(15-10-2023, 19:25 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Eksport MTZ 82.
Ma saan aru, et nostalgitseda on tore... Kas plaanidki enda elu sellise tehnikaga nö lõpule viia? Või on mingid muud põhjused?...
(18-10-2023, 00:15 AM)I.A Kirjutas: [ -> ] (15-10-2023, 19:25 PM)deeremees Kirjutas: [ -> ]Eksport MTZ 82.
Ma saan aru, et nostalgitseda on tore... Kas plaanidki enda elu sellise tehnikaga nö lõpule viia? Või on mingid muud põhjused?...
Millest selline mõttelend?
Lihtsalt on mulje jäänud, et noormees töötab sellisega igapäevaselt.. võiks pisut oma tervise peale mõelda.
Küsimus D-240 kepsusaalede kohta. Leidub neid tähistega N1, N2 ja R1 ja R2. Mis peitub nende tähiste taga?
Vanamees ladus oma russile N1 kepsusaaled külge, kuid peale seda starter väga vedada ei jõua - ilmselgelt asi liiga tihe (vänta pole kunagi lihvitud).
(03-11-2023, 09:57 AM)ziim Kirjutas: [ -> ]Küsimus D-240 kepsusaalede kohta. Leidub neid tähistega N1, N2 ja R1 ja R2. Mis peitub nende tähiste taga?
Vanamees ladus oma russile N1 kepsusaaled külge, kuid peale seda starter väga vedada ei jõua - ilmselgelt asi liiga tihe (vänta pole kunagi lihvitud).
N tähega on tehase värdsünnitus kui vänt kogemata sai lihvitud natuke alla mõõdu siis tehti selleks eraldi saaled.
R tähega on remontsaaled.
N1 pole võimalik ühtki laagrit nii tihedaks saada et raskeks läheb ja seal on midagi muud valesti tehtud.
Kas kaaned sassi aetud, valepidi pandud või kahemeetrise toruga kinni keeratud.
Tegelikult keskmine traktoriremontija on päris andekas ses osas, mis ei tähenda et igaüks keskmine on...
(03-11-2023, 10:06 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]N tähega on tehase värdsünnitus kui vänt kogemata sai lihvitud natuke alla mõõdu siis tehti selleks eraldi saaled.
N1 pole võimalik ühtki laagrit nii tihedaks saada et raskeks läheb ja seal on midagi muud valesti tehtud.
... või kahemeetrise toruga kinni keeratud.
...
Mispidi see jookseb?
Kas N1 on väiksema läbimõõduga kepsule, kui N2?
Venekeelne ilmavõrk räägib saalede kohta järgmist:
Saale märgistuse esimene täht näitab katte koostist :
A - ASM sulam (alumiinium, antimon, magneesium)
B – sulam AO20-1 (alumiinium, tina, vask)
B – sulam AO6-1 (alumiinium, tina, vask)
C - AO10S2 sulam (alumiinium, tina, plii, räni, tsink, vask)
K - AMK sulam (alumiinium, vask, räni)
L - pronksisulam (vask, plii, tina)
Teine täht saale märgistuses näitab suuruse tüüpi :
N - nimisuurus
R - remondi suurus
Kolmas number näitab otseselt voodri suurust mm :
D-240:
Raamid:
H1 - 75,25
H2 - 75,0
R1 - 74,5
R2 - 74,0
R3 - 73,5
Kepsud:
H1 - 68,25
H2 - 68,0
P1 - 67,5
P2 - 67,0
P3 - 66,5
(03-11-2023, 10:42 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (03-11-2023, 10:06 AM)2715 Kirjutas: [ -> ] kui vänt kogemata sai lihvitud natuke alla mõõdu siis tehti selleks eraldi saaled.
Mispidi see jookseb?
Sama asi oli ka sõiduautodel, vähemalt Volga mootoril. Seal tähistati need siiski mõõduga 0,05mm tavalise remontmõõdu 0,25mm asemel. Saab kasutada ka vähesõitnud vändaga "uue" mootori koostamisel ilma vänta lihvimata.
(03-11-2023, 10:42 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (03-11-2023, 10:06 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]N tähega on tehase värdsünnitus kui vänt kogemata sai lihvitud natuke alla mõõdu siis tehti selleks eraldi saaled.
N1 pole võimalik ühtki laagrit nii tihedaks saada et raskeks läheb ja seal on midagi muud valesti tehtud.
... või kahemeetrise toruga kinni keeratud.
...
Mispidi see jookseb?
Kas N1 on väiksema läbimõõduga kepsule, kui N2?
N1 on nominaal ehk originaal ja N2 on pe...ekukkunud nominaal. Tehas põhjendab seda tööpinkide täpsusastme kõikumisega. Edasised mõõdud on remontmõõdud juba.
(03-11-2023, 13:34 PM)Daff Kirjutas: [ -> ] (03-11-2023, 10:42 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (03-11-2023, 10:06 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]N tähega on tehase värdsünnitus kui vänt kogemata sai lihvitud natuke alla mõõdu siis tehti selleks eraldi saaled.
N1 pole võimalik ühtki laagrit nii tihedaks saada et raskeks läheb ja seal on midagi muud valesti tehtud.
... või kahemeetrise toruga kinni keeratud.
...
Mispidi see jookseb?
Kas N1 on väiksema läbimõõduga kepsule, kui N2?
N1 on nominaal ehk originaal ja N2 on pe...ekukkunud nominaal. Tehas põhjendab seda tööpinkide täpsusastme kõikumisega. Edasised mõõdud on remontmõõdud juba.
Ühe sõnaga originaal-remont mõõt
(03-11-2023, 13:34 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]N1 on nominaal ehk originaal ja N2 on pe...ekukkunud nominaal. Tehas põhjendab seda tööpinkide täpsusastme kõikumisega. Edasised mõõdud on remontmõõdud juba.
Olen korra elus ühe väntvõlli lihvinud mulle võõra pingiga ja kui võhik saab esimese korraga sajandiku sisse kõik kaelad siis kui tagapalges peab see tootmiskultuur olema?
On ju ometi see neetud hark mis on kaelal lihvimise ajal peal ja näeb ilusti ära kuidas iga pöördega mõõt väheneb.
Kusjuures nad suudavad teha vändad tolerantsi alumisele piirile kus on juba uuena koostades 12 sajandikku lõtku nagu mul oli.
Kõik on õige ja lubatu piiras aga rahvusvahelise määratluse järgi on õlikile jaoks vaja 6 sajandikku lõtku ja seepärast lasingi uue väntvõlli lihvida N1 mõõdu ülemise tolerantsi peale.
Suurim lõtk võis isegi 25 sajandikku olla vist ja kui sellise mootori kokku paned siis mida sealt muud tulla saab kui hunnik õnnetust...
MTZ-50 tsentrifuugi töötamine. Vahetasin ainult vurri O-tihendi uue vastu. Ennem muidugi ka töötas kenasti, lihtsalt mitte nii kõvasti ei urisenud.
Seda võiks kohe eeskujuna kuulata anda kuidas tsentrifuug töötama peab.
Niimoodi saab õli isegi puhtaks.
kindel, et sellist kroginat peab tegema? Nigu oleks liugpinnal lõtk suur ja siis märatseb seal
Jutu jätkuks tsentrifuugi teemal, siis ostsin katsetuseks MTZ-82 tsentrifuugile uue võlli ja panin vurrile uue O-tihendi, tänu sellele tõusis õlirõhk kuumalt 1 pealt 2-le. Püsis isegi 80 kraadi juures seal. Külmalt on 4 pool. Hetkel jätan siis prooviks tsentrifuugi külge kuigi, ennem oli vahetatav filter.
Sai ostetud uued pihustiotsad. 2-el pihustiotsal nõelad nii kinni sees, et tangidega sai kuidagimoodi liikuma. Kuidas üldse saab uuel otsal nõel nii kinni jääda? Igatahes neid otsi korralikult pihustama ei saanugi iseloomuliku "prääksu" ei teinud, sirtsutasid ainult. Tahtsin russil ära vahetada. Praegused peal olevad THM omad pole enam head, tühikäigul suitseb. Pidasid isegi peaaegu aasta vastu.
Selline küsimus:
Kas keegi on Belarusi esisilla difri libisemise määra kuidagi väiksemaks ehitanud?
Kas kettaid lisanud, satelliitide pesa nurka muutnud või vedru lisanud eelpingeks?
Mingi hetk tuleb see laiali tõmmata ja ennetavalt küsin ilma difrit käes hoidmata mis variandid oleks et mõlemad rattad rohkem koos panustaks kuid täiesti jäik ka poleks.
(07-12-2023, 22:42 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Selline küsimus:
Kas keegi on Belarusi esisilla difri libisemise määra kuidagi väiksemaks ehitanud?
Kas kettaid lisanud, satelliitide pesa nurka muutnud või vedru lisanud eelpingeks?
Mingi hetk tuleb see laiali tõmmata ja ennetavalt küsin ilma difrit käes hoidmata mis variandid oleks et mõlemad rattad rohkem koos panustaks kuid täiesti jäik ka poleks.
Ilmselt tuleb ketastega mängida.
Miks vene ajal kapitali sild mõne aja hästi vedas? Kettaid oli segatud lihtsalt. Kui sisse töötasid kadus ka veovõime.
(08-12-2023, 00:11 AM)jaan mmc Kirjutas: [ -> ]Ketastega libisev, võib olla siis L.S.D. õli või on seal juba vastav piiratud libisemisega difri õli?
See on tegelikult asi, mida võiks peale uute ketaste sissepanemist proovida: kuidas sild ja differ kestab hea õliga. Tehas on sinna sisse ette näinud tati.