automoto.ee foorumid

Täisversioon: DIY Hobigaraaž
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26
..Väga uhke projekt!
..Aga, Sulle natuke hiljavõitu, võib-olla kellelegi siiski kasulik nõuanne oleks sarnasel puhul esmalt alustada tolle tee-ehitusega tarvitava platsi poole, ühes hoonealuse kaevamisega, kuivõrd nood vundamendiauku kallutatavad koormad ka mitte labida-käruga kohale ei tule... Kogu muu tehnika niisamuti. Kuuri ukse ette samutigi piisav platsialune...! Ukse ees on alati ruumi liig vähe.
Terv. Ivar
(28-02-2023, 22:07 PM)Lauri_L Kirjutas: [ -> ]Järgmiseks sammuks oli eelnevalt valmis kaevatud sissesõidutee sõidukõlbulikuks muuta. Seda eelkõige raskeveokitele, sest vundamenditaldmiku valamiseks oli ligipääs hädavajalik. 
Kui ma õigesti aru sain, siis just sellega Lauri ühel hetkel ja just IIIFFFARI poolt väljatoodud põhjusel tegelema hakkas. 
Aga tõesti vinge projekt, lisaks kujutan ette, kui ilus see kõik suvisel ajal on Cool
Praegu aga loed seda samamoodi nagu vaataks mingit filmi, kus film algab ja mingil hetkel tuleb kiri "x aeg varem". Seda just seetõttu, et tõenäoliselt on praegu garaaž hoopis teises järgus kui piltidel Smile
Tänuväärt teema! Hakkan ise ka sarnase teemaga lähiajal tegelema ja kõrva taha panna üht-teist on.
Väga äge teema tõesti. On mida kõrva taha panna. Siit ei paista küll kuskilt otsast, et eelnev ehitusalane kogemus või teadmised puudu oleks. 
Põhjalik planeerimine, tööde etappide registreerimine ja dokumenteerimine, laserloodimine, drenaaž, geotekstiilid, eri killustikufraktsioonid, pinnasetasandamine - tõeliselt kogenematu ja ettevalmistamatu tegija oleks need ära jätnud või võimalikult lihtsamalt slikerdanud Big Grin
Nüüd tekkis lõpuks esimene võimalus ehitamisega otseselt pihta hakata - vundamendi taldmiku ehitamisega. Tuleb tõdeda, et taldmiku ehitust olen paar korda lapsepõlves näinud ning korra ise kaasal lagunenud kasvuhoone alust (vundamendiks palju nimetatud) valamisega remontinud. Kõigepealt oli mõttes, et teen taldmiku vormid nagu neid ikka (vist?) tehakse. Servatud lauast küljed, siit-sealt siduvad lauajupid vahele, armatuur sisse ning kast valmis. Tundub lihtne, kuid mitte alati. Mulle valmistas muret see, et ei olnud käepärast pinki, millega oleks kiirelt ja täpselt saanud lauad pikkupidi mõõtu lasta. Oli küll käsi-ketassaag, aga see oleks eeldanud täiendavat töötasapinda lõikamiseks ja nii edasi ja nii tagasi. Lisaks puudus sobilikus koguses puitmaterjal. Mingi kogus laudasid oli - need sain jääkidena naabrimehelt. Oleks piisanud veerandi, võib-olla kolmandiku vormide valmistamiseks. Otsustasin minna hoopis moodsamat teed. Nägin juutuubist ühte klippi Nurgakivi saatest, kus promoti Vormest taldmikuvorme. Tundus lahe, hind tundus mõistlik ning lubadused olid suured. Otsustasin ära tellida. Välisseinte vundamendi lint oli planeeritud 300mm laiast Fibo 5 plokist ning siseseinte lint 200mm laiast Fibo 5 plokist. Seega tellisin perimeetrile 600mm laiusega ja siseosale 400mm laiusega taldmiku vormid. Kohalik ehituskauplus tõi lubatu ruttu ära.

[Pilt: IMG_3664.JPG?_t=1677693020]

[Pilt: IMG_3665.JPG?_t=1677693020]

Kui vormid käes, siis tekkis kerge pettumus. Kuidagi õbluke (d=8mm) ja kuidagi vähe oli siduvat armatuuri. Panid maha, astusid jalaga keskele peale, siis vajus vorm laiali nagu üleküpsenud banaan. Ja ma ei ole kogukas inimene. Aga ega siin enam midagi teha ei olnud. Kui oli tellitud, siis tuli ära kasutada. Kui vormid olid juba kohal, siis juhtus üks hea sõber külla ning veetsime mõne tunni ümber augu pläkutades. Siis mees küsis, et kas rangid ka sisse paned? Mina selle peale, et mis rangid... hobusel on rangid kaelas kui vankrit veab. Hea et niigi läks ja tegin ennast vaid sõbra ees lolliks. Ma ei teadnud, et range kasutatakse vundamenditaldmikes täiendava armeeringu toestamiseks. Sõber seletas ära ning õhtul tegin rünnaku enda harimiseks veebi. Päris hea info oli üleval Eesti Traadi kodulehel. Lisaks olid seal ka erinevate rangide joonised, mida tellida sai. Muidugi ajas teema ihu imelikuks ja oli päris kindlasti endale ka selliseid vigureid vaja. Rangid tellisin ristkülikukujulised, kõrgusega 150mm ja laiustega 500mm perimeetrile ja 300mm siseosale. Mõõdud sai valitud nii sellepärast, et rang püsti asendis "upuks" kogu ulatuses betooni sisse ning jääks nii ülevalt kui alt ja mõlemalt küljelt kaetud vähemalt 50mm valubetooni kihiga. Tegelikkuses sai rangid asetatud väheke kaldu, et rangi ülaosa pisut sügavamale jääks. Lisaks tellisin samast kohast kohe ära ka terasarmatuuri. Valisin läbimõõduks 12mm ning kokku sai tellitud seda 1200 meetri jagu. Seda pidi piisama nii taldmikuvormide tugevdamiseks, tulevikus lintvundamendi vöö kui ka hoone ülemise müürivöö valamiseks. Jällegi tegutseti ruttu ning tellimus täideti mõne päevaga.

1200m jagu 12mm terasarmatuuri
[Pilt: IMG_3496.JPG?_t=1677693020]

Kaks kimpu rangidega
[Pilt: IMG_3497.JPG?_t=1677693020]

Samal ajal, kui range ootasin, takseerisin vaikselt vundamendivorme. Üsna segane oli, kuidas neid lõikuma ning omavahel sobitama peaks nii, et tulemus ka betooni kinni peab. Peale kile seal ju midagi polnud, mis kogu seda massi kinni hoiaks. Siinkohal tuli sõber appi, kes võttis omakorda oma sõbra kaasa. Neil tundus olevat kogemusi sarnaste vormide koostamisel. Ja nii oligi. Lõpptulemusena seal midagi keerulist ei olnud. Muudkui lõika, painuta ja seo traadiga kokku. Kogu vormi ladusime kolme mehega kokku ja loodisime viie tunniga. Fotosid vaadates ei tasu lasta ennast segada, et pilt kõver tundub. Tegelikkuses kõik ikka sirge. Lihtsalt minu vana aja seebikarbist fotokas kipub asju kalasilmana nägema.

[Pilt: IMG_3696.JPG?_t=1677693020]

[Pilt: IMG_3697.JPG?_t=1677693020]

[Pilt: IMG_3698.JPG?_t=1677693020]

Rangid said vormide sisse paigaldatud 500mm vahega, nurkades tihedamalt. Rangi alaosa läks kinni taldmiku põhjaset 50mm kõrgusel olnud kolme 8mm armeerimisvarda külge. Rangide ülaosasse sai kinnitatud pikkupidi kolm täiendavat 12mm paksust armatuurvarrast.

[Pilt: IMG_3703.JPG?_t=1677693020]

[Pilt: IMG_3702.JPG?_t=1677693020]

Nurkades said armatuurvardad korraliku ülekatte.

[Pilt: IMG_3701.JPG?_t=1677693020]

[Pilt: IMG_3704.JPG?_t=1677693020]

Ning ka liitumiskohad sisemiste seinadega said oma näo.

[Pilt: IMG_3714.JPG?_t=1677693145]

[Pilt: IMG_3715.JPG?_t=1677693145]

Terasem vaataja ilmselt pani kohe tähele, et vormide väliosas on kasutatud laudasid. Need on seal just sellepärast, mis mulle kohe alguses muret valmistas. Vormid olid väga "lödid". Kartsin, et need vajuvad sinna sisse valatava betooni massi tõttu laiali. Ega sellest midagi pole, kui on väike vajumine, kuid seetõttu võib ja ilmselt ka kannatab taldmiku üldkõrgus. No ja silmale pole ka ilus vaadata. Mis siis, et jääb maa sisse, ikka ei ole ilus. Sestap paigutasimegi vormide ülaossa varasemalt "humanitaarabina" saadud lauajäägid. Kinnitasin paksu terastraadiga (sama, mida leidub alumiiniumist õhuliinide sees). Kõigepealt lõikasin vajaliku pikkusega traadijupi. Puurisin mõlemale poole laua sisse augu ja ajasin traadi sealt pikkupidi läbi. Seejärel ühele poole traadile silm sisse ning nael läbi. Vastaspoolel samamoodi, kuid enne tõmbasin jõuga vormi nii kokku kui sain. Kui nael sees ja pinge maha lasin, siis oli vorm kenasti oma algses asendis ja seinad tugevad. Enam läbi ei vajunud. Tekst pisut segane, sestap paar fotot selgituseks allpool.

[Pilt: IMG_3705.JPG?_t=1677693020]

[Pilt: IMG_3706.JPG?_t=1677693145]

Oma eraldi taldmik sai tehtud korstnale. Raamatus oli kirjas, et korstna vundament tehakse alati hoone vundamendist eraldi. Kui järgi mõelda, siis on tõepõhi all küll.

[Pilt: IMG_3712.JPG?_t=1677693145]

[Pilt: IMG_3713.JPG?_t=1677693145]

Kui kogu "skelett" valmis oli, siis sai tehtud veel viimane peenhäälestus. Ehk siis asi uuesti ja võimalikult täpselt loodi. Selleks kasutasime taas samu vanu kahhelkivisid, mis keldist välja tulid. Mõnusad ja siledad kasutamiseks, lisaks oli neid mitme eri paksusega. Koos loodimisega sai pika lindiga läbi käidud ka välisseinte ja siseruumide diagonaalid. Välisseinad võivad olla korrektselt mõõdus, kuid kui diagonaalid paigast ära on, siis ruum tuleb lõpptulemusena romb. Seda küll vaja ei ole. Maakaabli tõime sisse taldmiku alt killustikupadja seest.

[Pilt: IMG_3716.JPG?_t=1677693145]

Oli taas tore päev...

[Pilt: IMG_3698.JPG?_t=1677693020]
Siin ju sama vorm ja valavad ilma rangita otse vormi. https://www.youtube.com/watch?v=fpZlW8H9EVo
(02-03-2023, 11:06 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Siin ju sama vorm ja valavad ilma rangita otse vormi. https://www.youtube.com/watch?v=fpZlW8H9EVo

Nii ta on. Teised teevad. Ka Vormesti kodulehel kirjas, et lisaks armatuuri ei vaja. Mina ei julgenud riskida. Sellepärast ka täiendav armeering. Vähemalt süda rahul, et kõik võimalik sai tehtud. Loodame, et kestab.
See garaazi vundament peab vastu nii taktikalisele tuumalöögile kui Türgi tasemel maavärinale. Vägev.
Lisa rangid on taldmikus eelkõige olulised horisontaalsuunaliste jõudude puhul. Näiteks keldri tegemisel võib olla vajalik sein taldmikuga ära siduda ning välistada võimalus et maapinna surve seina sissepoole ära lükkab.
(02-03-2023, 13:18 PM)raulex Kirjutas: [ -> ]See garaazi vundament peab vastu nii taktikalisele tuumalöögile kui Türgi tasemel maavärinale. Vägev.
Vastupidavusele omab kindlasti ka mõju betooni kvaliteet. Nt. veneajal ise kruusast, tsemendist ja veest iseõppinud "betoonimeistri" teadmiste, õpetuse ja tunde järgi tehtud treppi ja põrandat sai lõhutud muretult sisuliselt väikese haamriga ja meisliga mõistliku jõupingutusega. Nüüd aga eelmine aasta pidin tänapäevase betoonivabrikus kokkusegatud ja õigesti valatud C30/37 betoonist põrandasse 30 cm auku tegema. Haamer ja meisel niisama võib ära unustada. Vasar ja meisel hakkasid tööd tegema alles siis, kui lööktrelliga sai eemaldavast betoonist šveitsi juust tehtud. Nüüd järgmine kord rendiks hoopis kohe alguses piikvasara sellise töö jaoks.

Aga teemaalune garaažiehitus on väga eeskujulik! Väga huvitav ja põnev lugeda.
12 mm armatuur, tugevuse hoomamiseks on hea ette kujutada keskpingeliini 8 meetri kõrgust betoonmasti, kus sees 4 tk 12 mm armatuuri kordades väiksemas ruumilises struktuuris.
Tormidega annab murdekoormuse maapinnalt megasuure ja ikka kestab.
Betooni tugevuse kohta on märkus õige, aga pärast sellist eeskujulikku tööd vaevalt tsemendi pealt koonerdama hakatakse.
See vundament tuleb sõna otseses mõttes pommikindel.
Tänud kõigile seletuste, näidete ja tagsiside eest. Kogu info kulub tulevikus marjaks ära ning annab enesekindlust nii edasisel ehitamisel kui motivatsiooni üleval hoidmisel.

Tänu ksf olli kommentaarile sain rangide kohapealt päris palju targemaks. Vaatasin veelkord Eesti Traadi kodulehelt erinevaid disaine ning vaikselt hakkab kohale jõudma, milleks need kõik vajalikud võivad olla ja kus neid hea kasutada. Tõhus ja odav lahendus ehitise konstruktsioonide sidumiseks ning tugevdamiseks.
Vundamenditaldmiku betooniks sai valitud betoon tugevusklassiga B30 C25/30 konsistentsiga S3. Tegelikkuses need numbrid mulle midagi ei öelnud. Kuna betooni tootja asus võrdlemisi lähedal, siis käisin seal ise külas. Seletasin müügijuhile kohapeal ära et mida ehitan ja kui suur ehitis tuleb ning et peab saama väga hea lõpptulemus. Nii ta mulle need soovitused andiski. Leppisin kokku ka tarne kuupäeva. Koguseks olin arvestanud taldmiku peale 9,8m3 betooni ehk arvutuslikult kuskil 23-24 tonni. Tellimus läks lukku 10m3 peale. Lubati, et autojuhid on kohapeal nõu, jõu ja kogemustega abiks. Kokku läks see lõbu maksma 1225,44 eurot. Sisaldas siis betooni, pumi teenust ning mikserautoga betooni kohaletoomist (kaks reisi edasi-tagasi).

Eelnevalt oli veebist silma jäänud selline tööriist nagu "vibranui", mida kasutatakse betoonivalu tihendamiseks. Ei olnud sellist varem kasutanud, kuid sain aru, et ilma selleta ikka ei saa. Eriti siis, kui vaja betoon tihedalt ümber armeeringu saada. Kuulasin naabruskonnas maad. Ühel kohaliku jahiseltsi mehel olevat selline vidin olemas ning sealt ma selle omale laenuks sain.

Ühel kenal hommikul oligi pumi kohal, mikser saabus umbes 20min hiljem. Autojuhid olid igati abivalmis mehed. Tööbrigaadi kuulusid veel ka kaks sõpra, kes aitasid eelnevalt taldmikuvorme paigaldada ning olid ikka ehituse juures nõu ning jõuga igati abiks. Lisaks oli taustajõududena kohal teisigi, sest ega selliseid uhkeid masinaid meite hoovides varem nähtud ei oldud. Seltsis ikka julgem töö ära teha. Ja mis tuju eriti heaks tegi - sissesõidutee pidas ideaalselt.

[Pilt: IMG_3717.JPG?_t=1677706051]

[Pilt: IMG_3720.JPG?_t=1677706051]

Valamise, tihendamise ja silumise peale kuni viimase auto (pumi) lahkumiseni kulus pisut alla kolme tunni. Selle aja sees jõudis mikser ühe koorma "maha panna" ja siis veel teise järel käia. Päike oli kõrgel ning lobisemise peale eriti aega ei raisatud. Mina kui kõige väiksemate kogemustega tegelane platsil olin pigem pealtvaataja rollis. Sain aru, et teised targemad ja teavad mida teevad. Pigem täitsin käske ning tegin mis kästi ja öeldi. Tööst oli aega vaid kaks fotot teha. Aga valmis ta sai. Kolme tunni pärast oli vaikus maa peal ning kogu masinapark koos töömeeste ja niisama pealtvaatajatega läinud. Betoonist jagus üsna täpselt. Üle jäänud "lonksu", mida oli ehk 100 liitri jagu, pani autojuht kõige sügavamasse lohku, mis parkimisalal leidus. Seega raisku ei läinud midagi ning üle ka ei jäänud.

[Pilt: IMG_3722.JPG?_t=1677706051]

[Pilt: IMG_3723.JPG?_t=1677706051]

[Pilt: IMG_3725.JPG?_t=1677706051]

Üsna varsti oli näha esimesi kuivamise märke:

[Pilt: IMG_3727.JPG?_t=1677706051]

[Pilt: IMG_3728.JPG?_t=1677706051]

Järgnevate päevade jooksul sai pandud rõhku korralisele valupinna niisutamisele. Kuna keegi oli alati kodus, siis niiskuse hoidmiseks valu kinni katma ei hakanud. Välistemperatuur oli võrdlemisi kõrge. Päevasel ajal sai taldmik keskmiselt 4-6 korda külma kaevuveega korralikult niisutatud. Kui mind kodus ei olnud, tegi töö ära naispool. Öösel lugu polnud, siis oli kaste see, mis kõik niiskena hoidis.

[Pilt: IMG_3753.JPG?_t=1677706249]

[Pilt: IMG_3759.JPG?_t=1677706249]

Taldmiku valamisele järgneval päeval toodi objektile ära lintvundamendi ladumiseks vajalikud Fibo 5 plokid koos tonnise koti kuiva müüriseguga. Ülejärgneval päeval saabus veel teinegi tonnine kott müürisegu ning kaks tonnist kotti C30 kuivbetooniga. Müürisegu oli ette nähtud fibo ladumiseks ning betoon lintvundamendi ülemise sidumisvöö valamiseks. Lisaks käisin ka ise poes ning tõin fibole ära armatuuri (biarmatuur) ning ladumise alustamiseks kümme 8m pikkust sokliriba rulli (niiskustõkkeks taldmiku ja müüri vahele). Kohe hakkasin plokke vaikselt taldmiku juurde valmis tassima. Tuleb tõdeda, et Fibo 5 on oma 300mm laiuse juures ikka ebamugavalt raske...

[Pilt: IMG_3750.JPG?_t=1677706249]

[Pilt: IMG_3757.JPG?_t=1677706249]

Aja, mis kulus taldmiku kuivamisele, kasutasin kasulikult ära ning panin taldmiku ümber maha drenaažitorustiku. Kasutasin täpselt sama Uponori drenaažitoru (d110mm), mida eelnevalt olin kasutanud vundamendiaugu ja äravoolukraavi vahele rajatud trassi ehitamisel. Tehnoloogia oli põhimõtteliselt identne. Kõigepealt said kõik drenaažitorud taaskord korralikult ära kaetud geotekstiiliga, et vältida pinnaseosakeste torustikku sattumist ja seetõttu süsteemi võimalikke ummistusi tulevikus. Seejärel kaevasin labida ja käsikühvliga lahti killustikupadja hoone nurgakaevude vahel ning mõõtsin välja torustike kõrgused iga kaevu jaoks. Ühesõnaga sai äravoolutrassile kõige kaugem (või siis risti üle taldmiku olev) kaev kõige kõrgemad ühendusavad ja äravoolutrassiga ühendatud kaev kõige madalamad. Need kaks kaevu mis nende vahele jäid, neile sai kombineeritud midagi vahepealset. Ja ikka nii, et kaevu sisenev trassi osa oleks gramm kõrgemal kui sealt väljuv toru.

[Pilt: IMG_3745.JPG?_t=1677706051]

[Pilt: IMG_3755.JPG?_t=1677706249]

[Pilt: IMG_3743.JPG?_t=1677706051]

[Pilt: IMG_3744.JPG?_t=1677706051]

[Pilt: IMG_3746.JPG?_t=1677706051]

[Pilt: IMG_3758.JPG?_t=1677706249]

Seejärel toestasin torustiku altpoolt ära, andsin kalde järgmise kaevuni (kasutasin peenikest killustikku ja poolikuid kahhelkive) ning ajasin trassi aluse ja küljed hoolikalt kinni. Kaldeks andsin taas ligikaudu sentimeetri meetri kohta. Rohkem ei olekski olemasolevate vahenditega saanud, sest pae ebatasasused tulid vastu. Summa summaarum jäi drenaažitorustik paesest aluspinnast mõned sentimeetrid kõrgemale ning toru kõige kõrgem koht ühtis või jäi kergelt kõrgem kohast, kust algas taldmik. Loogika ütleb, et sai hea ning mis iganes vesi sinna peaks sattuma, see sealt ka omale tee äravoolu leiab. Seejärel labidaga täiendav killustik katteks peale. Alloleval fotol paremal näha lõpptulemus, allpool veel kinni ajamata osa.

[Pilt: IMG_3756.JPG?_t=1677706249]

Ning üks pilt kaevust seest. Siin on tegemist kõige madalama kaevuga. Kella 12 ja kella 3 suunas on taldmiku drenaažist tulevad torud, kella poole kaheksa suunal trass, mis läheb äravooluna kraavi (madalaim kolmest).

[Pilt: IMG_3751.JPG?_t=1677706249]
Põnev lugemine, sattusin täna mööda sõitma, väljast paistis viisakas  Cool
Kas drenaaži põhja sügavus (madalaim punkt), vundamendi taldmiku alumise serva sügavusega ka mingis konkreetses suhtes on ? Piltidelt päris täpselt aru ei saa. Muidu väga hea reportaaž ja ilus vaadata, et penni  ei venitata.
(03-03-2023, 19:51 PM)spitfire Kirjutas: [ -> ]Kas drenaaži põhja sügavus (madalaim punkt), vundamendi taldmiku alumise serva sügavusega ka mingis konkreetses suhtes on ? Piltidelt päris täpselt aru ei saa. Muidu väga hea reportaaž ja ilus vaadata, et penni  ei venitata.

Üritasin seda infot eelmise postituse eelviimases lõigus edasi anda, aga ilmselt jäi segaseks. Lugesin veel ise ka üle ning on keeruline aru saada tõesti.

Piltlikult on asi nii, et taldmiku alumine serv ühtib drenaažitoru kõrgeima kohaga. Ehk siis drenaažitoru põhja sügavus on keskmiselt 110mm madalamal kui vundamendi taldmiku alumine serv. Sellisest asendist hakkasin drenaažitorudele kallet (1cm meetri kohta) andma. Kui vähegi võimalik, läksin aluspinnale (paele) nii lähedale kui sain, et tagada võimalikult suure osa drenaažvee efektiivne ärajuhtimine taldmiku alt ja lähedalt. Kuna paepinnase kalle ühtis drenaažitorustiku kaldega, siis oli hea torusid panna, sest kaldenurk klappis juba eos. Nurgakaevude jaoks lõhkusin paepinnasesse süvendid, et põhja piisav setteosa jääks.

PS: Penni venitamine käib täiega. Püüan seda lihtsalt teha kohtades, kus saab ja säästa nende sõlmede jaoks, kus peab punktuaalne olema.
Vundamendi taldmikule andsin aega kuivamiseks ning üleüldse oma uue elu üle järgi mõtlemiseks viis päeva. Seejärel tundus, et võiks juba olla hea lindi osa, st kolme kihi fiboploki raskuse vastuvõtmiseks. Nagu eelpool välja sai hüütud, tuli taldmiku osa fibo 5 plokist. Algselt oli plaanis välisseintele 300mm laiusest plokist lint ja siseseintele 200mm laiusest. Selle aga mängisime ümber mõningate tekkinud materjali kvaliteediprobleemide tõttu. Nimelt oli alus saabunud 200mm laiuste plokkidega defektne. Plokkides olid pöidla suurused augud, mis olid täis kõige tavalisemat ehitusliiva. Ehk siis tootmisviga. Õnneks oli 300mm laiust plokki piisavalt ning taldmik piisavalt lai (400mm) nende ladumiseks. Nii lintvundamendi, seinte kui ka teiste sõlmede juures (v.a paar erikonstruktsiooniga sõlme) kasutasin Bauroci kodulehel toodud näidissõlmede jooniseid. Minu projekt oli ju tavaline eskiisprojekt, mitte ehituslik projekt koos sõlmede jms joonistega.

[Pilt: IMG_3762.JPG?_t=1677954270]

Fibo ladumist sai alustatud taas suurema mõõtmisega ehk taldmikule hoone telgede kandmisega. Tähtis oli nurgad ning diagonaalid täpselt paika saada. Nüüd, kui oli olemas kindel ja sile aluspind, oli seda lausa lust teha. Hoopis teine tera, kui augus pori sees möllata või heinapallinööri abiga taldmiku killustikupadjale telgi vedada. Esimese rea plokkide alla taldmiku peale läks maakeeli niiskustõkkematerjal ehk hüdroisolatsioon. Mina kasutasin selleks 300mm laiust keevitatavat sokliriba (foto üleval). See oli ainukene "tahkel" kujul hüdroisolatsioonimaterjal, mida kohalikust ehituskauplusest võtta oli. Keevitama ma seda kuhugi muidugi ei hakanud. Sai taldmikule õigesse kohta lahti rullitud, keevitatav osa allpool, liivane (teraline) osa üleval pool. Esimese kihi ladumine oli kõige vaevalisem ja sellega pidi kõige hoolsam olema, et saaks õige koha peale ning alustuseks kena ning sirge. Õnneks olid teadjamad sõbrad abis. Kui nurga plokid olid paigas ja loodis, siis nende vahele sai tõmmatud müürinöör. Edasi oli juba mördi segamise, plokkide ette tassimise ja ladumise vaev. Tuleb tunnistada, et oli ikka uhke tunne küll esmakordselt kivi laduda ja veel ise enda garaažile. Alloleval fotol täpsemalt näha, kuidas algust sai tehtud. Viimased kivid veel ootavad isolatsioonimaterjalie paigaldamist.

[Pilt: IMG_3783.JPG?_t=1677954270]

Nagu tüüpsõlmede joonisel märkusena kirjas, sai esimese ja teise rea vahe ära armeeritud. Selleks läks sinna kõige tavalisem fibo bi-armatuur ehk "redel".

[Pilt: IMG_3779.JPG?_t=1677954270]


[Pilt: IMG_3778.JPG?_t=1677954270]


[Pilt: IMG_3781.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3777.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3780.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3782.JPG?_t=1677954270]

Esimese päeva lõpuks oli esimene rida plokke paigas nii perimeetri kui siseseinte osas. Enne õhtule minekut said paika ka teise rea nurgaplokid ning stardiasendisse said tassitud uued kivid järgmise päva alustamiseks.

[Pilt: IMG_3785.JPG?_t=1677954270]

Kuna algus oli juba tehtud, siis järgmine päev algas otsejoones teise rea plokkide ladumisega. Teine rida käis paika nelja tunniga ning sinna otsa läksid kohe ka vundamendilindi sidumisvöö valamiseks ette nähtud fibo U-plokid. Tegemist seest nõgusate plokkidega, millel samuti laiust 300mm, kuid pikkust võrreldes standardse fiboplokiga oluliselt vähem. Kuna töö käis nagu laeva köögis, siis fotod said tehtud alles päeva lõpus, kui kogu töö valmis oli.

[Pilt: IMG_3786.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3787.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3788.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3789.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3790.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3791.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3792.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3794.JPG?_t=1677954270]

[Pilt: IMG_3795.JPG?_t=1677954270]

Tuleb tõdeda, et müüri ladumine on äärmiselt kiire protsess. Eelkõige võrreldes kõige sellega, mis varasemalt ettevalmistustöödena ära tehtud sai. Muidugi on suur vahe sees, et kas toimetab üks inimene, kaks, või kolm. Kolme mehega tehes kulus lindi osa ladumisele kaks korralikku tööpäeva. Tuletan meelde, et seda oli kokku 3x66 meetrit. Tööjaotus oli selline, et üks mees ladus pidevalt, teine ladus ja kandis segu ette, kolmas tegi segu ja kandis kive ette.
Olen fibot ladunud ja olen ka näinud kui laotakse maja,aga u plokkide asumine sellises kohas?
..Siiras kadedus on ikke irmus tunne...!   Wink

Tervist ja Jõudu !!!
(05-03-2023, 10:00 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Olen fibot ladunud ja olen ka näinud kui laotakse maja,aga u plokkide asumine sellises kohas?

Sellise ülesehituse puhul lähtusin tootja (Weber?) soovitustest (copy-paste allpool).

Teine soovitus on laduda vundamendi viimane rida Fibo U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteisega tihedalt kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu perimeetri ulatuses tekiks „renn“, mis armeeritakse ja betoneeritakse. Armeerimiseks piisab üldjuhul 2-3 armatuurvardast läbimõõduga 8-12 mm ja betoneerimiseks sobib betoon weber S-100. U-plokkide eelis betoonvöö ees on see, et ei ole vaja teha eraldi raketist ja betooni kulub oluliselt vähem.

Link tootja vastavale juhendile. Seal olemas ka foto, kus U-plokke kasutatakse täpselt samamoodi. Loodan, et nende soovitused on asjakohased ning avaldavad ehitisele tervikuna pigem positiivset mõju.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26