(04-10-2023, 08:30 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Järgmine küsimus. Ehk saab laialt ringilt vastuse lihtsamalt kätte kui kirjandust sobrades.
Kas D-50 ja D-240/243 väntvõlli otsas olevad hammasrattad on ühesugused?
Ülejäänud hammasrattad on neil erinevad aga just väntvõlli oma pakub hetkel huvi.
Hammasrataste istupinnad on sama mõõduga ja kiilud on samad ning gaasijaotuse hammasratas sama kuid õlipump on erineva hammaste arvuga sest pöördeid tõsteti ja leiti et pole mõtet niipalju õli pumbata.
Vända otsal kas nuudid või kiilusoon rihmarattale ei muuda hammasrataste mõõte.
(04-10-2023, 09:02 AM)2715 Kirjutas: [ -> ] (04-10-2023, 08:30 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Järgmine küsimus. Ehk saab laialt ringilt vastuse lihtsamalt kätte kui kirjandust sobrades.
Kas D-50 ja D-240/243 väntvõlli otsas olevad hammasrattad on ühesugused?
Ülejäänud hammasrattad on neil erinevad aga just väntvõlli oma pakub hetkel huvi.
Hammasrataste istupinnad on sama mõõduga ja kiilud on samad ning gaasijaotuse hammasratas sama kuid õlipump on erineva hammaste arvuga sest pöördeid tõsteti ja leiti et pole mõtet niipalju õli pumbata.
Vända otsal kas nuudid või kiilusoon rihmarattale ei muuda hammasrataste mõõte.
Fakt on see, et kui vanale 50 panna 240 kolb ja kaan ning jätta 50 vänt siis märkide järgi jääb nukkvõll maha umbes 17 kraadi. Kütuse nurk ja ÜSS on paigas aga klapid lähevad kinni alles tüki aja pärast.
( Ostsin kunagi ammu vanarauast 52 millel oli 240 kolb sees. Paneks lõpuks asja käima, et saaks 9 põhjagaasiga sõita. Muidu must toss väljas nagu jõutõmbajal. Lihtsalt vintsi tööks sobib.)
Vänta ja nukka selle vana ploki sisse ei saa panna kuna 50 õlituskanalid ei sobi.
Mingeid suuri investeeringuid ja kapitaali teha ei viitsi. Hea kui saaks läbi otsakaane asja korda.
Vene lehelt lugesin, et sellisel juhul tuleb panna ka 240 hammasrattad. Aga midagi täpsemat välja ei otsi.
Kõik üldsõnaline heietus. Aga on ka sealmaal see probleem olnud kunagi kui 240 juppe liikuma hakkas.
(04-10-2023, 12:23 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Fakt on see, et kui vanale 50 panna 240 kolb ja kaan ning jätta 50 vänt siis märkide järgi jääb nukkvõll maha umbes 17 kraadi. Kütuse nurk ja ÜSS on paigas aga klapid lähevad kinni alles tüki aja pärast.
( Ostsin kunagi ammu vanarauast 52 millel oli 240 kolb sees. Paneks lõpuks asja käima, et saaks 9 põhjagaasiga sõita. Muidu must toss väljas nagu jõutõmbajal. Lihtsalt vintsi tööks sobib.)
Vänta ja nukka selle vana ploki sisse ei saa panna kuna 50 õlituskanalid ei sobi.
Mingeid suuri investeeringuid ja kapitaali teha ei viitsi. Hea kui saaks läbi otsakaane asja korda.
Vene lehelt lugesin, et sellisel juhul tuleb panna ka 240 hammasrattad. Aga midagi täpsemat välja ei otsi.
Kõik üldsõnaline heietus. Aga on ka sealmaal see probleem olnud kunagi kui 240 juppe liikuma hakkas.
Plokiga mässata viitsid siis on võimalik kahele raamikaelale puurida väljast kanal ja toruga viia õli.
Nukkvõlli õlitusel pole erinevust ja võll on ka samade mõõtudega.
Märke ei olegi väga mõtet vaadata ja ma olen ikka loogiliselt lähenenud kus 4 silindri klapid ära reguleerida näiteks 0,5mm peale ning siis keerata nukk et väljalase sulgub ja sisselase avaneb.
Nüüd vaikselt nukka keerates otsida koht kus sisselaske tõukur jääb kinni ja märkida asend ära.
Keerata teisele poole kuni väljalaske varras kinni jääb ja märkida ära.
Kui nüüd kahe märgi vahele keerata on nukkvõll nullis.
Väntvõlli keerata et pihustiaugust katsuda on kolb üleval ja proovida parasiitratast külge panna.
Kui ei lähe on vaja kuhugi astmega kiil tehavõi nihutada hammasratast väljapoole mis muudab kaldhammaste tõttu nurka.
Kindlasti kolvi ülemist asendit ei saa panna tiftiga sest see pole kolb üleval vaid pritsenurk.
Tavaliselt on need asjad kõik mingil määral mööda ja kui nukk õieti paika panna saab tuntava vahe.
1/3 hammast on juba väga hästi tunda kui varasem saab et klapid varem sulguvad.
Siis on alguses küll hea vääne aga juba 1700 pöördest on tunda, et mootor on tuim ja ei korja pööret üles isegi siledal teel sõites.
Pigem pisut hilisemaks vabalthingaval ja 200 pööret juurde ning tundub palju võimsam kohe.
(04-10-2023, 12:23 PM)Daff Kirjutas: [ -> ] (04-10-2023, 09:02 AM)2715 Kirjutas: [ -> ] (04-10-2023, 08:30 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Järgmine küsimus. Ehk saab laialt ringilt vastuse lihtsamalt kätte kui kirjandust sobrades.
Kas D-50 ja D-240/243 väntvõlli otsas olevad hammasrattad on ühesugused?
Ülejäänud hammasrattad on neil erinevad aga just väntvõlli oma pakub hetkel huvi.
Hammasrataste istupinnad on sama mõõduga ja kiilud on samad ning gaasijaotuse hammasratas sama kuid õlipump on erineva hammaste arvuga sest pöördeid tõsteti ja leiti et pole mõtet niipalju õli pumbata.
Vända otsal kas nuudid või kiilusoon rihmarattale ei muuda hammasrataste mõõte.
Fakt on see, et kui vanale 50 panna 240 kolb ja kaan ning jätta 50 vänt siis märkide järgi jääb nukkvõll maha umbes 17 kraadi. Kütuse nurk ja ÜSS on paigas aga klapid lähevad kinni alles tüki aja pärast.
Kui panna 240 kolvid ja ploki kaas pikkade pihustitega, siis pole ju vaja midagi muud teha. Klapivahed reguleerida ja käima.
(04-10-2023, 18:01 PM)Daff Kirjutas: [ -> ] (04-10-2023, 13:24 PM)Meistrimees Kirjutas: [ -> ]Kui panna 240 kolvid ja ploki kaas pikkade pihustitega, siis pole ju vaja midagi muud teha. Klapivahed reguleerida ja käima.
Oled Sa teinud seda?
See jäi küll eelmisesse sajandisse ja olin rohkem assistent-võtmete kätte andja. Kui järele mõelda, siis pikkadel pihustitel sai pisut rõhku vähendatud. Pump maha ei käinud. Samuti otsakaan.
Olen ise ka umbes 15a tagasi ristanud. Jõudu juurde ei tulnud, ilmselt seetõttu,et nukk jäi 50. Pump läks 240 oma. Käivitus küll momentaalselt... võrreldes täitsa 50 mootoriga. Jõu poolest oli nagu E mootor d242, selles vist oligi 50 nukk sees.
Vihmane ilm ja midagi teha pole. Laseks ühe järjejutu teemal 50 teised kolvid.
Mul on mitu juhust kui 50 ei käi peale kolvi vahetust. Esimene oli ikka väga ammuuu kui talunikud pead tõstsid.
Panime sõbra starteriga 50 240 kolvid sisse, et talumees talvel oma kone lihtsamalt käima saaks. Esikaant ei puutunud. Ja peale seda atra vedada ei jõudnud. Tossas nagu vana katel. Ühe päeva raiskasime süüte sättimise peale ja järgmine päev tõstsime 50 jupid tagasi. Maa tahtis künda.
Kohal käis isegi majandi tehnohoole meister ja tema laiutas ka käsi.
Kui 50 jupid sisse said tõmbas mootor nagu segane. 3x35 Odessa ader tuli 7 käiguga järgi.
Tol korral meie ja ka majandi tarkade jaoks müstika. Keegi ei osanud asjale adekvaatset diagnoosi panna.
Järgmine pauk oli ca kolm aastat tagasi kui üks tuttav tõi Soomest 525. Tema kakkus ka kohe mootori laiali ja toppis ühe lõhkikülmutatud 243 küljest kolvid, kaaned ja pumba oma uhkesse 525 sisse. Nädala pärast helistab, et kas oskad öelda miks traktor ei jõua vedada ainult tossab.
Oskasin küll. Aga sellesse mootorisse jäid need kolvid sisse kuna tuisuse ilmaga läks tee sassi ja sõit läks jää peale. Traktor vajus jääst läbi ja kukkus parem külg ees kraavi. Vesi läks sisse ja lõi midagi ära. ostis D-60 peale.
No ja minu vintsitraktori mootorist juba on räägitud siin.
Ma seda nähtust ei mõista kuidas kolbide, plokikaane ja pihustite vahetamise peale võimsus väheneb.
Nukkvõll küll komplekti ei sobi aga see ei vähenda kuidagi õhu kättesaamist sest klapid-kanalid on ikka sama mõõduga.
Õhupuhasti on suurema läbilaskevõimega aga sealt mahub ju sama kogus õhku läbi mõlema kaanega...
Pritsenurgas on erinevus aga kui seda keeratakse pole ka see põhjus.
Kui 50 mootorile panna ainult 240 kolvid ilma plokikaant vahetamata, siis võibki tulemus olla jõukadu ja suitsemine.
(05-10-2023, 21:38 PM)Brrr Kirjutas: [ -> ]Kui 50 mootorile panna ainult 240 kolvid ilma plokikaant vahetamata, siis võibki tulemus olla jõukadu ja suitsemine.
Seda vist on ainult kord ajaloos juhtunud ja see sündis ka mägieestis.
Käivitus ainult eetriga aga kui käima sai siis töötas isegi.
(05-10-2023, 18:37 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Ma seda nähtust ei mõista kuidas kolbide, plokikaane ja pihustite vahetamise peale võimsus väheneb.
Nukkvõll küll komplekti ei sobi aga see ei vähenda kuidagi õhu kättesaamist sest klapid-kanalid on ikka sama mõõduga.
Õhupuhasti on suurema läbilaskevõimega aga sealt mahub ju sama kogus õhku läbi mõlema kaanega...
Pritsenurgas on erinevus aga kui seda keeratakse pole ka see põhjus.
Ju see vahe ikka millestki muust neil tekkis. Kui vahetada kolvid-kaas-pihustid komplektina JA seada
pritsehetk (ja mitte
süüde!) õigeks, siis ei saa mootor tahmata, kuivõrd nukkvõlli erinevus lööb välja alles makspöörete lähedal, nagu eelkirjutaja on õigesti viidanud.
Ma alustaks pihustite ülekuulamisest ja siis silmitseks tähelepanelikult sisselasketrakti alates filtrist ja lõpetades sisselaskeklappi ümbritseva osaga. Mis eeldab klapi väljavõtmist. Tahm näitab, et õhku töötakti alguses pole piisavalt sissepritsitud koguse jaoks. Kui pumpa ei näpitud (oli ikka nii?), siis ei saa paremini seguneva põlemiskambriga silindris põlemine olla halvem.
Isiklik kogemus peale remonti tekkinud ebaselgete õhuvaevustega on alati lõppenud mingi tropiga sisselaskes või diiselmootori imipoole pingutamata voolikuklambriga.
(06-10-2023, 07:52 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (05-10-2023, 18:37 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Ma seda nähtust ei mõista kuidas kolbide, plokikaane ja pihustite vahetamise peale võimsus väheneb.
Nukkvõll küll komplekti ei sobi aga see ei vähenda kuidagi õhu kättesaamist sest klapid-kanalid on ikka sama mõõduga.
Õhupuhasti on suurema läbilaskevõimega aga sealt mahub ju sama kogus õhku läbi mõlema kaanega...
Pritsenurgas on erinevus aga kui seda keeratakse pole ka see põhjus.
.....kuivõrd nukkvõlli erinevus lööb välja alles makspöörete lähedal, nagu eelkirjutaja on õigesti viidanud.
Aga sellest ma ka kirjutasin esimeses postis kui selle teema algstasin. ("Tahaks põhjahaasiga ka sõita")
Kui kasutada pakutavast pööretevahemikust ca3/4pole suurt häda midagi.
Tühjalt sõites põhjaga on must lont väljas. Lased nõksu tagasi on korras.
Nagu max võimsust püüad kasutada on must väljas. Näiteks kündmine. Jookseb liiva sees vabalt aga nagu tuleb savikont on tahm väljas ja lämbub ära.
Olen nüüd läbi tuhlanud suure koguse vene lehti ja kunagi oli ka venes see 240 kolvile ülemineku probleem.
Kõik räägivad, et peale 240 nuka sisse pistmist probleem kadus.
Neid võib uskuda kuna protsess on praktikas läbi tehtud.
Muidugi on see võimalik kui ploki kood algab numbritega 240-..... Kui algab numbriga 50-.... on pipets.
50 algaval plokil on nuka õlitus ainult läbi esimese laagrikaela kust õli liigub edasi mööda nukkvõlli kanalit teiste laagrikaelteni.
Ja mul just see ürgvana plokk.
Tuleb käiku lasta variant mida 2715 eelpool kirjeldas. Lihtsalt loogikat kasutades võllid paika sättida.
Ma soovitaks puur võtta ja see õlikanal tekitada kahele nukkvõlli kaelale.
Puurida pole kaugele ja tulemus sünnib igaljuhul.
Kaasaegsemalt läheneda siis kas väike föön pole lahendus?
Talle õhku sisse puhuda siis kindlasti teeb ta nõutud jõu ära ja veel pealegi.
245 nukkvõll on kraadidelt sama mis 50 oma nagu ma kunagi välja mõõtsin ja teatavasti seal majas insenerid töötavat asja ei julgenud näppida et mitte hullemaks teha...
(06-10-2023, 09:53 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Ma soovitaks puur võtta ja see õlikanal tekitada kahele nukkvõlli kaelale.
Puurida pole kaugele ja tulemus sünnib igaljuhul.
Kaasaegsemalt läheneda siis kas väike föön pole lahendus?
Talle õhku sisse puhuda siis kindlasti teeb ta nõutud jõu ära ja veel pealegi.
245 nukkvõll on kraadidelt sama mis 50 oma nagu ma kunagi välja mõõtsin ja teatavasti seal majas insenerid töötavat asja ei julgenud näppida et mitte hullemaks teha...
Nende nukkvõllide kohapealt. Ise mõõtnud pole aga mis nüüd selle suure lugemisega välja tuli nukkvõllide kohta siis kraadid erinevad neil 50 kuni 245 väga minimaalselt aga siiski. Näiteks 240 ja 243 vahe on 3hp ja seda tänu nukkvõllile. Kraadid samad aga nukk pealt nõksu lamedam.
245 on ka mitut sorti nukkvõlle oleneb indeksist ja E emissiooni astmest. Kuid võrreldes 243 on 245 E0/1 sisselaske nukk nõks hilisem kuna turbo jõuab ka lühema ajaga silindri täis puhuda aga väljalaske nukk sulgub mõned kraadid hiljem. Seal mängitakse ka gaasijaotuse venitamisega. Klapp näiteks avaneb samal ajal aga on lihtsalt kauem lahti. Nukk pole nii terav.
Ma neid nukkvõlli andmeid mis netist leitavad väga tõsiselt ei võtaks.
Vähemalt mina ei saa ühelgi vene nukkvõllil mida mõõtnud neid andmeid mis peaks olema.
Näiteks 245 nukkvõlli andmed mis ma mõõtsin.
[attachment=99644]
Muide BMW M10 nuka võtad mil isegi kulumisjäljed ja tehase kraadid on korratavad...
Vabandust, äkki te täpsustate. Te võtate kasutatud (ja suht läbilüpstud) D50 mootori, vahetate välja kolvid ja plokikaane+pihustid D240 omade vastu. Imestate, miks jõudu vähe on? Saan ma õigesti aru?
(07-10-2023, 11:45 AM)gruppen Kirjutas: [ -> ]Vabandust, äkki te täpsustate. Te võtate kasutatud (ja suht läbilüpstud) D50 mootori, vahetate välja kolvid ja plokikaane+pihustid D240 omade vastu. Imestate, miks jõudu vähe on? Saan ma õigesti aru?
Miks jõudu puudutab siis selle üle ei imesta keegi. Sellises komplektsuses on ta prakriliselt D-242. Hetkel üriratakse lahendada müsteeriumi miks tekkib õhupuudus kui üritatakse just max võimsust kasutada.
Lahendus on olemas. 240 nukkvõll. Terve venemaa tegi nii ja probleemi nemaa rohkem.
Aga adekvaatset vastust ei saa mis selle nähtuse põhjustab.
Kõik nagu kooris väidavad, et jaotushammasratastel ja nukkvõllidel pole vahet samas kui nuki vahetusega probleem kaob.
pööret tõsta 1800 pealt 2200 peale see on 400 pööret tõusu ja kuna 50 nukkvõll ei oma klapikattumist siis silindri läbipuhumist ei toimu mis annab tunda.
Ega kraadide vahet neil võllidel on minimaalselt aga nukke on omavahel koomale keeratud ja klapid üheaegselt rohkem lahti ning pisut on klapitõus ka suurem.
Eks niimoodi see 10 lisahobuse jaoks tarviline õhk silindrisse siseneda suudab kõrgemal pöördel.
Teatavasti on mootor õhupump millest ajaühikus läbikäiv õhuhulk võimaldab põletada sellele vastava koguse kütust.
Iseimeva mootori ainus võimalus võimsuse suurendamiseks on tõsta pöörete suurendamisega pumbatavat õhuhulka aga selleks on klappe vajalik kauem lahti hoida.
Mis aga vana ja päevinäinud mootorit puudutab siis kui sellisel kolvid-rõngad tihedad paigaldada ja kaanel klapid peavad siis vändal võib olla ka millimeeter lõtku kuid võimsust see kuidagi ei muuda.
Nukkvõll ja selle ajastus on ainus mis teeb vahe.
Tsitaat:Mis aga vana ja päevinäinud mootorit puudutab siis kui sellisel kolvid-rõngad tihedad paigaldada ja
Vanas plokis ovaalseks kulunud silindrid aga uued osad ümmargused? Surveastme langus?