automoto.ee foorumid

Täisversioon: DIY Hobigaraaž
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27
Nagu paaris viimases postis teemaks tuli, on mul juba mõnda aega plaanis olnud teha garaažis kasutamiseks järjekordne "mööbliese". Kõige suurem puudus on olnud peentarvikute riiulist, kuhu saaks ära lahterdada majapidamises vajaminevad poldid-mutrid-kruvid-seibid ning muud tarvikud nagu konksud, aasad, splindid, needid jms. Kole tülikas on, kui iga asi on eri karbis ja eri kohas ning see, mida vaja on, on alatasa kuhugi kadunud.

Üsna pikalt mõtlesin, et mida ja kuidas teha. Ei tahtnud taas liialt aega kulutada, sest on tuhat muud asja, millega peab samal ajal tegelema. Väga kulukaks samuti ei tahaks ehitust ajada. Mõtlesin pikalt, et mis materjale saaks taaskasutada ja mis ruumidega visuaalselt kokku sobiks. Tegelikkuses olekski vist jäänud asja vaagima ja plaane mõtlema, kui kaasa ei oleks ühel hetkel garaaži sisse astunud ja teavitanud, et temal hakkab nüüd istikute kasvatamise hooaeg. Kestab see järgmised kaks kuud ning mina pean oma juba sisustatud töökoja poole temale loovutama. Aga sellepärast, et seal on suur laud, piisavalt soe ja mõnusalt päikeseküllane - just sobiv taimede ette kasvatamiseks. Õnneks lubati mulle mõned päevad oma jooksvate tööde lõpetamiseks. Ei jäänudki muud üle, kui asja kallale asuda ning antud aeg sisukalt ära kasutada.

[Pilt: 20240324_153006.jpg?_t=1712253394]

Kes varasematest postitustest mäletab, siis garaaži nö puutööruumis oli mul seinakapp, mis algselt toetus fotol olevatele jalgadele. Kuivõrd kapi osa läks seinakapiks, siis on jalad juba pikemat aega kasutult tolmu kogunud ja olnud pigem puidujääkide ladustamise abinõu. Otsustasin, et selline asi ei saa igaveseks nurka seisma jääda ja ehitan selle peale omale hoiuriiuli. Kuna mul puutöö ja metallitöö ruumid on kõrvuti, siis ei ole probleemiks riiul vähemalt suuremas osas puidust teha ja sinna ära mahutada peamised väiksemad kulumaterjalid nii puidu- kui metallitöö tarvis.

[Pilt: 20240324_153033.jpg?_t=1712253394]

Baasiks olev konstruktsioon on lihtne ja tugev. Valmistatud kasepuust andeka puutöömehe poolt. Kui olin selle põranda keskele vedanud, siis sain aru, et on asi, mille pinnalt on hea edasi minna. Edasine materjali valik oli aga pisut keerulisem. Oleksin hea meelega kasutanud tavalist saematerjali, mida mul veel pisut varuks oli, kuid paksusmasina ja höövli puudumise tõttu jäi see mängust välja. Ei tahtnud "musta" puuga hakata töödeldud asja ära rikkuma. Sestap valisin edasiseks tööks liimpuitkilbid. Natuke oli mul endal vanast ajast männi liimpuitkilpi järel, puuduva osa tõin kohalikust Espakist. Valisin klassikalise männipuidust materjali, sest see on odav ja minusuguse algaja harrastaja jaoks hästi töödeldav.

[Pilt: 20240324_154600.jpg?_t=1712253394]

Kõigepealt otsustasin teha valmis jalgadele pealmise plaadi. Aluse mõõdud on 84x45cm, plaadi lõikasin mõõtu 100x52cm. Plaadi paksus 38mm. Sirgete lõigete tegemiseks käsi-ketassaega fikseerisin mõõdu kruvidega mahalõigatavasse plaadi ossa kinnitatud "piirajaga".

[Pilt: 20240324_155142.jpg?_t=1712253394]

Plaadi (või nimetame seda siis töötasapinnaks) toorik sai selline. 7-8cm üle külgede ja esimese ääre. Siin on näha ka tuntav toonierinevus uue ja aastaid vana materjali vahel. Siiski "loodan" männile omasele kiirele tumedaks tõmbumisele. Seega võiks uus ja vana osa paari aasta pärast juba üsna sama karva olla.

[Pilt: 20240324_160450.jpg?_t=1712253394]

Nüüd kiire test varasemalt tellitud ja nüüd kohale jõudnud hoiukarpidega. Et kui palju karpe saab olemasolevale laiusele mugavalt ära mahutada. Hoiukarbid tellisin Magaziinist. Seega kui kellelgi vaja soodsamalt-kui-teistes-kauplustes, siis sealsed hinnad hoiukarpidele on üllatavalt sõbralikud. kokku tellisin neljas eri suuruses hoiukarpe.

[Pilt: 20240324_162142.jpg?_t=1712253394]

Järgmiseks võtsin ette riiulite tasapinnad. Neid tuleb kokku 13tk kolmes eri laiuses. Materjaliks männi liimpuit paksusega 18mm. Laiuses lõikasin plaadid parajaks nagu eelpool kirjeldatud.

[Pilt: 20240324_164345.jpg?_t=1712253394]

Pikkuses mahtusid kitsamad riiulid aga juba järkamissae alla.

[Pilt: 20240324_165027.jpg?_t=1712253394]

Mõõtu saagimine oli võrdlemisi mõnus ja kiire protsess. Siin on näha töötasapinna kohale tulevad 10 tasapinda.

[Pilt: 20240324_170300.jpg?_t=1712253394]

Et pealmised riiulid omavahel ja töötasapinnaga siduda, tuleb kõigisse kümnesse plaati ja töötasapinda puurida kokku neli auku, kusjuures augud peavad olema kõikidel plaatidel kohakuti. Puurpinki mul ei ole. Akutrelliga on see töö üsnagi ebatäpne. Kui mitut plaati korraga läbi ajada, siis raudselt kaldub puuriv käsi kõrvale. Kui aga plaate ükshaaval augustama hakata, siis kindlasti kuskil käsi vääratab ja aku tuleb lõpuks ovaalne. Seega otsustasin kasutada olemas olevat käsifreesi koos 14mm otsaga. Tegin nii, et mõõtsin plaatidele augu kohad välja, seejärel asetasin freesi peale ning vajutasin selle liugurite abil otse alla ning kena ja sirge auk oligi olemas. Eks pisut aega võttis, kuid tulemus sai kindlasti parem, kui akutrelliga tehes oleks saanud.

[Pilt: 20240324_172759.jpg?_t=1712253394]

Selliseid identseid ja plaatide suhtes kattuvaid aukusid tuli kokku 44.

[Pilt: 20240324_180710.jpg?_t=1712253394]

Selline sai tulemus. 

[Pilt: 20240324_180723.jpg?_t=1712253394]

Järgmise etapina otsustasin kõikide tasapindade teravad nurgad faasida, et kenam oleks ja et ise pihta minnes leebem oleks. Selleks kasutasin 45-kraadise nurgaga freesi.

[Pilt: 20240324_181120.jpg?_t=1712253394]

Foto on pisut kehv, kuid nii ta sai. Kõik pikemad küljed nii üla- kui alaosas sõitsin freesiga üle. Mänd on väga pehme materjal ning suuremale osale pindadest jäid peale ka freesi juhtlaagri jäljed. Sellepärast kasutasingi freesi enne lihvimist, et hiljem jäljed enam-vähem välja saaks.

[Pilt: 20240324_191750.jpg?_t=1712253394]

Siin on kogu ülemine pakk, mis lihvimist ootab. Lisaks tuleb veel kolm riiulit tasapinna alla.

[Pilt: 20240325_111819.jpg?_t=1712253394]

Lihvimine on selle töö juures kõige tüütum ja aeganõudvam. Töövahendiks taldlihvija, liivapaber ja klots. Tolmune ka, sest mul puudub sobiv paber ja sobiv imur lihvijaga ühendamiseks. Ilm on samuti selline, et välisust väga lahti ei tahaks hoida. Akna sain tuulutusele panna, see juba vedas teatava osa tolmust ventilatsiooni kaudu korstnasse. Pärast iga plaadi töötlemist käisin põranda ja pingi tolmuimejaga üle, et olukord üle pea ei kasvaks.

[Pilt: 20240325_163930.jpg?_t=1712253394]

Kui tasapindade üla- ja alaosa sain taldlihvijaga üle käidud, siis küljed lihvisin paberi ja klotsiga käsitsi. Ka otste püstised faasid tuli käsitsi teha. Kuna tegemist siiski tarbeesemega garaaži, siis ei hakanud asja peeneks ja ajakulukaks ajama. Esimene lihv oli 120 paberiga, teine lihv 180 paberiga. Eks ta käe all pisut kare jäi, kuid edasine oleks antud kontekstis juba liigne fetish olnud.

[Pilt: 20240325_175430.jpg?_t=1712253394]

Viimasele fotole mahtusid kõik valminud ja lihvitud plaadid ära. Kõik eelnevad tööetapid kokku võtsid tööaega umbes 10 tundi.
Kas kõige soodsamad mitte siin pole https://www.voti24.ee/et/a/mutrikarp-10x...r-tr-78821  ?
Ma senthaaval pole hindu võrrelnud, aga Depos on ka sarnane hinnatase. Põhiasi karpidega on, et neid tasub võtta mitmetes toonides, kokku vist on nendel odavatel 5 tooni, aga kõigis poodides pole kõike. Jube mugav on karbiseina ees õiget vidinat otsida kui tead, et näiteks kõik poldid on punased, kõik seibid on sinised, sisekuuskandid kollased jne. Kategooriad muidugi olenevalt sellest, mida keegi kõige rohkem kasutab, lõpuks jääb alati mingi "ja kõik muud" kuhugi sappa.

Kui ma enda oma ehitasin, siis oli ainult 3 tooni saada, peabki meeles pidama, et järgmine kord ülejäänud kahte värvi ka tuua.
Saab ka nii. Kunagi 90ndate väga alguses jäi Soomes igasugu poesisustust ette sh need pikad kitsad korvid ja sai tehtud ajutine säästulahendus. Tehnoloogia juurde kuulub vana suure läbimõõduga madal kilukarp, kuhu saab topsi sobramiseks tühjaks kallata. Poldid on pikkuste mingite vahemike kaupa.
[attachment=101464]
Jah, mul on suuremad asjad suurema külje pealt lahti lõigatud kanistrites - kogemata jäid näppu dokumendiriiulid, kus on iga vahe enamvähem A4 suurune ja sedasi läheb igasse pesasse täpselt üks kanister. Näeb küll suht agro välja võrreldes siinse teema pealiiniga, samas mu vastik roheline puukallistaja käsi lihtsalt ei tõuse neid pidevalt kogunevaid klaasipesu- ja jahutusvedeliku kestasid prügikasti tassima ja siis poest säravat plastikut juurde tooma. Sellest suurest sangast on takkatraavi palju mõnusam kinni võtta kui poekarbi krimbist.
(04-04-2024, 22:50 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]... Kuna tegemist siiski tarbeesemega garaaži, siis ei hakanud asja peeneks ja ajakulukaks ajama. Esimene lihv oli 120 paberiga, teine lihv 180 paberiga. Eks ta käe all pisut kare jäi, kuid edasine oleks antud kontekstis juba liigne fetish olnud.
Kodanik kes selliseid pilte enda tööst postitab on sellest piirist juba "kümnete meetritega" üle Big Grin
Väga ilus töö!!
Tänud muska71 ja Jesper soovituste ning kogemuste jagamise eest.

Margus61'l on päris edev ja huvitavalt lahendatud kollektsioon. Mõnusalt kompaktne. Ideaalne paigaldamiseks nt metallitööruumi, kus igasugust sodi enam lendab. Minu suures osas puust riiul on sobiv ehk puidutööruumi või puhtasse plekksepa töökotta, kus nurklihvijaid ja ketaslõikureid ei kasutata. Eks kui valmis saan, siis otsustab kuhu esialgu paigale jääb.

Lõigatud kanistrite kasutamine on igati mõistlik ja mugav. Minu tühjad 3-5l kanistrid kuluvad enamasti kas värvide segamisnõudeks või vana õli kogumisnõudeks. No ja eks kasutusvõimalusi on tegelikult ju palju.

(05-04-2024, 13:43 PM)maaks Kirjutas: [ -> ]
(04-04-2024, 22:50 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]... Kuna tegemist siiski tarbeesemega garaaži, siis ei hakanud asja peeneks ja ajakulukaks ajama. Esimene lihv oli 120 paberiga, teine lihv 180 paberiga. Eks ta käe all pisut kare jäi, kuid edasine oleks antud kontekstis juba liigne fetish olnud.
Kodanik kes selliseid pilte enda tööst postitab on sellest piirist juba "kümnete meetritega" üle  Big Grin

Ilmselt tuleb nõustuda Rolleyes . Igatahes hea meel kuulda, et postitus lugemist/vaatamist väärt on. See on peamine eesmärk.
Ka minagi omad kanistrid kõik ritta ladunud ja nendest kruvide/mutrite riiuli teinud. Hea odav lahendus kui erilisi ilusaid riiuleid ei taheta. Jõudu ja jaksu ka ikka teema algatajale. Vägev töö.
Tõsiselt äge (ja ma tõesti mõtlen seda) on näha, mida ja kuidas kaasfoorumlased on teinud ja tänud jagamast m401!

Väga palju nauditavat materjali on siinses foorumis, kus keskmes on just see, mida tehakse - näieks mõni auto, tehnikaprojekt, sõlm, tööpink või mootor. Seda foto- ja tekstimaterjali, kus ja kust see tegevus alguse saab, on vähe. Mulle igatahes meeldib vaadata, kuidas ja millega keegi siinsetest tööd teeb. Missugused on töövahendid, töövõtted ja missuguseks on kujundatud ümbritsev töökeskkond. Olgu selleks kasvõi tühine asi nagu poldiriiul. Hind, välimus ja vanus seejuures absoluutselt rolli ei mängi, sest lõpptulemus on alati kinni inimese tahtmises ja kätes. Põnev ongi näha, kuidas keegi samale asjale läheneb.

Kui satun kellegi töökotta, siis ahmin tihtipeale silmadega just sisustust, vahendeid ja rutiine, mitte seal olevat autot. Justkui pääseks lava taha, mis on enamikele suletud. Huvitav!
(05-04-2024, 20:00 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]....Olgu selleks kasvõi tühine asi nagu poldiriiul. 

Ilma ükskõik siis millisel kujul kastide süsteemita on kuhi polte kuskil hunnikus suur ajaraisk. Lihtsam on sel juhul see hunnik auto peale visata ja metallikoskisse saata. Läbi elatud asi ja alati oli lihtsam poest uued tuua, kui hunnikut sortida.
Need hoiukastid on erineva hinnaklassi, aga ka kvaliteediga.
E-Ehituskeskusest ostetud mustad olid 2,5 korda odavamad. Aga olemuselt rabedast plastist ja teravaid valujääke esineb servadel. Tuli krassinoaga ükshaaval üle käia.
Sinised Tööriistamarketi omad kallimad, aga käsi ei lõhu.
Kuna ma Testimise all hargneval foorumi põhiteemal enam eriti kuuma anda ei viitsi, siis heietan natuke veel Smile

Eks kõik inimesed on erinevad, aga mulle on aastate jooksul selgeks saanud, et garaaž on tegelikult selline hästi dünaamiline masinavärk, kuna mu huvid, tehnika ja arusaamad asjadest on pidevas muutumises, siis aja jooksul on asi jõudnud sinnamaale, et "ühe ja hea" lahenduse asemel on praktiliselt kõik ümberkonfigureeritav. Tuleb mingi suurem kaadervärk valmis teha, siis on vaja põrand puhtaks saada, samas näiteks tsikli kallal nokitsedes on jälle hea, kui saab kõik asjad lähemale tuua ja ei pea iga nublaka pärast teise toa otsa kõndima jne. Näiteks mul on kaks ratastel lauda ja kaks fikseeritut, millest suht nähtavas tulevikus üks samuti rattad alla saab. Lihtsalt nii palju mõnusam on, kui laud tuleb töö juurde, mitte vastupidi. Samamoodi on ühe ratastel stendi peal kõik põhilised mehaaniku tööriistad ning teisel nendestsamadest värvilistest karpidest "poldisein", olen märganud, et kui sealt on vaja kaasa võtta 1-3 karpi, siis võtan karbid seina küljest lahti, aga neljandast alates veeretan kogu seina ligemale. Järgmisena on plaanis kolmas stend teha plekksepatööde kolale, sest isegi grillis oleva auto ühelt küljelt teisele jooksmine igasugu haamrite, klambrite, näpitsate jms jaoks on tegelikult hirmus tüütus. Ja vähe udusemas tulevikus on ikka unistus see grill ka ratastele panna, et vajadusel siia-sinna nügida. Siin on suur vahe proffidel ja amatööridel, profid teevad päevast päeva ikkagi suht sama tööd, seega nende keskkond on selleks optimeeritud, amatööridel on iga nädal uus idee ning keskkond peab sellega kaasa mängima.

Teise asjana on ajapikku suht märkamatult kaduma läinud absoluutselt kõik sahtlid, täpselt 0tk on alles. Organiseeri ja sildista ja tee mida tahad, kui tööriist või muu vidin ei ole garaažis ringi kõndides koguaeg silme all, siis on varsti meelest läinud, et ta üldse olemas on. Vist Adam Savage ütles hästi, et asjad lähevad sahtlitesse surema, olen sellega 100% nõus.

Kolmas kogemustega õpitud asi on see, et mõtle asju ette palju tahad, praktika on ainus tõe kriteerium. Näiteks vist viimase korraliku fopaana nägin ilgelt vaeva TIG-i tõrviku riputusega, et see sealt klambri vahelt mugavalt ära tuleks, voolik tooli rataste alla ei jääks jne, aga totaalselt kahe silma vahele jäi asjaolu, et kuna parema käe "hinged" käivad sissepoole, mitte väljapoole, oli valitud asukoht täiesti vale Smile Õnneks selle konkreetse vea parandus on üks sirtsakas relakat, aga kui ehitad mingi 500kg laua täpselt maja sisemuse kujulisena, siis noh... jällegi eri inimesed on erinevad, vbl ma olen maailma kõige viletsam ettenägeja, aga mina ei julgeks enne midagi lõplikult paika panna, kui mingisugune stiilis Ikea butafooria on samas asendis tükk aega tööd teinud ja ergonoomia on vastuvõetav.
Mina ostan enamasti kõik riistad ja enamus autojuppe voti.ee,hinnad enamasti head ja suhtumine meeldiv.Kui nt automaailmas külapoes kus kõik tunnevad kõiki pead iga kord 5% ale saamiseks mingit kaarti lehvitama siis votis saad automaatselt sageli -20% ale küsimatta+ hinnad ka paremad...
(06-04-2024, 10:50 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Mina ostan enamasti kõik riistad ja enamus autojuppe voti.ee,hinnad enamasti head ja suhtumine meeldiv.Kui nt automaailmas külapoes kus kõik tunnevad kõiki pead iga kord 5% ale saamiseks mingit kaarti lehvitama siis votis saad automaatselt sageli -20% ale küsimatta+ hinnad ka paremad...

https://fioben.ee Fioben on ka hea koht sedalaadi asjadele
Tormab aga edasi, sest riiul tuleb kiiremas korras ära lõpetada.

[Pilt: 20240325_183338.jpg?_t=1712253394]

Järgmiseks etapiks on puidu viimistlemine. Taaskasutusse läinud riiuli jalad on originaalis õlitatud õlivahaga. Töötasapindade või siis riiulite jaoks garaažis ei ole õlivaha just kõige sobivam materjal, sest on üsnagi vastuvõtlik isegi juba kergematele määrdumistele. Tööruumis on määrdumine vältimatu, kuid nii määrdumist kui puhastatavust on hetkel kõige õigem aeg parandada. Nagu aga eelpool juba korra mainisin, siis tahaks saavutada selle, et uued männipuust pinnad millalgi ikkagi enam-vähem sama tooni omandaksid, mis aastate vanune kasepuit. Oma vanadest olemasolevatest varudest leidsin pisut värvitut matti põranda(parketi)lakki. Põrandalakk on selles suhtes hea, et ta muudab pehme männipuidu pinna tunduvalt tugevamaks. Silmaga seda aru ei saa, kuid katsudes ja proovides on vahe mäekõrgune. Lisaks on mati lakiga töödeldud kirjut (loe: oksalist) pinda esmapilgul üsna raske eristada õlivahaga töödeldud pinnast. Seega minu puhul olemasolevatest võimalustest parim valik. 

[Pilt: 20240325_191934.jpg?_t=1712253505]

[Pilt: 20240325_191948.jpg?_t=1712253505]

Enne lakkimist käisin paneelid tolmuimejaga üle ning seejärel lisaks veel suruõhuga. Peale kandsin kodustes tingimustes pintsliga. Seda tegin kahes osas. Kuna valdavalt jääb sellise riiuli puhul nähtavale ainult paneeli pealmine pind, siis tööprotsessi kiirendamise ja lihtsustamise huvides katsin kõigepeal paneelide pealmise osa ja servad. Seejärel jätsin nad klotsidele kuivama. Järgmisel päeval pöörasin ümber ning töötlesin ka alumise pinna. Kokkuvõttes jäi mõnusalt sile ja mõistuse piires vett hülgav pind. Nii jäigi, et kogu ulatuses said pinnad ühe katte lakki. Postituse esimesel fotol on näha lakitud vs lakkimata paneel. Lakituna on juba oluline tooni muutus soovitud suunas olemas.

[Pilt: 20240326_110819.jpg?_t=1712253505]

Lakk kuivas heaks umbes 12 tunniga. Seejärel hakkasin paneele kohe omale kohale sobitama suunaga alt üles. Esimesed kolm tasapinda lähevad aluskonstruktsiooni vahele. Esimese hooga mõtlesin, et mis siin ikka. Panen riiuli tasapinna alla nurgad, lasen kruvidega konstruktsiooni ja plaati kinni ning ongi esimene paigas. Keegi ei näe, et nad seal on ning on tugev ka. Sama kiiresti kui esmane mõte nii teha tekkis, tõmbasin endal korraks hoo maha. Ei taha nurkadega viisakat asja rikkuda. Jääb pehmelt öeldes porr. Teadsin, et mul on olemas kunagi Handymannist paari euroga "igaks juhuks" soetatud tüüblite paigaldamise komplekt - võtsin selle nüüd ette.

[Pilt: 20240326_111351.jpg?_t=1712253505]

Ilmselt enamik siinsetest teab, kuidas lihtne tüübli kohtade mahamärkimine käib, kuid ehk on mõni kes ei tea kuid sooviks teada. Seega tegin nende väheste jaoks paar seletavat fotot. Tüütu jutu vahele jätmiseks võib julgelt 3-4 foto jagu edasi kerida. Ühesõnaga alumine riiuli tasapind toetub siinkohal kahele horisontaalsele prussile. Prussidesse lähevad tüüblid ning seejärel plaat peale. Tüüblid fikseerivad tasapinna paigalt liikumise. Selleks polegi muud vaja teha, kui kõigepealt alusele ära märkida endale sobivad tüüblite asukohad. Minul on neid neli - üks igasse nurka. Ülevaloleval fotol on märge tulevase asukoha jaoks tehtud hariliku pliiatsiga. Töövahenditeks on siinkohal 8mm puur ja samas diameetris tüübli asukoha märkepunn.

[Pilt: 20240326_111541.jpg?_t=1712253505]

Riiuli plaat on mul 18mm paksusega, tüübel 40mm pikk. Märkisin puuri sügavusele 26-28mm, nii jääb pikem osa prussi sisse ja lühem osa (12-14mm) plaati ilma, et see sealt läbi tuleks.

[Pilt: 20240326_111811.jpg?_t=1712253505]

Seejärel puurisin oma neli auku sinna, kuhu need eelnevalt märkinud olin. Mingit peent abinõu ei olnud - lihtsalt akutrelliga vaba käega augud sisse.

[Pilt: 20240326_111955.jpg?_t=1712253505]

Tüüblite asukoht aluses antud juhul rolli ei mängi. Rolli mängib, et riiul õigesse kohta saaks ja riiuli augud kattuksid konstruktsioonis olevate tüüblitega. Selleks ongi odav ja lihtne abivahend - märkepunn. Igasse auku üks, seejärel riiuli plaat kenasti õigesse asendisse omale kohale ja kergelt käega peale vajutada. Märkepunni nõel märgistab plaadi alumisele poolele täpsed tüüblite asukohad. Edasine on juba vaid aukude puurimise rõõm. Valesti ei saa enam midagi minna.

[Pilt: 20240326_113028.jpg?_t=1712253505]

Konstruktsiooni läksid tüüblid PVA liimi ja puuhaamriga. Plaadi enda jätsin lahtiseks. Saab vajadusel ära võtta ning uuesti tagasi panna.

[Pilt: 20240326_114012.jpg?_t=1712253505]

Puutööd olen üldiselt teinud vähe ja vaid omale hobikorras. Selgeks olen saanud selle, et on üks töö mis on selle meeldiva protsessi juures üks vastikumaid. See on igasuguste riiuleid kandvate kandurite/tüüblite paigaldamine, tooli või lauajalgade ühe pikkuseks saamine kui nad juba paigas on jms. Eriti, kui asukohad asuvad teineteisest kaugel. Kes on teinud, saab mõttest aru küll. Tänapäeval on selle töö hõlbustamiseks välja mõeldud erakordselt hea aparaat - laserlood. Minu vana Bosch on sellistel juhtudel asendamatu. Paned kas fikseeritud või ujuvasse asendisse, tasapinnalised punktid on koheselt olemas. 

[Pilt: 20240326_114646.jpg?_t=1712253505]

Sellisel meetodil paningi paika kahe järgmise riiuli kandvate tüüblite asukohad. Kõigepealt üks riiul paika, siis järgmise tasapinnalt loodisin juba uued punktid. Nii on kindel, et midagi arvutamisel sassi ei lähe ja kõik riiulid saavad täpselt sellisele kõrgusele nagu vaja oli. Samas tuleb ka siin ettevaatlik olla, kui käsitsi trelliga auke puurida. Kui trell vale nurga alla jääb, siis muutub ka tüübli asend valeks ning pärast on vaja tüüblit viiliga järgi aidata, et riiul "kaaluma" ei hakkaks.

[Pilt: 20240326_115341.jpg?_t=1712253505]

Sellised said kolm esimest riiuli tasapinda. Natuke häirib see, et alumine plaat on kahest ülemisest 10mm kitsam. Tegin ise vea, kui plaate mõõtu lõikasin. Uut materjali enam ei olnud ning püüdsin möödapaneku asukohaga ära peita.

[Pilt: 20240326_115352.jpg?_t=1712253505]

Tagant. Siin on näha ka see, et jalgade konstruktsioon on lahtivõetav. Seda on lihtne teha, kui materjal on mõnusalt tummine. Kunagi ei tea, millal on vaja asi koost täiesti lahti võtta. Eriti käepäerane, kui ese on füüsiliselt suur (nt. laud või kapp).

[Pilt: 20240326_115626.jpg?_t=1712253505]

Kui nendel jalgadel veel kapp oli, siis oli see fikseeritud nelja 8mm tüübliga. Täitsa piisav, sest kapp oma raskusega surub allapoole ning on väike tõenäosus, et isegi suurema "avarii" korral kapp jalgadelt maha libiseb. Kuivõrd minu pealisehitis tuleb tunduvalt kergem kui kapp ning osaliselt ka alusgabariitidest laiem, siis otsustasin 8mm augu üle puurida 10mm peale ning mõõdu võrra suuremad tüüblid sisse panna. Sisuliselt kogu protsess sama, mis kõige alumise riiuliga, sest siia peale tuleb juba lauaplaat/töötasapind.

[Pilt: 20240326_120834.jpg?_t=1712253505]

So-far-so-good ütleks selle peale. Siiani on olnud igati nauditav ja kiirelt edenenud nokitsemine. Toonierinevus uue ja vana osa vahel ei olegi nii suur kui kartsin. Midagi ei logise, konstruktsioon on stabiilne ja ka sahtel jäi kenasti toimima. Üks väike, kuid mitte vähem oluline detail selle riiuli juures on taas see, et see saab ka täislastis olema teisaldatav nagu suurem osa asju selles garaažis juba on või tulevikus olema saab. Alumised horisontaaltalad on tugevad ja koostatud M12 poltidele igast nurgast. Rokla alla ning minek.
[Pilt: 20240326_125129.jpg?_t=1712253505]

Riiuli tasapindade kokkupanemiseks kasutasin enda jaoks tuttavat ja ütleks, et algaja jaoks kõige lihtsamat ning lollikindlamat meetodit. Ehk siis keermelatti ja seibe-mutreid. 

[Pilt: 20240326_130029.jpg?_t=1712253505]

Kõik on lihtne. Aluspinna peale sobiva pikkusega keermelatid püsti ning sinna riiulid peale - igaüks alt toestatud mutri ja seibiga ning ka pealt samamoodi kinni tõmmatud. Iga lisatud tasapind annab kogu konstruktsioonile tugevust ja stabiilsust. Nii kaua, kui kõikidesse tasapindadesse puuritud augud on teineteisega enam-vähem kattuvad, on kokku panemine igasuguseid apsusid andestav. Kõike saab ju lahti võtta ja uuesti teha. Kui näiteks eelnevalt tehtud aukudega midagi viltu või valesti läheb, siis väiksemad vead saab seibidega edukalt ära peita. Mina kasutasin siin M12 tsingitud keermelatti, M12 mutreid ja suuri seibe. Ainuke miinus kogu selle asja juures on töö monotoonsus. Kui keermelatt on ikka 2m+ pikk ja kui neid on 4/6/8 tükki, siis mutrite ükshaaval õigele kohale kruvimine on ikka tüütus kuubis küll.

[Pilt: 20240326_130043.jpg?_t=1712253505]

Keermelati kinnitus tasapinnale alt...

[Pilt: 20240326_130050.jpg?_t=1712253505]

... ja pealt.

[Pilt: 20240326_140750.jpg?_t=1712253602]

Tasapindade vahed panin paika hoiukarpide kõrgustega. Esimesed kaks tasapinda on sügavamad kui teised, sest sinna lähevad suuremad ja sügavamad karbid. Loodisin iga tasapinna eraldi kõigepealt sügavuses (ehk küljepealt) paika ning seejärel laiuses (ehk eest nagu fotol) ühte otsa tõstes või langetases.

[Pilt: 20240326_154508.jpg?_t=1712253602]

[Pilt: 20240326_154556.jpg?_t=1712253602]

Kogu kruvimine ja sättimine võttis peaaegu 3 tundi. Päris mõnus sai ja hea meel, et natuke rauda ka puidule lisaks tuli.

[Pilt: 20240326_155104.jpg?_t=1712253602]

Lükkasin riiuli esialgu samasse kohta tagasi, kust algmaterjal võetud sai. Hetkel veel kõrvalruumi tegemine pooleli. Tulevik näitab, et kas ja kuhu kunagi edasi liigub. Täiskõrguseks tuli 220 cm.

[Pilt: 20240326_155119.jpg?_t=1712253602]

[Pilt: 20240326_160902.jpg?_t=1712253602]

Kokku mahtus peale pea 90 karpi erineva nänni jaoks. Ja kõike saab ümber tõsta ning riiuli tasapindasid vastavalt vajadustele üles-alla liigutada. Hetkel jäid puudu ülemiste riiulitasapindade tagumised piirajad. Ehk siis on plaanis lõigata puust L-liist ja panna see kattena riiuli tagaosadele. Nii jäävad karbid teineteise suhtes kõik samale kaugusele, kui mõni neist välja võtta ja siis taas riiulisse tagasi lükata. Ketassaag on praegu veel nö talvekorteris muu kola taga kinni ja see töö tuleb millalgi hiljem ära teha.

[Pilt: 20240326_160929.jpg?_t=1712253602]

Alumise (töö)tasapinna tegin meelega natuke sügavama ning selle peale karpe ei jätnud. Hea riiulist midagi võtta, alla tõsta ja laiali kallata. Või siis sama pinda hoopis millegi muu kasuliku jaoks kasutada. Sahtel jäi samuti enam-vähem rahuldavas ulatuses lahti käima. See oli juba originaalis lühikestel siinidel ja väikese sügavusega. Olukord, millega tuleb antud juhul leppida. Samas ligipääs on ja kui seal iga päev ei pea sorima, siis saab hakkama.

[Pilt: 20240326_162725.jpg?_t=1712253602]

Selle väikese projekti saab nüüd lõppenuks lugeda. Ja võiks öelda, et mittemehhaniseeritud sisseseade osas on ruum enam-vähem valmis.
Nagu aknalaualt näha, siis esimesed taimealged on juba sisse kolitud, mis tähendab, et mina pean paariks kuuks oma tegemised selles ruumis pausile panema Big Grin . Samas kui suvel ja tuleval talvel värskeid juurikaid ning muud omakasvatet maiuseid tahad saada, siis peab leppima.
Mutri keeramiseks keermelatil ja kiiresti on vaja akutrelli ja ühte nt. Sellist puksi.
https://www.memi.ee/product/vibratsiooni...-20x30-m6/

Selle.paned "polti" pidi trelli otsa ja kummi osaga keerad mutrit.

Kindlasti leidub ka muid vahendeid aga seda olen ise kasutanud ja toimib.
Tegelikult saab improviseerida ka suvalisest nuustikust kui ühtegi puksi ei juhtu olema, aga selle riiuli jaoks on hilja kahjuks, see on valmis ja tubli tükk nagu kõik tooted siin lehel!

Huvitav, kas see on nüüd virisevate liiga tarkade vanameeste jutu hulka liigituv või lubatav nõuanne?
(ma ei kavatse OT arendada, koristan ise tiba hiljem)
(09-04-2024, 22:12 PM)MeelisV Kirjutas: [ -> ]Mutri keeramiseks keermelatil ja kiiresti on vaja akutrelli ja ühte nt. Sellist puksi.
https://www.memi.ee/product/vibratsiooni...-20x30-m6/

Selle.paned "polti" pidi trelli otsa ja kummi osaga keerad mutrit.

Kindlasti leidub ka muid vahendeid aga seda olen ise kasutanud ja toimib.
trelli otsa võib selleks panna käepärased asjad nt plastpeaga käega keeratava kiirmutri, samuti lühikese kruvikeeraja, eriti hää kui kummeeritud ja kantis pääga vms ja samamoodi kiirkruttimine käib
Häid nõuandeid tuleb ridamisi - tänud kõigile. Akutrell ei tulnud meeldegi. Samas ei ole esimene riiul, mille olen nii kokku keeranud ja kõrval kirunud, et küll on tüütu. Nüüd püsib järgmise korrani kindlasti meeles.

(09-04-2024, 22:24 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Tegelikult saab improviseerida ka suvalisest nuustikust kui ühtegi puksi ei juhtu olema,
Väga hea soovitus. Nuustiku või millegi suurema ja pisut pehmema kasutamine on ehk isegi efektiivsem ja eriti siis, kui tegemist on suuremate mutritega. Pinda enam ja haakub paremini keeratavaga. M12 on ilmselt seal vahepeal, kus sobivad nii soovitet vibratsioonileevendid kui käepärastest vahenditest kombineeritud suuremamõõdulised "ajamid".

(09-04-2024, 22:24 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Huvitav, kas see on nüüd virisevate liiga tarkade vanameeste jutu hulka liigituv või lubatav nõuanne?
(ma ei kavatse OT arendada, koristan ise tiba hiljem)
Kuigi ei puutu teemasse, siis minu puhul ei pea selliste asjade pärast üldse muretsema. Ei pea ka ära koristama. Respekteerin kõiki olenemata vanusest (ja kõigist muudest mõõdetavatest parameetritest), kes leiavad aega oma teadmisi ning soovitusi jagada.
Selle viimase jupikese siit peaks panema foorumi suhtlusõpikusse ja igalt kasutajalt võtma allkirja, et nad on läbi lugenud ja aru saanud! Siit on õppida nii kibestunud vanadel pässidel kui ka maailma kõige targematel noortel kukkedel.
Ühe ülilühikese hetke mõtlesin veel, et viitaks ka mitteakutrelli sobivusele, aga siis ikkagi loobusin. Tean niigi, et Lauri_L ei ole võimalik provotseerida.
Lugege, mõelge ja tehke omad järeldused!
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27