurga alla sai vormitud riiviga. 

[Pilt: IMG_3997.JPG?_t=1678819940]

Selline sai 25.rida oma U-plokkidega. Armeeringust pisut hiljem. See ei tulnud pelgalt armatuurvardast.

[Pilt: IMG_3999.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_4001.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_4003.JPG?_t=1678819940]

Allolevaks hetkeks on hoone valmis 25. kihini ja ootab I-tala saabumist ning paigaldamist.

[Pilt: IMG_4006.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_4013.JPG?_t=1678819940]

[Pilt: IMG_4014.JPG?_t=1678819940]
Kui see teema ükskord lõpuni jõuab, peaks sisu raamatuna välja andma.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26