Hydrosila pumbad ei taha enam kuidagi kesta. Hüdrosüsteem ilusti puhas ja sees 46 õli. Jah, see võrkketaste puhastus süsteem võiks ehk peenekoelisem olla, aga ikkagi tundub taanduvat asi pumpade kvaliteedile.
3 aasta peale kulunud siis 2 pumpa. Mõlemal sama viga, et surve jääb lahjaks ja vahetada jälle vaja.
Nüüd sai prooviks ostetud Bulgaaria toodang. Eks näis. Kui kellegil kasutuses sama asi, siis võib kiita, laita.
[
attachment=97381] [
attachment=97382] [
attachment=97383]
Kas õli muidu vahetatud on? VB mingi abrasiivne peene liiv seal ringleb.ü
Pumpade fekaali kvaliteedi üle on minu tutvusringkonnas ka lahti läinud selline nutt ja hala et anna olla.
Suurtaluniku 2 Belarussi tarbivad ühe pumba 150 töötunni peale ja osteti juba kastiga.
Eriti just roolivõimendi pumbad mis ei keera madala pöördega laaduriga rattaid kui õli soe ja paar päeva põllul kultivaatori ning libistiga piisab et enam ei tõsta täis külvikut üles muidu kui täispöördega.
Ärme unusta, et sõda käib ja kehtivad sanktsioonid ning selles olukorras midagi kvaliteetset oodata olekski väga naiivne.
Hädas on ka vene ja Ukraina põllumehed ja eriti just Ukrainlased on näinud välismaa analooge ja tehakse kõiksugu vahejuppe ning üleminekuid et kasutada paremaid lahendusi.
Mootoreid vahetatakse massiliselt ja firmad teevad komplekte et panna peale MB, MAN ja Iveco mootoreid.
Tehakse vahejuppe ka lääne standarti pumpade paigalduseks ning isegi adaptereid et läänes levinud rehve ja velgi kasutada.
Tuttav just kirjutas Zitomiri kandist, et uued Belarusid seisavad sõja algusest platsil ja ühtegi pole müüa õnnestunud hoolimata hindade langetamisest.
Küll aga on Hiina traktorit võimatu osta, kuna ei tooda piisavalt maale.
venemaal Tveri kandis aga kus tutvus on käivad kevadtööd, rohelised traktorid muudkui töötavad kahes vahetuses aga Belarussid on päev põllul päev remondis.
Teatud laagrimõõte on pea võimatu hankida mida armee vajab ja igasugu plastikdetaile tehakse kodumaa plastikust mis on eriliselt fekaal.
Hüdropumpadega on neil veel eriti nutune, Ukrainast ei tule ja omatoodang valgevenest on ka kulla hinnaga sest olla otsustatud hakata tootma mingit sõjavärki lääne pinkidel ning pumpadest on kas laovarud või Hiina asjad ning seal osatakse ka Hydrosila asju järgi teha mis ei suutvat uuenagi survet teha ja toodavad metallipuru.
Kas sedamoodi ümberpööratud tagaratta veljed avaldavad ka mingit mõju pooltelgedele ja laagritele? Mõtlesin, et ühel russil tõstaks ka sedamoodi tagarattad.
(21-04-2023, 20:37 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Kas sedamoodi ümberpööratud tagaratta veljed avaldavad ka mingit mõju pooltelgedele ja laagritele? Mõtlesin, et ühel russil tõstaks ka sedamoodi tagarattad.
Ma ei tahaks rehvirõhku mõõta ja muuta traktori all. See variant sobiks vaid püsiva koormusega traktoril. Näiteks ekskavaator või
kett-kraaviekskavaatoril.
Mistarvis niipidi parem on?
Teeb pea sama välja kui teistpidi lõpuni välja tõmmatuna, 20mm äkki oli vahe kui õieti mäletan.
Boonusena on rattamutrid sügaval augus ja ventiil seespool pluss raskusi väga ebamugav kasutada.
Jõuõlg on ikka sama pikk.
Nii pidi pannakse tavaliselt ratas alla kui tehskse mingeid jõhkralt ülekaalulisi töid.
Poolteljed kannatavad valu paremini välja.
Metsakäru ees näiteks.
Kas mitte offset ei määra koormust laagrile poolteljele? Et pane mis asendis tahad, aga kui rehvi kandepind pinnasega on sama kaugel, siis pole vahet kus südamik asub, ikka murrab ära. Või mäletan valesti seda asja?
(22-04-2023, 19:28 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Nii pidi pannakse tavaliselt ratas alla kui tehskse mingeid jõhkralt ülekaalulisi töid.
Poolteljed kannatavad valu paremini välja.
Metsakäru ees näiteks.
Ma võin eksida aga füüsika ei näi seda kuidagi toetavat.
Jõud kantakse traktorile üle põhiliselt esimese laagri kaudu ja sinna tekib pingete kontsentreerumine.
Kui rumm on sellest kohast kaugel tekib teine pingete kontsentreerumine ka rattarummu juurde ning osa jõude mõjub sinna mis parandab laagri piirkonna vastupidavust.
Panna rumm kohe laagri juurde siis pole variante kust murduda peale laagrikoha.
Nädalavahetusel just oli pooltelje vahetus kus tuttaval läks poeuus pooltelg külvikuga sõites, millest muidu ei olekski midagi aga poritiiva lõhub ju ära ja teelt ei saa ka minema.
Eelmine läks küdmisel ja seal tegin ise töö lõpuni.
Nüüd sai leitud vanarauast kolm uut pooltelge, kõik ilusti puukastis ning aasta peal 1972 ja nende vastupidavuse kohta pole kahtlustki.
Pinnad ilusti lihvitud kaasaarvatud kiilusoon ja pind ikka kõva et viil võtab halvasti.
Poeuut võib rauasaega lõigata ja murdekoht on jämedateraline kus kristallid üle 1mm suured.
No ma ei tea. Aga kui võtta aluseks Archimedese kang? Kas luuavart on toe pealt kergem murda toest 10cm kauguselt või 1m kauguselt?
Kui meil metskonnas 82 pandi järgi paberipuu veoks mõeldud haarats millel oli ees veel vints siis läks järjest 2 pooltelge.
Tõsteti rattad ringi, rummud juurikasse, ja rahu. Mitte üks pooltelg rohkem.
MTZ 82 roolivõimendi ajab pealt korgi vahelt õli välja tugevasti. Vahetasin roolivõimu, asi sama. Milles võiks asi olla? Tagasivoolu toru ei lase piisavalt kiiresti õli tagasi ja läheb vahtu?
(24-04-2023, 10:23 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]No ma ei tea. Aga kui võtta aluseks Archimedese kang? Kas luuavart on toe pealt kergem murda toest 10cm kauguselt või 1m kauguselt?
Kui meil metskonnas 82 pandi järgi paberipuu veoks mõeldud haarats millel oli ees veel vints siis läks järjest 2 pooltelge.
Tõsteti rattad ringi, rummud juurikasse, ja rahu. Mitte üks pooltelg rohkem.
Niipalju kui ma füüsikast aru saan siis toetab ratas maha läbi rehvi ja selle kontaktpind jääb sama kaugele toetuspunktist ehk esimesest laagrist.
Kas see võllijupp on rummu ja laagri vahel 50mm või 50cm ei ole näitaja, ehk kangi õla pikkus on sama.
Eelisena suudab aga pikem võllijupp vetruda ja seega osa koormustest muuta soojuseks mis muidu kontsentreeruks 50mm pikkusele võllijupile.
Selline skets ka olukorra ilmestamiseks.
[
attachment=97455]
Ma küll õppinud füüsik pole aga ehk keegi kes seda ala hästi tunneb kommenteerib mu mõttekäiku.
Selle võib julgelt ka sõelapõhjaks lasta kui argumendid lubavad.
Mis aga üleajavasse roolivõimendisse puutub, siis pump võtab mootorist läbi otsatihendi õhku ja nii see õli vahustub.
Kaasa aitab takistus pealevoolul ja paks õli.
Praegu peast ei ütle aga minumeelest polnud seal "energiasambas" sõela õlivõtul.
Seega võib toru olla mõlkis, voolikul sisu lahti või imetakse lohv kokku.
Pigem on ikka pumba otsatihend ära kulunud halvasti lihvitud võlliga või lükatakse võll tihendi äärde kui koormus tuleb.
Kui päris uus pump siis mulle jäi silma häiriv asjaolu et otsatihendit puhta õlise sõrmega hõõrudes muutub sõrm mustaks, ehk kumm laguneb.
(24-04-2023, 10:26 AM)saarrand Kirjutas: [ -> ]MTZ 82 roolivõimendi ajab pealt korgi vahelt õli välja tugevasti. Vahetasin roolivõimu, asi sama. Milles võiks asi olla? Tagasivoolu toru ei lase piisavalt kiiresti õli tagasi ja läheb vahtu?
Kontrolli,et sul imi poole pealt õhku juurde ei tõmba. Või toru ise pole katki tehtud kuskilt, loik või märg koht peaks olema kindel indikaator. Teine väga võimalik detail on roolivõimendi pump ise, mis võibolla otsad andnud või liiga kulunud. Aitaib ainult uue ostmine.
(24-04-2023, 12:27 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Kas see võllijupp on rummu ja laagri vahel 50mm või 50cm ei ole näitaja, ehk kangi õla pikkus on sama.
Tegelikult on vahe. Kui telje pikkus on 0,5 m ja mõjuv jõud telje otsale 100 kg, siis teljele mõjuv väändemoment on 50 kg/m, kui telg 0,05 m ja jõud 100 kg siis väändemoment 5 kg/m. Õigem oleks vist paindemoment.
Ma nüüd kasutan teise kaasfoorumlase pilti. Ei hakka neid jõudusid välja joonistama, mida kannavad rattapoldid. Selge on see, et kui need poldid, mis punasega lisatud on täiesti lahti, siis kehtib - mida pikemalt kinnitub, seda rohkem väänab. Lahtiste poltidega mitte keegi ei sõida. Järelikult kantakse traktori raskus täpselt sellele võlliosale, mis on rehvi all või kohal. Ülejäänud väändemomendid ja jõud võtavad oma kanda hästikinnitatud rattapoldid. Nii saan mina aru. Eespool juba mainiti, et oleneb ainult rehvide omavahelisest kaugusest, mitte velje kumerusest sisse või välja.
Tsitaat:Tegelikult on vahe. Kui telje pikkus on 0,5 m ja mõjuv jõud telje otsale 100 kg, siis teljele mõjuv väändemoment on 50 kg/m, kui telg 0,05 m ja jõud 100 kg siis väändemoment 5 kg/m. Õigem oleks vist paindemoment.
Jätad arvestamata velje kumerused nii sisse- kui väljapoole. Kui rataste vahelist kaugust ei muudeta.
Aga fantaseerime
Kui see velje kinnitus oma poltidega oleks veel meeter või kaks paremal pool AGA rehvi asukoht ei muutu. Noh selline eriti vardja offsetiga velg kas ka siis on jõud samad ? Või mis jõud siis muutuvad ?
(24-04-2023, 20:36 PM)Brrr Kirjutas: [ -> ] (24-04-2023, 12:27 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Kas see võllijupp on rummu ja laagri vahel 50mm või 50cm ei ole näitaja, ehk kangi õla pikkus on sama.
Tegelikult on vahe. Kui telje pikkus on 0,5 m ja mõjuv jõud telje otsale 100 kg, siis teljele mõjuv väändemoment on 50 kg/m, kui telg 0,05 m ja jõud 100 kg siis väändemoment 5 kg/m. Õigem oleks vist paindemoment.
Ma just ootasin, kas keegi taipab ära, et siin räägitakse aiast ja aiaaugust.
Koormus laagrile ei sõltu tõesti sellest, mispidi on kilp, kuniks kaugus laagri ja rehvi toetuspinna tsentri vahel on sama.
Rattavõllile ei mõju aga mitte see jõud otse, vaid, nagu eelkirjutaja õigesti märkis, seesama koormus painutab võlli. Võll on tugevusõpetuse jaoks konsoolne tala. Mis omakorda tähendab, et pool võlli (tsentrist "allapoole") töötab tõmbele ja teine pool (tsentrist "ülespoole") survele. Ning et asi oleks veel rõõmsam, siis võlli pööreldes need tsoonid ka pidevalt liiguvad võlli suhtes. Ehk kuigi koormus laagrile ei muutu, siis võlli pooleks painutav jõud on väljapoole kumera kilbi korral oluliselt suurem, kui sissepoole nõgusa puhul. Isand Daffi tähelepanek praktikast, et teadlikult wägivallatsema asudes rataste ringi visakamine (parem vasakule ja vasak paremale) võimaldab kauem mürgeldada enne, kui targem järele annab.
Millega omakorda kaasnevad ebamugavused rehvirõhu kontrollil ja rattamutrite pingutamisel. Mida loomulikult saab ületada ventiili vahetüki ja pasliku padrunipikenduse tarwitamisega.
Saan aru, et asja uba on kuidas võlli painutatakse ja tegin erineva lahenduse puhul teljele mõjuvate jõudude sketši.
Paremal koonduvad jõud lühikesele võllijupile mida tahetakse painutada ja mis peaks metalli väsimuse kiiremini esile kutsuma.
Vasakul jaguneb jõud pisut teisiti ja sellist pingete kontsentreerumist lühikesele võllijupile pole vaid telg tahaks painduda ka rummu tagant.
See jõud mõjub otse ülevalt vaid seistes ja P tähega nool võib suure veojõu korral ka horisontaalne olla.
Väändejõud mis võlli sõlme keerata tahab lisandub ka aga see on mõlemal pool sama.
Unise peaga tundub endiselt vasak pool olema võllile sõbralikum lahendus...
[
attachment=97466]
Lõpplahendust ei oska pakkuda, aga see on kindel, et staatiline ja dünaamiline koormus tuleb selles ülesandes lahku lüüa. Küsimus taandubki sellele kuidas pööramisel ja aukudes tekkivad jõud võlli mõjutavad.
Viimast joonist vaadates tekkis küsimus - kas pikemat traadijuppi on lihtsam paenutada/murda kui lühikest?
